Aiatark. Nüüd, kui aias ei ole enam ka paljud teha, pööravad inimesed oma pilgud rohkem toataimede poole ja nii nagu ikka detsembri lähenedes on suuremateks teemadeks jõulutäht ehk kaunis piimalill ja jõulukaktus. Aga botaanik Urmas Laansoo, teiega alustame tra konipuust, see on ka üks väga levinud, väga armastatud ja suhteliselt vastupidav toataim. Ja üks toataimesõber on ostnud endale kaks kuud tagasi draakonipuu pannud selle keskel ega tuppa, sest ega ju väga palju valikut inimesel ei ole, ikka tahaks. Ilus toataim, mille ta on ostnud poest, oleks silmaulatuses oma toas aga leheotsad hakkasid kuivama ja kui ta nõu küsis, siis öeldi talle, et peaks seda taime pritsima. Hiljem pani see küsimuse esitaja tähele, et draakonipuule on hakanud tekkima mingisuguseid valget täpid, nagu oleks tegemist hallitusega. Vahepeal kadusid ära, nüüd on tekkinud jälle üsna palju, mis need on, küsitakse ja kuidas nendest lahti saada. Urmas Laansoo tere hommikust, draakonipuude kohta mõtleksin alguses nõndaviisi sissejuhatuseks draakonipuid on maailmas väga palju erinevaid liike, täpsemalt öeldes 62 eri liiki. Kui veel mõni aasta tagasi draakonipuid peeti omaette draakoni pooliste sugukonda kuuluvateks taimedeks, siis nüüd uute molekul Arsustamattalist andmete järgi Peetakse hoopis draakonipuid asparaliste sugukonda kuuluvaks, nii et see kõige tavalisem aiataim, keda me lillekimpudesse kasutame. Harilik Kaspar on ka draakonipuuga lähisugulane. Aga mis puudutab draakonipuid, siis mina olen käinud draakonipuude kodumaal, olen näinud, millistes tingimustes nad kasvavad. Tõsi kaduma. Draakonipuude kodumaa on Kanaari saartel on Loode-Aafrikas, on Jemenile kuuluval šokk Valtra saarel aga kõige rohkem elab neid Aafrikas, Aafrika mandril, nii Lääne-Aafrikas, kuid Aafrikas ka Madagaskaril ja isegi Kagu-Aasias. Nii et draakonipuude looduslik levila perekonna levila on suur. Õigupoolest veel kaks liiki, kasvab ka veel Kesk-Ameerikas, Kuubal ja ja päris keskAmeerika mandriosas. Loomulikult kõik draakonipuud ei kasva ka looduse sarnastes tingimustes, aga enamik draakonipuid kasvab ikkagi savanni aladel kuivadel aladel, keda meil siin põhjamaal Euroopas, Põhja-Ameerikas toataimena kasvatatakse. Aga kui me mõtleme selle peale, et kust need taimed pärit on, kes taimepoodidesse müügile tulevad siis niidu kasvatatakse aiandites, kus on lisavalgustus, kus arvuti kontrollib kõiki tingimusi, temperatuuri, niiskust, kus igasse potti läheb tilkkastmissüsteemi voolik ja kui nüüd taime toome koju, kes kasvas, kuid sellistes väga kindlalt reguleeritud tingimustes loomulikult taimel on see šokk, kui ta satub äkki hoopis teistsugustesse tingimustesse ja draakonipuud tõepoolest, kuigi sobivad päris häste kodus kasvatamiseks nad on pikaajalised taimed, on palju nõudlikumad, taimed, luga, prisemaid, toimingu draakonipuid, sageli inimesed ostavad väga kuuma palavasse keskküttega ruumi, tääkliilia, keda rahvapäraselt kutsutakse Jukaks. See on palju halvem variant kui sooja kuiva õhuga keskküttega ruumi osta kasvama draakonipuu. Tääkliiliad tahavad talvel hoopis jahedamat saada. Alla kahekümnekraadist temperatuuri kindlasti isegi neile meeldiks palju, palju madalam. Aga draakoni puuda lepivad sellise just niisuguse soojusega niisuguse temperatuuriga, kus meiegi elame. Nii et pluss 18 pluss 25. Selline vahemik talvel on draakonipuudele küll meeltmööda, aga kui nüüd draakonipuu toodi koju, kui me ostsime taimepoest ja me märkame, et lehed ei ole enam nii ilusad, ei ole enam nii erksad, kipuvad tipust või kusagilt mujalt pruunistama, siis jah, midagi neile ei meeldi. Õhk on võib-olla kuivem kui, kui neile meeldiks, aga õhuniiskus, kuidas saab parandada? Kõige kergem viis on asetada taime poti kõrvale üks laia lumeks, taldrik või plastmassist või või portselanist või mis iganes vettpidav anum sinna kallata peale vett. Vesi aurustub taime lähedal loob taimele niiskema keskkonna. Loomulikult võib piserdada, aga pidurdamise puhul me peame ikkagi jälgima mitmesuguseid reegleid. Me võime piserdamisega kahju teha hoopiski kasu asemel. Piserdada ei maksa kindlasti väga külma veega. Mis juhtus, vesi peaks olema puhas kas keedetud või siis läbi mõne filterkannu lastud. Sellepärast et sageli inimestel kodudes on väga sooladerikas vesi, mis kraanist tuleb. Ja kui me niisuguse soolade rikka veega piserdamine, siis vesi aurustub. Aga soolad, kui tahked ained jäävad lehe peale, takistavad taimede normaalselt gaasivahetust ja see neile ei meeldi. Ja piserdada muidugi ei maksaga kindlasti öösel või õhtul või pimedal ajal, ütleme nii, et pisardamisest kõige parem aeg on ikkagi valge aeg arvestusega taimed juuakse pimedaks ajaks kuivada. Ja mis on veel tähtis? Mida peenemaks on see pisardus, prits reguleeritud, mida udusem vesi sealt tuleb, seda parem. Kui on väga suured tilgad, mis maha langevad lehtede pealt või jäävad kauaks lehe peale, siis see väga hea ei ole. Ja kui me piserdamine suvisel ajal või juba kevadel, märtsis, veebruaris, kui päike on kõrgem, siis võib tekkida ka päikesepõletuse oht, sest vesi mõjub nagu suurendusklaas. Päiksekiiri murda võib tekkida kergemini. Lehe põletus on loomulikult taimi, kes ei vaja pisardamist näiteks kaktused. Kindlasti ei ole tarvidust neid talvel või sügisel jahedal päiksevaesel ajal piserdada või paljud teised kõrbetaimed, sugulenditur, taimed ja, aga loomulikult. On taimi, kellele piserdamine meeldib, on, on meeltmööda. Kas need valged täpid võivad olla villtäi? Ja ma arvasin ka seda loomulikult niiviisi, ainult kui inimene helistab või, või räägib oma muret, siis alati ei saagi väga kindlalt öelda, millise probleemiga on tegu. See ei pruugi olla kahjur, aga võib-olla kahjur? Jah, seened enamasti ei ole taimi. Toataimi kahjustavad seened just just valget värvi, kuigi seened, seened, palju parasiitstseeni ja seene kahjustus võib olla väga-väga erinev. Aga nüüd ilma taime nägemata, vahel isegi taime nähes ei ole nii kerge kindlaks teha, millise probleemiga on tegu, kas tegu on viirushaigusega või bakterhaigusega või seen haigusega või hoopiski mõne kahjuriga. Aga kui, kui räägitakse sellistest valgetest pidest, jah, siis võimalik, et tegu võib olla ka vill tähiga. Viltäie ei ole väga vilkalt liikuv või kiirelt liikuv loom. Villtäi on selliste karvadega või karva tupsudega, mis meenutavad väikest vatitupsu karvadega kaetud loom, kes toitub taimemahlast, ta imeb taimemahla loomulikult aga liigub aga enamasti Vilde armastab olla just leherootsu või kuskil varre lähedal, leherootsu kaenlas lehekaenlas aga lehe labalga mitmel pool, sageli raskesti ligipääsetavates kohtades, et me ei pruugi nagu alguses märgatagi, et Wilde'i kahjustusega tegu ja villtäitõrjeks, siis no võib-olla kõige lihtsam selline ohutum viis on teha kõrvatikk või vatitikk viinaga või piiritusega kokku ja neid kohti tupsutada ühekordsest sellisest menetlemisest tõrjest ei aita. Et seda tuleks teha korduvalt. Vahel ei pruugigi niiviisi abi saada, et tuleb ka mingeid mürkkemikaale kasutada, kuna vill täile otseselt takt. Mürgid ei mõju, kui me lihtsalt pritsimehe taime või seda kahtlast kohta, et vill, Daile mõjuvad enamasti süsteemsed, mürgid, aga neid on palju ohtlikumad ana palju mürgisemad, et neid ikkagi viimases hädas kahjustada. Kui mingit muud mõtet pole, pole tulemust andnud. Kontaktmürgid, mis on meil kauplustes müügil aga millega peab siis olema ettevaatlik, et täpselt järgima paki peal olevaid juhendeid on aktaara seon pulbrina. Arvan, et millest tuleb tehases lahus ja mitte pritsida taime, kuigi taime võib Kagdara lahusega pritsida, aga võib ka hoopiski potimulda kasta. Et siis taim omastab selle mürklahuse kanduvad läbi soonte kogu taimedesse laiali, mürgine lahus ja siis, kui kahjurloom kuskilt mahla imeb ligipääsmatus kohas, kuhu me võib-olla pritsides ei pruugigi lähedale saada, siis Ta enamasti hävib. Kagdaraga töödeldes tuleks teha veel teistkordne preparaadi ka töötlemine näiteks nädala pärast, 10 päeva pärast. Aga kui me otsustame pritsimise kasuks, siis võib-olla elutoas eluruumides ei maksa seda teha, aga külmal ajal õue ei tohi taimeviijaid pritsida, et selleks tuleb valida siis kas koridor või esik või, või trepikoda või mingi niisugune koht, kus me igapäevaselt ei viibi. Ja loomulikult õhku tuleks tuulutada, õhutada peale mürgiga käitlemist. Loomulikult tuleb kasutada kaitsevahendeid, panna kätte kummikindad ja võib-olla põrandale ka mingisugune paber või ajaleht, et otseses mürgile põranda peale. Et me saame sellepärast ära visata, ära põletada, küttekoldes. Aga mis ma tahtsin veel rõhutada, et vahel ütlevad meile inimesed, et oi, et ma midagi ei näe, mingit looma mingid kahjurid seda olevat ja siis, kui inimene tuleb oma taime näitama seda kahtlast taime, kellel on lehed muutunud laiguliseks või täpiliseks või, või, või, või Kymardunud või kummile ainult või, või mingi muu selline imelik nähtus, siis me ütleme nii, et seal ei ole mitte ainult üks loom, üks kahjur, vaid sageli võib-olla taimel terve loomaaed. Aga need loomad, kes taimi kahjustavad, ei ole sellised suured loomad, ei ole meil toataimedel kahjuritaks kitsed või jänesed või või mingisuguse sellised suuremad loomad, vaid sageli taimekahjurid on väga väikesed, et kui ei ole kuule, aga ei uuri või kui meil ei ole silmanägemine kõige teravam, ei pruugigi märgata ja sageli on taimekahjurid lehe alumisel pilumites kedriklast armastab kahjustada just lehe alumist pinda, eelkõige kui Cedric leks ta kahjustus on juba väga-väga suur ja neid loomi on palju, siis, siis ta enam ei vali kohta, siis on juba telekõikjal loomulikult ka kahjurputukatele või kahjur, loomadel nendega ainult putukad ei kahjusta, taimi võivad olla ka mulla sees mingisugused ussid, hoopiski võivad olla ka ämblikulaadsed, Scedritestuks, tavalisemaid, toodemede kahjureid ei ole, putukas on hoopiski ämblikulaadne. Seetõttu on väga tähtis ka kindlaks teha, millise kahju on tegu või millise probleemiga, sest need tõrjevõtted on väga erinevad erinevate no probleemide puhul. Aga nüüd, kui me kahtlustame villtäid ja kui on alles paar sellist looma näha, keda me kahtlustame, et võib-olla kahjur kahjurloomaga tegu siis võib-olla esialgu võiks teha ka sellist sooja duši vannitoas või, või kraanikausi algi mitte külma veega siis taime pesta, vaid sellise noh, paraja joaga ja leige veega. Et mõnikord aitab ka see, kui me, kui me peseme maha veejoaga või pehme niiske lapiga märjaks tehtud pehme lapiga, peseme taime lehed üle, noh, alati ei õnnestu, kui meil on sõnajalg, kellel on palju lehti, tuhandeid lehti ja lehed väga õrnad, väikesed, meil ei õnnestu neid neid kõiki puhastada või pesta. Kaktused ei maksa pesta ükskõik millise taime. Me siis viime vannituppa või, või kraanikausi all leige veega peseme siis parem on ikkagi see potimuld või pott kas siis kilega või millegi vettpidava materjaliga potimuld liigselt ei märguks, eriti talvel ei ole hea jäätmeüle, kastame, sest liiga märg muld, selline nagu märg muld ei ole, ei ole hea, et siis võivad juured vastupidi hoopiski haigestuda ja juurdefunktsioon on häiritud ega juured vajavad hingamiseks õhku. Et ei ole hea taime väga sageli kastane, et, et mul on kogu aeg margarita talvisel ajal. Draakonipuu ja teiste toalillede kastmisest rääkis botaanik Urmas Laansoo. Tuleval pühapäeval annab ta nõu Tõiv lehiku, jõulukaktuse ja jõulutähe hooldamiseks. Kuulmiseni.
