Liikluskäitumise veapunktisüsteemi väljatöötamise vajaduse üheks aluseks on statistika ikka, mis näitab selgelt, et mida rohkem on roolikeerajal rikk kui mesi, seda suurema tõenäosusega satub seesugune juht liiklusõnnetusse, olles ise õnnetuse põhjustajaks. Seega on veapunktisüsteemi eesmärgiks vähendada liikluses süsteemsed, eeskirju eiravad juhtide arvu, ütleb majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Ühelt poolt on siis tõesti see, et punktisüsteem, mis siis ühel hetkel, kui teatud hulk punkte saab kokku kogutud, siis tekib oht kaotada juhtimisõigus ja teisalt siis see, et juhtidel, kes siis on pidevad, kui nad on teatud punktide arvust alates juba ennetavalt ise võimalik pöörduda liikluspsühholoogi poole. Veapunktisüsteemi töörühma liige, vandeadvokaat Indrek Sirk räägib, et veapunkte hakatakse jagama eelkõige rikkumiste eest, mis võivad liikluses tekitada ohtlikke või traagilisi olukordi. Samuti saab veapunkti anda ainult seesuguste rikkumiste eest, kus juht on tuvastatav. Nii näiteks ei saa praeguse kontseptsiooni järgi veapunkte jagama hakata kiiruskaameraga fikseeritud kiiruseületuste eest. Indrek Sirk. Nende isikustamine on selline tõsine juriidiline vaidlus, et kuidas kindlaks teha siis see konkreetne isik, kes siis autoroolis Raskusastmelt on rikkumised jagatud kolmeks ja vastavalt sellele on ka nende kehtivusajad erinevad. Kergemate rikkumiste eest teenib juht oma kontole kaks veapunkti, kõige raskemate, enamjaolt joobega seotud rikkumiste eest aga kuus veapunkti. Juhtimisõigus peatatakse praeguse kontseptsiooni järgi juhtidel, kelle arvele on kogunenud 12 veapunkti. Sirk lisab, et süsteem ei hakka asendama karistusõigust. Enne juhtimisõigusest ilmajäämist võimaldab kontseptsioon aga teatud punktide täitumisel juhil osaleda ka rehabilitatsioonikoolitustel. Ehk siis veapunktisüsteem on täiesti mõttetu ebavajalik, kui seal ei ole selliste rehabiliteerinud poolt ehk siis lihtsalt punktide kokkukogumiseks teda vaja pole, on vaja välja selekteerida isikut, kellega tegeleda, nendega tegelemiseks peavad vastavad programmid olema. Seesugustes programmides osalemine on siiski vabatahtlik ning aasa sõnul maksab tõenäoliselt koolitused kinni riik. Sellega, kui me suudame ära hoida liiklusõnnetusi, eriti raskeid liiklusõnnetusi traagilisi liiklusõnnetusi, siis siin, teiselt poolt tegelikult on ka riigile väga suur kokkuhoid. Nii aas kui Sirk ütlevad, et veapunktisüsteem võiks Eestis praeguse kava kohaselt jõustuda 2024. aastal.
