Teadust kõigile teadlased oskavad elusolendite geni infot nüüd senisest palju hõlpsamini muundada. Tänavused Keemia nobelistid avastasid kaheksa aasta eest selle jaoks uue tõhusa võtte. Väike kaval seadeldis, millega bakterid on ammustest aegadest alates viiruste geene tükeldanud aitab nüüd ka inimestel tervist hoida ja toidulauda katta. Sellest räägib Welcome Sangeri instituudi ja Tartu Ülikooli bioinformaatika Leopold Parts. Normid on Eesti rannaalasid räsinud tuhandeid aastaid, mõnedel aegadel raevukalt, siis jälle Hillitsetumalt. Et maa kerkib, jäävad tormide jäljed liivaklibu sisse alles. Tallinna Ülikooli geoökoloog Hannes Tõnisson püüab neid jälgi uurides möödaniku marutuultest selgemat pilti saada. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Oleme nüüd tänavuste Nobeli teadusauhindade tutvustamisel järjega jõudnud keemiaauhinnani ja seekord on see läinud üsnagi võiks öelda, et võrreldes paljude muude Nobeli teadusauhindadega suhteliselt värskele teadussaavutusena alles umbes kaheksa aastat tagasi või, või nii tuldi teadusmaailmas välja niisuguse uue geenide töötlemise tehnikaga võttega nagu Krism, kas üheksa, mis see täpsemalt on, sellest peagi räägime? Nobelistid on siis tänavu keemia alal Emmanuel Sharpentee, kes töötab Saksamaal ja seni Ferdudna, kes on tegev Ameerikas. Ja tähelepanuväärne on ka see, et mõlemad on naissoost son Nobeli teaduspreemiad ajaloos esmakordne, selline naispaar saab ühe auhinnad. Ajan sellest teemast ja valdkonnast ja selle taustast lähemalt juttu Leopold Partsiga, kes tegutseb Inglismaal Volkam Sangeri Instituudis, jah, juhi seal töörühma. Samuti siis ikka geneetika alal. No kui nüüd hästi populaarteaduslikult seletada, mille eest tänavune Nobeli keemiahunt tuli? No tõepoolest keemiaga nii palju tegemist, et koguneme meie geeniinfo põhineb ju ka molekulidega, mis, mis käib keemia alla. Aga Krisbirkas üheksa geenitöötlus, mis on. Kristjan kas on viis, kuidas geene muuta suunatud moel ja sellised meetodid tegelikult on ka varem juba alates eelmise aasta keskpaigast peaaegu arendatud, aga mis teeb Kristjan üheksa, niivõrd eriliseks on selle lai kasutusvõimalusi see lihtsus, millega on võimalik tõesti võtta kas uut DNA lõiku, panna raku sisse või olemasolevat lõiku muuta või isegi kustutada. Turnašargnenteeri põhilised katsed, mille eest nemad said nagu auhinna olid Est sellised natukene fantastilised, kütsite bakterit, immuunsüsteemi, et kui inimestel on selline tore, mitme praktiliselt eelis, et me saame mõned oma rakud panna töötama selle jaoks, et viirused meid ei lähegi bakteritel on ainult üks rakk, kus sa võtad omale sihukse immuunsüsteemi siis nemad on arendanud selliseid Krisbergas põhise immuunsuse, kus, kui mõni viirus nüüd ründaks, kellel on parem näinud siis Christopher, kes on see, kes leiab niukse DNA põhjal ülesse hakib selle tükkideks põhimõtteliselt selline DNA, vandaalitsemise, DNA rikkumise seadeldis nendest ja tunneffhapeti ja tegi ta näitasid, et selle saab tõsta bakteritest välja kõigepealt katseklaasi katseklaasis, samamoodi võib öelda sellel masinal, et nii nüüd kui nüüd seda enam ja mis on kõige fantastilisem miljoni, mis tegelikult Nobeli preemia Harriks tegi, on see, et kui seesama bakteritest võtate immuunsust see masinavärk, mis tähendab bakterite DNA abil, mis on hoopis teistsugune, natukene nii oma pakkumised ja nii edasi, kui inimestena tõsta bakteritest välja katseklaasi, katse klast inimeste rakkudesse ta ikkagi tehtud. Ja et tal veel lihtne, et seal ei ole palju asju vaja selleks, et lihtsalt öelda selle masinavärgile. Nii mina nüüd lõika seda DNA, see tööriista lihtsustigi, sellest Nobeli preemia ärise aasta. No ilmselt tuleks osaliselt see preemia anda ka bakteritele, aga nemad vist ei kvalifitseeru. Ja no nagu kõik preemiat sellisest sellisest alast. Kas tegelikult võib-olla on veel põnev teada, alguses leitigi prints Christian, ma siit kuskilt bakterite reklaamidest ja kõige rohkem muret tekitasid jogurti doltsitele ka endal väga hea jogurtit. Oota bakteritega, kui nad ei haigeks haigeks, surevad ära jogurtisse toota. Jogurtitootjatel oli teada juba, et see Kristjan, midagi on seal immuunsusega seotud ja ja palju sellist alustavad tööd tulistelistest. Suurtest piimad olid Sestonoonest näiteks. Ja see, et, et see süsteem oli lihtne, on seal ilmselt ka seotud sellega, et bakterid peavad väga kompaktselt ja ökonoomselt oma oma immuunsusega toime tulema. Jah, see on siis see koht, kus üks, mis on kindlasti kõige olulisem osa, on see, et pead lihtsalt tegema ja teine on see, et kui juba lootsin midagi olemasolevatest vahenditest kuidagi kokku klopsinud, siis kui inimesed Lukest aru saab, siis tegelikult on ta lihtsaks ka lihtsalt niimoodi inseneriteadustega vestlus, et võib-olla mõned, kes arvavad, et oleks võinud kapten Chang proodinstimis saad selle, kes kiiresti arendas palju erinevaid tööriistu selle kaasaegse peale, mis looduslikult kõige lihtsam, kasvõi kasvõi seal on kolmeosaline kolme komponenti, et seda vandaalitsejad masinad kokku panna, aga on ka palju, mis on palju kümnete osadega siis see, mida tavaliselt kasutatakse, on kaheosaline, et inimesed ise mõtlesin, et ah, aga kleebime need kaks komponenti kokku seal vannide eraldi hoida ja noh, üks on siis see, mis on selline modulaariumida saab tellimise peale nii-öelda öelda, kuhu te nad peale seda saata. Ehk siis palju on teinud loodus. Siis inimesed said sellest aru ja tegid sellest nii-öelda endale käepärasema tööriistad. Et inimesed on seda veel edasi arendanud ja ma saan aru, et arendatakse veelgi. Ja see viimane kaheksa aastat on olnud lihtsalt põnev, kasvõi selle see seejuures olla, et territiivist kuskil viie aasta eest tuli iga paari nädala Entel uus artikkel, kus noh, et selle läks sellele, et skandaalitseja tegelikult saab üsna täpselt lõigata. Ta võib lõikamisel näiteks geene vaigistada või võimendada. Et ta on nagu selline taskunuga, et põhimõtteliselt loob lihtsalt mingi suvalise biokeemilise funktsiooni DNA juurde. Biokeemilist funktsiooni saab muuta. Kas bakteritel oli siis niimoodi, et nemad lihtsalt nii-öelda vandaalitsusid, et lõhkusid selle võõra viiruse DNA tükkideks või lei bakteritel ka juba midagi täpsemat seal varuks? Bakteritel nõndaks see mälu, et samad viirused, mis ründavad, panevad endale genoomi, siis aeg-ajalt käivad vaatamas, et kas sellist tükki kuskil jälle leidub, leidub siis lõikan tükkideks ja seal muidugi aru saada, et mis nende DNA, mis on viiruse DNAd enda enda koopiale natukene juurde ja kas valgu enda põhiline funktsioon ikkagi tahavad linna kaheks ja see, mis edasi juhtub, see sõltub ju sellest, mis rakus olemas on. Et bakteritel ei ole väga palju head teena parandamismehhanism, samas kui inimestel, inimeste rakkudes on mitmed valgud, mis hoolitsevad selle eest, et kui teil on katki saab terveks ka, et kas siis kleebitakse kokku, ei võtaks siukseid muinastükke pannakse asemele, mis võimaldab siis sellise insenerilähenemise inimeste DNA muutmisele on see, et neidsamu DNA parandamise mehhanisme külgi oma tarbeks ära kasutada. Kui ma annan mingi šablooni ette, et kuule, pane parem see sinna sisse, sinna augu asemele, pane selline tükk DNAd siis ega ega ei tea, kas see on inimese poolt antud veel looduslik, mis paneb selle sisse. Nojah, ja see bakter pani oma oma DNA-sse, oskas panna siis viiruse geenimaterjali näidiseid. Meeldetuletuseks sedasama ka ära kasutada. See on nagu tema immuunmälu, nii nagu meil on rakud, mis kaitse on läinud näiteks noh, kasvõi Covidi eest. Loodetavasti on bakterite, et siin me oleme katsunud neid enda viiruste eest selle mehhanismi väga täpselt on, et seal on pikemad kaskaadid, mis lõikad kas nagu lõikab selle juppideks pärast on kuidagi vahelduvad integreerida bakteri genoomi, seda osa veel nii palju ei ole veel nii palju. Aga nüüd ma saan aru, et praegu, praeguste võimaluste juures me saame enam-vähem teha geenidega, mida ise tahame põhimõtteliselt siit lõigata, sinna kleepida, sealt välja võtta tükke. Jah, see kõik on muutunud suurusjärgu võrra lihtsamaks tänu kris üheksa arendamisele, aga on mõned tiidi venelased, kui palju korraga terveid kromosoomi sisse panna, keerulistel miljoneid alus, paariline, pikk-pikk-pikk, nöör katki, kogu aeg, et noh väga Kern ühti, väga pikka nööri sinna panna. Ja teine on see, et kuhu seda kohale viia, et mõnes mõttes, kui rakud on kuskil seal ilusti söötme sees laboris, siis on kõik lihtne, nagu sa tahaksid, näiteks et me teame, et inimesel on selles rakutüübis kuskil üsna sügaval kehas sees on mõni geen katki, et kuidas siis sinna õigesse kohta kohale saada, et see on võib-olla keeruline. Aga kui nüüd rääkida praktilisest rakendusest, et siis kuhu sellega on, on praegu jõutud võime ju ka valdkondade kaupa vaadata, et meditsiin, eks ole, inimese geneetika ja teine suur ala, kus geene muundatakse, on ju põllumajandus. Meditsiinikoha pealt suuremat rakendused on kahte tüüpi. Üks on see, et paljud covidi testid on tegelikult kristallipõhised juba ook üks kristallitüüp on selline, mis muuhulgas kui ta. Kui ta leiab endale sobiva DNA, siis ta hakkab üldse talitsema kõikide teemadega ei olegi mitte ainult seda Külsemine ringi sellelegi kavalalt testiks ära kasutada, et kui tal on see Chrysler otsib oma sihtmärki ja lööb selle üheks näiteks covidi tööna, siis ta lõikab katki ka asjad, mis katkimis hakkavad helendama. Ehk siis selle covidi DNA olemas muuta valgussignaaliks, mis on hästi kiire test selleks, kuidas viiruste dikteerida. Et kui ta näeb, viirused ennast hakkab terendama sisuliselt mis on nagu mõnus kiirviis. Ta ei ole võib-olla nii täpne võib-olla kõikides kohtades kliiniliselt kasutada, aga ta on üks viis, kuidas testitakse. No see oli üks on, need difraktsioonimehhanism on samamoodi nagu bakterid ise otsivad neid viiruseid, me ütlesime Kavjule mingid viirused või halbu baktereid siis saab teha geenimuundamist näiteks tüvirakkudesse, ürita siis kasvatada neist rakke, mis asendaksid inimesi, katkiseid, rakke. Sellised ravimikatsetused näiteks juba Jaapanis töötavad, kas võetakse silmapõhjarakke ja muundatakse tüvirakkudes nägemist, kahjustavaid katkisi geene, neis proovitakse nendest kasutada siis uuesti üles sobivad rakud, mida saab siirduda mõne nendest katsetest on päris kaugel. Aga üldiselt geeniteraapia on juba enne võimaldanud selliseid asendusi, et kas aitab kindlasti kaasa ka mõne kümnendi aeg-ajalt ravimikatsetused inimesteni jõuaks. Aga Kristofer kaks teeb lihtsalt lihtsamaks, kergemaks ja ja võib-olla ka odavamaks. Ja see, kogu see arendusprotsess on hästi-hästi palju kiirem, aga põllumajandus on see, kus võib-olla kõige suurem perspektiiv, et noh, meil on vaja koos kliimamuutustega koos inimeste arvu suurenemisega, meil on vaja ise, kuidas efektiivselt oma toiternikat saada ja selleks on küll selles mõttes ristata pikki aastaid ja põlvkondi selleks et mingit head tunnust ühest sordist teise saada. Tegelikult Christian võimaldab mõned sellised sorditunnuste siirdamiselt näkku ühe katsega teha seal jällegi tehnilised asjad, noh, kuidas sa nad taimes siis taimel on hästi palju erinevaid seinu seal ümber, et kasutatakse kulla, püssi, kullaosakesi seal seina peal lastakse ja sõna otseses mõttes tulistatakse sisse. Seal on muidugi, seadusandlus on ka hästi erinev riigiti. Näiteks kui võtta Hiina, meil on väga suur selline geenitestimise programm, kuidas saada riisi, noh, ma ütleks, et oleks 10 protsenti kõrgema kõrre kasvu kaarega, mis oleks võib-olla väikse tundub, et väikse efekti, aga tegelikult jällegi 10 miljonit rohkem inimesi saaks selle võrra võiks veel rohkem kui paneksite Riisort sisse vitamiini A tootev Päda näiteks. Äkki on hakanud miljardit oleks palju paremini toidetud, mõned vitamiinipuudulikkusega üsna kiiresti. Selliseid võimalusi on, selliseid asju katsetatakse, esin jällegi ühiskonna küsimus, et kui palju me seda lubame, et selge on ka see, et kui liiga palju, et seda siis ühel hetkel tekivad. Sa oled kõrvalmõjud, kui lasta need katsetused, loodus, siis ei ole päris selge, kuidas need hakkavad loomulike taimedega. Kas tekib kooslus, kas võetakse üle, kas need surutakse välja? Kõik need on põhimõtteliselt ikkagi inimeste ühiskonna enda valikuid ja debatid mis ei pruugi olla registrit. No need on need tavapärased keeemmo probleemid. Jah, aga see on küsimus, et kas, kas on kee näiteks, kui Christian võimeliselt lihtsalt ta tekitab ühe teena ühes tükis kaks, et kas see on muundamine või ei ole sa tõesti loomulikult meil kõikidel kogu aeg parandaks üsna efektiivselt ära ja selles mõttes Aru saada pärast kas sa mõtled Kristeriga või, või see on ise tekkinud on sisuliselt võimatu, sellepärast et see noh, kõik see parandusmehhanism 150 lõpuks tekib sinna sama Krisperi mehhanism ennast enam ei ole, see ainult üks valk, mis on juba ammu ära deklareeritud. On keeruline kindlaks teha, mis täpselt toimub. Krisper võib olla ohtlik ka tegelikult teadlasele, nagu me teame ühest Hiina näitest, kus üks teadlane minu teada istub praegu vangis selle eest, et ta Krisbrit kasutas inimese peale. Ja see, see on teist korda, kus sellised eetilised arutelud üles kerkib, esimene kord oli, kui esmakordselt imetajate rakkudes õpiti, teil on kuskil 80, alguses oli palju floori selle üle, et mida siis võiks lubada, mida ei tohi see oluline jällegi läbi arutada. Ja kõigepealt Kesper oli selgelt seda pidevalt rakendus kasutab, oli selgelt kõik, kes, kes hoolivad näiteks võimes võimest lapsi saada, et see on väga varajane jõustumise. Arengufaas on oluline seal aru saada, mis toimub näiteks Kristjan selleks head öist, et kas ta tohiks. Ja seda näiteks lubatakse, et kui seen kasvab mingist paarist päevast vanemaks näiteks siis Inglismaal kui Rootsis, kui mujal laborites tohivad ministriga inimese keele munda sellest nii-öelda põhimõtteliselt võib-olla täiskasvanuks kasvada, võimelist ümbrust tegema, aga seda ei panda kunagi ema siis katseklaasis. Ja oli ka esimesed embrüo katsetusi, mis seal sellise kolme, kolme tuumakambri peal, mis on selgelt kunagi saladust, miks see konkreetne hina, töötlemongilaks selliseid päriselt kasvatasin lapsed Dracus rikaste rikastele vanematele, et oh, ma võin mõne, võib-olla teie jaoks kahjuliku mutatsiooni üritada välja välja juurida Krisperi abiga ja siis sate lapsed, kasin rest Priit. Ja noh, vanglaks loomulikult sellepärast, et see on ikkagi eetrist kooskõlas. Kehtiva seadus. Aga lapsed on sündinud ja nad on sellest mutatsioonist priid. Ega sealgi üksnes Mõtatsioonilist oli kurikuulus c5 retsept fermentatsioon mis kaitseb AIDSi eest ja ja ei ole päris selge, kas seda seda katset hakata tegema neid lapsi hakata hilbiga nakatama, selleks, et aru saada, kas see päriselt kaitsepolitsei eest ja need kongressi mutatsioonid seal tekkisid. Igast geenist on kaks koopetavalist inimese genoomis, et üks on mudelist ühtemoodi, teine teistmoodi, et võib-olla üks on tõesti kaotanud kogu oma funktsiooni, seda HIVi vastu ei võta. Aga võib-olla teine on ikkagi veel poolikud, funktsionaalne ja ikkagi kui piisavalt palju viirus dist võtab selle vastu, et, et see ei ole päris selge, et seal oma eesmärgi täitnud ja mis on ka nagu elik problemaatikat. Miks mõtestada uut riski, et tekitada võimalikke vähi mutatsioon ja nii edasi? Kui ei ole nagu selge, et on väga suur kasu, ehk siis selle riskide kasvataja läbirääkimine ja ka lihtsalt see, et mis on inimeste Eestit vastavate, mis ei ole, see kõik käib ja seisab veel ees kindlasti. No üks suur probleemistik, mis nüüd ka üles on tõusnud, selle Nobeli teema ümber, on tänavuse Krispri teema ümber on, on intellektuaalne omand, kellele see, kellele avastus kuulub lõppude lõpuks Ja seal on kaks toredat, kuulub loodetavasti ikkagi maailmas aga aga, aga jah, et suurt tähelepanu saanud patendivaidlus kahe keskuse vahel üks on siis läänerannikul Ameerika Ühendriikides tärklis, kus oli klinker toda üks kahest, kas tavalistest ja teine idarannikust, kes tegi palju arendust ja lisaks on tegelikult Euroopas Šacenteeri kaudu. Hetkel on seis selline, et idarannik võitis Ameerikas ehk siis nende praktiline ots hetkel on esimene ja põhiline vaidlus käis selle üle, et mis on ilmne ja mis ei ole, et kui on ilmne, kui on selge näiteks lääneranniku publikatsioonidest, nagu toodna näitas, et see süsteem töötab katseklaasis, kas on ilmne seda proovida ka imetajate rakkudes. Aga lõpuks leiti, et see ei ole ilmne, et et mõte võtta molekulaarne masina, panna see rakkudesse, et selle põhiline vaidlus, kas sellel on ju ei ole ja noh, siis pärast seda lihtsalt ajastuse küsimus, et kes jõudis oma oma mõtted enne kirja panna. Aga mis on tore, vahest on see, et et üks tegelane, kes meil rääkinud, leedus siksus, kes kaan, tegelenud saast sarnaste bakteritega mutusesteemidega, kelle komplikatsioon jäi natukene hiljaks, tegelikult ta saatis oma avastused teele paar nädalat enne toodet järjega lükati esimest ajakirjast tagasi, teist korda juba saatis jäärad vastu võeti lõpuks siis ta oli natukene hiljaks jäänud. Aga kas varem teele oma patenditaotlused ja neid ei ole veel lõpuni arutatud? Eks tegelikult, maailma esimene kristalli patendijaatus ikkagi leedukate oma ja see minu teada Euroopas võib-olla mitte ei Ameerikast. Ehk siis tegelikult võib-olla, et sellise alustehnoloogia põhipatent läbuks kilet. Seda veel, et eelmine aasta oli kuupäev paika pandud, millal seda vaidlema, akti ma ei ole kuulnud, kas see on ka toimuda? Nii et Leedust läks Nobel praegu napilt mööda, kahjuks. Seal palju muid preemiaid, et inimesed ikkagi tunnustavad, et seal oli oluline osa sellest ka seal, aga Nobeli oma piirangut noh, minu arust läks ta selles mõttes õigesse kohta. Jennifer turna ja Emanuel shorpendjeesis tänavused nobelistid keemia alal ja ajasin Krispri meetodist juttu Leopold Partsiga. No ilmateateid kuuleme raadiost küll igal täistunnil. Eks see kõnele sellest, et teadmist, mis ilm tuleb, peetakse tähtsaks. Minu tänane saatekaaslane Hannes Tõnisson, kes on Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse vanemteadur on ka ilma ennustamise alal niivõrd kõva käsi. Isegi rallisõitja Ott Tänak tähendab tema teeneid. Aga peale selle, et ilma suudame ennustada. Aga mõnikord võib olla huvitav teada, et mis ilm on varem olnud ja, ja eriti võib-olla sellisel ajal, kui veel märkmeid ei tehtud. See huvi võib vähemalt teadlastel tekkida ja tuleb välja. Hannes Tõnisson on ka seda uurinud, et millist ilma milline ilmastik, milline kliima oli Eestis möödunud aastatuhandetel. Ja täna tahakski rääkida sellest, et kui tormine on, on Läänemeri olnud minevikus. Sest et see on just üks Hannes Tõnissoni uurimisteemasid? No tõepoolest, esialgu tundub päris võimatu teada saada, sellepärast et kui torm on üle käinud, tormikahjustused on võib-olla ka juba ju aastatuhandetega kadunud need puud, mis on maha murtud. Need jäljed on kadunud. Aga ometi teadlased teavad ja räägivad kindlal häälel. Kuidas on võimalik teada saada sellist minevikku nähtust? Ega ta siis nii väga keeruline tegelikult ei olegi. Kui me vaatame, mis meil tormi ajal rannas toimub, siis kindlasti olete kuulnud, et alati tuleb ilmateenistuse tähendab viimasel ajal tuleb ka hoiatus, et näiteks Pärnus tõuseb veetase nii ja naa palju ja, ja Haapsalusse kusagil Lääne-Eestis tõuseb see nii ja naa palju. Mis tähendab siis seda, et, et selle tormi käigus tõuseb veetase, liigub kusagile tavapärasest sellest rannajoonest kaugemale, ehk siis nii-öelda selliste vanade rannamoodustist ja peale juba et mis need nii-öelda kujunenud natukene varem, et no ütleme näiteks seal viimase 50 aasta jooksul või midagi sellist, et kus pidevalt nagu kuhjub, et on rannas on alati selliseid kohti, kust kulutab selliseid kohti, kust alati kuhjatakse. Aga, aga kui on nagu selline väga kõva torm, siis korraks ka kulutatakse sellest kohast, kus kohas enamasti kogu aeg tuleb materjali juurde. Aga võib-olla olete kuulnud, et Eestimaa pindala on siin veel päris kõvasti kasvanud tänu sellele, et maa kerkib ja maa on meil kerkinud siis pärast jääaegselt kiiremini kui meretase on tõusnud umbes 7000 aastat juba. Ja kõik need vanad rannamoodustised ja nende sees nende vanade tormide jäljed viimasest 7000-st aastast on tegelikult leitavad kusagil praegusest rannajoonest mitmed sajad meetrid vahel, mitmeid kilomeetreid eemal, mõnikord kolm-neli kilomeetrit eemal. Vanades ranna moodustestest. Kas rannamoodustised on tavaliselt sellised vallid, mida mida lained on kuhjanud või millised on rannamoodustised? Jah, et päris tihti, kui ta näiteks kusagil rannalähedases metsas olete, võite näha selliseid väga piklik ja üsna selliselt lineaarseid moodustades nii kui keegi oleks tõmmanud jutti või enam-vähem nagu buldooseriga lükanud lumevalli kusagile metsa alla, mis seal siis pikki-pikki metsa jookseb tükk maad ja on enam-vähem ühekõrgune kogu aeg. Et need ongi üks selline näide ideaalsest sellisest rannavallist, aga on ka selliseid vanu luiteid, mis seal siis rohkem sellised nii-öelda põndakulised kus tuulas sellist tööd teinud natukene kaootiliselt ja, ja need on kõik vanad rannamoodustised ja neid meil Eestis leida päris päris kaugel tänasest rannajoonest. No õnneks Eestis maa kerkib, see annab ka selle võimaluse, et need muutuvad, siis on säilinud. Jah, just, et selline võimalus on meil Eestis ja, ja siis samamoodi võiks see võimalus olla Soomes, aga, aga teatavasti seal nagu on selliste mudedate setete nagu liiv ja kruus, selliste selliste nagu väga palju ei ole. Olete näidet seal elavast graniitrand ja natukene ka põhja Põhja-Lätit samal ajal näiteks siis Läänemere lõunaosas toimub mõningane maapinna vajumine ja sellist võimalust ei ole. Selles mõttes oleme päris sellises unikaalses laboris, kus nad andmed kenasti salvestatud. Aga milline jälg täpselt siis sellest tormist sinna ranna moodustada sisse sisse jääb, et natuke ühest kohast kulutatud. Kuidas see välja paistab? Et kui te nüüd mõtlete, et, et meil on üks selline kena liivapallikene või sihukene luitekene pisikene ellutikene moodustunud rannas ja nüüd järsku Veetase tõuseb ja laine tuleb seda nii-öelda lõhkuma, lammutama ja kindlasti peale torme on näha hästi palju pilte kusagil sotsiaalmeedias, need lainetus on siit on mingit asja ära viinud, sealt on kõvasti materjali ära viinud, tekitanud suure astangu. Et lainetus on ka selline võimet, eks ta viib alati kõigepealt ära peenema materjali ja kergemad mineraalid, aga meie liiva sees leidub nii kerged kui rasked mineraale ja üldjuhul kipub olema nii, et need rasked mineraalid jäävad sinna ranna peal alles ja jämedamad setted ka tihtipeale samamoodi. Ja siis, kui see torm on läbi eelkõige just sellistes kuhjaalades, kus kohtadesse korraks eurovisioon oli sellise, eriti ekstreemse kõrge tasemega tormiga siis tuleb tasapisi tuule toimel sinna tagasi ja see ammune Se, raskete mineraalide või jämedama settekiht jäi kenasti, nüüd jääksime liiva alla, mõne aja pärast kuhjub seda liiva sinna veel ja veel siis maa kerge nihutab selle ütleme selle värskelt moodustunud palli kusagile juba rannajoonest nii kaugele, et järgmised tormid enam sinna ei ulatu ja mõne aja pärast tuleb sinna peale taimkate ja, ja siis ongi ta nii-öelda metsa all olev, selline veitsa kõrgem, lineaarne, selline nagu nagu vallikene. Ja selle sees on see info kõik meil peidus. Ja mõne aja pärast tulebki teadlane sinna ja, ja vaatab, mis info seal peidus on. Jah, et et nagu tänapäeval on kombeks, et teadlased enam väga tihti nii-öelda otse labidat kohe maasse ei löö siis meie kasutame sellist asja nagu georadar vaimaarada ja Maarja reageerib siis ütleme nii-öelda erineval elektrijuhtivuse leia erinevale pinnasetihedusele. Et võite ette kujutada, et, et kindlasti on see nii-öelda see tormi moodustanud kiht raskete mineraalide näol hoopis teistsuguse nii-öelda sellise keemilise ja ka nii-öelda elektromagnetilise reaktsiooni mõttes hoopis teistsuguse omadustega ja seetõttu näiteks radariga me näeme kohe sellest alast üle sõites selliseid nii-öelda mere poole kaldu olevaid selliseid tugevaid, tugevaid kihte, ehk siis me ei pea isegi maad lahti kaevama ja me võime näha, kus kohas millal, kui võimsad tormid meil nii-öelda tänapäevaste tormidega võrreldes on olnud, ehk siis kui ulatuslik näiteks on olnud selline erosiooni pind, et, et kui, kui madalalt, kui kõrgele ta ulatub, kui paks või kui tihedam ja kui tahame juba natuke täpsemalt uurida, siis puurime pisikese augu faasis ja vaatame siis seda konkreetset kihti nii-öelda puursüdamiku pealt. Kas ühestainsast suurest tormist võib ka jälg jääda? Ja kindlasti, et tihtipeale ongi öeldud, et selline randade areng toimub hüppeliselt. Ja, ja kui me nüüd kujutame ette seda, et et meil siin 2005 aastal oli siis tuntud torm Gudrun, mis on tänaseks juba siis 15 aastat tagasi selle meremeretase ulatus meil mitmetes merelahtedes sinna kahe poole meetrini ja peaaegu kolme meetrini välja. Et peale seda ei ole olnud meil ühtegi tormi, kus kohas meretase isegi kahe meetrini oleks ulatunud. Ehk siis sisuliselt see torm käis hästi-hästi kaugel nii-öelda kujunemas ümber natukene vanemaid rannamoodustisi, mille peale siis nüüd on juba kuhjunud hulga värsket materjali ja see ala on meil maakerke tulemusena järjest kaugemal ja kõrgemal merest. Ja tõenäoliselt see on üks selline torm, mille jälgi võib näiteks kui meredes väga palju meilitõuse veel ka väga pika aja pärast kuskil metsas leida. Ahah, aga kui nüüd need jäljed on leitud, siis järgmine samm, ma kujutan ette, on need dateerida, sest me tahame teada, et millal see torm oli. Just täpselt niimoodi, et doteerimiseksis vanuse määranguks on meil päris piiratud võimalused tegelikult, et et üheks võimaluseks, mida kasutatakse, on siis radioaktiivse süsiniku, ehk siis C 14 kasutamine, aga see eeldab seda, et me leiame sealt kusagilt mingisugust orgaanilist materjali. Aga teatavasti liiva sees orgaaniline materjal väga hästi ei seisa. Ja siis on mõeldud selline väga lihtne meetod tegelikult välja, ehk siis nii-öelda Ooes selleks siis optikalistimuletit luminestsents, ehk siis selline optiliselt stimuleeritud luminestsentsi meetod kus kohas mõõdetakse liivaterade kristallvõrede sisse kogunenud radioaktiivsust ehk siis liivaterad on mingil määral ise natukene alati radioaktiivsed ja nad siis nende endasse kiirgus koguneb siis kristallvõrestruktuuridesse lisse viga vigastesse kohtadesse. Ja, ja see kiirgus nullitakse ära alati siis, kui liivatera näeb päikest ehk siis põhimõtteliselt päikesevalgust. Ehk siis põhimõtteliselt, kui meil on mingisugune torm, siis kujutate ette, et alati tormi käigus liigutatakse neid liivaterasid nii lainetuse kui tuul pärast seda tuule poolt. Ja, ja selle käigus siis nullitakse ära selle liivatera nii-öelda see radiatsioonitase. Ja kui nüüd see liiv on lõpuks sinna kuhjunud tuul on puhunud sinna peale seda rohkem lainetusega tormi ole liigutanud, siis ta hakkab jälle uuesti seda radiatsiooni enda sisse koguma. Ja kui me nüüd läheme, võtame sealt selle proovi, võtame proovi kenasti ilusasti selle erosiooni pinna pealt kaevame väikese augu, seda päikesevalgusele ei näita ja mõõdame laboris selle radiatsioonitaseme ära siis selle põhjal on meil vaja võimalik üsna täpselt öelda, millal see viimati päikest nägi. Ehk siis millal tõenäoliselt torm seda liiva terakest liigutas. Aga kui nüüd rääkidagi uurimistulemustest juba, et mis pilt meile avaneb? Kas Läänemere ajaloos ja Eesti ajaloos on olnud selliseid tormisemaid, ajajärke ja vaiksemaid ajajärke ja millal? Jah, et esmased tulemused näitavad meil siis seda, et et väga paljudes erinevates Eesti kohtades, alates Narva-Jõesuust, Hiiumaalt lõpetades Ruhnu piirkonnaga. Me näeme selliseid, eriti võimsaid rannamoodustisi umbes 3000 kuni 3500 aastat tagasi andvad moodustanud. See on isegi ka selgelt näha sellistel reljeefi kaartidel ja kui keegi suvatseb minna näiteks Muhamedile tihti Lidari pilti vaatamas ka seal on näha, kus on siis teistest oluliselt selgemad kõrgemad rannamoodustised kujunenud ja nende sees radariga, me võime näha siis ka väga ulatuslikke võimsaid, selliseid nii-öelda tormide tekitatud erosioonipindasid. Aga, aga huvitav on see, et järsku, umbes 3000 aastat tagasi nii-öelda selline äkiline muutus on aset leidnud, eks samune. Selliste võimsate vallidel tekkimine on järsku otsa saanud ja umbes 800 aasta jooksul nende samades piirkondades joone peaaegu mitte midagi moodustanud, näeme vaevu-vaevu väikesest selliseid lainetuse tekitatud viltused kihtimise siis tõenäoliselt mingi pisikese tormikese tekitatud vallid on madalad. Tihtipeale tänaseks on juba osaliselt soostunud, nii et turvas on ka peale kasvanud, et me ei näe neid valle. Ja tundub, et see üleminek on olnud seal väga järsk jah, ja siis kusagil umbes 2200 aastat tagasi on hakanud uuesti nii öelda sellised veidi võimsamad moodustised tekkima, aga enam mitte mitte nii konkreetselt, nagu nad olid kuskil 3000 3500 aastat tagasi. Ja siis viimasel 1000-l aastal me oleme ka täheldanud, et on siis üsna eriline selline nähtus, kus kohastest vallide teket nagunii selgelt enam näha ei ole, aga on mitmel juhul näinud siis nii-öelda luidete tekkimist, mis Eesti rannikul siis ei ole just väga tavaline. Ja see on ilmselt seotud väikese jääajaga ja jääb siis perioodi umbes 300 kuni 900 aastat tänasest tagasi. Ja, ja lisaks nendele manad rannavallide uurimisele täna on meil paralleelselt oleme uurinud ka rannalähedastel aladel, ütleme selline nelja, viie kilomeetri kaugusel rannast, vanushoid ja soodes on põhimõtteliselt samamoodi kihtide kaupa vanus üsna täpselt, et määratud ja siis igast sellisest sentimeetrisest kihist on vaadatud, kui palju sinna sisse on kandunud liivateri ehk siis mineraalseid osakesi. Ja, ja siis varasemalt on seda uuringut proovitud ka Skandinaavias paaris kohas. Ehk siis see võiks nagu öelda seda, et kui meil on olnud väga tormine periood, siis peaks rannalähedastesse rabadesse jõudma rohkem nii-öelda liivaterakesi ja see praegu kattub päris hästi sellesama perioodiga, mis oli 3000 kuni 3500 aastat tagasi ja, ja sellele järgnenud siis vaiksele perioodile, kui me peaaegu kuskilt ei leidnud rabadest mingisugust olulist märki selliste liivatera kesta sisse. Sissekandest. Aga see on ikkagi väga huvitav, et selline selge suur tormine ajajärk on olnud meil ajaloos umbes 3500 kuni 3000 aastat tagasi, siis, ja ühtäkki see lõppes. Kas sellel on mingisugune põhjendus ka kuskilt paista, miks see nii äkki oli? Et sellele põhjendust on, praegu ei ole veel nii-öelda päris kindlat põhjendust sellele leidnud. Aga kui vaadata nii-öelda rannaprotsesside seisukohalt, et miks meil praegu on rannaprotsessis on aktiviseerunud on siis see, et mis meie kliimat, eriti talvist, sellist kliimat kõige rohkem mõjutab ookeanilt tulevat tsüklonit. Ja ookeanilt tulevad tsüklonid toovad meile alati sooja ja külma õhupiiri peal, ehk siis see nii-öelda see kontrasti, sooja külma kontrasti piiri peale oled selline keeris, mis vähendab nii-öelda seda äkilist kontrasti seal. Ja kui kliima on meil soojenenud, tähendab see samane, see nii-öelda tsüklonite keskmine trajektoor on nihkunud põhja puhul. Mis siis tähendab seda, et, et talved on meile olnud soojemad, tormid on meile tulnud rohkem otse nii-öelda peale rannas ette, ta on olnud külmumata, meri on jäätumata mis tähendab seda, et, et meil on aastaringselt lainetus, eriti talvel, kui tugevad tormid, lainetus pääseb randadele ligi, kulutus aladel toimub oluliselt kiiremini kulutus, aga samas nagu öeldakse kuskilt kuidagi võetakse, siis kuskile pannakse ehk siis kuhjalade toimub oluliselt kiirem kuhja ja, ja niimoodi on toimunud siis ka praegult, et tõenäoliselt võis midagi taolist toimuda ka umbes 3000 3500 aastat tagasi. Aga miks ta järsku lõppes, et, et siin võib hetkel pigem nagu diskuteerida, et päris kindlaid selliseid tõendeid selle kohta veel ei ole. Aga võib eeldada, et äkki oli mingisugune lävend nii-öelda nende tsüklonite puhul, et kui nende trajektoor niiskub liiga kaugele põhja, et, et siis teatavasti tsüklonid tulevad meil ookeanilt ja tulevad siis nii-öelda Skandinaavia lõunaosast üle põhja pool lähevad Skandinaavia märtsis veidikene kõrgemaks ja laiaulatusliku maks. Ja, ja ilmselt nad suudavad ka rohkem mõjutada tsüklonite liikumise teed. Ja võib juhtuda, et näiteks mingisugusel hetkel saavutati lävend, kus tsüklonid liikusid liiga kaugele põhja mistõttu siis kõrgemate mägede ja sellise võimsamate mägede tõttu suunati või nii-öelda põrgatati otse rohkem Teravmägede suunas minema ja meie ala avanes siis rohkem Siberi kõrgrõhualale. Mis siis tähendab, et meie kliima võis muutuda järsku nii-öelda hoopiski kontinentaal samaks. Ehk siis suved läksid veidi soojemaks ja talved külmemaks ja torme meil enam eriti selliseid talviseid torme, mis randu mõjutavad, eriti ei olnud. No kui tugevad need 3000 aasta tagused tormid olid võrreldes mõnede meie kuulsamate tormidega, nagu näiteks 2005. aasta torm. Kas seda on võimalik üldse öelda? Et praegu on meil tegelikult töö sellel teemal käimas, et võrrelda seda nii-öelda tänapäevaste Tänapäevaste tormidega et selle annab võimaluse see, et, et kuna nii-öelda sedasama Gudruni jäljed on jõudnud ka juba sinnamaani, et, et nad on mattunud siis värskete liivade alla ja millal siis võimalik olnud neid radariga tuvastada. Aga selle kallal alles veel töö käib nii-öelda pöörata mudelit tagurpidi, et on olemas mudelit, mis siis tormiandmete põhjal prognoosivad rannaprofiili muutust, ehk siis et kui me teame, milline on tormiparameeter. Me teame, milline oli ranna profiil enne tormi, siis me võime öelda, et milliseks võiks ranna profiil kujuneda peale torn. Nüüd me tegelikult teame sealt 3000 aasta tagusest ajast seda, et, et milline on see lõppsaadus ja me peame siis nii-öelda selle mudeli tagurpidi pöörama ja selle lõppsaaduse pealt siis keerame selle tagurpidi, et vaatame, milline pidi olema siis torm, aga, aga see on üsna selline suur ja ja laiaulatuslik töö, et, et seda nii-öelda täpselt täpselt paika saada. Ja ja hetkel küll ei julge nii-öelda öelda, et, et kui, kui võimsad need tormid võisid olla võrreldes Gudruniga aga vaadates nii-öelda üldist sellist rannamoodustist võimsust siis pigem ütleks, et nad on olnud võimsamad või siis on olnud neid mitu tükki järjest. Et see on üks võimalus. No ja nii, et pilt saab järjest selgemaks, kas sellest selges minevikupildist võib-olla ka mingisugust kasu ka meie meie tänapäeva igapäevaelus? Jah, et põhimõtteliselt üks eesmärk, mida me tahaksime saavutada, ongi see, et et me tahaks näha, et milline võiks üldse olla see tormi amplituud, kui kõrgele tegelikult see meretasemel võiks tõusta, kui võimsaks laine võiks meil minna. Et, et nii-öelda kui, kui sellist hullu tulevikku me võiksime ees oodata, vaadates siis selle viimase, ütleme siis 7000 aasta see mineviku peale, et kui me nüüd mõtleme, et veel vaatlusandmed, selliseid meteoroloogiliste vaatlusandmeid on võib-olla 100 kuni 150 aastat et siis me suudaksime seda andmerida pikendada ikka päris oluliselt ja saaksime seeläbi läbi mõelda, erinevad riski riskistsenaariumid. Ja, ja teisest küljest minul endal isiklikult pakub huvi ka nii-öelda selline lävendi ületamise võimalused, kus meil järsku kliima võib nii öelda, et kui üle ülejäänud maailm meil siin soojeneb, siis me oleme ikkagi tegelikult, et väga kõrgel laiuskraadil. Et kui suur on tõenäosus, et ühel hetkel võime jälle olla olukorras, et meil on talvel kogu aeg suuski vaja ja suvel on väga mõnusad suveilmad. Et, et see on nagu teine, selline oluline küsimus eelkõige kõikvõimalikke nii öelda tulevikustsenaariumide adopteerimisstsenaariumite koostamisel, et kui, kui kaugele on nii-öelda ohutu ehitada infrastruktuure hooneid ja nii edasi ja, ja mis, mis meil rannikupiirkonnas võiks edasi oodata, sest nagu teame, väga-väga suur hulk inimesi, elab rannikualadel. Jah, nii et minevikku, ilma tundmisest, minevikku, kliimatundmisest on, on kasu ka tänasel päeval, võib-olla mitte just igal täistunnil, ei, ei hakata neid uudiseid teatama, aga nüüd tänases labori saates küll rääkisime minevikku tormidest Läänemerel ja Eesti rannikul ja vestluskaaslaseks Hannes Tõnisson. Tänases saates oli juttu geenide muundamiseks diatormide ajaloost. Juttu ajasid Leopold Parts, Hannes Tõnisson ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
