Tere kõigile aiasõpradele. Ma olen juba mitmel suvel kuulnud inimestest, kes saavad minna suvel mitmeks kuuks maale ja kes võtavad laste rõõmuks ja talus elamise ilmestamiseks õue peale naabertalust kas kanad või paar lammast talledega. Ning sügisel, kui perekond jälle linna kolib, siis viiakse loomad linnud nende päriskoju tagasi. Aga otsides selliseid rendikanu või rendilambaid pidavaid inimesi aia saatesse rääkima. Ma sattusin mõnevõrra teistsuguse lähenemise juurde. Ja meil on täna küsitletav Liis Kuresoo Tartust. Teie pere võtab ka suveks kanad hoovi peale siblima, aga need ei ole nüüd need klassikalised rendikanad, keda kevadel kuskilt alust võetakse, sügisel sinnasamasse tagasi viiakse. Teil on hoopis teistsugune eesmärk ja lähenemine. Ja noh, meie oleme võtnud kahel aastal kanad niimoodi, et oleme need ostnud ühest suurest linnufarmist. Linnufarmid teadupärast müüvad siis müüvad nii palju, kui nad saavad müüa kanad kuskil pooleteise aastaselt maha ja, ja ülejäänud siis kuidagi utiliseeritakse. Meie oleme, oleme tundnud, et väga tore oleks pakkuda sellistele kanadele, kes on elanud terve oma elu puuris ilma päevavalgust, nägemata aga sellist võimalust elada loomulikku elu ja ja süüa rohtu ja Schiblida ja, ja näha teisi loomi ja inimesi. Ja siis niimoodi on, meil on meil olnud siin need kanad suvel võetud ja sügisel siis lähevad nad neil sõprade juurde, kellel on, on siis sellised talud maakodus, kus on suuremad lindlad ja kus on siis sellised võimalused ka. Et need linnud saavad talvituda. Need suured kanalat, need suured farmid, kust te võtate need kanad endale suveks ja, ja sügisel laut, jaotate laiali. Nendes kanalites poolteise aastaga, see muna-kana on ikka kogu oma jõuvälja pannud, missuguses seisus need kanad on, kui te need sealt olete kätte saanud? No nad on ikka väga õnnetud, et noh, läheb kindlasti ei ole sellised armsad nunnud kanakesed keda me oleme harjunud nägema kuskil talu. Et nad on üsna suletud, nad on hästi kahvatud selles mõttes, et nende harjad on väga-väga heledad, et need lähevad ikkagi päikesevalguse käes selliseks ilusaks punaseks. Neile küüned tavaliselt hästi pikad, sest et nad ei ole saanud siblida. Ja tihtilugu nad on ka sellest ikkagi väga šokis, mis nendega toimub, et alguses nad lihtsalt istuvad ühes, ühes aianurgas ja ei julge tegelikult midagi midagi väga ette võtta. Alguses ja isegi isegi on olnud probleeme sellega, et esialgu ei, ei võta isegi mingit teistsugust toitu vastu, kui, kui see, millega nad harjunud on. Et selle harjumisega just läheb ikka päris palju aega. Nii et see on pigem niisugune rehabilitatsiooniprogramm Noh, eks meie saame ikka sealt oma munad ka, et selles mõttes ma ütleks, et see võib olla nagu mõlemat pidi kasulik. Aga noh, meil on ikkagi olnud nii, et suve lõpuks kanad ikkagi ilusti siblivad ja ja söövad kõike sotsialiseeruvad ja on juba juba palju ilusamini sulgedes ka, kui, kui alguses et ikkagi ikkagi nagu tulevad elule tagasi. Aga mõned neist on ikkagi nii nõrgad, et võivad ka suve jooksul lihtsalt teadmata põhjustel hinge heita. Juhtunud. Mis te neile süüa annate? Me anname väga erinevaid asju, väga palju toitu nad tegelikult saavad meie enda sellistest söögi tegemise ülejääkidest ja kuna meil on siin väga palju sõpru, elab ümberringi, siis tihtilugu meile tuuakse just selliseid võib-olla natuke kauem seisnud kuivaineid ja muud head paremat ukse taha. Ja meie toidame neid sellise enamasti selliseid pudruga, mida me neile ise keedame. Ja noh, sinna sisse läheb siis igasuguseid erinevaid komponente, kartulit, porgandit, tihtilugu meie paneme sinna kala, sellepärast et meie nelja-aastasele pojale meeldib väga kalal käia. Ja siis ja siis kuna ta püüab enamasti kongressis, mis me ise seda kopra väga ei söö. Ja noh, põhimõtteliselt kõike, mis, mis meil lendva toidu, sest ülejäänud anname neile välteeri, siis nad söövad väga hea meelega tigusid keda meil aias on väga palju. Põhimõtteliselt kana ikkagi on täitsa kõigesööja, ta armastab, armastab kõigele nokka, siis oli ta väga palju, ei vali. Õnneks enam, et alguses nad olid valivad, aga nüüd nad juba söövad täitsa kõike. Liis Kuresootee ei ela mitte kuskil metsaveeres talu õues, vaid keset Tartu linna. Ja te toote need kanad kevadel sinna oma maja hoovi peale. Kuidas naabrid suhtuvad? No meie elame esiteks sellises majas, kus minu naabriteks on minu vend oma perega ja minu lapsepõlvesõber oma perega. Ja nende naabritega on meil väga sujuv koostöö nende kanade osast. Aga teiselt poolt Taeda alguses olid naabrid natuke mures sest et nad alguses arvasid, et nende kanade seas, kes hakkab nende magamistoa akna all kirema, aga kuke meil ei ole, nii et nemad ei ole küll meiega siiamaani kordagi pahandanud, vaid pigem toonud meile ka vahepeal oma näiteks niidetud muru, mida me saame kanadele sigimiseks ette panna. Ja teisel pool aeda on, meil on veel üks lasteaed ja selle lasteaialapsed käivad väga tihti meie aia ääres neid kalu vaatamas ja tunduvad, et need on väga suured huvilised, et ega need kanad nagu nad ei tee, väga palju lärmi. Ja tundub, et nad väga Kas mõned naabrid on teie hea eeskujuga ka kaasa tulnud ja ka endale võtnud uue peale omad kanad? Praegu siiani ma ei ole küll tähele pannud, et sinna oleks kanu juurde tekkinud, küll aga oli enne, meie kanusin lähedal täieti paabulinde. Aga see oli enne, kui meie kanad võtsime. Kuidas te neid kalu peate, kas vabalt nad kõnnivad hoovis ringi või on siis ikkagi traatvõrgust mingi kanaaed ehitatud ja kus nad öösel olla? Nad ei ela meil päris vabalt sellepärast, et siin aias elab nendega veel koos kaks koera ja, ja me ei usalda neid ikka päris siin keset linna nagu aias elama, et võib-olla ikka leiavad mingi koha, kust välja saada või mõni laps jätab kogemata värava lahti, et, et nad on meil ikkagi sellises väga suures puuris mis Pealt ka kaetud ja kõigist neljast küljest kinni. Ja sellel puuril on selline peen nimi nagu kanatraktor seda puuri saab siis ühest kohast teise liigutada tänu nendele ratastele ja selle puuri sisse ehitatud neile, kas need munemis kohad ja siis selline väike kuulikene, kus on neil õrred magamiseks. Vaat miks me sellest pühapäevases aia saates räägime, ongi see kanatraktor, mis tähendab, et see on nagu niisugune teisaldatav kanaaedik kus kanad saavad maakamaral nii põhjalikult lagedaks siblida, must maa jääb järele ja siis samas loomuldasa nad ka väetavad seda maad ja kus selline kanatraktor on üle käinud, siis seal on tulevikus juba kergem, kas uut peenramaad rajada või, või muruplatsi teha või midagi. Et kas te soovitate inimestele, kes oma hoovis või aias saavad kanu pidada? Neid kalu ei ole ju iseenesest palju teil. Jah, jah, meil on kuus kana, on, on praegu ja noh, seal kanal traktoris NUT yldiselt sigivad seal seda mulda nii palju, et ja nii suure tõhususega et tegelikult isegi kui lihtsalt lihtsalt mõelda mingi väikse aialapi peale, kust tahtagi sellist tööriista rakendada, siis ega seal ei peagi palju kanu korraga sees olema, et nad saavad oma tööga väga efektiivselt hakkama. Kindlasti see on jah, seda saaksid kasutada kuskil sellistes kohtades, kus on palju sellist jäätmaad, mida tahaks üles tarida ja siis saaks panna need kanad väga edukalt, et tegelikult seda põllumaad ette valmistama ja vahetama. Võib-olla selliste muruplatside, kuid kui keegi tahab mingit väga muruplatsi rajada, et siis see ettevalmistus võib olla täitsa tõhus selle kana traktori poolt. Ja see on niisugune looduslik variant, et seda tuleks igati tervitada. Liia Kuresoo, mis teie suvekanadest talvel saab, kas nad jõuavad suve jooksul nii armsaks saada, et nendest on kahju? Talvel loobuda? Jah, eks ikka, eks ikka, nad on nii armsad. Neid on ikka raske ära saata ja tähendusi. Aga te ei pane neid ka potti, vaid vaid siiski leiate niisugused talud, kus kanu juba ennemgi peetakse ja siis lihtsalt lisate enda omad sinnasamasse. Just et Putin ei ole pannud küll ühtegi kana endaga Ja järgmisel kevadel võtate kuskilt suurest linnuvabrikust jälle uued. Jah, eks me kevadel hindame oma suveplaane ka, et kui meil on väga palju liikumisi plaanis, et eks, eks me siis peame natuke ümber hindama selle mõttega. Aga siiamaani oleme nagu kaks suve olnud üsna vaiksed ja saanud sellist asja teha, et eks me kevadel saama otsustada. Aga siiani on see nagu väga-väga toredasti välja tulnud ettevõtmine, meil olnud. Väga tore, aitäh teile, et niisugust asja teete ja, ja seda kogemust jagate. Tänases aia saates rääkis meile Liis Kuresoo Eestimaa looduse fondist ja uus aiasaade on meil ka selle nädala pärast kuulmiseni.
