Täna hommikul me ütleme, kõikidele aiasõpradele tere ja soovime ilusat esimest adventi Nurmiku aiandist, kus on tohutu suured kasvuhooned täis, nii kaugele, kui silm ulatub punaseid, roosasid valgeid ja kirjusid jõulutähti. Jaak, Ungerson, kui palju siin neid jõulutähti praegu on? Siin kasvuhoones, mis on suur 10000 ruutmeetrit, on täna veel üle 100000 jõulutähe. Millal te need siia kõik kasvama panite ja kas nad nüüd on siis ostja koju jõudmiseks valmis? Jõulutähekasvatamine algab juunikuust. Mida suurem jõulutäht oma suuruselt, seda varem tuleb hakata kasvatama ja juunikuus lähevad kõige suuremad isendid kasvama ja viimased väiksed minid lähevad kasvama septembri algul. Jõulutäht on selline tore lill, tema generatiivne ehk siis õitsemise algus on kõigil ühel ajal, et 25. septembril. Me viime kogu selle jõulutähe, kasvuhoone lühipäeva, see tähendab seda. Õhtul kell kuus tuleb kogu kasvuhoonele pimedus, müts pähe ja hommikul kell kaheksa läheb ära ja päeval lühikene ja jõulutäht hakkab siis oma generatiivsed faasi moodustama. Ehk siis kaad värvi moodi ma kõrglehed ja kõrglehed on sellised hästi kihvt kad, eri värvi ja see on sellepärast nii, et meelitada kohale siis igasuguseid putukaid, mesilasi, värke, kes tuleksid ja hakkaksid tolmutama, et siis elu saaksin maa peal edasi minna, et tekiks siis õisik ja seemned ja nii edasi. Siin suurtes kasvuhoonetes on palju valgust, on sobiv temperatuur, aga kui ma jõulutähe koju toon, missuguseid tingimusi temal kodus armastab? Jõulutäht on hästi sõbralik, tema armastab samu tingimusi nagu nagu meiegi seda temperatuuri, mis meil koduski on. Alla 15 ei ole mõtet minna ja ütleme, et üle üle 23 24 taga väga ei taha. Aga see vahemik on väga hea. Jõulutähekasvatamine on väga keeruline algfaasis, kui on see väike pistik, noor taim, see juurdumine, siis ta on suhteliselt kapriisne, ta tahab väga stabiilset temperatuuri, 20 22 kraadi. Aga kui ta on ära ära kasvanud, kui see jõulutähed aiman oma kasvult olemas ja kui ta on juba värvunud, siis teda kuidagi niimoodi ära rikkuda või, või et ta läheb, ta läheb meil nagu välja, seda, seda väga ei juhtu. Muidugi peab jälgima paari asja. Kõige tähtsam asi on see, et tema ei kannad tuuletõmmet. Kui koju viia, siis tuleb korralikult ära pakkida ja teda ei tohi panna aknalauale. Sellepärast ongi jõulutähega, et näiteks praegu ilm on soe ja mõnus ja kuna jõulutäht on nii pikaajaline, siis on just tore praegu ära osta jõulutäht, viia ta oma koju ja ta aitab ka sellist sügispimedust, sellist lühikest päeva sellist sügiskaamos nagu üle elada, et ta särab, ta tõesti särab. Ja kui te viite praegu ärada koju, kõrglehed, nendega ei juhtu midagi, need kestavad märtsikuuni välja, aga lihtsalt ütleme jaanuari lõpp-veebruar juba see isik läheb nii suureks ja võib-olla see õisik enam, mis on nende kõrglehtede vahel elam, nii ilus ja dekoratiivne. Aga see taim kestab seda, et et jõulutäht läheb välja vaid, aga midagi juhtub, ei ole mõtet karta, võib, mõtlen, võib välja minna, kui ta tuleb, Hollandis näiteks on pikka aega autos, tal on selline transpordistress, ta saab kuskil tuuletõmmet, te kastate üle, siis võib jõulutäht välja minna ja jõulude ajal on selline alalhoiu instinkt. Et kui tal on väga rasked tingimused, siis tema tahab ikkagi elu jätkata. Ja selleks ta teeb sellise triki, et laseb lehed maha laseb lehed maha, et järgmisel sobival hetkel lehekaenlas tulevatel uued pungad, et siis jälle uuesti tuleb võrse ja ta saab elu jätkata. Sellepärast ongi, et kui jõulutäht on saanud sellist transpordi, stressi taansanud tuuletõmmet või tal on midagi muud väga halvasti, siis ta laseb lehed maha, et kui jõulutäht kodus laseb lehed maha, siis on just see sellepärast. Aga siis ei maksa teda veel ära visata, sest et ta ei ole siis ju veel surnud, kui lehed lähevad nihukeseks koledaks, keeravad nagu keerdu ja siis kukuvad maha. Vaata, ega ega kodus seda uuesti kasvama saada, ega see ei ole nii lihtne. Jõulutäht on ikkagi pärit Mehhikost ja ta on sellise sooja kliima taim testis. Põhimõtteliselt on ta selline rohtne põõsastaim, et selles mõttes, kui teil on ilus jõulutäht ja kõik on korras, Te ei hakka kodus hoidma, on võimaluste võite hoida seda, seda rootsu. Aga tavaliselt tees tuleb, juba kevadel tulevad priimulad, uued lilled. Me tahame jälle uut ilu, et seal on ikkagi ikkagi jõulutahtnud nagu tarbetaimi. Ta on selle hooaja selle perioodi meie kodu kaunistaja. Aga kui te tahate seda jõulutähte ütleme, suuremaks kasvatada ja järjepidevust, siis on võimalik. Pärast selle jõulutähe äraõitsemist võib selle õie ära lõigata. Ja te võite selle rohelise lehtedega taime hoida kevadeni vaikselt kastes. Kevadel ütleme, kui öökülmad ja kõik on möödas, siis juunikuus võib ta viia lausa aeda, panna näiteks kuskile põõsa alla ta Sist otsest päikest, seda ei taheta ka kuskil varjulises kohas ta kasvab. Ja siis sügisel võtate sealt välja, siis võite ta ümber potistada, võite ka juunis ümber potistada, kui ta õue paneb teda ja sügisel võtate ta õuest viited, papp ja alustate 25 september pimendamist, see tähendab seda, et õhtul kell kuus paneb teda kuskile täiesti pimedasse nurka, seda ei tohi ühte väikest valgust näha. Ja hommikul jälle võtate sealt ära, et siis tema kõrglehed hakkavad värvuma ja te saate ka oma jõulutähe õitsema. Vahel inimesed imestavad, et kuidas see nii on. Kodus mullu jõulude ei värvu, aga töö juures värvub, aga see ongi see, et, et te lähete kell viis töö juurest ära kustutada, tuled ära, seal on pime. Hommikul tulete ja ta saigi lühikest päeva. Nüüd toon jõulutähepoest koju, kus talle meeldib olla, kus talle ei meeldi olla, et akna veel ei meeldi, sellepärast et seal on tuuletõmbus, võib-olla, aga tundub ikkagi, et ta tahab rohkem nagu valgust ja ega ahju kõrvale ka ei pane, põrandale, ei pane laua peale, et missuguseid tingimusi ta üldse talub. Kui jõulutäht on valmis, kõrglehed värvuvad siis ta on väga taluv taim. Talle meeldib olla akna peal ja akna peal ta võib väga olla ja ega kogu aeg ei ole kodus aken lahti ja kui tuulutas, tõsta lihtsalt ära. Aga kui jõuludeks valmis sisuta panna ükskõik kus kohta tanga hämaras nurgas hea meelega ja tal ei juhtu seal mitte midagi. Ja jõulutäht ei ole ka vaja. Eriti väetada võib väetada paari nädala jooksul korra õitsvate potilillede väetisega, aga põhimõtteliselt on tal kõik see see Taima nagu valmis. Ja tal on piisavalt veel potis seda jõudu ja täna midagi edasi. Ideedel on kõik lehed, õied, õie algne tikk on olemas, nii et selles mõttes ta ei ole väga suur väetis, nagu nõudlusega taimed. Näiteks alpikann, mis kogu aeg teeb sibulast uusi õisi, tema vajab palju rohkem energiat. Talpi kannile peab iga iga kastmisega andma õitsvate potilillede väetist, aga jõulude ajal võib, aga ei ole. Primaarne. Nii et kõige suurem oht ongi siis üle kasta. Ja kõige suurem oht on üle kasta ja pigem on nii, et hean lille katsuda, kui sa oled ära kastnud, sisul jääb nagu käele, jääb meelde, et kui raske see oli ja siis sa vaatad, kui ta hakkab juba peaaegu päris kuivaks, lõi lastaga aga üsna kergeks, juba eskastad jälle kastad korra ära ja siis jälle tükk aega, kas ta ei taha. Nii et kindlasti ei tohi olla all seisvat vett ja pigem natuke vähem kui üle kasta? Nii et sinna potiümbrise sisse, mis on need ilupotid, et sinna vist ei tohiks teda üldse panna või kuidas? Kastmisvett ei tohi sinna jääda, ummuksite, sellist sellist asja tema ei talu. Hea on ikka see, et näiteks jõulutähega kas või kas või panna näiteks köögikraanikausile punnitada, et väike vesi sinna alla paned, lilled sinna hoiad 10 15 minutit, nõrutad ära ja pane tagasi potti ümbristesse või siis kallata ka alustaldrikule vesi, ta joob sealt ära ja kui vaatate, on enam-vähem märg. Aga sinna see liigvesi kindlasti ära valada. Räägime natuke nendest sortidest ka, et jõulutäht muidugi siin on sadade ruutmeetrite viisi punast jõulutähte, natukene vähem on seda valget jõulutähte, mis iseenesest, et tal on niisugune kollakasroheline, siis on roosasid, siis on roosad, täpilisi, roosa Punase täpilisi, mis on täiesti uued sordid, mida normiko sel aastal pakub. Jah, eks ikka ikka jõulupõhivärv on ikka punane. Et Eestis on umbes 90 protsenti 85 punane, 10 valge ja Viisneb, muud värvid. Soomes on täna juba niimoodi, et 65, punane ja 30 lausa valge ja siis viis on need muud värvid. Siin me näeme seda, mida sordiaretajad võivad teha, et alates lumivalgest kuni siis sügav Merloo punaseni ja ja vahepeal on täpilised ja säbrulised ja, ja hele ja tumeroosad, et tõesti see valik on hästi suur ja juristide jaoks on see vajalik ja disainerid ja kes tahavad mingit meeleolu luua ja ja eriti algul, kui müük algab, siis meie kliendid, lillekauplused ja floristist võtad just nagu laiema valikut, Nad deklareerivad poe ära ja annavad kliendile selle võimaluse, et kes tahab eri toone ja kodus hoida sellist oma trendi ja ja sellist stiili, et, et siis see on võimalik. Aga ikkagi see põhivärv on ikkagi see, see särav punane näiteks minu käes on praegu jusse kaunitar Karol, mis on, noh, ta on nii punane ja ta on nii ilusad ja head sellised Krismasiivia Carole ja siin on jah, mitmed sellised sordid, mis on selline klassika. Lisame, et kuni kuuenda detsembrini näitab Tallinna botaanikaaed suures sordi ja värvivalikus jõulutähti alpikanne ning annab nõu, kuidas neid lilli kasta, väetada ja kodus kasvatada, nii et nad rohkem ega vähem kui kolm kuud ilusti õitseksid. Palju tänu ja kongersonileja normiko aiandile ning kohtumiseni järgmises aiasaates.
