Kui me eelmisel pühapäeval rääkisime aia saates meeaastast, siis täna vaatame, missuguseks kujunes tänavune suvi kartulikasvatajatele, sest ma usun, et just praegu küürutavad väga paljud inimesed kartulipõllule. See saak, mis suvi on meile andnud, üles korjata ja salve panna ja et sellele kartule aastale niisugune väikene iseloomustusi ja kokkuvõte teha. Me oleme helistanud põllumajandusteadlasele Viive Rosenberg-ile, tere hommikust. Tere. Kuidas tuli aasta siis tänavu, meil kujunes. Noh, nagu ikka, et meie kartulikasvatajatele suures kaaslaseks siis ilmastik, mis antud aastal on ja midagi seal parata ei ole, sellest kõik kujuneb. Ja noh, võime ju öelda, et ega tänavu aasta väga lihtne ei olnud. Üsna üsna selline keeruline ja tiga paikkonniti üsna erinev. Sellepärast et mõned said põllule juba aprilli lõpus teesid alles mai lõpus, sellest oleneb, kas kartuli maha panna sai, sest liigniiskus oli kevadel. Siis tulid juunivihmad, külm tee oli see parem, paiguti jälle rohkem vihma, siis tuli põud ja siis jälle uued vihmad ja liik palavus. On ju teada, et ega kartul ei ole nüüd troopikataim, kartul on ikkagi parasvöötme taim ja liigkuumus mõjub päris halvasti, aga on ka tänapäeval sorte, mis sellest eriti välja ei tee, sellepärast et kartulit kasvatatakse praktiliselt kõikides kliimavöötmes praegu ja on vastavalt sorticaretatud. No põhiline, mida ma olen kartulikasvatajatel kuulnud, on see, et mugulad jäid ikka tänavu väikseks. Jah, nii ta oli ja just tuli sellest, et kui mugulad olid moodustunud siis algas ju kuivus ja terve juulikuu praktiliselt paiguti oli, et ütleme, et üldse sademeid ei olnud. Vaatamata sellele siis, et juuli algul veel ja jaanipäeval olid meil ju suured sademete, palju niiskust see ei aidanud edaspidi ja samuti siis ka jälle augustis tulid vihmad, tugevad vihmad ja palju niiskust oli küllalt palju sooja oli ja see põhjustas ka haiguste leviku. Need lehemädanik võttis juba augusti alguseks paljudel pealset ära, kes tõrjet ei teinud või jääd seal ka hiljaks ja selleks ka muidugi mugulad jäid väikeseks. Aga rohkemat kahjureid ei olnud kartulil tänavast. No ikka, kartulimardikate oli ka ikka päris parasjagu ja küllalt oli näha selliseid tuli taimi, mis olid nagu lood püsti, et ei olnudki lehti enam alles nende mugulad jäika väikeseks või hoopis olemata. Ajakirjanduses räägiti tänavu suvel rohkem lus itaania teeteost ja siis nüüd muidugi ka Aafrika seakatkust, et Colorado mardikas ei jõudnud üldse pealkirjadesse. Ja et teda oli paiguti hästi palju, sest kartulimardika oli ju selline kuum suvi, hästi meeldib ja, ja ta tegi mitu põlvkonda. No viimane ehk ei jõua päris küpseks, alles hiljuti veel olid, kus kartulipealsed alles oli näha veel neid väikesi tõugu. Aga noh, loodame, et need ei jõua täis süüa ja, ja minna nukkuma mulda. Nii et kartulimardikate oli päris päris parasjagu ja kes tõrjet ei teinud või ära ei korjanud, nendel ta tegi ka kahju. Aga talvekartuli ülesvõtmiseks on nüüd september ikka selles mõttes hea, et praegu, kui saab kuivaga kartuli kätte Ja noh, see oli nagu tõesti kartulikasvatajatele kohe hädavajalik see pikk kuiv periood, sest et platsilt septembri alguses oli kohti, kus üldse ei pääsenudki põllule veel sellepärast, et oli liigniiske ja kui nüüd oleks niisugust ja kuiva perioodi olnud, siis oleks üldse raske põllule saada olnud ja sellepärast nüüd väga ideaalne on praegu võtta kartulit, need on juba pikemad ja jahedamad ja oli nii palav kaaslastega väga kuumaga soojaga kartulivõtmine on ka üks suur oht selle tõttu, et kui kartul maha ei jahtu kuumalt tuleb põllult ära veel hoitakse autos või kuskil konteineris kastis palavaga ja siis teda maha ei jahuta, siis ta kipub kiiresti ära mädanema. Nii et et ega ei ole kõik väga hea, aga just selliseid pikalt jahedatööd nagu juba on, need võimaldavad siis kartuliga jahutada maha ja ja neid kartuli vagudest enam ei ole. Temperatuur nii kõrge. Aga ikka praegu on see õige ülesvõtmise aeg, et ei ole enam mõtet oodata, et äkki ta veel kasvab seal vaos ja, ja äkki tuleb veel oktoobri alguses ilusaid ilmasid, et saaks üles võtta. No see sõltub muidugi sordist ka, aga üldiselt ongi huvitav see, kuigi ei ole öökülmasid olnud ja ja on ka nüüd niiskust olnud augustis ja, ja sooja, et kartulipealsed iseenesest kipuvad varem ära minema mitte ainult selle lehemädaniku tõttu, et noh, näiteks ma nägin ise sellist pilti 20. augustil, kus lihtsalt rahe lõi kartulivarred kirjuks ja eks need hakkavad kiiremini ära minema ja siis külma ei ole olnud, muidu külm on selline, mis võtab ikka kartulipealsed ära ja siis ei ole midagi enam. Aga kindlasti ei ole midagi oodata, sellepärast et aeg on nii kaugel, et kartul tahab ülesvõtmist ja väike aiapidajatel paljud on juba võetudki üles. Need kombainid ikka põllul võtavad veel ja need suuremad kasvatajad, nendel kulub aega rohkem. Kui praegu turgudel vaadata, siis kartulisorti, mida pakutakse talvekartuliks sortide nimistu võtab silmad kirjuks. Mida te soovitate, mis on niisugune täiesti kindel Eestis aretatud talvekartulisort, mida võib talveks tagavaraks osta? Nojah, Eestis aretatud sorti ma võin teile öelda, aga võib tulla, nurinat ütleb, kust me seda osta saame, sest neid kasvatatakse üsna vähe, võrreldes nüüd väljast toodud sortidega. Mina olen ka ise väga suur eestisortide austaja ja, ja ise ise kasvatan seemneid, aga väga palju pöördutakse meie poole, juht küsitakse kahelt, kust osta saab. Näiteks noh, Anton, väga hea sort. Ja tavaliselt ongi niimoodi, et kui üles võetakse kartul, siis vähemalt paar nädalat peaks ta hoidlasse seisma järel valmiva, siis sorteeritakse, siis saab ka riknenud mugulad ära sorteerida, et, et ei ole vaja veel kiirustada talvekartuliga ja sellist garantiid ei saa kunagi anda, et ta tõesti käiliks ideaalselt sellepärast et ka säilitustingimused on erinevad. Aga noh, mina üldiselt soovitaks niimoodi need inimesed, kes varuvad endale talvega tuli. Paljudel inimestel pole ju hoida kohta ja nad peavad ikka kilode kaupa poest tooma ja ei ole mõtet siis valmis soojasse ruumi osta. Aga et nendel oleks juba oma kindel tootja talumees, kelle käest ostab, kelle kartulite siis usaldab rohkem ja on saanud maitsta ja vot ongi väga palju sorte. Ja ega meiegi oskasin nõu anda, sest me isegi ei tea alati, et mis on uued sordid toodud ja kuidas nad maitsevad. Aga siis oleks ka soovid turule, minge, kui on teada, müüa sisu ja natuke ja maitske sedasorti ja siis teate kasvõi ka endale osta või mitte sellepärast et sageli ongi nii, et ühele inimesele maitseb üks, teisele teine, et endale kindlaks teha, seda on varas proovida enne. No väga palju räägitakse tänapäeval Eestis kasvatatud mahetoodetest, teravilja üritatakse mahedalt kasvatada, köögiviljadest rääkimata. Kuidas selle mahekartuliga on, et see tähendab seda, et seal ei ole siis mineraalväetist pandud ja teda ei ole mitte mingi asjaga pritsitud? Kartul ongi sellepärast nüüd keerulisem mahedalt kasvatada, et tal neid haigusi ja kahjureid isegi rohkem kui köögiviljadel ja ja teraviljadel ja sellepärast ongi, et kui tahad ikka kasvatada korralikult, siis enim ei taha, ei osta seda riknenud mugulaid näiteks ja kehvi väikesi mugulaid, eks ole, selle tõttu on siin vastuolu jälle muidugi suurtootmise saetakse ikkagi väga suurt saaki taga, et teil peab olema seal 40 kuni 60 tonni, aga kes väiksemal pinnal kasvatavad ja talupidajad on nendel kindlasti ei ole nii suured kogused ka väetist pandud, et nii suurt saaki kasvatada. Ja noh, ma ütleks, et selline mõõdukas, et kas mahedaks saab nimetaja, sellel peatub kindlalt paberid olema, aga mõõdukas, aga noh, kindlasti on see, et kui ikkagi on ilma pritsimata Ta ja ilma nende taimekaitsevahendite kasvatatud, siis kindlasti on ikka riknenud mugulaid rohkem kui nendel kartulitele, mis on siis korraliku tehnoloogias saanutus seal 10 12 korda pritsimist ka. Aga mineraalväetise kasutamine mulle tundub, et see annab ikka maitses väga tunda. Teate, mina ütleks küll seda, et taimel on ükstapuha, kas ta võtab selle lämmastiku molekuli või fosfori molekuli nüüd siis mineraalväetistest või, või teistest väetistest, aga see ei ole kindlasti nii oluline, et tal on mineraal või orgaaniline väetis andud vaid toitainetel peab olema tasakaal. Ei ole ainult niimoodi, et kui ainult sõnnikuga väetada ja seal on palju lämmastikku ja fosforit, kaalist ja teisi mineraale, on vähe. Et siis sellisel juhul ka on tõesti rikutud maitseomadused, rikutud värvus ja kõik, aga kompleksväetised, kus on sees õiges vahekorras lämmastik, fosfor, kaalium, magneesium ja veel mikroelemendid, need nüüd maitset ei riku. Nii palju kartulijuttu täna hommikul põllumajandusteadlase Viive Rosenberg iga sööge rohkem kartulit, selle asemel et makaronitööstust nuumata, sest nii hea Eestis kasvatatud kartul on just praegu saadaval. Tänaseks kõik ülehomme on sügisene pööripäev, aga veel saab lasta hilissuvel end soojendada.
