Tere kõigile aiasõpradele. Kas teie aias on tänavu hea õunasaak või on mõni puu päris tühi? Võtsime telefonikõne Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna juhatajale kadrikarbile, et küsida, kuidas tänavu õuna-aasta Eestis üldisemalt on. Meie õunasaagiga Eestis on ikka nii, et, et ega ta iga aasta hea ei ole. Aga ei ole ka hea igalühel. Ja paraku meie õunapuud kalduvaterioodilisusele. Nii et sellel aednikul, kes on oma puud õieti hooldanud, temal on hea õuna-aasta Aga üldiselt, kas võib selles mõttes rahule jääda, et niisugust hullu õunauputust ei ole kõigile natukene ikka jätkub. Eks ma usun, siin äärelinnas on ikka selliseid suuri vanu puid, kus inimesed riisuvad komposti, seda õuna, see on ajast aega nii olnud. Aga kui on võra õieti hooldatud, siis on ikkagi niisugune paras õunasaak. Tuletame meelde õunapuude kevadist õitsemisaega, see oli vist tookord palju lubavam, kui tegelik saak nüüd sügisel näitab. See kevad tegelikult ei olnud, väga halb, meil ei olnud niisuguseid hilise öökülmasid muidugi võtaks, mina räägin siin ikka nagu Tartu ümbruse seisukohast, et ei esinda kogu Eestimaad. Aga üldiselt jah, see kevad ei olnud halb, aga mis tänavasta õitsemist ikkagi rikkuseli õielõikaja kahjustus. Paraku meie õunapuude kahjurid ongi nagu lainetena käivad, tulevad siis leid massiliselt, siis on neid jälle vähem. Igaüks on läinud ju ka õunaussikoid, et mõni aasta on neid palju, siis jälle paus. Ja vot praegu oli ikkagi õielõikaja kahjustust sellel kevadel palju ja, ja see nagu rikkus seda saaki. Inimesed on juba õppinud õuna mähkuri ehk selle õunaussitõrjeks kasutama feromoonpüüniseid, et need on niisugused päris keskkonnasõbralikud, ainult et peab olema nutikas, et need just õigel ajal õunapuu tüve ümber panna. Aga kui me köie lõikajast räägime, siis feromoonpüünis selle kahjuri jaoks vist ei aita. Seda tuleb teha ikkagi pritsimis enne õitsemist, jah. No vihmane suvi oli meil tänavu, see tähendas seda, et suvesortidel ööbis kärntõbi. Jah, et kui ma ütlesin, et kevad ei olnud ilma poolest halb, siis tänavune suvi nüüd küll eriti ja ei olnud. Mõnes mõttes muidugi oli sademeid palju ja kõik ju lokkav ja kasvab ilusti, aga paraku suveõunad ja kohe on näha, mitu nädalat on kõik hiljem, et praegu nagu söömegi suveõunu, mida oleks pidanud sööma augustis kõikide puuviljade ja saagid on hilisemad ja et see saak oleks jah niisugune ilus punane, siis tegelikult sügisõunte ja talveõunte värvumine ongi just augusti lõpus september ja paraku see aeg on meil ka ikkagi, nii et päikesepaistet on ainult üks päev ja siis kolm päeva vihma jälle. Ja see, et on olnud nii palju vihma ja, ja suhteliselt vähe päikest, tähendab ka seda, et õunad jäävadki väikeseks. Õunad jäävad väiksemaks ja, ja selline ilm meeldibki ka haigustele, sest kärntõve levik, kui on pidev niiskus võras, siis ta levibki edasi. Nii et, et sellepärast on ka õunapuudel näha nii lehtedel kui õuntel siis kärntõvekahjustust. Aga samas ma peaks seda ütlema, et kui nüüd koduaias, kus meil ei ole vaja kvaliteedinõudeid täita, siis selle kärntõve laigu all on see õun väga magus ja hea, sest ega õun kaitseb ju oma seemneid ja, ja võitleb selle haiguse vastu sellega, et sinna haiguse tekitatud kahjuga kohta ta saadabki, bioaktiivseid aineid, suhkruid, nii et kodus sööme neid õunu ikka mõnuga. Ainult et sealt kärnakohast sageli juhtub, et õun lööb nagu lõhki ja siis hakkab kärmelt mädanema. Jaa, seda küll, see ongi see koht, nii nagu ma ütlesin, et õun küll hakkab kaitsma aga kui tema jahe jõua kaitsta, siis sealt tulevadki haigustekitajad sisse ja, ja samuti siis mädanikud. No nagu te professor Kadri Karp just ütlesite, et me praegu sööme suvesorte neid õunu, mis tegelikult oleksid pidanud valmis saama augusti lõpus. Ka paljud teised aia sõbrad ütlevad, et kogu aiaviljade valmimine on jäänud ikka kas võib-olla isegi kolm nädalat hiljemaks, et isegi kõrvitsad on alles nüüd siin viimastel nädalatel õige kasvamise hoo sisse saanud ja sellepärast on turgudel ka kõrvitsaid suhteliselt vähe näha. Kui me räägime ikkagi veel õuntest. Kas on arvata, et need sügis ja talvesordid nüüd septembris veel küpsevad ja et me peaksime talveks korjamisega natukene ootama? Kindlasti küpsevad ja paraku see vähenegi päike annab värvi siis suhkrute moodustumist soodustab ka see, kui on öö jahe päev, Soese temperatuuri kõikumine. Nii et üldiselt kui Me oleme harjunud ka õunu keldrisse korjama, eks ole talvesort, siis võib arvestada seda, et kui me septembri teisel poolel oleme oma õunad juba ära korjanud talveks, siis nüüd võiks jah, kaks nädalat oodata ja teha seda oktoobri alguses. Ma loodan väga, et, et sellise suve järgi tuleks ka mingi pikk vinduv sügis. Et ei tule neid öökülmasid varakult, aga no ei oska ennustada. Ja õunad peab puust maha võtma, kui me nüüd ikka talve ja säilitusõunast räägime. Kuiva ilmaga. Igal juhul, et me ei vii hoidlasse nii et vihma blon, vaheaeg pool tundi, korjame ruttu õunad, sest see on jällegi see, et kõigile haigustele meeldib niiske keskkond. Ja siis tekivad meil probleemid hoidlas juba. Räägime mõned sõnad, palun ka luu viljalistest, kirssidest, loomidest, murelitest, kuidas nende saagiga tänavu on? Nende saak on olnud üsnagi hea kuigi ega nende kirsside ja ploomidega on meil pidevalt muresid ja ikkagi on väga levinud, on, on luu viljaliste mädanik, see on siis, kui veel suvel niisugune kasvama läinud oks äkki kuivab, tal on õied juba küljes ja lehed ja kõik ja on näha, et siis selge oks on kuivanud. Siis see tuleb lõigata välja ja ära hävitada. Väga palju kirssidel olen ma seda näinud? Aga see on siis haigus või see on talvekahjus. See on haigus, aga siis talvekahjustus on ka luuviljalistel natuke teistmoodi kui õunviljalistel ploomidel, eriti on näha, et kevadel on kõik ilus ja siis kogu puu äkki jaanipäeva paiku hakkab närtsima, jääb ja jääb ära, siis ei ole haigus, vaid siis ongi, et ta on saanud talvekahjustuse. Tead, ma rõhutan talve, mitte külma sellepärast et meie luu viljalisi, kahtlustades, et kevadtalvine temperatuuri kõikumine, kui on hästi külm, siis tuleb mingi nädalane sula ja sel ajal on meie viljapuud sundpuhkusest ja nüüd kui tuleb sulas, on talle märk, et hakkavad juba mahlad liikuma, et tuleb kevad ja siis tuleb uuesti 20 kraadine külmaperiood otsa ja siis ei ole enam taim, külmakindel saabki kahjustada. Õunapuud ei tule nii kiiresti oma puhkusest välja, aga luu viljalised paraku reageerivad väga kiiresti. Nii, nüüd ta saab osalise kahjustuse ja kui tuleb kevad, siis varuainete baasil kõik pungad puhkevad, lehed hakkavad kasvama. Aga kui nüüd juba on vaja ainete ringlust seal puus ja, ja tal on puiduosa ja okstes kahjustunud, siis ta ei saa enam juurde toita. Ja siis jaanipäeva paiku sureb. Ja vot see on nagu inimestele võõras vaadata, nad on harjunud, et talvekahjustus on kohe kevadel. Aga paraku ta niiviisi aploomidel on, et see ei ole haigus, vaid see on siis takkajärgi ja vahesse puuga nagu päris ära ei sure. Ta ikkagi kuidagi elab, aga ta sureb võib-olla järgmine aastasest. Ta ei, ei saa sellist elujõudu käte ja järgmiseks talveks valmistuda. Samuti iga nõrgestatud organism hakkab kergemini vastu võtma haigusi. Nii et, et ikkagi põhjusel see talv, selle tagajärg on nõrkus, haigused ja siis tuleb selle puu surm. Ja kui nüüd on vaja hakata asendama, siis tuleks ikkagi vaadata eestimaiseid, ploomi ja kirsisorte. See on liigiomane, et nad niiviisi käituvad. Aga muidugi tasub osta ikka neid vanu levinud sorte. Meil ongi nüüd kõik see istikute liikumine ja, ja inimesed nagu millegipärast tahavad alati uut. Aga õunapuude ja ploomide puhul me võiks jääda ikka selle vana juurde, las olla vanad traditsioonid ja istutame ikka aeda neid vanu häid sorte. Üks pidi hoiame traditsioone ja nende käitumine on teada, aga paraku ma peangi siin rõhutamatega, luu viljalistega ongi probleem ja aednik saab seda istutusrõõmu iga mingi 10 aasta tagant ikka tunda. Nõu andis Kadri Karp Eesti maaülikoolist uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
