Erakorraline olukord mõjub Lätis küll rängalt toitlustusettevõttele, hotellidele ja meelelahutuse pakkujale, kuid samas peaks need piirangud omakorda mõjuma majandusele ka hästi vähendama viiruse levikut ja võimaldama töös hoida suuri tootmisettevõtteid. Lätis on nüüd erakorraline olukord kestnud täpselt nädala ja see näitab ilmekalt, et kui ikka käsku ei tule, siis inimesed ka ei tee. Näiteks Läti piiras kevadel ja piirab ka praegu kaubanduskeskuste lahtiolekut nädalavahetustel ja sel laupäeval. Pühapäeval olidki suletud suured majapidamistarvete ja ehituspoed ja mida siis inimesed tegid, need läksid väiksematesse poodidesse tunglema, sest need olid lahti. Seisakuaja toetus saab aga Lätis taotleda 70 protsendi ulatuses viimase kolme kuu keskmisest brutopalgast ehk 330 kuni 1000 eurot kuus. Seda abi võiks rahandusministeeriumi rehkenduste põhjal saada 134000 inimest. See on üks kolmest valitsuse heakskiidu saanud olulisemast toetusmeetmest kõneleb Läti rahandusminister-Jaanis vees. Koroonakriisis kannatada saanud ele maksame seisakutoetust, räägib reis. Ettevõtjad saavad aga kasutada töökohtade subsideerimise ja täiendavat käiberaha 30 protsendi ulatuses. Käiberahatuge on õigus taotleda neil firmadel, kelle igapäevane rahavoog on vähemalt 20 protsendi ulatuses kokku kuivanud. Neid ettevõtteid võiks praeguse seisuga olla rohkem kui 110000 kõneleb Läti majandusminister Jānis Wittembers. See on väga tähtis, sest ettevõttel, kes ei tööta, on sellegipoolest vaja tasuda palju arveid, kommunaalmakseid, kinnisvaramaksu ja muud. Need summad võivad olla päris suured ja tähtis on neid ettevõtteid, kes varem tegutsesid hästi alles hoida, kõneleb Läti majandusminister.
