Teoorias Elaine looduse lainer mainib poolses sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Kell on kaheksa, null kuus. Tere hommikust, lugupeetud kuulaja. Eriti sina, kes sa kuuled meid näiteks Pirital või Viimsis kuskil mereäärsel? Luksuslikul krundil, sellepärast et me hakkame rääkima merevee tasemest ja meil on stuudios nüüd Sander, Alo, tere hommikust. Tere hommikust. Kas siis on kõrgemaks läinud? Enne kui ma selleni jõuan õnnitlen Tallinna tehnikaülikooli, sest et nende viimase tudengisatelliidiga saadi ühendust peale 80 päeva kosmoses veedetud aega mis tegelikult uurib ka natukene, pildistab maad, aga nüüd möödunud nädalal tegelikult lennutati taeva poole satelliit, mis jätkab juba 93.-st aastast merega taseme mõõtmist. Sihukest korralikku radariga, mõõtmiste, mis on kindlasti täpsem kui kusagil mõõtejaamades kokku kokku nii-öelda mõõta, läkidelt võetud. Ja, ja praegu nii-öelda ütleme nii, et Ameerika valitsus ei ole väga nii-öelda proo kliimamuutuste usku ja selliste selliste teemade usku, aga aga nii-öelda Euroopa kosmoseagent suur siiski püüab lippu kõrgel hoida ja siis nii-öelda võtab praegune osalt selle teatepulga üle, sest siiamaani on NASA seda ise mõõtnud. Tegelikult ei olegi see, see, see merevee tase ei tundugi väga kõrgelt nagu väga kiiresti kasvavat, et praegu nii-öelda ütleme nii, et me jätame 9900. aasta algusest kuni tänapäevani mõõdetud selle graafiku ära, aga jääme 93.-st kuni tänapäevani ehk 27 aastaga on tõusnud veetase umbes kaheksa sentimeetrit ja mis see tähendab? Muidugi, sest ma enda lapsed tahaksid kasvaksid ilusti turvaliselt üles, aga lapselapsed okei, aga juba nende lapselapselapselapsed, et tegelikult need on võrdlemisi võõrad inimesed minu jaoks, et miks mind peaks üldse huvitama see, mis üldse maailma mahajäämist. Just miks me, miks me peame seda, miks me kaugel see, kui, kui mina saan siin rahulikult ära elada, siis on kõik hästi, eks, aga tegelikult ongi see, et päris päris naljakas on see, et keskmine merevee tase praegu aastast tõuseb 3,2 millimeetrit. No ütleme ausalt, et seda ei pane isegi tähele, isegi kui vööümbermõõt kasvaks aastas 3,2 millimeetrit sinul, minul meile, eks ju, siis ma ei paneks seda suureteiste pooliga, panen tähele. Bertile ütlen, kui tal täis kõht on ka siit on ka kuule mees, Nad läksid alla võtma natukene. Aga nüüd tulebki mängu see, et, et see kolm millimeetrit inimese jaoks on raskesti arusaadav, see on nagu minul geoloogiasse, et inimesed ei saa aru, et mandrid liiguvad. Kui üks manner, mis on tuhandeid kilomeetreid läbimõõdus liigub aastas viis sentimeetrit, siis see on täiesti hoomamatu. Aga kui meil nii-öelda 70 protsenti maa maakera nii-öelda pinnast ehk ookean tõuseb keskmiselt kolm millimeetrit, siis veel vähem hoomatavam kogu aeg, Läheme tase, tõusu kujutatakse ette, et nüüd tuleb suur laine, uputab minu küla üle Pirita või, või siis Viimsi või mingid sellised kohad, eks, et aga ütleme nii, tegelikkuses on, on see nii-öelda merevee tase, selline hiiliv protsess. Ja selle mõjusid ei näe just enne, kui, kui tulevad jällegi tormid, mis tavaliselt seda veetaset korraks kiiresti tõusud tõstavad. Mäletame siin muidugi 2000 viiendat aastat, aga aga näiteks hiljutisi torme, kus Lottemaal Lottemaa serv hakkas kusagile merre kaduma et selle nende tormide põhihäda on see, et inimesed elavad tihti kohtades, kus see maapind on kas kusagil jões, setel ääres, mere ääres, jõe ääres, on selline pude Mississippi näiteks või, või kogu Bangladesh näiteks suure jõe delta del, et kui seal toimub ühe tormiga veetaseme natuke kiirem tõus, korraks lainetus pinnas on niivõrd vastuvõtlik sellele kulutusele, et sul võib ühe tormiga seal meetreid või lausa kilomeetreid pinnast ära uhtuda, mis seal tegelikult inimeste elu, elukoht, need, need millimeetrid lõpuks loevad. Millimeetreid lõpuks loevad, et et just just nende ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu, et maailmas on vähe kohti, mis on selle eest kaitstud selle protsessi, sest et näiteks suur osa on Lõuna-Ameerikat elab sellistes kohtades, kus, kus nemad nii-öelda mereväe meremere ääres kohe ei ole. Buenos Aires on näiteks kohe mere ääres, aga kui me räägime nagu siiamaani maailma kõige suuremast nii-öelda kliima kliima soojenemise nii-öelda põhjustajaks ehk noh, nii-öelda Ameerika ühendriigid on ajaloos kõige rohkem tänapäevaks nii-öelda CO2 atmosfääri pumbanud. Kui me vaatame emale, kummale poole seda nii-öelda rannikut nende mandril, siis siis tegelikult suurem osa elanikke elab täiesti nii-öelda kohe mere ääres ja neid mõjutab see kõige rohkem. No üks positiivne nähtus on selle juures ka, kui veepinna tase tõuseb Oskate pakkuda? Küll ei oska, kaladel on rohkem ruumi ujuda. Kusjuures see on hea märkus tegelikult, ja kui me vaatame, vaatame nii-öelda pikemas perspektiivis, siis kalad ja mereelu elab madalas vees ja kui me ulatame üle palju madalaid alasid, tekitame sinna madalam eelise meres. Mereelustikule läheb ainult paremaks. Positiivseid uudiseid maailmal on nagu keeruline, võib-olla, aga kaladel on jällegi parem see midagi, aga muretsema hetkel ei peaks praegu kinnitada krundi omanikud ka. Ei, tegelikult vaikselt ikkagi see kolm millimeetrit aastas kolm millimeetrit aastas ja meil tuleb jällegi mingi näiteks iga 10 aasta tagant tuleb õiges suunas torm ja sul on järsku krundi serv on meres. Tegelikult natukene ikkagi peab muretsema. No see kolm millimeetrit aastas ei ole ju ka selles mõttes kivisse raiutud, nagu me aru saame, siis igikeltsa sulamine ja Arktika jääd ja kõik muud asjad, mis sulavad, et see on nagu lumepalli efekt, eks ole, et sa nagu hoogu koguv tendents, nii et viie aasta pärast me räägime ilmselt juba äkki viiest millimeetrist. Võib-olla küll, tegelikult on ka seal veel üks see see pool, et kui te kujutate Vetemaakera, siis ta nagu korvpall keskelt nagu selline kokku surutav. Aga no see on vaieldav. Lame on aga nägedasi korvpallitaoline, ütleme, jääme selle juurde ja siis ongi see, et kui sa oled ookeanile panev tegelikult ookeanikoorele, paned seda lisamassi juurde kolm millimeetrit aastas, siis tegelikult ookeanide maakor vajub natuke alla poole. Ehk tegelikult praegu me oleme ka olukorras, et meil see kolm millimeetrit aastas ei peegelda päris meretaseme tõusu, sest et osa kompenseerib ka maakoor. Kõneles Sanderolo, see oli looduselainel. Gloobuse lainer.
