Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetadele. Tere Alo Tamm, puust ja punaseks raadio, kahed teaduse tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning nagu eelmisel nädalal jätkame ka seekord, et tehnoloogiaalaste põnevamad uudistega viimastest nädalatest ning neid on abiks meil siin selgitamas ja analüüsimas Tartu ülikooli robootika Heilo altim. Tänane uudis võiks rõõmu pakkuda kõigile vidina sõpradele, ehk siis kes meist igapäevaselt kasutavad arvutusseadmeid, no kes meist ei kasutaks muidugi sülearvutid, nutitelefonid ja nii edasi. No loomulikult on kõik tähele pannud, et kui ikkagi pidevalt sellega tööd teha, hoida telefoni käes, arvutit süles, siis ta läheb kuumaks ja ta läheb kuumaks sellepärast. Nii et sellepärast, et füüsikaseadused toimivad, eks ole, Heilot nonii, on, et seal, kus on kasutatakse väga väikesel pindalal väga palju energiat, siis seal tekib kuumus ja missad kuumust tekitavad, on ikkagi protsessorid ja, ja siis nende võiks alamsüsteemid. Kiibid, kuhu ühe pindalaühiku kohta on, on surutud surutud väga-väga palju transistori. Ja kuna need transistorid toovad järjest väiksemaks ja me kõik ju tahame ikkagi seadmed oleksid võimsamad ja muutuksid ka väiksemaks, siis selle tööga jätkatakse, et nad suudaksid, et, et ühe, üks väiksem pindalaühik suudaks rohkem arvutusvõimsust välja pakkuda. Aga selle käigus tekib ka tõesti väga palju sooja, mida me siis jah, tunneme reaalselt kas või süles oleva arvuti kaudu. Ja senini see jahutamine on olnud tagajärjega tegelemine olnud nagu Välineb. Et kiibi peale siis on pandud tavaliselt mingisugune soojus, div radiaator, mis on tavaliselt siis mingisugust metallist ja, ja siis selle peale suunatakse siis õhku. Ma püüdsin nagu seda ette mõelda või kujutada, et kuidas seda nagu võrrelda võiks olla mõnes mõttes võib-olla automootoriga need, kes tunnevad automootoreid siis automaatsed loteriis toimub jahutamine ikkagi läbi automootorisse sisse ehitatud siuksed jahutusvedeliku kanalid, et jahutada siis seda auto mootorit maha ja siis lõpuks kuumenenud jahutusvedelik, kõik siis, mis võtab endasse sooja juhitakse siis radiaatorisse. Aga kiipidel on nagu teistpidi seni olnud kiipidel on olnud see sedapidi, et kui sa nüüd võtaks enam-vähem pangega seda jahutusvedelikku või külma vette, viskaks sinna mootori peale lihtsalt, et seal ei oleks ees neid kanaleid. Ma ei tea, Arko, kuidas sulle see võrdlus tundub? No pilt on enam-vähem selge, et kuhu me nagu välja tüürime, ongi see, et et nüüd on üks teadusrühm püüdnud teha sellise kiibi, mis, mis nagu jahutaks ennast ka seestpoolt, eks ole. Jah jah, et, et sees Nad on kiibi sisse siis võinud, ehitavad sellised väiksed mikrokanalid või tunneliku, siis need mikrovedelikud voolavad ja me ei saa rääkida nüüd mingitest suurtest mõõtmetest, et kui isik kiibid on isegi väga väikesed, siis need kanaleid, mis seal transistorite vahel jooksevad, on, on veelgi väiksemad. Et ma ise ei näinud vist küll ühtegi nagu mõõtühikut, aga nad peavad olema ikkagi alla kümnendiku millimeetrist lausa ja, ja selles mõttes kiibi jahutus saab olema väga efektiivne, sest et nad kuna, kuna need kiibi ei ole protsessoreid alati kõik ühtlaselt jaotatud, vaid seal on ikkagi selliseid väikseid süsteemi kohakesed, kus on nagu neid tihedamalt kui arvutuskohad. Et Need kanalid jooksevad siis mööda täpselt nendest paikadest, kus kuumust eraldub kõige rohkem, et siis see kiiresti sealt eemale viia. Ja selles mõttes see hakkab tõstma number üks jahutuse efektiivsust ja number kaks k arvutusvõimsust, et meil on kiirt alati arvutusvõimsus teatud mõttes piiratud, sest et kui me nagu seda tõstaks lõpmatuseni üle piiride võimekuse, siis lihtsalt see jahutus ei suudaks seda kiipi, väline jõud suudaks ära jahutada ja lõpuks kiip nii-öelda sulaks üles. Ja see, mida need teadlased lubavadki on see, et tänu sellele, kui me saame tehase tõhusama jahutusega kiibid, siis me saame teha väiksemaid kiipe, mis tähendab, et meie tuleviku nutitelefonid ja sülearvutid muutuvad veel veel võimsamaks, sest senimaani nagu sa välja tõid nii-öelda need kasvu piirid tulevad ette, me ei saa teha enam nelki väiksemaks, et mahutada neid siis nutitelefoni rohkem. Just see samad kuumusel probleemi pärast. Just muidugi hetkel on veel selgusetu, kui ruttu sest tegemist on laboritingimustes toodetava kiibiga, kui ruttu selline kiip jõuaks masstootmisesse ja tavatarbimisse, et me oleme siin saadetes küllalt kajastanud ju laboriuudiseid, mis mis lõpuks võib-olla ei jõuagi kuhugi, sellepärast et tehnoloogia areneb nii kiiresti ja nad kaotavad mõte, aga ma usun, et see, et see kiip ei ole üks nendest. Kuna me ikkagi digiühiskond kasvab ja, ja me tahame üha rohkem hakkame kasutama digitaalseid seadmeid, siis seal kiiremad ja väiksemad protsessorid on kindlasti koht, mille peale tootjad mõtlevad. Ilmselt vist ei ole niimoodi, et tulevikus me peaksime kõik oma nutitelefonidesse hakkama niimoodi vett sisse valama, et ehk tehti seal midagi ringlex, et ilmselt need süsteemid on ikkagi nagu piisavalt nutikalt üles ehitatud. Et see vedelik jaotatakse veel kusagil mujal maha mingite teistsuguste viisidega, et nii-öelda kasutaja vaatepunktist ilmselt väga palju ei tohiks. Ilmselt ikkagi mitte jah, et kõige kehvem soojusjuht ju, mis meil siin ümberringi on õhk ja õhuga ikkagi seda jahutamist praegu teostatakse. Kes on näinud või ei ole, aga see ei ole enam uus asi, aga on olemas sellised vahvad siis nagu lauaarvutid, mis on siis ühelt poolt klaasiga ja terve lauaarvuti näiteks täis valatud sellist? Muidugi see ei olnud nagu toiduviljaga, see nägi välja nagu toiduõli samamoodi sellist vedelikku, mis aitab seda jahutada ja ja nii sellel. Ja siis põhimõtteliselt sa vaatadki, et su lauaarvuti, emaplaat ja kõik asjad on seal nagu lihtsalt mingis akvaariumis, jaa, jaa, midagi seal hulbib ringi ja nende mõlema vedelikku, nii selle, mis lauaarvutis ongi selle, mida hakatakse kasutamist nendes uutes kiipides. Üks oluline omadus on, et nad on tei ioniseeritud mis tähendab, et sealt on siis kõiksugused, soolali asjad välja võetud, et see vesi ja, või see vedelik siis ei, ei juhiks elektrit. Vastasel juhul tekitab ta sinna kiipi sisse võib-olla, ja siis muidugi laureaadi sees kohtadelt vahele või nõnda lühise mis tähendaks seda, et kogu süsteem lihtsalt kohe jookseks. Mulle meenus ka see, et tegelikult ju neid suuri serveripark, eks ole, mis ka eritavad tohutult soojust, mille läbi käib nagu suur osa meie interneti internetiliiklusest või, või need nii-öelda pilve pilvefarmid sarna faili pilve, mis tegelikult on kusagilt nagu seal. Ega neid tegelikult ju viimasel ajal räägitakse, tehakse ehitama rohkem ookeani põhja või ütleme, selliste veekogude põhja, et kus selline loomuga säärane jahutus on, on käepärast, et sest ka neil see jahutusvajadus on nagu väga-väga suur. Tõesti. Ja me oleme ka varasemalt rääkinud, et sageli ei kasutata seda soojust mõistlikult ära, et on ju olemas väga suur hulk maakerast mida mingi aasta aja jooksul ikkagi köetakse, nagu meiegi ütleme talvel oma kodusid, et miks mitte rajada selliseid serveriparke sinna kohta, kus inimesed ajavad oma kodude kütmist, noh, Rootsis on seda tehtud mingisugused kui ma ei eksi, siis Facebooki vist isegi serveripargid kütavadki ühte väikelinna. Ja minu arust see on täiesti mõistlik kasutus, ainuke suur suur nii-öelda puudujääk või pigem olukord, millele tuleb mõelda, on see, et ilmselgelt see serveri parkusega ja rajatakse, vajab Ta ülikiiret stabiilsete head internetiühendust. Et, et sinna peaks ikkagi kulgema siis mingisugune peal, peamine liin valguskaablit kuskilt ma ei tea, mis, mis need, kuidas need võrgud jooksevad, täpselt, aga et, et see ei saa olla. Meil on ka väga-väga kõrvaline koht muidugi ookeanide põhjas ja merepõhjades ju me teame, kuidas me internetiühendus ongi läbi valguskaablite. Selline oli tänane punaseks rääkisime uutest arendatavatest kiipidest, mis loodetavasti teevad meie tulevased seadmed kiiremaks, tõhusamaks ja jahedamaks. Stuudios olid täna Arko Oleski Heil altin. Täname kuulamast ning sel nädalal saate meid veel kuulata kolmapäeval kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
