Ülehomme eeloleval pühapäeval, 20. septembril toimub kalamajamuuseumis ühepäevanäitus mis kannab pealkirja kalamaja kõrvad. Klassikaraadio stuudios on nüüd külas seda näitust tutvustamas. Näituse idee autorid, kalamaja muuseumi juhataja Kristi patsi ja kalamaja muuseumi külastusjuht Laura jamsija. Tere tulemast del tasse. Tere. Tere. Räägime enne, kui me näituse juurde läheme. Kalamajamuuseumist. Kristjan, milline selle muuseumi lugu? Muuseumilugu on hästi põnev, et kalamaja muuseum on siis Eesti esimene kogukonna muuseum ja see sai alguse paar aastat tagasi, kui Tallinna linnamuuseumi all tegutsev lastemuuseum leidis nii-öelda punkti, et muuseum on amortiseerunud, tuleb selle majaga siis kogudega midagi teha ja siis tuleb natukene muuta seda kuvandit, et siis muuseumil ka seda sisu ja siis arutelude käigus tekkiski mõte selline, et luua siis kalamaja oma muuseum, et kuhu siis luua veel üks kogukonna muuseum, kui mitte väga tugeva kogukonnaga, aga kalamajja ja siis sai see idee alguse nii, et küsisime inimeste Kalama inimeste endi käest, kas nad tahavad muuseumi, millised nad tahavad, miks nad tahavad, mis sisse tahavad. Et algas sellise küsitlusega, kust me saimegi selle tugevuse, et jah, oodatakse tahetakse ja miks seda juba tehtud ei ole. Aga see küsimus, et miks, et kuna Tallinna linnamuuseumi alla Me kuulume linnamuuseumi üks osa on ka uurida ju eeslinnade ajalugu ja nii-öelda kõik seda linnaosade lugu, et seda pole ju tegelikult kuigivõrd tehtud. Ja seejärel siis kujunesid vestlusõhtud muuseas, et mis siis panna muuseumisse sisse, kuidas ekspositsiooni luua, mis seal peaks olema, mis seal võiks olla. Mõni asi oli ka, et ärge pange, ei taha, seda ei taha kalamaja. Ja siis saigi koos inimestega koos loodud muuseum ehk siis sõna otseses mõttes kogukonna muuseum, seal inimeste lood ja enamus esemeid ka, mis muuseumisse tuleb välja. Muuseum ei ole veel valmis, avatakse alles järgmine aasta. Et on ka inimeste endi annetatud, et selline muus jääb nagu sõber, et ei ole kaugele kõrgel, vaid sinu lähedal sinuga koos. See on äärmiselt selline aktiivne kogukonna toel tegutsev muuseum, täpselt teeb ta täiesti eriliselt täiesti eriliseks. See hoone märkimisväärne, vaatasin internetist. See on arhitekt Johansoni projekteeritud funk elamu 30.-te aastate algusest ehitatud väga kena väliselt, kas ta on väga halvas olukorras või miks ta remonti läheb? Remonti läheb võib-olla ka sellepärast, et lastemuuseum kui selline tegutseb ka Kadriorus Miia-Milla näol ja oligi võimalus nii-öelda luua kalamajja midagi uut, et võib-olla mis annaks linnamuuseum, millega tervikuna lisaväärtust ja Triin siineri endise direktori eestvedamisel selleni jõutud. Ja maja praegu ta tõesti on, võib-olla selline, meenutab lahingutandrit klaasvill augud seintes, aga seda ta ei ole olnud, et 34. aastal, kui ta valmis sai, siis ta oli ühepereelamu, seal elas professor Hans Einberg. Ta ehitas selle oma perele. Nad said seal elada ainult 10 aastat, algas teine maailmasõda ja nad pagesid Rootsi. Ja nõukogude ajal juba elas ühepereelamus siis hoopis seitse leibkonda. Et juba on ka maja ise räägib kalamaja elust väga põneval moel. See maja ei ole väga suur, kuidas ta ära mahutasin, tulevikus? No meil oleme juba praegu tegelikult mitte ainult mulle, ma jään remondis, et me olemegi tänavatel, et meil on tehtud ka mitmed tänavanäitused, et ühte majja kalamaja lugu ei mahu ja ei peagi mahtuma ehk siis allagi inimestele lähemale inimestega koos see tähendab olla kalamaja sisse tänavatel mõnes teises majas, et kindlasti ühte majja kõik see lugu, et ma ei peagi mahtuma. Ma nüüd renoveerimine toimub võrdlemisi kiiresti, et juba järgmisel aastal avati uuesti. Ja et kui nüüd Kalamäe kõrvade näitus ära on pühapäeval, siis järgmine nädal lähebki juba maja ehitajale üle ja siis on terve talve ehitatakse ja suve lõpus sügisel saame juba uks hädavad. Kas muutute moodsaks, siis? Kalamaja seal alati nii, et mõni asi on moodne, aga mõni asi jääb ikka selleks, mis ta on olnud, sest inimesed, mida just nende intervjuude ja vestlusõhtute käigus just hinnati, oli see kalamaja akul see, et see kaob ja seda nagu tahetakse natuke hoida. Et muuseumis on ka see tabel muuseumis kelder, mis on, ma arvan, isegi natuke keldrilõhnaga saab olla. Et kõik päris moodseks ei saa, et hoiame seda kalamaja hõngu. No ilmselt ma ei eksi, kui ma ütlen, et te mõlemad olete kalamaja patrioodid, milline on teie lugu seoses kalamajaga? See on huvitav minu jaoks. Kalamaja on selline olnud ideaalpaik, kus ma tahaksin elada, aga kuhu ma enam ei jõua elamist soetada, mistõttu mina elan üürikorteris hoopis kesklinnas, magasini tänaval. On küll kalamajale iseloomulik hõng, aga mul on tunne, et kuigi füüsiliselt ma ei ela seal, siis oma mõtteis tänu tööle olen ma seal iga päev ja need lood, mis ma just inimestelt kuulen, milles käin, Kalame kõrvad, näituse alguse sai, elavad minuga koos ja võib-olla see ongi omamoodi nihestunud maailmapilt. Mul, ma arvan, et ma ei ole ainus, et ka teistel kolleegidel samuti. Ja et mina olen oma lapsepõlves juba elanud hästi tugevas kogukonnas, Elvas, Peedul minu vanemad olid sellised kogukonna eest vedajad ja kui ma tulin Tallinna linnamuuseumisse tööle, siis paar aastat tagasi sai tehtud ka hästi huvitav projekt nagu Telliskivi pop-up, muuseum nimelt, uurisime siis, kuidas üks täna avalugu ja, ja kogu see Telliskivi kvartal on arenenud, et neid nagu selle ajalugu ja seal sai see võib-olla see kalamaja muuseum ka alguse ja kui see projekt tuli, siis see oligi kohe minu projekt, et ma tundsin, et see on nüüd see koht, olen aastaid elanud ka kalamajas, et see on, on väga oluline paik minu. Kas Laura ma ei ole jälginud kinnisvaraturg, aga sinu jutust tuli välja see. Kalamaja hinnad on üleval ja see on väärtpiirkond. Noh, nad enamgi kui üleval, et isegi kesklinna omadest ees sageli ja intervjuudes tuleb ka välja, et inimesed seda tajuvad, et kalamaja on muutumas. Et nagu Kristi kirjeldused, puitmajade hõng on asendumas võib-olla mere äärde kerkivate klaashoonetega, mis räägivad hoopis teist lugu ja oma muuseumis püüamegi, siis mõlemat. Jutustada kas mingi konflikt tekib ka? See on hea küsimus, et kas see on just konflikt, ma arvan, et vanade olijate seas vähemalt nende lugude põhjal on see küll. Aga uued tulijad ju võtavad seda puhta lehena, et nende jaoks on pigem imeline elukeskkond roheluses ja see ajalooline olustik seda toetamas, niiet erinevad vaated, erinevad kalamaja näod ja et kui me oleme siin muuseumi loomise käigus tõesti intervjuusid võtnud inimestelt, ma ei tea, kui palju kõige vanem inimene on 80 peale 84 85. Kõige nooremad on isegi olnud siuksed teisme eas, et see väga suur see vanusevahe on ja tõesti neid erinevaid vaateid kalamajale, kalamaja elule, kalamaja mälestustele väga-väga palju, nagu meieni jõudnud, et see on hästi huvitav, et sellest saabki muuseum. Tuleme nüüd näituse juurde kalamaja kõrvad, mida see pealkiri tähendab? See pealkiri sai innustust just nendest samadest intervjuudest, mida me oleme maininud korduvalt, need oleme teinud nii endiste kui praeguste elanikega ja oleme püüdnud seal uurida, milline on see elu olnud kalamaja piirkonnas läbi aastakümnete ja kuidas see on muutunud. Ja muuhulgas püüame kaardistada aga selliseid aistilisi maastik, et millised on kallame, lõhnad, millised on ka maitsed ja ja jõudsime siis ka Kalamäe helideni. Ja kui küsisime, et mis on need Kalama helid, siis ühe korduva motiivina tuligi esile läbi kostuvad seinad ja see naabrite elu kaja, mis teiselt poolt seina jõuab siis inimesteni ja siis karantiini pagenduses oma kodukülas olles kangastus, selline kõrvades tulvil sein, kus kostavad need mälestuslood aga õnneks koostöös mõtte alati teiseneb ja muutub ja jõudis siis heliinstallatsiooni, mis on, leiab aset meie muuseumimajas. Muuseumi vaja täidetakse siis kalamaja inimestelt võetud kõrvade jäljenditega kips kõrvadega, mis saavad siis kuulata Kalama inimeste jutustatud lugusid. Muuseas läbi kustus, on üllatav, natukene mina mõtlesin, et oma kogemusest ma tean, et Lasnamäel ei ole võimalik paneelmajas, ei ole võimalik muusikuks kasvada, kõik kuulevad. Aga siis, kas eestiaegsetes majades on sedasama probleeme? Absoluutselt imeilusad Lenderi majad ehitati kiiresti mistõttu ka see kvaliteet ja võib olla ka see õhukesed seinad, need on kujundanud nende inimeste helimaastikke vähemalt või noh, see ei olnud ainult ühe inimese selline välja toodud, et see kordus intervjuust intervjuusse. Välihelid, kui see kalamajas elad, sa oled aastaid elanud, et mis nad välihelid ranna rannalained kalamajja kuuldub, näiteks, kui lipp langeb Toompeal, et see on väga mõjutanud siis võib-olla uuemaid põlvkondi just ka, et ja tramm sõidab, eks ole. Mis kõik sellised kalamaja erilised helid on või mis inimestel? Kujundanud kui inimene on elanud seal ja need helid on ju ka ajas muutunud olnud ja osad helid võib öelda, et nad on välja surnud, et tuuakse välja ka. Meil on üks selline kuldaväärt informant või Kalamäe mälestuste jaga ja Rein Rein siis alati räägib oma lapsepõlvest, kuidas nemad puhasid mööda kalamaja tänavaid, siis iseehitatud tõukeratastega, mida nemad nimetasid siis Kula ratastega, ehk siis kuullaagritega rattad, puidus, mille nad ise olid kokku tahaks öelda, klopsinud, ehitanud, konstrueerinud ja püüdsime ka neid taaselustada ja tutvustada võib-olla tänapäevasele kalamajaelanikule ja ka surnud heli, võib-olla on näiteks maalt tulnud kaupmehed, kes oma vankritega kolistavad mööda tänavaid müüvad piima näiteks, või, või juurvilja, mis nad on maalt toonud, et sellised helid on surnud. Helid tänaseks. Ja näitusel on võimalik näha siis kalamaja elanike kõrvu, kuidas kõrva kipsjäljendi võtmine. Ja et siin oligi, et see koroona aega ennisest nagu süvenemise aega, et nagu Laura ütles ilusti, et me saime vaadata lähemalt neid mälestusi, mis me oleme kogunud, aga meil kontakt kõrval kogukonna muuseumi nii-öelda loojaga ehk looga sääruga. Ja siis, kui meil see mõte nagu tuli, siis, siis me võtsime temaga ühendust Ats loo, mis sa arvad, kas teeksid kalamaja inimeste kõrvadest kipsi väljendeid? Mul on olnud, ma ei tea, et mis ta arvab aga siis tuli kohe meilile vastus. Jah, Kristi, ma tegin just oma pere ninadest tips, jäljendid, mis kõrvadest siis ära ei ole teha. Et ta kohe meie mõttega kaasa. Ja see sai tõesti nüüd eelmisele, sellel nädalal kolmel õhtul me oleme Gibsalendid võtnud ja ta ootasime, kui inimesed, inimesed tuleks ja annaks neid ja neid inimesi tuli, tahtsidki anda. Ja kõige vanem inimene on siis 82 ja kõige noorem tüdruk eile oli kolmene. Nii et tõesti, see vanuseline variatiivsus on ka siis väga suured. Ta Kalama inimeste kõrvad aastal 2002 päris vinge. Nimelised seal kõrva juurde päris ei lähe, see läheb sellisele kaassaatetekstile, mille saab muuseumis avastamisel kaasa võtta ja sinna läheb selle inimese eesnimi ja kõrvavanus, vaid me alati ei tea, kas kõrv on sama vana kui inimene. Kaarle? Jah, et saab teada, saab võrrelda kõrvadest ehk kuidas nad vanusega ka muutuvad. Kui ma nüüd lähen sinna näitusele, kas ma siis kuulen seal kalamaja lugusid, terviklikke lugusid? Jah, tänu Juhan Vihterpallile, kes on teine kaasmõtleja tema abil püüdsime et lood uuesti linti, et intervjuud, mis me eelnevalt olime teinud, sageli rakkisisid Kragisesid avalikes kohtades, aga tema aitas püüda need kvaliteetsed ja siis muuseumimajasse ongi paigutatud siis 11 lugu. Lisaks nendele linnaruumi helidele, mida Kristi mainis, ja need lood viivadki siis ajarännakule tõesti neljakümnendates, kuni tänapäevalugudena. Ja kõik need lood said valitud, sellised ilmselt ka see koroonaaeg mõjutas seda, et hästi positiivsed ja elu ja võtavad meilt sihukesed mõnusad jah, et nendes kajab loodetavasti ka teistele helgust, igatsust, armastust ja võimalus inimestel lugusid jutustada, see tõigi nende meelde näiteks kadunud vanatädisid, vanaisasid, kellest väga hoolitakse ja seetõttu meile üllatuslikult kõik olid ka nõus seda tegema, et kui selle ettepaneku neile esitasime, et väga rõõmsalt oldi valmis kaasa lööma. Miks ainult ühepäevane? Ja alati võiks teha rohkem, aga Me oleme seda remonti ka päris tükk aega oodanud ja koroona ja kõik lükkas seda maja remonti siis edasi ja just ongi, et teeme, näitas ära seal nii-öelda nagu sulgemisüritus, et järgmine nädal lähebki juba maja üle ehitajale ja ehitaja hakkab ehitama, et see on selline nagu lõpuüritus, mõnes mõttes lõpu algus, kas on tagasi tulla, see näitus natukene tuleb tagasi internetti, et oleme Tartu Ülikooli ka ja siis digikultuuri aastaga tegemas ka sellist internetiprojekti ja need kõrvad tulevad tagasi, kui muuseumi avame. Kui inimesed tulevad muuseumisse sisse, siis needsamad kõrvad garama, inimeste kõrvad. Tervitavad sisseastujad, siis me kolmeaastasele Mariannile ütlesime, et siis sa pead järgmine aasta kindlasti tulema tagasi vaatama, et milline su nelja aastane kõrv välja näeb. Muutuvad. Plaanid pärast avamist on suured. No loodame küll, et Põhja-Tallinn, see kalamaja on nii-öelda oma juba tõesti selle tugeva kogukonna poolest, et väga-väga eriline, et muuseumile lahti käega On erinevaid ekskursioone, mida on teinud kogukonna inimesed, väga hästi on selle mõttega tuldud kaasa, et kogukonna nagu liikmed on väga hästi võtnud vastu ja Põhja-Tallinn on väga populaarseks saanud ka turistide seas, et eks seda kalamaja lõhne hõngu sinna muuseumisse kindlasti tuleb ka turist vaatama, et mis see kalamaja siis on? Niisiis veel kord soovitus neile, kes tahavad meeldivalt ja elamuslikult selle nädala pühapäeva veeta. Te olete oodatud näitusele kalamaja kõrvad kalamajamuuseumisse. See asub aadressil Kotzebue 16. Aitäh tulemast stuudiosse. Näituse idee autorid Kristi paatsi ja Laura jamsia ja kohtumiseni Kalamajas. Aitäh. Aitäh.
