Tere kõigile aiasõpradele. Küllap sai igaüks üleeile sügisese pööripäeva ilma õhusooja ja tuule suunda jälgida ja selle põhjal ennustada, milliseks kujunevad järgmise kolme kuu ilmad. Kuni talvise pööripäevani. Ilmad on seni olnud vihmased ja muru. Ei teagi veel, et võiks kasvamisega piiri pidada. Kordame täna agronoom Enn Silberg nõuandeid, kui kaua ja kui kõrgelt või madalalt tuleks muru enne tõhusamat külmade tulekut niita, et muru läheks terve ja tugevana talvele vastu. Kui vähegi võimalik, siis mina soovitaks muru niita senikaua, kui on võimalik. Hetkel on küll olnud sellised ilmad, kus praktiliselt muru ei olegi nagu ära kuivanud, et teda niita saaks, aga võib-olla tuleb veel ilusaid ilmu, et on võimalik, et ikkagi kärpida ta selliseks nelja sentimeetri pikkuseks taimikuks ehk siis viimane niide tuleks natukene tõsta seda muruniitja lõikekõrgust kõrgemale siis oleks murutaimede jaoks kõige parem talvele vastu minna, kui ta kasvab nüüd pikaks, on selline juba 10 sentimeetrit või seitse isegi siis on oht, et kui tuleb lumi, see muru taibeklaamandub ja sellest lamandust murutoimikust ei käi õhk läbi ja seal tekib siis väga soodne pinnas kõikidele sellistele haigustele seennakkusele. Et siis kevadel me näeme seal selliseid ümaraid või, või mis iganes kujuga laike, nii et siis see on, selle tulemusena on muru kummuksisse jäält. Nii et esimene nõuanne, kui on vähegi võimalik ja kui vähegi on, ilma, siis tuleb niita. Jah, et niikaua, kui muru kasvab just ja tõsta natukene seda lõikekõrgust neli sentimeetrit on talvele vastu minekuks paras siis oleme nagu enda poolt teinud kõik, et maru ilusti saaks talvituda. Aiandusagronoom Eneli käger käis meil aiasõpradele nõu andmas ja ta ütles, et muru tuleb mahalangenud puulehtedest puhtaks riisuda. Vihmase suvega nakatusid eeskätt õunapuulehed, mitmete viirus ja bakter ja seenhaiguste kandjatega ja mahalangenud lehed oleks tulnud siis kas põletada või maha matta. Kui nüüd vaadata neid viimaseid tugevaid tuuli sisu aeda, on tulnud uusi lehti maha, kui niisugust korraliku riisumise ilma ei tule. Need jäävadki siis ju muru peale. Murula kõige suurem oht, see, et kui valgus läbi ei paista, siis ei saa muru kasvada. Seal on seesama jälle probleeme, kui riisuda ei saa. No tegelikult riisuda saab ka märja ilmaga, et ikkagi oleks vaja püüdlase murupinnas puhastada nendest lehtedest. Teine võimalus on ka, kui kannatab, eks ole, muruniitja ka sõita, siis võib kanada ära purustada, aga kindlasti ei piisa, kui me ükskord selle niitjaga sealt läbi sõidab, et tuleb siis seda suunda muutvad vähemalt kaks korda, et oleks lehe ja okste purusele hästi hästi peeneks tehtud. Siis tuleb valgus paistab läbi ja muru saab sealt ilusti kasvada. Kes nüüd ei viitsi neid riisuda, et väga vabalt, vaid ka siis muru niitega neid purustada, aga soovitus on ikkagi tõesti, et parem on, kui nad on ära riisutud ja on veel võimalust, et saab riisuda, kui nad jäävad sinna talveks alla, siis tekib jälle seesama õhu liikumatus seal nende lehekihi all, siis võib kevadel seal olla selliseid hävinud alasid muru sees. Missuguse õhutemperatuuri puhul siis muru kasvamine juba lakkab? No ta peaks ikka püsivalt olema alla jää soojakraadi. Eestimaa on suur ja lai, et isegi temperatuurid muidugi eri piirkondades erinevad, aga, aga jah, püsivat loetakse ikkagi see viis kraadi, siis ta enam ei kasva. Kellel veel tekib võimalus niita ikkagi jälgida ka seda, et niidukid, lõiketerad oleks teravat just ka selle viimase niitmise ajal, et kui on siin terve hooaeg niidetud kindlasti öelda saanud seal väikseid kive või midagi, et et juse nüri lõiketeraga kahjustab seda lõikepinda selliselt, et sealtkaudu siis Tarvu rebib ära, jääb selline rebimise haavat võimet haigusi sinna murutoimiku sisse minna peaks olema ikkagi ka see lõike terav, teritatud. Kuidas murule mõjub, kui püsiv lumekate tuleb sulale maale ja kui püsiv lumekate tuleb külmunud maa peale. No vot see sulama on kindlasti ja kehvem, et sealse temperatuuri kõikumised on suuremad ja tekib, tekib jälle see haudumise efekt, et reeglina ikkagi nii murutaimi kui ka teised teised sellised kõrrelised. Aga eks ole, viljad põldudel ikkagi tahavad seda, et on kerge külm, piss tuleb, katab lumevaip maa ja siis on nagu kõige ideaalsem tingimused selleks talvitumiseks. Aga noh, see kõik on niivõrd erinev ja seda saab ainult sisuliselt kindlaks teha, milline seal nüüd on, kui seal mingisugune temperatuuri mõõduk panna sinna lume all, aga noh, koduaias keegi seda jälgi, et seda tehakse võib-olla suurematel põldudel ja et ikkagi jah, ideaalis oleks see, kui tuleks kerge külm, eks ole, ja siis lumi kataks muruvaibad, siis on kevadel nagu kõik ilusti korras, aga muidugi praegusel hetkel veel kellel on seal nagu tekkinud ka suve jooksul mingisuguseid, kas füüsilisi kahjustusi või jälgijaid isegi tegelikult võib veel muru täiesti külvata. Võib-olla mitte nüüd kohe aga justkui vaadata, jälgida ilmateadet ja ütleb, et nüüd läheb ilm külmaks, siis vahetult enne näiteks muruseeme panna endale kahjustatud kohtadele siis ta kevadel, kui lumi sulab, ta tärkab ja me saame kõige parema, sellise kauni ja kiirema muru kevadel kätte, sellisel juhul isegi selline võimalus on veel olemas, et kellel on pinnase ette valmistatud, võib enne külmade tulekut panna seal muruseeme sinna maha, siis ta jälgib oma looduslikku tsüklit, et samamoodi kõrrelised heintaimed lasevad enda seemned maha ja kevadel siis areng läheb edasi samamoodi peaga purudega sügisel. Praegust on tähtis see, et ta tuleks panna enne enne külmade saabumist, et jälgida seda ilmateadet, et siis läheb külmaks, ta jõuaks Idareda. Sügisel on tähtis see nii hilissügisel, jõuaks nagu veel sügisel Idaveteta idanudki kevadel siis. Mis sellest murust saab, kust vesi ei jõuagi enne krõbedate külmade tulekut auruda? Kui ta need ära on päris vesi peale ära jäetab, siis suure tõenäosusega see muru võib seal hävida, siis on vaja lihtsalt varuda kevadel sellist kiirekasvulisi seemet ja võib selle koha siis täitmisel parandada, et paratamatult see, kes tahab endale nagu muru hoida kauni rohelise aasta liidset, et tal tuleb nagu seda täijat külve teha ja paratamatult teatud alad kas hõrenevad või lähevad siis välja ja ega lihtsalt riisuda seal kevadel ilusti ära kobertada mulda ja väike seemne küll sinna peale varsti jaanipäevaks kaunilt roheline juba jälgida seda olukorda, aga jah, seal midagi nüüd kui on võimalik seda vett ära juhtida, nendest aukudest kindlasti seda võib teha, aga noh, kellel on suured pinnad ja sellised ebaühtlasemad maad siis seda, seda on päris raske ellu viia. Niiskus on ühel hetkel on ta väga hea, aga kui seda on väga paljud siiski teatud hetkedel ta ikkagi kahjustab taimed, taimed samamoodi, juured jäävad, ei saa õhku selle niiskuse käes ja siis taimkate hävib. Edukat puru aastat kõigile.
