Tere hommikust, kõikidele aiasõpradele. Täna on meil ornitoloogiaühingust külas Aarne tuule sel puhul, et järgmisel nädalavahetusel, 27. 28. ja 29. jaanuaril kutsub Eesti ornitoloogiaühing juba seitsmendat korda järjest talvel aialinde vaatlema ja loendama. Varasema kuue loenduse tulemused on teil teada, mida huvitavat ornitoloog nendest tulemustest välja laeb? Tere hommikust kõigile. Me oleme välja lugenud päris palju huvitavaid tulemusi ja minu enda jaoks võib-olla kõige huvitavam on hoopiski mitte otseselt linde puudutavad tulemused, vaid lindude vaatlejaid puudutavad tulemused. Sest need lindude kokkulugemise aktsioone on Eestis varemgi olnud, aga keegi meist ei oleks ka uskunud ja lootnud, et taoline aialinnuvaatlus võib saada nii populaarseks, et tuhanded inimesed on igal aastal neid vaatlemas ja, ja osalejate arv üha kasvab. Nii et see on Meie jaoks olnud vaat et kõige suurem üllatus, et kordades rohkem vaatlejaid, kui on Eesti ornitoloogiaühingul liikmeid on iga aasta jaanuari lõpus leidnud selle tunnikese, et vaadata koduaknast välja läbi aegade, vaatlejaid on olnud siin suurusjärgus, isegi üle 3000, kõigub aastati, aga, aga praegu tundub, et sinna 3000 kanti on küll nende tulihingeliste talilindude sõprade arv Eestis. Kas need on rohkem noored inimesed, kooli õpilased või rohkem niisuguseid, kes kodused on ja kellel on aega aknast välja vaadata? Tegelikult on kõiki vanusest, kui ma ei eksi, siis oli kõige noorem, kes on kirja pandud, on kaheaastane olnud ja kõige vanem on üle 90 aastane, ehk siis kuna see talvise aialinnuvaatlusel puuduvad sellised eeldused nagu paljudel teistel linnuvaatlemise aktsioonidel, ehk siis ei pea tegelikult väga hästi Lintegi tundma. Pigem on see võimalus neid just õppida. Ja ega neid koduaialiike nüüd nii ülemäära palju ka pole ja pealegi nad on ju väga lähedal, neid saab segamatult jälgida ka paar päeva varem ja teha endale linnud selgeks. Teiseks ei pea olema binoklit, et ei pea olema kummikuid, ei pea tõusma hommikul kell neli, et minna kuhugi rappa. See kõik on tehtav mugavasti kas või köögiaknast välja vaadates, kohvitass peos, et sellepärast ongi see jõukohane absoluutselt kõikidele. Missuguseid haruldasi linnuliike siis talvise vaatluse ajal on täheldanud? Neid liike on peamiselt selliseid, kes tõepoolest ongi vähearvukad ja kes talvel koduaeda tihti ei satu. Aga kuna paljudele röövlindudele tuleb nende saak, tuleb inimese juurde, ehk siis linnud tulevad toidumajale röövlinnud, tulevad meile järgi siis igal aastal nähakse näiteks värbkakku, kes on sihuke pisikene kakuline, mõnikord jääb lausa märkamata, sest ta on nii väike, istub kuskil õunapuuoksal ja jälgib tihaseid, sest värbkakujõud rasvatehasest käib üle suuremast linnust, ei käigi, ongi seni pisikene, need on alati väga värvikad kirjeldused olnud, inimesed on väga õnnelikud siis jällegi röövlinnud ikkagi jah, hallõgija selline ka väga huvitavate elukommetega linnuliik, kes koduaeda satub harva ja noh, eks see on nähtud ka väga huvitavaid linde, keda Eestis ei üldsegi ei pesitseja, keda üldsegi talvita, aga paraku kuna paljudes linnu määrates on kogu Euroopa linnud, siis algajal määrajal võivad ka Vahemere kandis elavad linnud sattuda köögiakna alla. Aga hiljem, kui on liik uuesti määratud, siis selgub, et ongi ikka meie enda kodused nurmkanad, näiteks et see ongi hea võimalus inimesel lihvida oma määramisoskusi ja, ja eks me nendele haruldaste Vahemere kanade vaatlejatele anname märku, et määrame uuesti ja, ja kõik õpivad sellest, aga on küll üks väga suur talvine haruldus nimega roherähn. Roherähn elab meil küll Eestis ainult Saaremaal. Teda on ainult sinna jäänud ja nüüd eelmisel aastal nähti esimene roherähk ka selle loenduse ajal ikkagi koduaias ära. Ma tean väga palju Eesti linnuhuvilisi, kes tahaksid selles aias käia vaatamas seda lindu, keda tõesti saabki näha ainult mõnes kohas. Ta pesitseb Saaremaal ja väga väikesel arvul. Kuidas inimesed linde tunnevad, kas paremini tuntakse suviseid linde, kes aias lendavad ja pesitsevad, või neid, kes lendavad talve laias? No suures osas nüüd liigiduga kattuvad, suvel tuleb nüüd juurde, ma julgen öelda ikka pigem talviseid, sest esiteks talvel on linde paremini näha. Ei ole lehti ees, linnud ei ole varjulised, peidulised Nad tulevad pigem otse akna taha ja neid saab tõesti vaadata ja jälgida. Kui kokku liita alates sügisest, siis tuhandeid tunde võib vaadata seda ühte rasva teast. Suvel kipub nii olema, lehti on palju, õisin palju linde, pigem häälitsuste kui välimuse järgi saab määrata, sest nad on kadunud kuhugi sinna puuvõrasse. Ja häälte eristamine ei ole kindlasti nii lihtne kui välimuse eristamine. Aga ma julgen öelda, eestlaste linnutundmise oskused on küll paranemas, sest on esiteks rohkem põhjusi vaadata aknast välja. Ornitoloogiaühing korraldab üha rohkem taolisi üldrahvalikke lindude vaatamisi. Ja teiseks, loomulikult on ikkagi määramisvõimalused paranenud. Ei, meil ei ole ainult üksainus linnumääraja vana kapsaks loetud raamat kuskil riiulil, vaid meil on kõik võimalused. Internetist on erinevad määramise äpid ja kõik muu, et kellel vähegi huvi, sellel on lindude õppimine lihtsam kui eales varem. Räägime nüüd sellest, kuidas loendada, seda tohib teha ainult ühe tunni jooksul ja see tund tuleb valida ühel päeval nendest kolmest, mis annetanud. Täpselt nii ongi nende valik, on küll inimesi, kes on teinud igal päeval kolmest päevast, iga päev teevad ühe tunni ja siis valivad ise loogiliselt, kõige suurema, suurema arvukusega, tunni, mille nad siis ära saadavad, aga ma rõhutan, et tegu ei ole võistlusega tegelikult, kes ei näe kogu oma selle loendus nädalavahetuse jooksul ühtegi lindu siis ka sellised ankeedid on ääretult oodatud, sest meid väga huvitavad ka need kohad, kus ei olegi linde. Nii et kindlasti ei ole tegu võistlusega. Aga tunni aja jooksul tuleb vaadata siis enam-vähem ühte piirkonda. Kui suur see piirkond on toidulaud või see on kogu suur aed, see on ka iga inimese enda valida. Ei ütle ette, kui suur peab olema, peaasi, et ta näeb kõike, mis seal toimub. Selle tunni aja jooksul. Kas see on mingi kellaaeg, mis on eriti sooduslindude loendamiseks päikesetõus näiteks või, või keskpäev või? Ja kes linde toidavad, need on ise ka tähele pannud, et linnud tulevadki ikkagi kohe hommikul, nii, kui valgeks läheb oma akusid laadima, siis on need toidulaual palju ja teine selline aktiivsus on loogiliselt enne loojangut, kui tullakse ööks valmistuma ja jällegi on neid toidule ka veel rohkem, nii et keset päeva on keskmiselt vähem, aga see oleneb ka väga kohast. Teinekord saabub mõni kamp varblased või rohevint, siis on kogu aednik täis keset päeva. Aga selle tunni aja jooksul on üks väike nipp, nimelt mitte ei tuleks kokku liita kõiki linde, keda seal näha on vaid tuleb jälgida iga liigi korraga kõige rohkem nähtavat arvukust. Ehk siis lihtsamini öeldes tuleb vaadata, mitu rasvatihaste korraga on selle tunni aja jooksul näiteks toidulaual käinud, see võib-olla kogu aeg, et kolm lind on korraga näha, aga ühel hetkel tuleb äkki neli korraga. Me tahame tegelikult teada seda, mitu erinevat lindu selles aias on, mitte seda, mitu korda nad seal käivad. Et kui iga rasvatihase visiit toidulauale kokku liita, siis võib ju sellest kolmest rasvatehasest tunni aja jooksul saada 300 kuna nad käivad väga tihti. Kust ma aru saan, et ta pole juba käinud, et ta tuleb kolmandat? Ja oluline ongi see, et oluline ongi see, et korraga kõige suurem hetkel nähtav lindude arv, ehk siis nii-öelda kui pilti teha, siis mitu lindu jääb pildile. Ehk siis see võib muutuda viimasel minutil. Tegelikult ja selles seisneb ka selle vaatluse väike selline sportlik moment, et see tulemus ei ole lukus veel 59. minutil. See on selline väike konks, sest muidu me saame lihtsalt tohutu suured numbrid ja kui üks rasvatihane käibki tõesti 100 korda tunni jooksul, siis noh, see number ei ütle meile suurt midagi. No mida teha selle linnuga, keda ma ei suuda ära määrata, ei tunne ära, kas ma jätan loendama? Ma arvan, et sellepärast tasukski esimest korda proovida seda loendust teha kas reedel või laupäeval, et kui selgub, et on taoline lind, siis ma soovitan haarata määraja järgi sellepärast et need talviseid linde Eestis on ikka piisavalt vähe ja nad on ikka küllalt lihtsalt määratavad, et on üksikud keerulised liigid. Põhjatihane, salutihane, kellel on tõesti nii väikesed sulestiku erinevused, et neid peaks lähedalt vaatama. Aga need on ka määrajates eraldi välja toodud ja ka talvise aialinnuvaatluse kodulehel on meil kohe selline võrdluspildid keerukamate liikide kohta. Et tegelikult, kui on mõni selline liik, keda ei tunne, sest see ongi suurepärane väljakutse. Järgmine päev on see liiki Budutav. Ja tulemused siis e-kirjaga ornitoloogiaühingusse saatma. Tulemuste sisestamiseks on meil selline ankeet, mis asub aialinnuvaatluse kodulehel ja mis täieneb reaalajas, ehk kui teie lisate oma vaatlustulemused sinna, siis te näete kohe neid ka seal kaardi peal, seal on Eesti kaart, mida saab suurendada, kuni siis hoovideni välja ja te saate ka vaadata, kas naaber on juba oma linnud lugenud kas need on needsamad linnud, võib-olla mida naaber ka toidab, et sama tihane lendabki kahe aia vahet ja siis saate vaadata kas kolleegid on olnud tublid, kas sugulased, tuttavad, tegelikult väike sportlik moment on ka selles, et vaadata, kuidas numbrid kasvavad ja keskus vaatab. Ki linde loendama või kuskile kalmistule, kus on palju puid, põõsaid ei ole mõtet, et see puudutab ikka ta oma aega. Aga tegelikult on need aiad, pargid ja kalmistud just nimelt need on nii-öelda lubatud, aga mets, mere rannik ja selline koht, mis on ikkagi väljaspool inimasulaid, et seal ei ole sellel suuremat mõtet. Nädal aega on siis aega valmistuda, uuesti värskendada oma teadmisi, kuidas linnud välja näevad, kes meil aias käivad, missugune sulestik, mismoodi nad häälitsevad ja siis järgmisel nädalavahetusel kärmelt linde loendama. Kes soovib linnuvaatluse tulemused paberile kirjutada ja ümbrikuga ära saata, siis neile olgu öeldud aadress Eesti ornitoloogiaühing, Veski tänav neli. Indeks on 51 null null viis tartu kuulmiseni.
