Tervitused aiasõpradele seekordne aiatark on teistsugune. Kaja Kärneri asemel teen seda mina, Helle Rudi ja me räägime sellest, et küll oleks tore, kui üks linn toodaks 30 protsenti sellest toidust, mida seal linnas tarbitakse. Selle tulemuse poolel aitaksin neid kogukonnaaiad. Tallinnas tegelevad selle teemaga maastikuarhitektid Liina Metsaots, helis Pihl. Kui Eestis ei ole suured kogukonnaaiad praegu väga levinud siis mujal maailmas on see üpriski populaarne viis toidu kasvatamiseks linnas. Liina Metsaots nägi seda näiteks Pariisis. Oi, neid on, seal oli palju, palju erinevaid, milles ma osalesin ja ühes töötasin ja teistes vabatahtlikult see võib võtta mitmed vormitsi, võib olla täiesti ametlik, selline kui mingisuguse organisatsiooni poolt ellu kutsutud kogukonnaaed, kus inimestel on sellised maalapid nagu, nagu Eestis on Touchade ümber sellised oma põllulapid igaühel, mida nad hooldavad ja mis on täitsa isegi mõnikord makstakse selle eest üüri. Aga see võib olla ka mitteametlikes siis näiteks kerriie aed kirja nagu selline tänavasõdalane või jutumärkides et kus võetakse mingisugune maalapp täiesti ebaseaduslikult ja siis täidetakse söögitaimedega, ehk siis mida ma nägin Pariisis näiteks raudteepütid Sand Chief ääres? Noh, just sellele aiaga on muidugi see, et väljaviskamise oht on suurem, kuna nakatud niimoodi mitte kooskõlastatult pihta, aga samas see teeb linnaruumi ikkagi ainult paremaks liine, mida sellistes aedades kasvatatakse. No toidutonni ja see ongi üks põhiküsimus, et mida kasvatada söögitaimi, mis saavad ise hästi hakkama, mida ei pea iga päev, näiteks väga eksootilisi taimi pole mõtet kasvatada, vaid pigem neid, mis on antud kliimasse sobilikud ja meil on just liisiga kõnet, diskussioonid olnud päris palju, et mida kasvatada, sest et ka näiteks lilled, mida sinna istutada, võiksid olla söödavad ja mittemürgised ja siis ka kõik taimed võiksid mingil määral olla kasulikud inimesele, kas siis ürdid, täitsa salatid, kapsad, tomatid, peedid, kaalikad või siis ka söödavad lilled või ka viljapuud. Siia veel, et võib-olla mitte ainult inimesele, aga, aga linnas on loomad ja mesilinnud näiteks. Et ka selliseid kasulikke taimi võiks kasvatada kogukonnaaiast. MTÜ rabarber, kes praegu seda Skoone bastioni projekti veab, kus te mõlemad liikmed olete, te olete ei olnud siis sellisesse arenguetappi oma plaaniga, et teil on suusõnaliselt jah, sõnad olemas. Teil ei ole siiski paberi peal mustvalgelt veel kinnitust, aga te teete ka juba esimesi samme, te olete mingisugused taimed pottidesse kasvama pannud. Ja täpselt õigesti ütlesid, et me oleme praegu tegevuses, et saada tõesti see lõplik kooskõlastus. Siin tekivad. Kinent raskuspunktid, et kuidas kommunikeerid avaliku asutusega, seda avalikku huvi, mis on koosloomine, sa ei saa ju joonistada täiesti taim taimelt, ent mis sinna tuleb, või siis nagu kuur ja kohvik ja nii et me tahame kuidagi, et see jääks lahtiseks, et me saaksime koos otsustada, et me saaksime selle protsessi käigus pida üksteisega suhtlema, kuidas seda nüüd, et siis linnaga kooskõlastada. Et sa võtad. Aega, kui te Skoone bastioni ala endale ei saa aia tegemiseks, siis mis need teised roheala Tallinnas on, kus te näete, et on potentsiaali teha kogukonnaaeda? No neid tühjasid, lapikesi on päris palju, kui, kui sellise pilguga ringi vaadata. Näiteks minu omast kogemusest, kui ma Pariisis vaatasin, et on väga vähe sellist tühja ala, sest see on nii tihe linn ja Tallinnas sellega võrreldes on tõesti hästi palju võluvaid kohtasid, mis lausa ootavad aeda alustades kui näiteks tänavarida ja seal on mõni platsikene tühjaks jäänud ära lagunenud või lammutatud, sinna võib vabalt teha ja, või ka siis suuremad, sellised näiteks industriaalalad näiteks nagu Telliskivi loomelinnaku kandis võin, oleme ka vaadanud Volta tehase kandis siis põhiliselt meil on kuidagi Põhja-Tallinna peale pilk jäänud, kuna me paljud ise seal pesitsema ka, aga näiteks ka Lasnamäel on palju selliseid tühjasid alasid majade vahel, mida saaks haljastada noh, põhimõtteliselt kõigi suurpaneelelamute vahel mustamägi, öismegi kõigis kohtades on ruumi, et põhimõtteliselt neid kogukonnaaedasid, oleks mõttekas kavandada sellistesse piirkondadesse, kus on korterelamut, sest et eramajade piirkonnas kui loogiliselt võtta, nendel on juba oma aiad olemas ja nendel võib-olla ei ole nii palju energiat panustada sellisesse veel ühte projekti. Tulles tagasi selle potipõllumajanduse juurde, siis mis need on, need taimed, mis te siin aprilli alguses olete juba kasvama pannud? Heade mõtete ja inspiratsiooni panime mulda palju taimi, mida saab erinevatesse kogukonnaaedadesse panna ka näiteks Noblessneri kogukonnaaeda, mida me eelmine aasta alustasime ja ka uude, rajatavasse suurde ühisesse aeda panime sinna näiteks lehtpeeti, mis on väga värviline ja kirev toidutaim, mis on ka samas ilus siis lehtkapsast selliste krussis lehtedega inglise keeles selle nimi Keil siis tavalisi nagu tomat, paprika, tšilli, paprika, tšilli panime juba varem, nemad vajavad rohkem aega idanemiseks ja natukene ka söödavaid lilli. Hetkel veel paneme isegi seemneid mulda, sellepärast et tegelikult liiga vara ei tasu seemneid istutada. Esimeste ürituste näol selline rohevahetus teha, kas tulevad kokku kõik, kes on midagi kasvama pannud ja siis seal seal näha, et kellel mida üle, mida võiks kogukonnaaiale annetada või nii sain ka meie ei pane kõiki taimi mulda. Et taimed kindlasti tekivad sinna. Te ütlesite, et soov olekski just leida taimi, mis oleks söödavad, mille eest ei pea väga palju hoolitsema, aga siiski natukene hoolitsema peab selle aia eest, et kes siis need inimesed oleks, kes toome näiteks selle Skoone aia, mida te üritate praegu rajada, seal käiks umbrohtu ära võtmas või kastmas. Tseme permakultuuri põhimõtete järgi, mis tähendab seda, et tegelikkuses püüdleme selle poole, et umbrohtusid ei kasvanud ja teisel kastma peab ja aga proovime ka multsides ja õigeid taimi kasutades seda vajadust vähendada. Küll aga iganädalaselt. Korraldame selliseid vabatahtlikke aianduspäevi, kus on erinevad teemad, pida, aga samas ka abis olla. Ja ma täpsustan isi seda umbrohtude kommentaari, et see on tegelikult natukene nipiga küsimus, et et kaevab küll igasuguseid taimi ja permakultuuriaias kasvavadki kõik taimed segamini, aga see on sõnastuse küsimus, et mida me umbrohuks kutsume, et näiteks kasvõilill on oma loomult paha või tegelikult saab tema lehti ja õisi süüa või mis iganes teeleht. Vesivirna võib süüa tegelikult, et ma käisin suvel Pädaste mõisas Muhu saarel ja seal kõige popim toidutaim kohaliku aedniku Anna-Liisa sõnul oli vesivirn, mida väiksena umbroht korjasin ära peenarde pealt. Aga see on nüüd selline kõige kallimas, kõige popimaks restoranis. Söödav taim. Aiatargas on külas Liis Pihl ja Liina Metsaots, kes kavandavad ühte suuremat, et kogukonnaaeda siia Tallinnasse. Me oleme rääkinud sellest teie plaanist praegu siis Skoone bastionile, kuidas see ennast üleval peoks ja, ja mida see endast kujutab. Kui nüüd meid vikerraadiost kuuleb inimene, kes ongi ära proovinud kõik need erinevad viisid, kuidas aknalaua peale ja rõdu peale panna asju kasvama ja tahaks ka leida siis kogukonda väljaspool Tallinnat ja teiega MTÜ rabarberi liituda ei saa, siis mis need esimesed sammud võiksid olla? Meil on hästi lihtne on sotsiaalmeedias otsida inimesi. Küll aga kõigil ei ole Facebooki kontot, et väga lihtne kirjutatud paberi peale tahaks koos aeda rajada kontaktandmed ja kas või trepikotta üles riputada silt või, või tänavale tänavapostide külge ja siis vaadata, mis hakkab edasi juhtuma. Teine võimalus on juba korraldada mingisugune väike üritus, et see kindlasti meelitab inimesi, ligi saab hakata tutvume üksteisega, et kes mu ümber elavad, kas potentsiaalseid inimesi, kellega tahaksin koos aeda rajada siis teiseks tuleks välja valida koht väga tähtis. Selle kohaga on nüüd niimoodi, et üks olulisemaid teemasid, mida linnas peab käsitlema põllumajanduse või niukse toidutaimede laiendamisega on saaste, et igale poole pole võimalik, pole mõtet selliseid aedu rajada, selleks soovitaks ikkagi võtta ühendust linna endaga, kes võib-olla saaks võimaldada ekspertanalüüsi selle välja välditud koha kohta ja võib-olla ka aidata muude asjade rajamisega nagu kommunikatsioon, visi, sellised asjad, et kui on juba koht ja inimesed olemas, saabki kasvatama hakata. Ega inimesed rüüstama ei hakka, sest et ka need lilled, mis tihtipeale Tallinnas pannakse ilu pärast siia pottidesse suvel need leiavad omale kas uue omaniku või nad lihtsalt väga kaua ei püsi selles potis mõttega. Karda, selle esimene samm, kui rajand, midagi, mis on tehtud hingega ja mis on, mis on hästi ära kommunikeeritud ehk siis seal on selged piirjooned ja, ja võib-olla sildidki juures siis niisama ei tulda käppima. Jõudu jaksu teile ja kellel rohkem on huvi siis, et kuidas arenevad Tallinnas esimese suurema kogukonnaaia loomise käekäigud tasub vaadata MTÜ rabarberi ja Facebooki lehte või siis vaadata lihtsalt, mida teevad Liis Pihl ja Liina Metsaots, aitäh tulemast. Aitäh sulle.
