Teadust kõigile Eesti teadlaste osalusel on avastatud veel üks viis, kuidas koroonaviirus rakku pääseb. Ameerika teadlased on aga leidnud võimaluse, kuidas ülijuhtivust ka toatemperatuuril tekitada. Meditsiiniteadlane Tambet Teesalu ja füüsik Raivo Stern räägivad asjust lähemalt. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Teadlased on sel aastal palju uurinud uut koroonaviirust SARS kav kaks et jälile saada võimalustele, kuidas toime tulla selle suure pandeemiaga, mis tervet maailma on tabanud haiguse Covid 19 näol. Üks neist teadlastest, kes samuti on sel aastal väga palju just nimelt, et sellesama viirusega tegelenud on Tambet Teesalu, Tartu Ülikooli nanomeditsiiniprofessor ja nüüd on tema kaasautorlusele avaldatud ajakirjas Science lausa kaks artiklit sel teemal. Koos ka Tartu Ülikooli kolleegidel Lorena, Simon karsija ja Allan Tobiga ja veel paljude kolleegidega laiast maailmast. Ja nende uurimistööde tulemusel on nüüd selgemaks saanud, kuidas viirus sarskav kaks rakku võib siseneda. Ja, ja see täiendab meie senist teadmist muidugi päris tublisti. Aga alustaks võib-olla sellest, et mis seni oli teada, kuidas see kuulus viirus, kui ta hingamisteede kaudu organismi jõuab, et kuidas ta siis raku sisse saab, sest sest seal ta ju oma toimetusi teeb. Et seni, kuni meie töödeni keskendusid uurimistööd eeskätt molekulile, mille nimi on otse kaks. Et see on üks üks pina valk, mis on oluline aga eelmise, SARSi viiruse infektsiooni jaoks. Et see viirus, mis põhjustas puhangu 2003. aastal. Ja tegelikult see oli nagu loogiline, esimene molekul, mida testida feeerruse kandidaat, retseptorid. Ja selguski, et seesama Atseegaks oligi üks retseptor, mille kaudu siis viirus rakku sai. Just nii ja tegelikult siin tuleb kohe öelda, et, et, et suur osa sellisest tööst toimub ju koekultuuris ja tehistingimustes. Ja nüüd tagantjärgi vaadates võib öelda, et paljud need rakuliinid ila siis meie ja paljud teised kasutavat kov kahe uuringuteks Ekspresseerivadki just väga kõrgetes kogustes adze kahte. Et, et mõnes mõttes see oli üks põhjus, miks suur osa tööst ka keskendus sellele valgule. Ahah jaa, Ekspresseerivad tähendab siis seda, et seda, seda valku on nende rakkude pinnal palju. Seda valdkond nende rakkude pinnal palju ja see otsast kahest sõltuv mehhanism on dominantne. Ja see mehhanism töötab siis niimoodi, et viirus, mille küljes on väga kuulsad ogad, mida me piltide pealt oleme näinud ja nende ogada küljes on siis need ogad koosnevadki siis nii-öelda oga valgust mis siis hakkab selle adze kahe külge ja, ja olles siis nii-öelda nii-öelda käepidemest kinni haaranud vinnab ennast läbi rakumembraani. Tõepoolest, just nii, nagu sa hästi täpselt ütlesid, et see, et need ogad seonduvad nende ogada tipp seondub siis otse kahe valguga ja nüüd, mida meie näitasime, on see, et et tegelikult see oga valk, seda lõigatakse prote analüütiliselt. Ühesõnaga molekulaarsete kääride poolt kaheks tükiks. Ja selle lõikamisel tulemusena tekib üks uus selline käepide, mille külge siis haagibki ennast, teine retseptor ehk neuropi liin. Ja see teine retseptor, neuropi liin on siis ka rakumembraani küljes. Just see teine retseptor on membraani valk, nii nagu AC kaks. Ja Tal on tegelikult väga lai Ekspressioon organismi kudedes ja rakkudes, ahah, nii et igal pool leidub just seda leidub igal pool ja neuropi liini abil on tegelikult võimalik selgitada mitmeid kov kahe infektsiooni mustreid. Aga huvitav on siis see, et, et seal raku lähedusest sisseoga valk lõigatakse pooleks, kuidas mehhanism täpselt käib, et kas seal rakumembraanis on siis mingisugune aine, mis seda seda suunab kuidagi? Seda lõikamist põhjustab üks ensüüm, mille nimi on foriin. Jada Ekspresseerub nii raku sees olevates väsiiklites kui ka raku pinnal. Ja jällegi foriin on laialt, eks presseeruv. Aga paljud viirused kasutavad uriinilõikamist oma pinnavalkude aktivatsiooniks. Nii et viirusele endale on siis kasulik, et tema valk lõigatakse kaheksa, just. Ja nüüd ongi see uus külg. Asjal on siis see, et neuropiliin, see teine seondamis koht, millest, millest viirus kinni haarab oma oga valguga. On siis seni jäänud tähelepanuta, aga nüüd tõusnud siis tähelepanu alla. Just nimelt, et see, see tegelikult, miks see oluline on, on see, et, et nüüd, kui me teame ühte uut viiruse seondumis ja nakkusmehhanismi siis annab jõud täiendava ründepunkti inflatsiooni paremaks allasurumiseks. Noh, ja nüüd on siis võimalik tõepoolest leida mingisuguseid ravimeid või mingisuguseid võtteid, kuidas just spetsiifiliselt seda seondumis mehhanismi alla suruda lisaks otse kahele. Täpselt nii, et nüüd ongi, et ilmne suund on ju selles, et püüda samaaegselt nii otse kahest kui neuropi liinist sõltuvat Peeerruse kinnitumist, blokeerida. Aga nüüd tuleb välja, et tegelikult sellel avastusel on ka päris pikk eellugu sest et nagu me siin mõned aastad tagasi tegelikult ka laborisaates rääkisime, et see valk või üks väike valgujupp ehk ehk peptiid, mis siin Kovkaks viiruse puhul mängus on, on juba enne olnud sinu ja su kolleegide tähelepanu all. Just nimelt, et ligi 10 aasta eest ma viibisin ligi viis aastat või tegelikult kuus aastat Ameerika Ühendriikides. Ja siis meie meie töö sisuks oli see, et me püüdsime leida selliseid peptiide, mis bakteri viiruse Bagdarjofaagi pinnal annaksid talle võime seonduda teatud meile huvipakkuvate rakkudega. Ja fookus eeskätt oli vähiuuringute all. Ja siis seda tööd tehes me leidsime, äkki me leidsime ühe peptiidide süsteemi, kus peptiidi võime seonduda raku pinnaga, sõltus sellest, mis positsioonist all ühe sõnaga sellest. Et kas teatud peptiidi aminohapete järjestus asub valgu jupi nii-öelda otsas või on siis valgu sees või keskel. Ja see, see oli põhimõtteliselt selline mustvalge, hästi selge fenomen, et sa võisid minna mitte seonduv isast väga madalast foon seondumisest kuni ülitugeva seondumise, raku sisseminekuni. Ja sellised lülitid on bioloogias ja biomeditsiinis üldse väga huvitavad, sest nad annavad võimalusi soovile vastavalt saata erinevaid ravimeid või kuvamisaineid sinna, kuhu, kuhu meil vaja on. Ja nüüd viirustenime, jõudsime oma mõttes olemata viroloogid, vaid vähibioloogid lihtsalt seetõttu, et tegelikult bakter Jofaag on ju bakteri viirus. Ja me kasutasime selles töös bakteraphaagi ja me nägime kui dramaatiliselt selle faagi. Raku sisenemine sõltub kõigest sellest ühest motiivist ja selle positsioonist aktivatsioonist, millal võib läbi viia jällegi nende molekulaarsete kääridega. Nagu kov kahe puhul on foriin on hulk erinevaid, ligi viis-kuussada ensüümi, mis võivad sellist lõikamist aktivatsiooni põhjustada. Nii et see mehhanism on tegelikult laiem mõnes mõttes, seda saab teostada väga mitmesuguste ainetega. Just see mehhanism on laiem ja me oleme näidanud oma töös ulatuslikult, et, et neid vähiselektiivseid analoogseid patiive saab kasutada nanoosakeste valkude madala molekulkaaluga ühendita rakkudes, Sloviinideks jällegi lüliti olemasolu. Et kui seal lülitus toimub vähis. Me saame ravimi viia vähikoesse, kui sa toimub kuskil mujal mujal koes siis sinna märklauda, et see annab tegelikult tohutud võimalused ravimite täppiskohaleviimiseks. Aga nüüd tuleb välja, et, et viirused on ka avastanud siis sellesama mehhanismi no arvatavasti sõltumatult siis aga siis selle asemel nüüd, et, et see mehhanism viiks rakuravimit nii nagu meditsiinis vajalik on nüüd Covid 19 puhul, siis see mehhanism aitab, aitab viirusel rakku siseneda. Noh, meile meile vähi bioloogidena ka huvitav ja ja mõnes mõttes ootuspärane, et viirused on leidnud selle ründa punktist ja nüüd teema ongi selles, et isegi see, millest ka ennem jutt oli, et selline protenalüütiline raku sisse mineva peptiidi aktivatsioon tundub olevat laialt viirustes levinud mehhanism Ja protenalüütiline tähendab siis sedasama, et valgumolekul läheb tükkideks. Ja nüüd, kui me lihtsalt vaatane bioinformaatiliselt näiteks viiruse pina Valka siis me võime teha nimekirja viirustest, kus mehhanism. On võimalik, et on, on oluline piirust inflektsiooniks ja levimiseks. Et veel üks aspekt, millest juttu seni ei ole olnud, on see, et me teame jällegi oma tööst nanomeditsiinis ja vähibioloogias. Et selliste kov kahe tüüpi peptiidide aktivatsioon põhjustab ka seda, et veresooned seal, kus aktivatsioon toimub, hakkavad lekkima ja tekib mana osakestele, kaasa arvatud viirustele, ma arvan võimet tungida läbi koebarjääride. Ja see on üks aspekt, mida nendes praegu avaldatud Science töödes eriti uuritud. Aga mida on kindlasti põnev tulevikus uurida. Ja nüüd tegelikult seal suhteliselt fundamentaalne uurimistöö, aga siit edasi ju peaks tulema ka ravivõtted. Kui kaugel nüüd see tulevik kumab? Tegelikult selle töö puhul ongi huvitav just see, et kuidas fundamentaalne teadus, selline ah huvist tingitud teadus küll ühtepidi Tiidmeid võib-olla nutikate vähiravimit Aini aga teistpidi omab veel implikatsioone kasvõi sellesama kov kahe infektsiooni jaoks. Ja nüüd, kui me vaatame kas või arsenali nendest reagentidest, mis meie töö käigus on tekkinud antikehad, erinevad valgud, nanokompleksid, siis mitmel neist on tegelikult võimalikud rakendused just selliste Antivieraalsete neuropliinile sulatud ühendite väljatöötamiseks. Ja jällegi, mis on nagu huvitav ja hästi põnev on see, et see töö võib viia selleni et me mitte ainult ei arenda ühendeid, mis aitavad meil kov kahega võidelda vaid ka teiste tuntud ja tundmatute viirustega. Kas mõnda neid neist viiruslaste saab ka praegu juba nimetada, ma tegelikult ei teeks seda. Ma tean, et on, et meie koostööpartnerid Inglismaal ja Soomes on juba mitmeid olulisi viirusi testinud ja esialgsed tulemused on, on põnevad, aga lihtsalt liiga vara on, et, et seda kõva häälega välja öelda. Aga igal juhul on selge, et uurimistöö jätkub nii sarskav kahega kui ka teiste viirustega. Täpselt nii ja nüüd jällegi meie poolt vaadates on see, et, et me ei ole viroloogid, aga me teeme kõik endast sõltuva, et neile anda selliste ühendite arsenal, millega nemad siis saavad edasi minna, näidata nende relevantsus infektsiooniprotsessiks. Aga see just näitab seda, et eri teadusharude teadlased peaksid hoidma ikkagi silmad lahti ja vaatama, mis naabervaldkondades ja natuke kaugemalgi toimub. Just, ja see oli tegelikult just näide, et et kuidas seda noh, pikalt ju ei tehtud, et meie, see esimene artikkel, kus me kirjeldasime seda neuropi liiniga seonduvate peptiidide süsteemi ja koguni avaldasime tabeli piirustega millabina, valkudel süsteem aktiveerub tegelikult toona, mis on 10 aasta eest, suurt tähelepanu ei saanud see aspekt vähi aspekt, küll aga see viiruste aspekt, mille me selgelt välja tõime ka arutasime põhjalikult, et see ei tähelepanuta ja nagu teadvuses tihti juhtub siis aastaid hiljem umbes kohvitassi taga kellegiga rääkides sa tood selle põhimattaya kontseptsiooni viroloogile nii-öelda söödavamalt kätte ja siis ta äkki märkab ja hakkab seoseid looma ja ja asi hakkab liikuma ja meie puhul selline kohvitassi vestlus toimus kolme aasta eest Tartus ühe ühel workshop pill või sellisel suvekoolil kus Ari Helenius üks tuntud soome päritolu Šveitsi viroloog esines ka ettekandega. Ja siis me Lilian suhtlesime, arutasime selle sendar peptiidide mehhanismi võimalikku seost ja laiemat tähendust. Ja mis juhtus, oli, oli see tema minnes koju Šveitsi tagasi, siis rääkis oma oma laboriteadlastele sellest nendest ideedest ja nüüd aastaid hiljem, kui need tema laboriinimesed nüüd oma laboreid omakorda asutasid. Et nemad siis hakkasid tööle ja see ongi tegelikult nende Science'i artiklite Nii et väga palju sõltub siis kokkusattumisest ja kohvilaua vestlustest ja hea oleks, kui neid kohvilaua vestluse siis ka rohkesti toimuks nüüd praegu muidugi selle pandeemia tingimustes kohvilaua taga kokkusaamisi tuleb võib-olla harvem ette kui muidu. Täpselt suunis sellised asjad ei ei kipu juhtuma ja seda kiiremini on vaja neid ravimeid ja vaktsiine välja töötada. Aga praegu ajasin siis jutu viiruse sarskov kahe senitundmata raku sisenemise viisist ja selle avastamisest. Tartu ülikooli nanomeditsiiniprofessorid Tambet Teesaluga. Kõrgel temperatuuril, sest ülijuhtivusest või isegi toatemperatuuril, sest ülijuhtivusest on unistatud juba ammustest aegadest peale. Peaaegu sellest samast ajast peale, kui 1911 ülijuhtivus esimest korda ilmnes teaduskatsetes. Nüüd tundub, et see unistus hakkab otsapidi täituma, sellepärast et 15 kraadi tsensust plusskraadi. Aga see ei ole veel kõige soojem tuba. Inimesed peavad seda ikka natuke jahedavõitu toaks. Aga just sellisel temperatuuril on nüüd ülijuhtivus saavutatud teadlaste poolt, kes siis tulemused ka ajakirjas neis on avaldanud. Ja rõnga Diazzon siis Ameerikas töötav teadlane, kes seda töörühma juhtis, ajan sellest juttu Raivo Sterniga, kes on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juhtivteadur ja eks ka tööalaselt siis ülijuhtivusega ikkagi kokku puutunud. No ülijuhtivus iseenesest see sõna seletab juba ka, eriti kui natuke tausta teada. See tähendab, et ülijuhtivmaterjal on niisugune materjal, mis juhib elektrit ülihästi. Aga kuidas täpsemalt öelda? No ülijuhid on tõesti väga põnev tegevusvaldkond ja oma kogemusest tahaks öelda, et see on peaaegu selline müstikaga piirnev kogemus, kui mõõdad takistuste, näed, et see kukub, mitte mõõdetavaks või siis veel võib-olla ägedam pilt on see, kui sa paned magneti lämmastikku ja sinna selle vastav aine tükikese peale ja see leviteerib täiesti rahulikult millimeetrite kõrgusel sellest manetist. Nii et ta on väga põnev nähtus ja ta on potentsiaalselt ka väga, väga kasulik nähtus. Et kes, kes meist ei tahaks seda vähest elektrit, mida me suudame tekitada ilma kadudeta igale poole edasi anda. Ja kui ülijuhist valmistada elektritraat siis läheks ilma kadudeta ühest linnast teise maailma teise otsa. Jah, jaa, katselise, selliseid elektritraate on tehtud. Tuleks selle toatemperatuuri juures natukeseks veidikene allapoole, sellised 1911 oli, oli elavhõbeda ülijuhtivuse temperatuur 4,2 Kelvini Need, inimesed, kes elavad tavamaailmas, peavad selle ümber rehkendama, aga hästi jämedalt on see umbes 270 miinuskraadid seisust, et see on ikka väga külm, külm. Aga vahepeal on loomulikult püütud rakendatava maantee ja odavamalt rakendatavate materjalide poole ja siis väga huvitav klass materjale on siis mitte toatemperatuur, kõrgtemperatuuride tülijuhid ja nende klassifikatsioon on siis, kui elavhõbeda jaoks oli vaja vedelat heeliumi, et teda hoida ülijuhina siis kõrgtemperatuuri ülijuhi puhul piisab vedelast lämmastik, kust ja mis kraat selle kraad on siis 77 Kellimini ehk siis jälle natuke üle nurga on ta veidi vähem kui miinus 200 kraadi C. Ja need katsed hakkasid siis enam-vähem kaheksakümnendad. Neil aastatel need katsed hakkasid tegelikult ikkagi oluliselt varem lihtsalt tulemused tulid siis üks põnevamaid ja võimsamaid tulemusi tuli 85, kuus tuli Šveitsist ja päädis väga kiiresti kanobeliga. Probleem on selles, et, et need kõige esimesena leiti või avastavad ülijuhid või materjalid, kus ülijuhtivus ilmnes, olid suhteliselt lihtsad. Enamus metallidest läheb hästi madalal temperatuuril ülijuhiks, nii et nad on nagu ühe elemendi materjalid. Kuid hakati otsima kõrgemaid ülemineku temperatuuri tuur ja siis kiiresti mindi kahest elemendist koosnevate või kolmest elemendist koosnevate materjalide peale. Et see nii-öelda suur pauk ülijuhtide ajaloos oli nelja elemendiga materjal, ehk siis ta oksiid ta ei ole metall ja metallid on seal oksiidile lisaks lisaks segatud ja peale selle ilmnes kiiresti, et ta on ka suhteliselt oluline struktuur, on Annizat rootne, mis teeb rakendused väga. Nii-öelda traadi valmistamine on väga keeruline. Andmise Brookne tähendab, et omadused eri suundades erinevad. Just ütleme, ta on mingis mõttes nagu plaadikoogi moodi, et ütleme, selles koogikihis on ülijuhtivusega heaga ristikoogikihti, kus on igasugu takistavaliselt, vahel on ta oluliselt halvem ja nüüd kui üritada sellest koogist materdada mingisugune toru siis on selge, et kui need suunad lähevad kõik segamini, siis tulemus ei saa olema väga hea. Aga see ei ole võimatu ja tänaseks on ikkagi need, need on siis paskoksiid, ülijuhid või neid nimetatakse tihti siis kraat ülijuhtideks. Nendest on tehtud linnaosade vahel juba kaableid ja teine valdkond, kus neid on asutud energiliselt, et kasutama on väga tugevate magnetite valmistamisel. Sekset ülijuhtivusel on lisaks kriitilisele temperatuurile on teine oluline parameeter on kriitiline väli. Ülijuhtivus tegelikult väga ei ole magnetväljaga sõber ja ülijuhid mingist magnetele suurest alates kaotavad selle ülijuhtiva omaduse isegi temperatuur jääb samaks. Nii et magnettegemine on eraldi eraldi väljakutse. Aga need uued ülijuhid on erakordselt kõrgete kriitiliste väljadega. Ehk siis nad annavad vanade traditsiooniliste juhtide ees suured eelised, tugevamaid magneteid ehitada, kannatavad magnetvälja kannatavad rohkem välja kohe kohe suurusjärk rohkem. Ja siis mida edasi, seda kõrgemaks tasapisi see võimalik temperatuur tuleb noh, selles mõttes ka siis praktilises mõttes võib-olla ka kättesaadavamaks. See on selles mõttes päris keeruline, et ega nende Kubraatide kohta hetkel veel üldtunnustatud teooriaid ei ole, on mitmeid kandidaate nende seas, kindlasti võib ka olla see õige, aga üldist konsensust ei ole. Ja kui Praat ülijuhid ütleme kuskil 2003. neljanda aasta kandis ikkagi ka rõhu alla pannes on nende kriitiline temperatuuritipp kuskil 160 kelminit, nii et ta on ikkagi veel tubli üle 100 kraadi miinust selsuses. Aga siit tulebki mängu juba ka rõhk mitte ainult väga külm ei pea olema vähemalt seni olnud, vaid ka teinekord on vaja päris kõva rõhku avaldada sellele materjali, mis teeb ta loomulikult jällegi natuke kättesaamatu maks praktilises mõttes. Rõhk rõhuga üldiselt ajaloos on mängitud eelkõige sellepärast, et saad aru kuspool, ütleme kui on selline faasidiagramm, kus ülijuhtivus kuskil keskel on optimaalne, et kus pool ollakse, nende parameetrid tihti rõhku saab kasutada ilma oluliselt lainet muutmata, aga siiski natuke muutes aatomite vahelisi kaugusi ja ülijuhtivus tunneb seda nii, et põhimõtetel rõhuga on võimalik, kui ka ülijuhtivast vähendada. Aga paljudel juhtudel rõhuga ülijuhtivuse alguses võib suureneda näiteks kukaatidel. Kõige kuulsam on niinimetatud kolmekihiline elavhõbeda kukraat, kus tavaline Toa rõhul kriitiline temperatuur on 130 135 kraadi. Kelvinit ja rõhu alt tõuseb 160-ni. Aga, aga võib-olla see praeguste ülijuhtide idee läheb jälle tagasi kuskile 50.-tesse, aastasse, kus nii-öelda tollal heaks kiidetud või võimule pääsenud niinimetatud klassikalise ülijuhi teooria šampardiini Cooperi Jenniferi Nobeli preemia. Selle alusel hakati fantaseerima, et kuidas peaks tegema ühte selle teooria põhjal kõige paremini töötavat ülijuhti. Ja leiti, et ikkagi kõige parem kandidaat selleks on vesinik naha ja ennustati, et vesinik, Metalli ses olekus võiks olla päris hea ülijuht mis läheb nende metallide ja lihtsate ülijuhtide mõtte juurde mingis mõttes tagasi. Aga metalliliste vesiniku seni veel väga ei ole, ei ole loodud. Ma julgeks öelda, et vaatamata mõningate telekatsetele väita, et see on õnnestunud, ühtegi jälle laiemalt tunnustatud edulugu selles ei ole ja see põhjus on suhteliselt lihtne see piir, kus vesinik võiks minna metalliks, see on kuskil 500 giga Pascali kandis, nüüd me oleme jälle nende rõhuühikute juures. Ma ei tea, kas tänapäeval enam ilmateadet öeldakse, Pascal ütles, aga mina mäletan, et et atmosfääri rõhk oli kuskil tuhatkond. Hekto Pascalit, mis siis paneme 10 astmes on 10 viiendas puskarit. Nüüd see rõhk siis atmosfääridest tuleks? No seal on 500 giga Pascalit, mis on siis viis korda 10 üheksandas. Nii et ta tuleb kümneid tuhandeid, peaaegu 100000 atmosfääri. Ja kuna seda ei ole sugugi mitte lihtne laboratooriumis saavutada sellist rõhku, siis on see vesiniku mentaliseerimine nii-öelda väheste entusiastlikke rühmade pärusmaa ja selles suunas ma usun, varsti jõutakse ka kinnitatud tulemusteni, aga minu teada hetkel seda veel ei ole. Aga vesinik annab lootust ka ilma selleta, et ta päris metalliks teha. Seal on nüüd see mõtlemine, mis oli, võib-olla ajaloos nende keerulisemate või mitme komponendilisest elijuhtide poole liikudes on, on nagu analoogne et kisegaks vesinikule, sekka mingisuguseid teisi nii-öelda abistavaid elemente, mis sellele metallilisuse tooksid madalamatel rõhkudele. Ja see tegevus on päris edukalt käinud juba vähemalt viimased viis-kuus aastat, noh, tõenäoliselt ettevalmistused ikkagi vähemalt 10. Ja on hakatud saavutama ülijuhte, kui vesinik mingi lisandiga on, on pandud väga tugeva rõhu alla, aga need rõhud on siis kuskil kaks pool kaks korda väiksemad, kui sa metallilise vesiniku jaoks vajalik rõhk. Nii et me räägime 200-st 300-st giga Taskarist, no ikkagi päris kõrgele. No praktiliselt igapäevainimese jaoks ilmselt ei ole väga suurt vahet. Ja noh, nende rõhkude tekitamine tehniliselt on päris keeruline. Praegu on ainus töötav variant, et kasutatakse väga tugevaid teemantotsikuid, teemantotsikute vahele surutakse see uuritav aine väga väikeses ruumalas kokku. Need kogused, aine kogused on kuskil sellised kettakesed, mis on 20 30 mikromeetrit läbimõõdus. Nii et võib-olla pärast selliseid väikseid täpsustusi suurem eufooria, toatemperatuuris ülijuhtivuse praktiliselt kasutatavad res võiks veel oodata. Sest rõhk on ikkagi päris kõrge, rõhk on väga kõrge ja temperatuur jah, lubab. Aga hetkel ma hindaks, et vaatamata see neid, see artikkel on välja tulnud, neid, selliseid artikleid ilmub ikka aeg-ajalt ja ka toatemperatuur, sest ülijuhtivusest on just neid suutnud ajaloos ikkagi kakskolm artiklit ära avaldada. Need on pärast Sist tagasi võetud. Ma arvan, et see loogika on seal see, et tegelikult tagasi võtma ei pea, kui ei ole mingit suurt viga või keegi ei lükka midagi ümber või keegi ei näita, ei osuta mingit iga, aga selleks, et asi oleks üldtunnustatud ja, ja nii-öelda teaduses aktsepteeritud, eks peab vähemalt teine sõltumatu rühm veel parem mitmed sõltumatu rühmad suutma korrata ja minu teada jälle seal on see asi jäänud pidama. Üks suudab teha enamus asju ära ja avaldab, avaldab siis need tulemused ära, tihti jääb sealt midagi natuke puudu, selleks, et teised entusiasmiga kaasa läheks. Ja siis teistel rühmadel tihti ei tule välja. No nüüd tuleb siis teistel rühmadel proovida ronga diasse ja tema kolleegide katset korrata. Ränga Tiia see taust on selles mõttes päris huvitav, et tema järeldoktoriaeg möödus Harvardi ülikoolis just sellises rühmas, kus prooviti teha seda metalset vesiniku, nii et tal on kõrge kõrge rõhu detailid, kõrge rõhuga töötamine on tal ilmselt väga selge ja luues oma töörühma, mis on ka on New Yorgi lähedal Rochesteri, siis ta ütles, et ta kohe meelega hakkaski töötama selle eesmärgiga, et jõuda kõrge temperatuur või toatemperatuur ülijuhine. Lisades esinikule siis eri erinevaid aineid. Et vesiniku esimesed ülijuhid seal lisati jällegi väga lihtsalt oli väävel oli üks populaarsemaid aineid, mida lisati, hiljem on proovitud ka lantaaniga ja ütrumiga. Ja kriitilised temperatuurid on ka sinna 200 Kelvini kanti ulatunud, ehk siis noh, ütleme selline tugev Siberi pakane või veidi rohkem. Aga nüüd, kui väärlile lisaks otsustati lisada veel süsiniku, siis selline vesiniku, väävli ja süsiniku segu, millel ilmselt keegi täpselt ka valemit praegu ei julge üles kirjutada. Ja mis pealegi see reaktsioon toimub sinna teemantide vahele vilgutatakse veel laserit ja see on nii-öelda valgusega indutseeritud keemia, mis toimib siis ilmselt läheb ikka päris tükk aega, enne kui hakkavad tulema täpsemad täpsustused, mis ainesele siis tekib ja, ja, ja samamoodi, kas see nähtus, mida on nüüd küll nii magnetiselt, kui elektriliselt on, näeb ta välja nagu ülijuhtivus, hakkas ta siis on päriselt ülijuhtivus või on ta midagi sarnast, mis hästi kõrgetel rõhkudel Nevad ennast näitab? Ja seda isegi veel ei tea, et kas see on ikka ülijuht või ei ole. Artikkel tuli meil välja oktoobri keskel, nii et need asjad ei käi nii kähku. Jajah. No viitasid siin mitu korda jutu sees Nobeli auhinnale. Kas nüüd on siis arvata, et äkki Ranga dias on ka mõnel aastal nüüd kandidaatide seas või on veel vara öelda? Ülijuhtivus eest on Opeleid vist päris mitu antud. Ma ei julgenud viimast aastat öelda, äkki oli 2004? Aafrikossov sellise teist järku ülijuhi eest ja Vitali Kinsburgoli teine laureaat. Nii et nüüd on natuke aega läinud mööda, et. Rohkem tõendatud siis, siis miks mitte, seal on kindlasti siis kandidaat kasemaks plankis töötav vene nimega teadlane eremets, kes selle väävliga ülijuhi välja tõi. Kuidas Eesti teadlased ülijuhtidega tegelevad? Nende plaatidega on tegeldud päris tõsiselt nii Tartu ülikooli füüsika instituudis kui ka KBFIs. Nüüd uuemate ülijuhtidega kõrge rõhutööd minu teada Eestis keegi ei tee sellisel tasemel, aga selliseid evolutsioonisi, raua või, või vase või ka uuemal ajal niklipõhiseid, oksiid, ülijuhte, neid on KBFIs endiselt uuritud päris päris tihti. Et nii kaugele on siis praeguseks jõutud juhtide uurimisega ja täna rääkisime Raivo Sterniga uuest toatemperatuurist jõhvist. Tänases saates oli juttu viiruste jõudmisest rakku ja ülijuhtide jõudmisest. Toasooja juttu ajasid Tambet Teesalu, Raivo Stern ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
