Tere kõigile aiasõpradele, kevade on tänavu, nagu on ka varasematel aastatel olnud täiesti eripärane. Aprillikuus oli kaua külm, maikuus tuli suurem soe ja põud ja see on kestnud ka kogu juunikuu kuni tänaseni välja. Kes kartuli tavalisel ajal maha pani, neil näpistas öökülm maikuu selgeks nendel öödel, kartulipealseid ja niiskusepuudus takistas katava pärast arengut. Ma palusin tänavust kartuli kevadet iseloomustada Aided Tsahknal Eesti taimekasvatuse instituudist Jõgevalt. Tere hommikust, Aide Tsahkna. Tere hommikust. Öelge palun, millal siis suuremad kartulikasvatajad tänavu kartuli maha panid, kas hiljem, kui tavaliselt? Tegelikult mitte, kui vaadata lõuna või või Põhja-Eestit, ega siis suurt vahet ei saa olla, sest sellepärast ette olenes sellest, mis otstarbeks maha pandi, kas varajaseks kasutamiseks või siis seemnekasvatuseks. Lugesin just postimehest, et Tartu turul juba müüakse varajast sorti Flaviat. Nähtavasti pandi maha aprilli lõpus ja pandi loor peale. Aga siin, esimesel, teisel juunil Raplamaal oli ka kartulipanekut näha, nii et, et see oli nähtavasti seemneks. Nii et olenes täiesti sellest, mis otstarbeks pandi. Eks muidugi, alguses oli vihaperiood ja külm, aga siis läks järsku soojaks. Ja üldiselt kevad hilines, aga nüüd on juba ajast ees. Nii et osadel jah, siin uurisin kartulikasvatajate käest, osadel tärkab, aga osadel on juba nii päris suureks juba läinud kartul, nii et oleneb sellest, mis otstarbeks kartul maha pandi ja kuidas kohalikud olud olid. Kas oli, oli Märjamaa või oli põud. See olenes kõik sellest ja sademed. Praeguseks on tulnud väga, väga lokaalselt ja kaootilised, nii et kui ühte kohta vaadata ainult siis, siis isegi ühe, kahe kilomeetri kaugusel tulivi ja teises kohas on toodud need väga, väga erinevad ilmastikutingimused, on. No ma vaatasin neljapäevasest Postimehe maaelust, et kevadine öökülm on selgetel maikuu ja juunikuuöödel teinud kartulipealsetele liiga. Ja meil Jõgeval oli siin kuuendal vastu, seitsmendat juunit oli rohu peal miinus 3,8 ja mulla peal miinus 2,8. Et jah, see tegi liig, aga see tegi ka kohati, kuidas külm läbi läks, siis mõnel võttis mustaks, mõnel ainult näpistas, mõnel ei teinud midagi. Nii et nagu külmaga on, aga kui kartul väga pikk ei olnud kõrge, siis ei ole midagi, see väike asi Pravitab ära, et, et ainult, et kui ta kõrgemale siis võib-olla panna natukene leheväetist, siis tõmbab tagasi, et siin meie agrometeoroloog ütles, et 2016. oli sama situatsioon, seitsmendal juunil oli öökülm ja, ja siis tuli vihm ja soe taastusi, kartul taastus, nii et ei ole hullu. Aga see niiskusepuudus mullas, kui suurt pidurdavat mõju see annan nüüd siis tekitanud. No kindlasti kindlasti tekitab, aga noh, kartulid on head. Et kartul võtab ka alguses nagu endast iseendast seda niiskust ja ta on selline väga, väga vastupidav kultuur selles mõttes, et isegi näiteks kui öised noh, kaste öösel ma siis ta võtab isegi lehtedega seda niiskust endale, nii et ta on väga vintske kultuur. Aga selgelt see põud hakkab varsti liiga tegema. Nii et kui juulis nüüd oleks vaja vihma sellistes kohtades, kus põud on olnud, siis ta peaks ikka mitu päeva sadama vaikselt. Siis võib-olla saab piisav. Kuidas see kartuliarengule mõjub, kui nüüd pärast jaanipäeva tuleb pikem vihmaperiood või vastupidi, kui kuiv jätkub, mis saab kartulisaagist? No ma mõtlen, et kui, kui vihma peaks tulema jah, ikka praegu nendes kohtades, kus tõud on liiga teinud, seal peaks ikka mitu päeva sadamat, ei ta liiga mulle uisutee. Hullem on, kui on sellised natukene kallakuga põllud, et kui tuleb äiksevihm, siis võib seda nagu mullapinda ära uhtuda, et see võib-olla natuke teeb liiga, et äiksevihmad tavaliselt tulevad sellise suure valinguga sellistele muidugi pääsu. Aga ma millegipärast ei usu, et sellist väga-väga tugevat vihmaperioodi tuleb, et loodame, et kui, kui ta natukenegi tuleks, et ikkagi päästab. Kes siis tänavu selle õigema valiku tegi, kas need, kes panid maha varase kartuli, või need, kes säilituskartulile panustasid? Jah, eks ta ole alati selline riskiga asi, et kes ei riski nagu, kuidas vanasõna ütleb, et siin Lõuna-Eestis on jah, alati pandud aprilli lõpus need, kes varajast kartulit tahavad varakult turule viia, need panevad kindlasti, olete aprilli lõpus ja loor peale kindlasti talveloorete. No ikka ristitakse ja saadakse ka. Aga noh, ma ütlen, et kes seemnekartulid tahavad, ega seemnekartul ei tohi väga suureks kasvada. Nii et nüüd panid hiljem maha, aga nüüd oleneb sellest kõik, kuidas tuleb, kuidas sealt ülevalt poolt seda vihma antakse meile. Tänavune soe kevad on kahjurputukate jaoks paradiis, kas kartulimardikad on ka juba näha? Ei ole kuulnud, ei ole kuulnud otseselt? No nii palju, kui ma olen siin mõnele kartulikasvatajale helistanud, siis, siis ei, ei ole veel olnud eriti märgata, ma ei ole kuulnud. Aga jah, siin võib muid kahjureid täisid tulla ja ega ega ega peab ettevaatlik olema ja kogu aeg kontrollima. Kui on midagigi näha, et siis kui ei ole just mahekasvataja ja siis kindlasti pritsida. Te tulite hiljaaegu Peruust Aide Tsahkna maailmasordi aletajate kokkusaamiselt, kuhu kartulisordiaretus suundub. Jah, tegelikult seal ei olnud ainult aretajad, seal osalesid kõik kõik need inimesed, kes tegeles kartulikasvatamisega ja seal olid aretajad, biotehnoloogid, töötlejad, seemnekasvatajad ja nii edasi, et, et üle üle 600 650 inimest peaaegu, nii et oi, see oli selline tore kokkusaamine ja, ja astub jalg sellisel maal, kust kartul on pärit, see oli sõnuseletamatu tunne. Et põhiliselt olid, jah, need ettekanded olid kõik toiduohutusest, kliimamuutustest ja just põlissäästlikust tootmisest. Toodi ära seal näiteks, et maailmas üks miljard inimest kasutab toiduks kartuleid ning alatoitumuse all kannatab ligi 870 miljonit inimest. Nii et, et see on suur arv ja sellepärast põhirõhk pandigi sellele. Vajatakse selliseid lühema kasvuajaga, kõrge kalorsusega, mikroelementide, rikkad kartulisorte, mis päästaksid inimesi näljahädast seal mägedes, nagu seal on nüüd Tšiili, Peruu, kõik seal inimeste põhitoiduks ongi kartul ja muideks rõhutati kartuleid ei paksuks ega ma ei näinud Kasel paks inimesi. Aga see oli häda, et kannatavad just eriti noored ja lapsed kannatavad aneemia all ja sellepärast oli põhi põhirõhk aretada kartulit, mis sisaldavad rohkem rauda ja tsinki. Et selline asi tuli välja, et parandada just seda kvaliteeti, suurendada saagikust ja ja just et kuna kliimamuutused võivad tulla järgnevatel aastatel, võib-olla siis just kuidas sellega toime tulla ja missuguseid torte aretada. See oli tohutult suur suur elamus seal olla ja need kohapeal näha kõiki neid põlissorte. No need olid küll sellised vigurid ja sellised mõhklikud ja värvilised, et kui ma mõtlen, meie inimene peaks neid sööma, siis ta viskaks kohe need prügikasti, kõigepealt aga seal keedeti, lükati käega kartulikoor maha ja söödi mingit probleemi olnud. Minule jälle tundub, et tänapäeval aretatakse ainult neid sorte, millest saab teha kas friikaid või kartulikrõpse seda pudru kartulisorti ahjukartulisorti. Et see jääb nagu tahaplaanile. Kas sul hirm on asjatu? Ei ole asjatu, nii ta on, ega nooremad inimesed ei, ei viitsi enam kartulit koorida ja keeta, et siis kasutatakse jah, friikartulit, mis on tegelikult üks rasvapomm muidu ise kartuli või ei ole selline, mis teeks paksuks suure kalorsusega. Aga just töödeldud seal seal friik sõitšipsiks või need on rasvapommid. Nii et kartul kannatab kõike, loodetavasti kannatab kartuli välja ka meie põuase mai ja juunikuu ja annab rikkaliku saagi sügisel. Lootus kaob viimasena. Palju tänu teile intervjuu eest Aide Tsahkna Eesti taimekasvatuse instituudist ja järgmine aiasaade on meil kavas juba nädala pärast kuulmiseni.
