Klooduse laine looduselainel rubriik mainib pooltes sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Tere hommikust, sind äratavad Bert Järvet ja Robin Juhkental. Kohvi on joodud ja õige pea peale kohvi joomist tavaliselt loodus kutsub, loodus ongi hakanud kutsuma meid hommikust, kes kutsus meile külla siis Lennart Lennuki, tere hommikust. Tere hommikust. Täna on plaanis rääkida võõrliikidest, et noh, kõik teavad šaakalit paariaastasest lugu ja ega selles haakariga muide nüüd selgunud, et ta on ikkagi tulnud ise siia, Eestisse ei ole keegi teda toonud ja ja täiesti ise hiilinud, nii et Eesti on lihtsalt noor, ütleme koht ja ja ongi selline uued liigid on meile suhteliselt igapäevane nähtus, aga tuleb ka võõrliike, keda siis inimene nii-öelda sisse toob. Kustkaudu muidu šaakal siis meie juurde jalutas, päris hästi pole teada, aga kuskilt niimoodi sealt valgena mõnest ja rannikut pidi ta tuli. Nii et niisugune lugu. Aga räägiks merest nüüd, et meremerega on ju asjad nagu hull vähemalt, et seal liigub väga palju veetransporti ja siis ballastveega, mida laevad siis kasutavad enda balanseerimiseks tuleb väga palju igasuguseid võõrliike sisse. No näiteks, Läänemeres on siis selline liik nagu ameerika kammloom ja, ja vahepeal kahtlustati, et ta jõudis ka meile siia Soome lahte, aga paanika oli nagu ilmaasjata. Ma mäletan Postimehest, see oli isegi karikatuur joonistatud, kus sihuke silmadega kamm ründas mingisugust jalas mingit inimest peast. Et paanika oli suur, aga tuli välja, et hoopis kohalik liik, milline ta siis välja näeb, et ta on selline meduusi moodi, aga niisugune ümmargune nagu peaaegu nagu tikker. Meie kohalikku kammlooma kutsutaksegi meri tikriks näiteks selge merest, siis see võib lugeda tsementi, tikker meres vaid sekam loom. Jah, aga no selles mõttes õppetunni andis ta hoopis mustas meres, mis ei ole kuigi kaugel meist. Ja sealt ta pistis nahka soovist toidud, toiduobjektid, kõik ja selle musta mere nii-öelda kalatööstus kukkus kokku selle peale, et oligi mitu aastat oli põud ja midagi nagu ei osatud ettevõte, mis siis lõpuks juhtus, oli see, et täiesti juhuse tahtel sattus sinna Musta merre ka üks teine veel suurem kammloom, kes pistis selle Ameerika oma nahka ja siis suri ise ka ära, sest et rohkem toitudel ülejäänud seal, nii et selles mõttes must meri sai iseendaga ise hakkama just nimelt. Aga nüüd kui vaadata, mis mujal maailmas toimub ja üldse, et siis Rootsi teadlased on nüüd võtnud kokku 75 aastat andmeid erinevast 100-st kohast ja saanud aru, et mida võõrliigid tänapäeval teevad, on see, et nad ühtlustavad siis seda keskkonda, et noh, võtame umbes mingi suure poeketi, kes niukseid väikseid nishi poodi üle võtab, muudab kõik hästi suguseks, lähed ükskõik kuhu poodi juba igal pool on samad asjad on ja et midagi sarnast, siis juhtub ka praegu loodusest ja, ja teadlased üritavadki aru saada, et mis need liigid siis on, kes seda kõige hullem mine esile kutsuvad ja tegelikult on leitud ka neid liike, kes seda protsessi hoopis positiivses võtmes nii-öelda vastupidiseks keeravad, et hakkavad siiski neid võib-olla siis neid juba võõrliike, kes seal halba on korda saatnud, ära hävitama, nagu see musta merelugu oli. Novaator kirjutas, võiks öelda paari aasta tagant, siis loo sellest, kuidas Pärnu lahes vohavad rändkrabid ja need ähvardavad muuta siis Läänemere hägusaks vetikasupiks, kuidas meile Läänemerre siis krabid tulid ja ja mis nad siis teevad rändkrabid, ega noh, on niisugune lugu, Nad oli ta ole olemas juba viiekümnendatel kuuekümnendatel Läänemeres, aga kuidagi nad sinna siia polnud jõudnud. Naljakas on see, et Soome nad jõudsid enne neid kuidagi panid mööda Eestist Soomes on paremad palgad, just see on arusaadav. Aga mingi 10 aastat umbes jah, andmed olnud siin juba. Nii, siiamaani on selgunud, et nad on ilgelt hea isuga, söövad päevas mingisuguse peotäiekarpe ära ja tõepoolest karbid on ju meie merevee filtreerijat, nad puhastavad meie vett ja põhimõtteliselt ka tekitavad siis sellega seeläbi seda, et nad võtavad kõik need lisatoitained, mis põllumajanduses tulevad ära veest ja et see, see kõik on nagu väga hea, aga kui nüüd krabi tuleb ja hakkab siin laamendama, siis võib juhtuda, et see süsteem enam ei toimi ja muutub nagu mõlemale liigile nii-öelda selliseks väga vaenulikuks. Aga samas me ei saa nagu kindlalt väita, et krabi nagu on ainuke ainult pahandust tegemas, et ta on samas nagu väga huvitav uus nišš meile, meil pole kunagi krabi olnud siin. Kas see krabiga süüa kõlbab? Ikka ikka kõlbab, aga tal on liha nii vähe sellest, et ta on niisugune paari sentimeetrine, et selles mõttes. Ma vist olen kuskilt lugenud, et Hiinas nad kasutavad maitseaineks, seda teevad puljongit, põhimõtteliselt mingit maitset ikka annab, aga süüa on vähe. Kas seda Läänemerekrabi ammel nii palju, et seda võiks reaalselt äriliselt siis hakata püüdma? Krabi võib-olla mitte nii väga, aga noh, pealegi saaks nagu väga raske Eestis leida seda nii-öelda noh, inimesed pole harjunud krabi toiduga nii palju, kuigi viimasel ajal küll aga ümarmudil ja ka miks mitte niisugune üks karp, mille nimi on range kune, Atasen eestikeelset nime pole, aga need mõlemad on söödavad ja ümarmudil eriti nii, et noh, miks mitte ei võiks rohkem seda ümarmudilat au sisse tõsta ja tegemist on ju väga maitsva kalaga. Aga milline on meie looduskaitseseisukohta võõrliikide osas, kas šaakalid näiteks võõrliigina on jahimeestele täiesti vabama kõmmutada? Noot saak oli ka, ongi ju see lugu, et ta ei ole võõrliik, et ta on ikkagi tulnud omal jalal ja ja noh, tõepoolest kui ta nüüd kuskil piirkonnas hakkab seda kohalikku asju asja nii-öelda natuke liiga liialt seal tasakaalust välja viima, siis võiks teda natukene piirata küll, aga see kehtib tegelikult kõigi meie ulukite kohta, et see on jahimehe ülesanne ongi seda nii-öelda tasakaalu hoida, kuna inimene on selle osakaalu juba kunagi enda kanda võtnud, et miks siis seda, kuidas ta jätkaks, siis võiks toimuda see, et meil on siin karud linnas ja šaakalid linnas ja ongi, ongi juba üsna ohtlik liikuda on jah, kuid ainult loomad ei ole, võõrliigid, on ka taimed, millised on Eestis lood siis müütilise siberi karu putkuga? No assosnovski karuputk on selline liik, mis siiamaani leitakse siit-sealt, aga ta on kontrolli all selles mõttes, et kui minna Venemaale, ma olen käinud seal Lõuna-Eestist üle piiri Petseri kandis. Noh, see piirkond oli ka kunagi Eestimaa. Et, et seal on ikka Sosnovskiga on ikka päris hull lugu. Niipalju siis võõrliikidest ja nii palju praegu ka loodusest stuudios oli Lennart lennuk. Looduselaine loovuse lainel.
