Tere kõikidele aiasõpradele. Me jätkame täna talveks valmistumise juttu, aiandusekspert Eneli kägeriga. Me ei tea, missugune talv tuleb. Ja me ei tea, mitu korda lumi ära läheb ja mitu korda uuesti maha tuleb ja kas meil tuleb suure ja püsiva lumekattega tali või peame olema valmis täiesti ilma lumeta talveks. Kuidas siis hakkama saada, kas kata kaskata põhjalikult, eriti nendel puhkudel, kui aed on nii kaugele, et sinna iga nädal ei jõua. Tere, minu poolt ka, ütleme niimoodi, et kuna ma tõesti ei tea, kas ta lund tuleb või ei tule, kõige mõistlikum praegu, kui ma veel ei ole külmunud, tuleks tegelikult teha talveks need ettevalmistused ära, banaanid tugikarkassid paika see, kas meil on sinna vaja peale panna mingeid varjutuskangast või oksi, eks see siis selgub siis, kui aeg käes on. Jah, muidugi pisut keerulisem on, kui on tegu suvekoduga ja see on kaugel noositvanemisele, karkassi pojale. Ja võib-olla tõesti, et nendele külma ja tuule ja päikese Helladele siis võimalikult hõre sihukene varjutus sinna peale panna, kas siis kuuseokste najal. Kuuseoksal on hea omadus, kevad jõuab kätte, okas pudeneb ära, taim jõuab valgusega, harjuda. Varjutuskangad seda häda on paraku see, et me kipume ostma ju seda kõige tihedamat. Kuigi peaksime talviseks katmiseks just selle kõige hõredama, hõredama ostma, siis sealt paistab ka valgus läbi ja taimel ei teki kevadel seda šokki, kui me selle pealt ära võtame. Aga paljudes külmaõrnade taimede puhul ma soovitan teha selle talvise kate siukseid kihilise ja kui nüüd tõepoolest tuleb miinus 20 on see headvaks soe, siis kõlab sihukse pluss seitsme peale, siis saab seda kasuka maha võtta, las ta jääb siis festival. Kuidas katta igihaljast rododendronid just nendes oludes, kui me ei tea, kas lumi? Tapab ta või tuleb paljas külm. Ega selle igihalja rododendronipealse lumi tegelikult kõige parem lahendus ei ole, sellepärast et Rodal endal on küll komme ju, kui te mõtlete selle peale, nagu talv tuleb ja külm, tulebki eraldama rehitrulli, et vähendada seda aurumispinda. Nii et see on piisavalt tark taim. Aga kui nüüd see paks lumi sinna peale tuleb, siis rododendroni oksad on sellised hästi Brad ja võime nüüd jätamegi ta selle hästi paksu lume alla, siis kipuvad need oksad just murduma. Aga rododendroni, kui ta nüüd on tõesti jäänud sihukesesse tema jaoks ka igihaljas siuksesse ebasobivasse kasvukohta, kus keskpäevane päike peale lõõmab. Täpselt samamoodi ongi tugivaiad ka ja olge valmis siis teda katma, kas siis pigem ikkagi lustile, hästi sõreda varjutuskangaga, mitte nii palju kuuseokstega kuuseoksa nagu raske teda nagu rodo peale väga raske panna. Mis siis saab kevadel meie ideaaltingimustes kihiliselt kaetud okaspuudest? Eks ta hakkab sellega pihta ja et nii kui soojaks läheb. Et kõigepealt okaspuudel ei olegi nii hull see, et et jah, et öeldakse, et võtke siis need katted pealt ära, kui on pilvine ilm. No täna võtan pealt ära vihma, Gibav, homme lõõskas päike, et mis nüüd saab, moosi tuleb kate peale tagasi panna, et sellepärast mulle meeldibki nagu natukene rohkem Gateni Titiaajaid, taimi, kuuseokstega. Aga tegelikult tuleks nüüd kevadel tõepoolest oodata nii kaua, kuni maapind on korralikult sulanud, kui ta ära külmub. Ja siis saab võtta, et maha ja tõepoolest, et vajadusel, et prooviti nii seda teha, et see on nädalavahetus, et olete kodus, et sate peale visata. No ja kui nüüd juhtus see jah, jäi sinna peale panemata päike lõõskas terve päeva, siis tegelikult on ju tegu selle füsioloogilise kujusega, ehk aurumine on suurem, kui moosist vett juurde tuleb. Taimel on hea omadus lehe kaudu vett sisse võtta. Kui on lund maas, võib õhukest kest kergemat lund visata talle okste okaste peale lehtede peale ta tunneb end hästi, lund maas ei ole. No võtke siis kastekannu sügist, mitte sooja, vaid jussikest jahedamat vett. Kastke oma taim, lehed okkad üle, siis ta saab ka selle veega. Ja miks ma ütlen jahedamat, sest kastmisvesi peaks olema alati kõige rohkem kakskraadid, kolm kraadi soojem kui temperatuur, kus taim on. Ja kui me nüüd võtame selle sooja vee, siis on täpselt sama, nii nagu jäätunud lumememmele kuuma vee selga viskamine, ärge seda palun tehke kuidas magneesium siia liitub. Magneesium liitub siia väga lihtsalt, kuna magneesiumi rauda osalevad fotosünteesis ja kui need pisikesed okaspuud meil neid on terve talve olnud, kas varjutus võtke või lume all siis on nendel lihtsalt valguse puudus tekkinud ja seda siis intensiivistada siis kasutatakse magneesiumsulfaati mõrusoola või kuidas öeldakse, ise olen pigem seda poolt, et, et kasutada võib-olla lahustuvat okaspuuväetist hoopis siis reeglina on selles ka magneesium sees. Siis kui me nüüd teeme seda puhtal magneesiumi iga siis magneesium ja fosfor kaalium nagu seal antaganistid, et kui ma nüüd ühte panen liiga palju tegelikult Eesti suudetusta taim omastada. Et kui ma nüüd praegu magneesiumi kaloristan, siis kevadel tekib taimel fosforipuudus. Aga praegu ei ole ju mingi õige aeg väetist panna. Taim ei suuda enam omastada, sest paraku taime juurde, et ta siiski ikkagi temperatuuril, kui muld on seal kusagil pluss viis pluss üheksa ja praegu on ikkagi muld juba sellest temperatuurist maha jahtunud. Ühesõnaga raske aeg taimedele, aiale ja aednikule, aga tuleb üle elada. Jah, eks kevad tuleb ka nagunii. Eneli käger, tänavune sügis ja talve algus oli selles mõttes kummaline, et lehed ei läinud õigel ajal ära. See lumi, mis meil siin novembrist tuli, kasid, olid lehtedes. Kollased lehed ei tahtnud kuidagi kaskedest lahti lasta ja sama oli aias viljapuudega, millesse tuli ja mida see meile näitab. Tegelikult on põhjus väga lihtne, taimede kasvu periood ei olnud lihtsalt lõppenud, nemad ei saanud veel aru, et kõik nüüd hakkab talvine aeg pihta ja taimedel on see omadus eriti just nagu puudel põõsastel, mis on siis lehtpuud? Nemad võtavad oma lehtedest kõik toitained tagasi, kui talv tuleb, ja kui see on toimunud, siis laseb puulehed lahti ja leht vajub maha. Tänavu paraku taimisenud aru, kasvuperiood oleks lõpp, lained ja lehed jäidki selle tõttu peale, see varajane lumi, mis peale tuli, siis tekkiski aedade selline olukord, õunapuudel olid lehed pea lõunat küljes ja nüüd, kui seal mitte ainult märg lumi, kui see lumi sinna peale tuli, siis nägid nad üpriski naljakaid välja. Muidugi, selle tulemus oli see, et lehemass suur, märg pea lumi peal. Et tõenäoliselt tuleks nüüd käia aias hoolikalt ringi vaadata, mis oksad murdunud, need kindlasti välja saagida sealt seest, et mitte jätta neid kevadeks. Sest kui ta nüüd edasi murdub, siis paraku oksal on komme võtta aga ikkagi sellest tüvest päris suur AagotiKikaga sinna. Et seda mitte ei juhtuks. Aga siin on päris palju nagu probleeme just selle kulunud, et mida nüüd teha, et ma olen ka oma koolitustel rääkinud, et viljapuudelt tuleks kokku riisuda ja üks inimene helistas mulle, et mis ma nüüd teen, lehed on puu peal, mõtlesin, et küll nad nüüd ikka alla kukuvad, kui lumi korraks pealt ära läheb ja sama on juba tegelikult roosidega. Et nüüd, kui siin need lehed alla tulevad, viljapuude alt prooviga nad kokku korjata samuti roosidega, mis nüüd ju tegelikult paljudes aedades katmata etnopikeneid, lehed või lõigake tegelikult noppida ei tohikski. Just lõigata kääridega lehik küljest ära, pehmed rohelised tipud sealt ära ja taimed korralikult katta, sest mitte keegi ei tea, kui külm talv edasi tuleb. Küsin veel nende puude kohta, kui puu ei saanud lehtede kaudu nii palju toitaineid, kui vaja oleks olnud. Kas see tähendab, et ta läheb toiduainete puudusest talvele vastu? Ja see tähendab seda, et ta läheb talvele vastu nõrgemalt teega tal nüüd talvel neid toiteelemente vaja, jälle ta puhkab, aga tal läheb neid vaja kevadel, kui hakkab jussi, pungade puhkemine. Et tegelikult me peaksime olema see aasta, siis selleks valmis kevadel, et vajadusel anda siis oma tervele aiale siis väetist juurde, et olgu ta siis looduslik väetis või mineraalne? Jah, et pigem eelistaks võib-olla tõesti lahustunud väetiseid jälle järjekordselt, olgu ta siis sõnnikuleotis või mingi mineraalväetist, milles tehakse väetislahus. Sest lahustunud väetis jõuab taime juurele kiiremini kui granuleeritud väetist ja paraku looduslik väetis, teine mineraliseerunud maa, kui taimseid omastada jõuab. See nõuanne tuleks siis kevadeni meeles hoida ja, ja kevadel selle järgi talitada. Täname Eneli käger nende nõuannete eest.
