Tere kõigile aiasõpradele. Nagu ornitoloog Aarne tuulenädal tagasi aia saates rääkis, kestab veel täna talvine aialinnuvaatluskuidas seda teha, juhiseid saab vaadata ornitoloogiaühingu kodulehelt. Sinna saab jätta loenduse tulemused. Kes aga tahab need tulemused paberil ära saata, siis aadress on Eesti ornitoloogiaühing Veski tänav neli, indeks on 51 null null viis tar. Nüüd aga tänase teema juurde. Kuivõrd meil on stuudios Aarne tuule, Eesti ornitoloogiaühingust, siis ei saa teid siit ära lubada, muidu, kui palume teil rääkida ka sellest üsna vaieldavast küsimusest, kas niisugusel leebel talvel, nagu meil eelmisel aastal enamasti oli ja nagu ka tänavu tundub, et on tuleb linde toita või saavad nad niisuguse talvega ise hakkama? No aga me räägime lindude toitmisest aias, siis kõige õigem vastus oleks see, et tegelikult see on enda valida, kohustust seda teha kindlasti ei ole. Ja võib ka nii öelda, et tegelikult ilma lisatoitmiseta saaksid linnud hakkama. Neid linde ei pruugi kevadeks võib-olla nii palju olla, sellepärast et talvel on loodusel siiski ka ka selline funktsioon, et nõrgemad isendid ei ela talve üle. See on küll inimlikult võttes kurb, aga tegelikult bioloogia seisukohalt on, see on see õige. Nõrgemad geenid ei pääse kevadel edasi sugu jätkama. Aga inimese soov abistada aialinde on mõnikord suurem, kui on vajadus. Ehk siis näiteks Lääne-Euroopas kiputakse tõepoolest toitma aialinde, eriti Suurbritannias, aastaringselt. Ka suvel on toidumajad kuhjast toitu täis, sest linnud ja ometi tulevad ja söövad, järelikult olen kõht tühi, järelikult on neil seda tarvis. Ja nüüdseks on ka teadusuuringud ikkagi jõudnud juba tõestada seda, et see on lindudele pigem kahjulik kui kasulik teosta ringi täitmine üleüldse liiga palju toitmine aasta ringi toitmine on, on nii-öelda kaine, talupojamõistus ütleb ka, et suvel ei ole tarvis. Aga loomulikult, kui linnud on juba harjunud põlvkondade kaupa käima, siis võib isegi juhtuda, et nii mõnedki isendid pigem pöörduvadki kohe toidulauale ja, ja ei õpigi nii-öelda ussikest püüdma, sellepärast et toidulaud kattub kogu aeg ise. Igal hommikul on jälle uus ports seemneid Eestis õnneks ei ole taolist kommet levinud, et ka suvel toita. Aga talvel tasuks lihtsalt Endel meeles pidada, et tegu on lisatoitmisega, ei peagi kogu aeg toidulaud olema täis. Oluline on just see, et hommikul siis, kui väikestel lindudel on see toiduvajadus on äärmiselt suur. Ja kui on tuisused ilmad ja samal ajal veel külm ka siis tõepoolest täiesti mustvalgelt ongi nii, et hommikune toit võib päästa elu või selle puudumine võib siis maksta elu. Eriti siis, kui linnud on harjunud käima ühes kohas ja äkitselt ühel hommikul oli suurem tuisk, inimene raiskas kogu oma hommikuse vaba aja auto väljakaevamisel unustas panna, et siis võib küll olla, et õhtul ongi mõned surnud linnukesed seal toidumaja all, aga olemuslikud olud neid meil Eestis talve jooksul siiski ju ei esine väga tihti. Aga sellele peab mõtlema küll, et väikestel lindudel on see nii-öelda see, see aku, mis tal seal sees on, see kulub väga ruttu ja, ja näiteks on mõõdetud, et rasvatihane kaotab öö jooksul umbes 10 protsenti oma kehakaalust. Ja on ka teada seda, et kui see protsent on üle 15 või 20, et siis ta enam hommikut ei näe, et tegelikult see, see energiavajadus hommikul on kiire ja see on väga suur ja kõik olenebki sellest, et kas ta saab päeva jooksul kõhu täis ja koguda ka jälle 10 protsenti rasva juurde, et järgmise öö üle elada, nii et et hommikune toitmine kindlasti tasub jälgida ka ilmaolusid, et kui on ikkagi sula, siis tegelikult linnud saavad ise hakkama, seda abi on vaja pakkuda siis, kui tõesti on häda käes. Ja seda tegelikult eestlased tunnetavad ise ära, et kui on ikka tuisk, on külm, siis on abi vaja. Missuguse hinnangu te annate nendele toidusegudele, mida kaubanduses pakutakse, lindude toitmiseks? Need toidusegud sisaldavad suures osas tavaliselt peamise komponendina ikkagi päevalilleseemneid, mis on saanud selliseks linnutoidu sünonüümiks. Seal on lisandeid ja ma arvan, et ega seal midagi kahjulikku ei sisaldu, aga iga toite näeb ise kas linnud söövad või ese või jätavad alati ühe osa. Alles näiteks on räägitud, et paljud jätavad kaera alles. Kõik muu süüakse ära. Pähklid lähevad kohe esimesena mõned marakratid, sorteerivadki pähklid välja, ülejäänud viskavad kohe maha toidumajast. Siis lähevad päevalilleseemned ja siis juba vastavalt maitsele. Ja kui ikkagi jäetakse kaer alles, siis see on ka väike viide sellele, et ega siis ikka nälg nii suur ei ole. Kui on ikka tõeline tohutu nälg, surm on silme ees, ega siis süüakse kõik ära. No kui nüüd ei taha poest osta, siis mida ise võiks panna ja tuleks ikka meeles pidada kõigepealt seda, et see pekk ei tohi olla soolatud. Jah, nii pekk kui ka päevalilleseemned kindlasti röstitud ja soolatud inimese jaoks maitsvaks tehtud seemned ei sobi. Kõik toit peab olema mage ja sama loogika nagu inimese toidu puhul, et võiks olla mitmekesine, ainult pekk aitab elus püsida, aga ta ei anna kõike. Võiks olla seemned, võiks olla rasvapall, võiks olla pekitükk ja võiks olla ka nad näiteks aias, kui on suurem aed, et on natukene erinevad alates kohtades ka. Sest kui kõik kogu toitmine on koondunud ühte kohta, sest näiteks nõrgemad isendid ei pääse löögile ja vaatavad terve päeva kurva näoga pealt, kuidas seal alfaisased seal siis möllavad, istuvad seal keset seemnehunnikute magavad, et just mõelda sellele, et see oleks ohutu lindudele, et kassid ei pääseks ligi. See, et röövlinnud tulevad linnutoidumajade äärde, see on loomulik, sinna ei saa midagi parata, kui raudkull ikkagi napsab mõne rasvatihase, siis see ongi tema toit, sellega tuleb leppida. Aga kodukassitoit ei ole aialind, kodukass sööb krõbinaid ja konserve. Ja tegelikult kes peab kasse ja soovib toita linde, sest ta peab tegema valiku, keda ta tahab rohkem aidata. Ehk siis ligipääs kassidele ja kindlasti ka kaasneb kohustus laua puhastamisega. Linnud ise lauda ei oska puhastada, samas kui see on väga kaua puhastamata, siis hakkavad seal levima ka haigused. Näiteks rohevintide hulgas on drifhomonoos selline haigus, mis väidetavalt on aastakümnete jooksul Suurbritannias rohevintide asurkonda kärpinud kuni 50 protsendi ulatuses. Nii et ühe liigi arvukuse languse põhjuseks peetaksegi talvist ja suvist lisatoitmist toidulaudade, mitte puhastamist. Ehk siis sulailmaga veel vabalt toidulaua üldse ära võtta, pesta kuuma veega üle lausa keeva veega üle valada. Ja siis panna külma ilmaga tagasi. Mingi toit oleks alati väljas, selleks on rasvapallide pekitükid, nii et et nad tasub niimoodi mõõdukalt ja mõistlikult suhtuda. Liiga hasarti ei tasu minna. Ja mõned linnud söövad üldse maas, et nad ei lenda toidulauale. Ja no osaliselt ka selle tõttu, et on linnuliike, kes toidulaual tuuseldavadki nii palju, et pool toit ongi maas ja on ka toidulaudu, mis kõiguvad oksa küljes. Vähegi tuulepuhanguga ongi see toit peamiselt seal maas, eriti kevade poole, kui hakkab lumi ära sulama, siis hakkab kiht kihilt ju neid lumesajuga alla kukkunud seemned sealt välja tulema. Sellele peab ka täiesti mõtlema, et kassid muidu istuvadki seal näiteks toidulaua all ja ootavad suu ammuli, millal siis linnuke kukub suhu? Aga tangu grupi niisugust asja vist ei ole mõtet panna. Võib ikka ja inimesed on katsetanud paljusid asju, noh, pähklid on kindlasti üks asi, mida tasub panna, mis on kindla peale väga energiarikkad ja aga tangu ja grupi ka seal peab arvestama seda, et need, kes armastavad tange gruppi enne ära keeta ja siis panna välja kui külmaga, see keedetud kraam külmub ära ja linnud ei saa seda kätte. Aga eks linnud ise valivad. Loomulikult nad oskavad teha valikuid. Kui ikka tunnevad, et nad ei saa sellest midagi, siis nad ka ei söö seda. Täna hommikul andis meile nõu ornitoloog Aarne tuule. Uus aiasaade jälle nädala pärast kuulmiseni.
