Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks selgitas, kuidas juriidilises kõnes nimetatakse asüülitaotlejaid ning kes on pagulased. Kui me räägime kas asüüli või varjupaigast, siis parem termin õigem termin, rahvusvaheline kaitse. Pagulane on siis selline inimene, keda kodumaal kiusatakse taga ja täiendava kaitse saaja on selline inimene, keda ohustab ka kodumaal sõda või muu ebainimlik kohtlemine. Eestis antaksegi kahte liiki kaitset. Üks on pagulase staatus ja teine on täiendava kaitsestaatus. Aga kokku tuleb neid siis rahvusvaheliseks kaitseks nimetada. Eestis antakse pagulastele tähtajaline elamisluba kolmeks aastaks. Kui aeg möödub, siis kontrollitakse põhjalikult, kas sellel inimesel on jätkuv kaitse vajadus. Samuti toimitakse ka täiendava kaitse saagetega, kelle elamisluba kehtib aasta. Anneli piks. Augustikuu seisuga siis elab Eestis 337 inimest, kellele on antud siis tähtajaline elamisluba selle tõttu, et nad vajavad kaitset ja sinna 337 sisse käivad ka nende inimeste perekonnaliikmed. Piks mainis, et kui Euroopas algas 2015. aastal rändekriis ning keerulised sündmused Ukrainas, siis selle tõttu suurenes Eestis rahvusvahelise kaitsesoovijate arv. 2018 oli meil 90 taotlust ja eelmisel aastal 101 taotlust, aga 2002 10. aasta nüüd eelmise kuu seisuga on esitatud ainult 37 taotlust, nüüd tundub, et numbrid liiguvad kahanev suunas. Üldiselt tulevad Eestisse ikkagi selliste riikide kodanikud, kus räägitakse vene keelt. Kõige rohkem on meil, kui ma vaatan. Ta lõikas taotlejaid ikkagi Venemaalt ja Gruusiast näiteks, aga ka Süüriast, Afganistanist, Türgist ja Iraagist. Siseministeeriumi nõunik Anneli piks kinnitas, et hirm pagulaste massilise Eestisse elama asumise pärast ei ole õigustatud ning paanikaks ei ole põhjust. Kindlasti ei ole põhjust paanikaks, võib-olla see arusaamatus tuleb sellest, et mõistetaks erinevaid rändeliike erinevalt ja aetakse põgenikud ja rahvusvahelise kaitse taotlejad võib-olla teiste rände liikidega segamini näiteks. Meil on ju elamisload neid õppimiseks ja perekonnaliikmete juurde. Aga rahvusvahelise kaitse taotlejaid tõesti on. Kui võrrelda Euroopat?
