Tere kõigile aiasõpradele vihmasevõitu tuia, jahe jaanijärgne nädal on vabastanud meid kastmise vaevast, aga pannud umbrohu kasvama ja see meeldib taas tigudele, on nii niiske ja jahe, nii et igal medalil on kaks poolt. Me oleme täna helistanud aedniku ametit pidavale Ülle Mihkelsonile, et rääkida nendest asjadest, mis aias just praegu tegemist vajavad. Jaanipäeva paiku või veel hiljemgi lööb viljapuudel talvine külmakahjustus välja. Kui puu suutis veel kevadel lehed ja õied pungast välja ajada, siis nüüdseks on mõnikord elujõud täiesti otsas ja lehed hakkavad ära kuivama. Ülle, mida niisuguse ploomi või kirsipuuga teha, kas siis ainult äratuntavalt kuivanud oksad tuleb ära lõigata, kas tuleks teha tugevam tagasilõikus või tuleks oodata, et puu näiteks augustikuuks veel kosub ja siis otsustada? Minul on seletatud nõndaviisi, et kui jaanipäevaks ei ole lehed ja pungad tekkinud, siis järelikult puu ei saa enam hakkama omadega ja aidata tuleb siis ülejäänud puude külmakahjustatud okste mahalõikamise abil. Praegu oleks õige aeg sellega just Tepleda, sest suvi on kõige parem haavade paranemise aeg ja ülejäänud puu saab siis selle võrra paremini kasvama hakata, et ta ei pea oma energiat kulutama. Niisiis, et kõik, mis on äratuntavalt kuivanud ja kui seal väikene oksakene murda ja ta ikka praksuga murdub ära, siis on aru saada, et see on kuivanud oks ja sellest tuleb loobuda. Ega seal ei olegi midagi keerulist, tal ei ole lihtsalt lehti, tean või pungad ei ole avanenud korralikult. Nii et seal midagi keerulist ei ole. Kirsside puhul muidugi tuleb meeles pidada seda, et kirsivõrse tuleb tagasi lõigata järgmise hargnemiskoha peale, mitte poole oksa peale, sest see kuivab nagunii sinna järgmise argnemise koha peal ära. Aga mida teha nende okstega, mis on küll nagu kevadel lehte läinud, aga nüüd on näha, et puul elujõudu ei ole ja, ja lehed kuivavad. No kuna paranemise aeg on praegu kõige parem, siis võib ka tugevat tagasilõikust teha, sest et noh, see ongi see kõige parem tagasilõikamise aeg ja puu abistamise aeg läbi lõikuste. Räägime veel vilja ja ilupuude lõikamisest nüüd juulikuus, mida silmas pidada? Praegu võiks nii jalutada natukene aias ringi ja käärid taskusse ja jämedamad käärid, katastuse väike saaga. Ja kui ma nüüd oma aias siin kõnnin ringi, siis ma leian marjapõõsaste vahelt mõne kuivanud oksa mõne kängu saksas tuleb siis maani maha lõigata ja põõsast välja ja samamoodi on mõned murdunud oksad viljapuudel linnud on ära murdunud või tormikahjustusega mõned sellised õunapuu oksad, mis on liiga alla vajunud ja mis on pimedasse jäänud kasvama just noortel õunapuudel. Nii et sellised oksad tuleks kõik ära lõigata. Aga ilupuude puhul? Ülo puudega on täpselt samamoodi, näiteks praegu, kui on juba need sordi sirelid näiteks ära õitsenud siis tuleks nendel, mitte harilikul sirelil need õitsenud õiekobarad ära lõigata, et puu saaks ülesande järgmiseks aastaks uusi viljapungi hakata kasvatama. Samamoodi on ka ilupõõsastega, et on vananevaid oksi näha, need välja lõigata ja anda põõsalega kuju pikad väljaveninud võrsed tagasi lõigata, näiteks ebayasmiinidel natukene kohendada seda kuju ja nõndaviisi edasi. Kõik kõik kõik puud ja põõsad tuleks tegelikult praegu just üle vaadata. Aga need vesivõsud, mis tekivad mõnikord õunapuul ja mõnikord kreegi rebloomil. No õunapuude lõikamise tagajärjel, kui kevadel on palju tagasi lõigatud viljapuid just õunapuudest, kui rääkida, siis on ju nüüd just see aeg viimane aeg need kõrvaldada ja see vesi, võsude kõrvaldamine siis käib sõrmenipsuga, kui nad ei ole veel puitunud, saab ka neid ilusti pütist kinni võttes ja, ja ära tõmmates puu küljest. Ja selle mõte on see, et siis ei jää neid uinuvad pungi. Kui vesivõsusid lõigata, siis niuke kilplase töö, mida me jääme iga aasta tegema, lööme lahel ühe pea maha, kolm kasvab asemele. Nii et see on nüüd küll soovitus kõigile koduaiapidajatele ja miks ka mitte aednikele, kes ja, ja puiesteid hooldavad, võtke tüvedel küsilusud maha ja tehke oma puud kesi võsudest vabaks. Seda tuleb siis tugevasti tõmmata, kas selle vesivõsu kasvamise vastassuunas? Jah, et tegelikult nad on nii õrnalt kinni, et sõrmenipsuga tulevad lahti. Aga kui nad hakkavad puituma nüüd peale jaani just nimelt siis tuleb kõvemini tõmmata. See on hästi lihtne. Et kuhu poole tõmmata, see pole mingi mingi probleem. No räägime sellest, et sageli on naabrite aiad kõrvuti ja kui üks naaber on otsustanud omal vanaks jäänud ploomid, kirsid või kleidid maha võtta, ta siis ikka juhtub, et need võsud ronivad aia altnaabri aeda, mida niisugusel puhul teha, kui need soovimatud võsud tulevad aeda. Naabrite aedade vahel tuleks tegelikult maa sisse paigaldada laiem laud ja naabrite vahel peaks siis olema ka head suhted. Ja ega muud moodi ei saagi, sest et samamoodi ka vaarikad ajavad ennast teisele poole. Vaarikate kasvatamisel näiteks võiks ka, kui ei ole sinna mingit tõket füüsilist tõket maa sisse pandud, kust juured läbi saavad ronida, siis tuleb lihtsalt oma istandiku natukene naabri aiast kaugemale teha ja muidugi ka istungi siis sel juhul piirata. Või siis, kui on muruääris, siis muru liitmisel on väga lihtne, neid kasvasid. Eemaldada. Need vaarika juured ulatuvad ikka päris sügavale, mõnikord tulevad vundamendi alt läbi kasvuhoonesse sisse. Ja see on tõsi, nii sulg kasvada. Just terve kevade Me nägime vaeva, et maha istutada ja poputada, et kasvama hakkaks, aga nüüd siis me oleme jõudnud aia aastas sellesse aeda, kus tuleb hakata piirama, tagasi lõikama ja välja juurima. On olemas terve suur hulk liike, mis levivad nagu iseenesest ja millele aiasõber ei jõuagi piiri panna, kui see sort või liik on kord aeda sattunud, et siin on juttu olnud näiteks piibelehest ja sinilillest ja võib-olla ka kollasest vihu mõõgast, mis on niisugune jalgupidi vees kasvada armastav taim. Mille eest te tahaksite algajaid hobiaednikke sel puhul hoiatada? Mina tahan öelda seda, et see, mis kasvab metsas ja looduses, seda tuleks hoida nagu seal, et näiteks ka karulauk on üks selline kaitsealune liik. Kui me ta aeda toome jada levima väga kergesti, sest seemned on hästi elujõulised, niisama ka näiteks kollasel võhumugalt, kes on tegelikult ju looduskaitsealune liik, aga me ikkagi toome oma aedadesse selliseid taimi siis tegelikult tuleks seda vältida. Aga kui nad on nüüd juba olemas, sealhulgas ka näiteks sinilill ja piibeleht, siis nüüd seemned tuleks nagu ära korjata, enne kui nad laiali ennast külvavad. Sinilillest on juba kahju, tegelikult, kui ta ennast laiali aias külvab täiesti juhuslikult ja punub rahuks, et kuidas sa siis kuidas siis teda pakud ja pillud minema, et sellest on kahju, et tegelikult ikka aias võiksid kasvada kultuurtaimed ja metsas metsataimed, siis oleks ka nagu tasakaal ja, ja kui me oleme toonud, siis tuleb lihtsalt seemned õigel ajal eemaldada. Üks asi tuli mul veel meelde. Ma seisan praegu viinapuu juures ja viina puhul on siis praegu näha, et sellel aastal on rohkelt viljumist olnud, viljakobaraid on hästi palju, praegu oleks siis ka õige aeg otsad ära näpistada ühe punga pealt üks pung ülevalt poolt viljakobarat, et viinamarjad saaksid õhku ja jõudu marja kasvatada. Ma tahtsin tulla tagasi veel selle juurde, et piibelehte seemnetega levib, muidu on ju tore, et kui see piibelehe õis muutub sügisel niisuguseks nagu punaste marjadega kobaraks et kas sealtkaudu siis valmis seemnetega piibeleht ka levib, lisaks mullaaluse risoomiga? Tervikult ajab soomiga ennast palju rohkem laiali, nii et tegelikult on need probleemid, visioonid ikkagi. Ja tal on niivõrd elujõuline see risoom, et ta kasvaks kas või noore õunapuutüvest läbi. See on mu oma kogemus. Vaat see ongi nii, et mõni on väga elujõuline, teine sealsamas tahab väga palju poputamist ja üks, kes alati D hoolt ja vaeva nõuab, on roos. Roosidele ei ole ka see kevad olnud selles mõttes väga kerge, sest siin on olnud soojaperioodid ja igasugused ussikesed lehetäid, roositäid on roosidele kallal olnud, et mis nõude sel puhul annate? Roosidega tuleks toimida niiviisi, et kõigepealt roos on niivõrd väärtuslik ja kaunis taim, et teda tuleks ikka aias rohkem vaatamas käia kui lihtsalt kaugel mõtiskleda, ta peale tuleb ikka roosipõõsa juurde minna ja mina olen saanud oma rosaariumis, kus on 40 doosi taime, vähemalt sõrme vahel pigistades kõik täid ja kõik ussikesed ja vahuses kasvavad vetikad, mis on mehe kaelast ennast välja näidanud, nõndaviisi lahti saanud, et ei ole pidanud mürke kasutama sama ja miks ei võiks siis need aiapidajad hakkama saada sama meetodiga, kellel on võib-olla kuus, seitse roosipõõsast aias, nii et tuleb lihtsalt käia paar hommikut, praegu on just lehetäide aeg isegi nagu ümber saamas, juba pigistada need nupukesed sõrme vahel läbi ja tegelikult saab ta niiviisi kontrolli all hoida. Ja just nimelt ilma kindlate on seda varem tehasest sõrm on tundlik. Me ei tohi väga kõvasti pigistada ei lehti ega ka pungasid. See ongi nii lihtne. Nõu andis aednik Ülle Michelson uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
