Teadust kõigile meie naaberplaneedi, Veenuse kuumadest, paksudest pilvedest on avastatud ainet, mis tõenäoliselt võiks pärineda üksnes elusolenditest. Kas tõesti leidub veenusel elu, arutame asja. Astronoom Mihkel Kamaga. Äädikakärbeste peal tehtud geeniuuring osutab, et viinamarjades ja punaveinis leiduvast ainest res veratroolist võiks olla abi ühe harvaesineva haiguse vastu. Geenitehnoloog Mari palgi annab selgitust. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. No neid teateid tuleb aeg-ajalt ikka avalikkuse ette, et ühelt või teiselt planeedilt on leitud märke, mis viitavad, et seal on soodsad tingimused elu jaoks või või isegi märke, et seal elutegevusest jälgi võiks leiduda. Seni on tavaliselt viimasel ajal need teated tulnud näiteks kas Marsi kohta või või siis selliste suurte planeetidekaaslaste kohta nagu Euroopa ja, ja entseeladus meie päikesesüsteemist rääkides, aga nüüd huvitav küll, paar nädalat tagasi tuli niisugune elumärgi teabe meie kuuma ja, ja küllaltki elu vaenulikuna seni tundunud naaberplaneedi Veenuse kohta. Ajan sellest nüüd juttu astronoom Mihkel Kamaga, kes tegelikult uurib planeetide teket. Aga no mis märgid need elukohta sealt Veenuse pealt siis täpsemalt nüüd välja on ilmunud. Jah siis, head kolleegid professor Glenn kriipsi juhtimisel leidsid sellise molekuli nagu fosfaan spektraalse sõrmejälje, siis vaadeldes Veenust ja kuigi ütleme, see ei ole ühene tõend elu elu olemasolust, siis fosfaaenn, molekul, millel on, ütleme, seosed elutegevusega maakeral ja veenusel siis need autorid oma mitmes artiklis, mis nad sellel teemal Ta publitseerisid ei tuvastanud, teadaolevate ütleme sellist geoja atmosfääri keemiliste protsesside raames ühtki fosfaadiallikat, mis, mis suudaks selle koguse, mis nad veenusel vaatlesid, ära seletada. Ja selle tõttu siis ütlevad, et on mingid, ütleme, senitundmatu seni veenusel identifitseerimata keemiliste reaktsioonide ahel, mis peaks seda fosfaadi siis tootma ja see võib potentsiaalselt olla elutegevus. Fosfaan iseenesest on suhteliselt väike ja lihtne molekul PH kolm. No maa pealt on teada, et, et mõned mikroorganismid oma elutegevuse käigus sünteesivad fosfaania jälitavad seda. Nii et sellest ilmselt siis siis see mõte tuli, et et kõik ülejäänud võimalikud seletused ei olnud, et piisavalt, nagu ma aru saan. Jah, ütleme, võttes lihtsalt arvesse atmosfääri nii-öelda iseenesest, et mida me teame tema koostise kohta päikesekiirguse ultraviolett, footonite nii edasi, selle kohta siis keemik keemilised reaktsiooni võrgustikud ei näita, et oleks piisavalt fosfaadi seal sellistest atmosfääri keemiaprotsessidest. Samas, kui võtta arvesse näiteks mõningat tüüpi vulkaaniline tegevus, mis planeedi sisemusest võiks, võiks nagu esile tuua sellist sobiva koostisega materjali ja, ja muuhulgas ka mõningas koguses fosfani see vulkaaniline tegevus, kui, kui arvestada, et see toodaks sama intensiivsusega fosfaadi, kui, kui planeedil maha siis Veenuse vulkaaniline aktiivsus peaks olema, kui ma ei eksi, Nad ütlesid seal umbes suurusjärgus 100 või 200 korda aktiivsem vulkaaniliselt kui, kui maakera, noh, see, see lihtsalt tähendab, et mis on nii-öelda see keskmine avastas atmosfääri paisatud gaaside kogus, eks ju, et selles mõttes siis ja samas kõik, mida me teame Veenuse kohta, on see, et veenus on vulkaanilise Alt üpris madala aktiivsusega. Nojaa, Veenuse kohta ju tegelikult ei ole üllatavalt väga palju teada, me ei tea, kui palju seal vulkaane üldse on ja kas on ja seda ju sellepärast, et seal on need tingimused suhteliselt vaenulikud. Need Nõukogude Vene uurimisjaamad, mis seal käisid seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel, et need said tegutseda ainult mõne minuti, kui, kui sulasid üles. Et seal on tegelikult ju hästi-hästi kuum ja võibki arvata, et, et kui seal elusolendeid on arvatavasti siis mikroobseid et siis sellised, mis või kes hõljuvad suhteliselt kõrgele atmosfääris, kus temperatuur ei ole mitte neli 500 kraadi nagu seal kuskil atmosfäärisügavustes, vaid ka meie mõistes eluks rohkem kõlblik. Aga, aga kunagi kauges minevikus, siis, kui Veenusel veel ei olnud seda suurt kuumust ei olnud toimunud seda kasvuhooneefekti, mis selle kuumuse tekitanud siis võisid seal tõepoolest valitseda mõnda aega täiesti eluks sobilikud tingimused ka meie mõistes. Et mine tea, võib-olla need praegused organismid, kes seal võib-olla elavad, on sellest kaugest ajast säilinud. Noh, see on võib-olla isegi spekulatsioon spekulatsiooni pealt, sa oled tegelikult ka seal fosfanienda seletamine elusorganismide tegevusega on hetkel hüpotees, eks ju, teaduslik potentsiaalne teaduslik selgitus sellele spani spektraalset sõrmejäljele, mida vaadeldi mis tõepoolest pärineb atmosfääri ülakihtidest, kus temperatuur on sarnane temperatuur ja rõhk on sarnased siis ka sellele, mis näiteks maakeral valitseb kus lisaks võib seal atmosfääri ülakihtides olla siis selliseid sobivaid vee piisakesi, kuigi nad ilmselt on üpris seal vee sees on lahustunud igasuguseid muid ühendeid, mis ilmselt teevad selle vee üpris selliseks. Päris päris Värska mineraalvesi ei ole, et see võib-olla ütleme ka mikroorganismidele päris raske nendest veetilgast kestes elus püsida. Aga kui kunagi, kui tõepoolest Veenuse maa geoloogilise ajaloo nagu alguse poole võis olla sõbralikumate tingimustega pinnalatest, praeguse süsihappegaasi atmosfäär on teinud hiiglaslikku kasvuhoonepinnatemperatuur, on seal 460 kraadi seisuse järgi siis minevikus veenus ei olnud ilmselt selline algusest peale selline tohutu kasvuhoonet, kui seal kunagi arenes välja elu ja mikroorganismid, siis planeet kui planeet arenes oma praeguse sellise ekstreemse oleku poole, siis on ka võimalik muidugi, et kuskil teatud nišides mingid mikroorganismid suutsid elus püsida ja need, ütleme siis v piisakesed seal kuskil ma ei tea, siis kuskil ütleme, 50 kuni 100 kilomeetri kõrgusel seal atmosfääris selle kohta ühest küljest, see on selline atraktiivne idee, et need tingimused võiksid olla laias laastus lähedased sellele, mis nad on maal, ehk siis noh, peamiselt mõtlema iga, ütleme siis temperatuuri. Et see ei ole, ei ole selline keerukate orgaaniliste lahenditele vaenulik temperatuurirežiim. Siis teisest küljest me peame mõtlema sellele, et need veepiisad, mis seal atmosfääri ülakihtides on, mis oleksid siis selle hüpoteetilise elu asupaigad. Et need veepiisad ju ei eksisteeri seal niimoodi muutumatult ütleme, aastaid ja aastaid aegade algusest, vaid need veepiisad kasvavad siis Pree aurumolekulide arvelt. Need piisad võivad langeda atmosfääris, nad võivad uuesti mingil hetkel aurustada, kui nad on sobivas temperatuurirežiimis ja rõhurežiimis, et et kogu see atmosfääri koostis ja tema veepiiskade sisaldus ülakihtides on selline. Ta on küll teatavas sellises stabiilses olekus, aga iga üksikmolekul, mis seal on ja iga üksikveepiisk, mis seal on, ta tekib, eksisteerib ja hävineb. Ja see koostis, mida me vaatleme, on selline keskmine, eks ju, ja ka veepiiskade sisaldus on selline keskmine. Et kuidas see elu mingid mikroobid peaksid elus püsima sellistes tingimustes, kus veepiisk, mille sees nad on, võib-olla kasvab, langeb sügavamale atmosfääri, võib-olla hävineb? Seda, on päris raske on kogu seda ahelat ette kujutada, aga samas. Me peame jõudma tagasi selle tõsiasja juurde, et sa fosfaani spektraalne sõrmejälg seal kuskil 1,1 millimeetrise kiirguse juures, mida, mida on vaadatud nüüd seni ei ole teada ka muid nagu väga mõistlikke protsesse veenusel, olgu see siis folkaanidega seotud, atmosfääri keemiaga seotud, nagu me rääkisime. Et ei ole, ei ole ühtki muud protsessi ka suudetud välja pakkuda, mis väga mõistlikult seda ära seletatakse, et isegi kui see elu ettekujutamine seal atmosfääri ülakihtides, kust võiks pärineda, kuidas elus püsiks siis isegi, kui see tundub selline fantastiline, siis hetkel ma arvan, et meil ikkagi on alust seda hüpoteesi väga tõsiselt vähemalt kaaluda ja mõelda, et võib-olla on veel asju, mida me väga hästi ei mõista Veenuse atmosfääris toimuva kohta. Ja, ja tegelikult see kõik viitab sellele, et me peaksime Veenust palju hoolikamalt palju lähemalt uuesti uurima hakkama, et Marss on saanud väga palju tähelepanu endale päikesesüsteemi eluotsingute uuringute mõttes. Aga võib-olla oleks aeg ka rohkem rohkem veenusele tähelepanu pöörata. Aga nüüd tuleks siis uuesti Veenuse juurde sõita ja vaadata lähemalt, et mis seal tegelikult toimub. Kas selliseid plaane ka juba peetakse? Ja, ja absoluutselt peetakse seda noh, ma arvan, et kogu see planeeti teadlaste kogukond, kes on üritanud siis kosmoseagentuure veenda tegema uusi Veenusele just atmosfääri ja pinna uurimiseks uusi Sainda, et nemad on väga õnnelikud selle avastuse üle ja praegu on näiteks Euroopas kaalumisel üks uus Veenuse emissioon nimega N Vision. Mille siis see, kas nüüd osutub valituks üks see vist peaks selguma, kui ma ei eksi, järgmisel aastal, aga muidugi jaa, Nasavam ka oma teenuseprojektid, aga muidugi kõik need on välja töötatud juba aastaid ja mõnel juhul aastakümneid. Need need ideed on töötatud välja aastaid aastakümneid tagasi, enne kui seal fosfani avastus tehti. Mis tähendab, et need praegu kaalutavad missioonid nendes teadusinstrumentide pakett tingimata ei hõlma nagu optimaalseid mõõtmisseadmeid, et seda fosfani hüpoteesi nüüd nii-öelda kohapeal järele kontrollida, et seal võib tõesti juhtuda, et nüüd viimasel hetkel hakatakse muudatusi tegema, et see väga põnev teaduslik küsimus siis potentsiaalselt mõne selle ütleme, lähikümnendiks valitava Veenuse missiooniga ära lahendada. Ma küll ootaksin, et nüüd nii NASA kui ESA puhul kui on järgmised missioonide valimise konkursid, kus siis teaduskogukond saab esitada oma ideid, et millised on kõige olulisemad missioonid, mida päikesesüsteemis läbi viia. Et ilmselt siis sinna jõuab sepasfaini teema nagu väga suurelt sisse juba, et ma oleks väga üllatunud, kui ei tule mingit väga konkreetset Veenuse missiooni selle poisilt, et see võiks võiks, võiks tekitada ilmselt jah, väga-väga suurt huvi. No kui nüüd peaks selguma pikkade uuringute tulemusel ja, ja Veenuse lähivaatluste tulemusel ja võib-olla ka Veenuse atmosfääri modelleerimise tulemusel kas või laborites, kui peaks selguma, et tõepoolest ongi, ongi elu no siis see ju tähendaks tegelikult seda, et kui, kui juba meile nii lähedal, teisel planeedil meie kõrval on, on ka arvatavasti siis sõltumatult tekkinud või kes teab elu, et siis sellest võiks teha väga ulatuslikke järeldusi selle kohta, et elu võib olla universumis, on päris sage nähtus. Jah, kindlasti elu leidmine, ükskõik millisel teisel Päikesesüsteemi objektil oleks väga tugev vihje sellele, et ilmselt elu tekkimine on selline vähemalt algelise elu tekkimine või sellise mikroskoopilise elu tekkimine on mingi selline väga lihtne protsess, mingis mõttes, et kui sul on sobiv sobivat et sobilise, ütleme, keemiline supp on alguses olemas, et õiget keemilised elemendid ja võib-olla teatavas koguses vaba energiat et siis siis saab selle nagu käima lükata igal pool, kus, kus natuke vett on ja, ja õiget õiget keemilisi elemente kättesaadaval ja vaba energiat, mis aitaks siis protsessi läbi viia. Aga, aga jah, et kindlasti üks, üks raskemaid küsimusi saab olema see, et kuidas tõestada, et see elu, eks ju on iseseisvalt tekkinud veenusel versus siis see, et, et näiteks väga varajases ajaloos kui nii maad kui Veenust tabasid väga suured asteroidid komeedid, mis paiskasid tükke välja nendelt meie planeetidelt, et need osad nendest tükkidest, eks Konduvad teistele planeetidele. Me oleme näiteks ka planeedist maa leidnud marsikive, mis on siis Marsilt välja paisatud kivikesed mis on omakorda asteroidide na pisikeste asteroidide teoriitidena jõudnud maale. Siis ühesõnaga jah, tuleks sätestada, et see Veenuse elu on maakera elus tõesti fundamentaaltasandil ütleme siis oma keemiliselt ülesehituselt olgu seal siis midagi DNA-laadset, millega informatsioon on kodeeritud või, või midagi muud, et on täiesti erinev, see saab olema kindlasti suur väljakutse, aga ma arvan, et enne kui me üldse sinna jõuame siis kui nüüd isegi lähevad järgmised missioonid uurima Veenuse atmosfääri siis on nende jaoks minu arust lahendada juba nende disainimisel väga raske küsimus, siis on see, et mis on see, mida me tegelikult üldse otsima läheme. Et kui küsimus on lihtsalt selles, et minna kohapeale ja hakata otsima fosfaadi. Noh, esiteks muidugi me tahaks seda fosfaani veel ka distantsilt rohkem spektraalselt uurida ja veenduda tõesti, et kõik on õige. Kui see on õige, siis saadame mõne missiooni, mis hakkab mõõtma fosfaani jaotust näiteks Veenuse atmosfääris, et ütleme, ta mingisugune õhupallilaadne sond, mis saab atmosfääris oma kõrgust reguleerida, mis siis kaardistab seda fosfani jaotust seal atmosfääris, nüüdsest ka muid ühendeid siis ainus, mis ütleb meile, on peamiselt see, et mis on sellephosfani kogused ja noh, võib-olla aitab ka natukene rohkem piirata seda, et mis keemilised protsessid võiksid peamiselt olla vastutavad Ühest või mitte aga sealt edasi selleks, et siis hakata otsima, et tahavad, kas seal on mingi näiteks mikroorganismid, mis toodavad saani või mingeid muid ühendeid. See nõuab ju täiesti teistsugust tehnoloogiat, kui seal fosfanienda mõõtmine, et ütleme, ma arvan, et see küsimus nüüd kas Veenuse atmosfääri ülakihtides diskades mikroorganism, et meil on väga mitu väga suurt sammu vaja astuda, enne kui me saame konkreetselt vastata sellele küsimusele. Esimene nendest sammudest on seal hospaani parem mõõtmine. Aga see on alles esimene neist. Aga vähemalt üks eeldus, et neid samme astuma hakatakse, ongi nüüd just see avastus, millest mõni nädal tagasi teada anti, et et fosfani märke on veenuselt leitud ja neid omakorda kujutavad endast siis võimalik elumärke. Ja seda juttu ajasin Mihkel Kamaga, kes on Tartu Too observatooriumi astronoom, aga, aga nüüd juba põhikohaga Londonis just sellise ehk University kolledž Londonis. Äädikakärbeste hooaeg hakkab selleks aastaks vist läbi saama muidu nad nii umbes suve lõpus, sügise alguses seal, kus on puuvilju ja õunakorve, seal me näeme äädikakärbseid Barblemas tihtipeale tihedalt ja ega nad alati just rõõmu ei tekita, sest nad natuke tüütud. Kuid teadlastele tegelikult pakuvad äädikakärbsed nii-öelda katseloomadena päris suurt huvi. Ja täna üks niisugune teadlane Mari palgi Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogiaosakonnast ongi labori stuudios. Sest et tema on koos kolleegidega uurinud just äädikakärbse peal ühe inimesigi kimbutava tõve geene või seda tõbe mõjutavaid geene. Ikka selle eesmärgiga Leida ravima. Kas sa oled ikka kärbes? Võib öelda, et tegelikult on teie lemmikloom liigi mõttes. Ta on väga sümpaatne, väike kärbes palju sümpaatsem kui näiteks porikärbes. Kui nii võtta ja tänu temale, siis tunduvad ka teised putukad palju sümpaatsemad mulle praegusel hetkel, kui varem. Porikärbest tavaliselt teadlased geeniuuringuteks nii väga ei kasuta, ka on rühmi, kes kasvatab just tema nägemist A. Aga nüüd äädikakärbest võib-olla sellepärast kasutatakse rohkem tema geenid on hästi teada, tal neid vähe. Ja äädikakärbes oli tegelikult esimene hulgi rakne loom, mis millegagi geenide järjestus järjestati ja sekveneeriti. Et selles mõttes on ta unikaalne ja kuna tal on hästi kompaktne genoomi ainult neli kromosoomi, siis seda oli ka suhteliselt lihtsam teha, kui teiste loomade puhul leiame selle huvitava geeni kergemini üles. Ja ühesõnaga genoom on kompaktsem ja väiksem. Aga nüüd räägime siis sellest konkreetsest uuringust ka, mis Tehnikaülikoolis on nüüd käinud tegelikult juba päris pikka aega, millest ka paar korda varem on siinsamas labori saates juttu olnud. Tõnis Timuskiga sealtsamast geenitehnoloogiaosakonnast ja see puudutab siis ühte niisugust haigust, mida inimestel esineb küll suhteliselt vähe. Räägiks sellest natuke. Ja Pitt-Hopkinsi sündroomist, et see on siis selline Harvik haigus, haruldane sündroom, mida leitud 500-l patsiendil tänapäeval, kuid arvatakse, et ta on palju rohkem levinud, et lihtsalt tal on teatud sarnasus teiste sündroomidega. Ja seetõttu ta on aladiagnoositud. Viimasel ajal on leitud Eestiski üks patsient ja Arvik haigusi kasuka uurida, sellepärast et Arvika haigused moodustavad omaette rihma ja neil on tihtipeale sarnaseid jooni. Ja võib-olla, et neil on isegi igavad mingeid sarnaseid signaal teid ja näiteks pidakinsi sündroom on seotud vaimse alaarengu ja kaudselt ka autismiga. Ja autism on viimasel ajal väga levinud probleem. Et võib-olla, et uurides pid Hopkinsi sündroomi, me leiame ka mingeid paralleele autismiga. Lühidalt, millesse Pitt-Hopkinsi sündroom siis väljendub? No eelkõige see on arenguhäire, et see ongi ühest geenist põhjustatud ja see on täpselt teada, et selle geeni üks alleel siis ei toimi. Et meil on keharakkudes alati ühest geenist kaks alleeli üks sisalduks emalt, üks isalt, üks emalt ja kui üks nendest ei toimi, siis vahel harva toob see kaasa kaasa haigusi ja Bitcopens on just selline haigus. Ja tuleb siis välja, et äädikakärbsele on täpselt seesama geen ka olemas. Ja et see on vastav geen, et inimeses on tegelikult kolm sarnast geeni aga äädikakärbse ainult üks nendele vastav geen mis siis vastake sellele Pitt-Hopkinsi sündroomi põhjustavale geenile. Kuidas teada on saadud äädikakärbsele see täpselt samale geenile, vastab. No tegelikult meie viis aastat tagasi tegime esimesi selliseid katseid, kus me viisime inimese TC nelja geeni viisime äädikakärbsed. Ja sellisel juhul siis, kui äädikakärbsele endal puudub täielikult see vastav tooderlasse käänet. Kui meil on selline mutant äädikakärbsemutant, mis tegelikult embrüos kaugemale ei arene, kui tal puudub seda Oderlasse käänet, ta sureb Embrona ära ja tal puuduvad perifeerse närvid, mis siis tähendab, et need nagu sellest nii-öelda kärbse seljaajule vastavast asjast välja hargnevad, närvid täielikult puuduvad. Kui seda geeni ei ole ja siis me viisime sinna kunstlikult, siis inimese täitsa nelja geeni ja selle produktid suutsid päästasele perifeerse närvisüsteemi arengu A ja nii saimegi teada, et see geen enam-vähem vastab siis ja et ta töötab täielikult kärbse samamoodi. Aha ja kärbse son selle geeninimi siis alles tütre. Ja kärbsed, geenidel on kõigil sellised mutandi, välimiku kirjeldavad nimed ja see tähendab siis seda, et ühel mutandil siis leiti korraga, et ei sünni, ei sünni tütreid ainult pojad, ainult pojad ja siis leiti, et see geen on tooterles. Ja seal on siis selline selline kõrvalrada, mida inimeses ei ole, et kärbsele on see soo määramine natuke teistmoodi organiseeritud. Ja seal on üks geen, mille nimi on seks, liital Seksletaalne ja siis tooterles otseselt reguleerib seda geeni ja selle kaudu määrab sugu, et see, see rada, inimeses, puuduv alati igal liigil on omad iseärasused. Ja igal geenil võib olla ka mitu funktsiooni ja kahtlemata ja nüüd tuleb tuli siis välja, inimesele oli selle geeninimi siis teetseeeff neli transkriptsiooni faktor neli aha transkriptsiooni faktor neli ja see sobitus täpselt kärbse genoomi selle koha peale, kust tooterlaskeen oli välja võetud. Ei no ühesõnaga tema produktid mäe üle, eks presseerisime seal ühe süsteemi. Laias laastus need geeniproduktid suutsid päästa aha, ole tooterlassi puudumise geeniproduktid on siis valgud, mida kelgupilv. Geen kodeerib kõigepealt RNA-d RNA pealt. Ja nii et nüüd on siis see teada. Aga et see oli ka teie leida, et, et need geenid omavahel üldse vastavuses. Ja me näeksime seda esimest korda, tegelikult enne oli spekuleeritud, et milline nendest teetseeeffnelja homoloogilist, et inimesel on täitsa F3 täitsa 14 12, et milline neist on see kärbse, parem homoloogiat. Tegelikult me võime nüüd öelda, et need kõik kolm omaette, kuid täitsa neli katab selle närvisüsteemi arengu poole ära. Aga kärbse peal on siis parem uurida, sellepärast muidu meil onju. Inimese haigust põhjustab ikkagi inimese geenivariatsioon. Kärbse peal on seda siis uurida. Parem lihtsam, eetilisem. Jah, see, see on selline eetikaga on selline kummaline lugu, et eetika algab alates selgroost teaduses mis on mõnes mõttes nagu selgrootute loomade suhtes väga ebaõiglane. Ja teine asi muidugi, et kärbes teatavasti paljuneb väga rohkelt ja inimesed on väga keeruline uurida neid haigusi, kui me just ei uuri inimese rakuliinide peal rakuliinide peale, ei ole kunagise uurimine nii, nii selline täiuslik kui terve organismi peal. Et kärbes on siis nii-öelda äädikakärbes, on kõige lihtsam mitmerakuline organism, mille peal siis saab uurida, uurida inimeste geenide mõju selles mõttes, et Kärsel on ka selline keeruline käitumine, et ta ei ole nii lihtne organisku kõduuss, kes ainult sööb ja roomab ja paljuneb. Ja siis kärbse saab ka nii-öelda käitumise järgi vaadata selle geeni mõju. Ja et meie näiteks määrasime äädikakärbse vaklade õppimist ja mälu. Selline Pavlovi katse, mida Pavlo teisi koerte peal me tegime äädikakärbse vaklade peal, kuidas katsu täpsemalt välja nägi, see nägi välja niimoodi, et külla ei, meil oli kaks lõhna, nemad teatavasti Ma ei tea, kuulmise-nägemisega vaklade ei ole suurem asi. Aga lõhnana tunnevad ülihästi, kuna nende kõige tähtsam protsess on süüa, kasvada ja muutuda valmikuks lõbuks, läbi nukkumise. Ja seetõttu lõhna järgi toidu leidmine on neil väga oluline. Ja meil oli kaks neutraalset lõhna. Ja siis me õpetasime ühe rühma, vaklasid seda lõhna seostama sucroosiga ehk toiduga. Et meil oli selline agar plaat, mille peal nad ronisid ja seal oli siis lõhna, selline väike allikas, raha, mitte selle koidu enda luhthoid, ei, kunstlik lõhna-. Ja siis meil oli teine plaat, kus ei olnud toitu ja kus oli teine lõhn. Ja lõpuks me oleme testinud viis, viis korda, tõstnud viieks minutiks neid niimoodi plaadi pealt teise peale, siis lõpuks me tegime testi, kus panime kaks lõhna plaadi servadesse kahte erinevasse serva ja panime vaglad sinna keskele ja vaatasime, kummas suunas nad liiguvad. Ja need, kes olid õppinud, need liikusid siis lõhna suunas, seal enam toitu polnud, lõpuks seal oli ainult lõhnad refleks ja siis vahetades neid lõhnasid omavahel, siis sai välja arvutada ka selle sellise tegutsemisindeksi, et palju nad siis õppisid. Ja kuidas õppimine oli. Läks hästi, õppimine läks seni hästi, kuni tooterlessi tasemed olid piisavaks. Selge, nii et tuligi välja, et see tooterles geeni aktiivsus. Ja temaga tasemed ja aktiivsus mõjutab siis kokkuvõttes vaklade õppimisvõimet, mälu. Niisiis oli see asi ka teada ja nüüd tuli siis hakata uurima, et missugune ravimaine seda nõrgalt toimivat torteles geeni kärbsel võiks parandada. Ja meil oli kaks kandidaati, eelnevalt, mida me olime leidnud siis ühe aine, Me olime leidnud ise eelnevatest rakukultuurikatsetest ja teise aine, siis me leidsime kirjandusest, mida oli proovitud eelnevalt hiirte peal hiirte pid Hopkinsi mudeli peale. Ja siis me kasutasime neid aineid lihtsalt demonstreerimaks, et sellisel viisil on võimalik neid aineid nagu läbis, kriinida läbi sõeluda. Et põhimõte on selles, et meil on tegelikult kümneid ja sadu tuhandeid erinevaid kemikaale ja ravimikandidaate, et me saame siis neid ravimeid vakladele sööta ja vaadata, siis kas nende õppimine mälu paraneb. Kuna toodetes maha surutud No üks aine oli kirjanduses olemas, aineid on ju kümneid tuhandeid ja kuidas ta selle teise aine avastasite? See teine aine tuli meie eelneva artikli Tõnistimuski laboris tehtud Mari sepa eelnevate tööde põhjal, kus ta siis leidis, et rakukultuuris aine tõstab tehtev nelja sellist aktiivsust. Nii et kõik on kõigega ikkagi kuidagi seotud aga üks, üks neist ainetest on mulle varem ka teada, see on respiratrool. Sõjali. Reservaat rool on just see, mis meie laboris Ahaa, nii et see on see teeb eriti põnevaks sest respiraator on kuulus viinamarja ja punase veiniaine ja siis väidetakse olevat tervislik suuremates kogustes. Jah, ja just kombinatsioonis alkoholiga mõjub ta hästi. Nii kihvt, et alkohol soodustab tema imendumist. Aha aha jah, sellest on olnud palju juttu. Äädikakärbes on ka arvatavasti punase veinilembene. Ja, ja kõik, mis käärib, ja õlu, vein on tema lemmikud. Jaja selge ja nüüd me saime selle geeni geneetilise tagapõhjaga natuke nii-öelda kõrvalsaadusena selgemaks. Ja tuleb siis välja, et et respirakrooliase teine aine, mida me siinkohal ei ela, veel nimetanud Saha on tema lühend. Tema pärisnimi on hästi pikk. Ma ei hakka seda ette ütlema, ma võin eksida seal mõne tähega. Saha juurde, et need ained aitavad siis kärbsel, kellel Totterlaskeen on alla surutud, siis ikkagi õppida toitu leidma, ka mitte toidu enda lõhna järgi. Vait. Nii-öelda õpik, mis lõhna järgi hea ja mäletama, seda lühimälu võib olla ka seotud. Ahah selge ja nüüd on siis selle, selle uue teadmisega on ilmunud ka siis üks artikkel ajakirjas ajakirjas diviis model sant mehhanismis. Nii et see asi on ametlik ka. Aga nüüd siit on veel suur samm edasi sinna, et, et inimesel, kui on Pitt-Hopkinsi sündroom. Neil vähestel tegelikult umbes 500 maailmas, siis üks Eestis, kellel see on. Et siis püüda respiratrooli ja, ja sahaga siis siis neid aidata. Reservaat rool on selles mõttes lihtne aine, et seda võivad kõik ju proovida, et see on toidulisand, teda müüakse purgistablettides ja siis on, lisaks on teda veel selle jaapani selle ühe taime, mida sa taime nii praegu meelde. No ühesõnaga jaapani kirburohi on see taim, see, mis on tuntud umbrohi ja mis vallutab igal pool maa-alasid Eestis, kaasa arvatud selline tohutu kõrge bambuselaadne taim tema juurde, see on hästi palju ressoratrooli ka et tema juurte viinaleotis võiks olla väga kasulik ja kõiki nippe koduapteeki. Aga see saha on siis keerulisem ained, tema on selline aine, mis põhimõtteliselt avab meie genoomis kokku pakitud alasid. Aitab neid avada, et temal võivad olla kõrvalmõjud ja teda kasutatakse seni ühe haruldase leukeemia ravimiseks. Ei, vastupidi käivaid lümfoomi. Mis on siis kasvaja, aga, aga seda ma ei soovitaks küll ise proovima hakata. Me teame, siis esialgu, siis restor respiratrooli katsete juurde. Ja inimkatsed on ju ka näidanud, et õlut, joovate inimeste ja veini joovate inimeste vahel on siis elu ja väga suur vahe. Need, kes joovad punast veini, elavad Prantsusmaa poole peal piiri ääres. Nemad elavad palju kauem kui need, kes elavad Baieris. Saksamaa joovad õlut ja sealiha söövad. Ahah ahah, aga siis siit võib ju teha ka järelduse, et kuna kuna see Pitt-Hopkinsi tõbi on sarnane mõnede teistegi vaimse tervise häiretega ja tihtipeale aetakse omavahel segi nagu siin alguses oli kuulda, et võib-olla needsamad ained aitavad siis ka neid teisi No seda ma ei julge lubada selles mõttes, et see täitsa nelja aktiveerimine siiski me, meil on väikseid, selliseid arvamusi, kuidas see võiks toimida, et see ei pruugi nende teiste haiguste puhul selli sellisel moel toimida. Aga kahtlemata see meie mudel võimaldab sõeluda teisi ravimeid samamoodi sarnasel viisil. Kõrbes on nii-öelda läbi uuritud ja põhimõtteliselt meil on nagu mudel olemas, mille peal saab uurida järgmiseid, ravimeid. Selge, nii et tore on see, et aastatepikkused uuringud on andnud ikkagi lõpuks tulemusi. No me oleme sellega kaheksa aastat tegelenud tegelikult ainult Seda enam jah, aga kas nüüd on kavas ka edasi tegeleda? Kahtlemata. Me kavatseme praegu vaadata siis milliseid, kuna see on transkriptsiooni faktor, mis seob DNA-le ja põhjustab siis geenide aktiveerumist erinevate geenide, see täitsa neli ja tood alles siis meil on kavas vaadata, millistele geenide regulatoorsetele aladele täpselt ta seob ja milliseid geene ta täpselt aktiveerib, saada teada, et mis on tema nagu sellised sihtmärk, geenid, nendest on, mõningad on teada, aga, aga täiuslikult kogu genoomi ulatuses pole vaadatud. Niisugused lood on siis äädikakärbest ega, ja Pitt-Hopkinsi tõve ja respiratrooliga ja sahaga. Ja sellest kõigest ajasin juttu mari Paldiga Tallinna tehnikaülikoolist. Tänases saates oli juttu võimalikust elust veenusel ja äädikakärbeste ka tehtud katsetest. Juttu ajasid Mihkel kama, mari palgi ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
