Tere kõigile aiasõpradele. Paljude kodude ümber õitsevad praegu aetaaliad, teisisõnu jorienid. Aga mida teha, kui Taali õisi jääb vähemaks või taim ei taha üldse õitseda? Nõu annab kollektsiooniaiaomanik Lembit Kaarna. Ma räägiks võib-olla siis kolmest olulisest õitsemise kvaliteet mõjutavast tegurist mis võivad siis daaliate puhul oma mõju avaldada, üks selline istutusmaterjali kvaliteeti, Teet siis teine, millest ei saa üle ega ümber, on on daaliate kasvunõuded ja kolmas moment, millest ka kindlasti tuleks rääkida, ongi kasvuaegse hooldamise. Et need on siis sellised kolm põhimomenti istutusmaterjali kvaliteedi koha pealt, kes on juba aastaid tegelenud taaniatega, see kindlasti saab märksa hõlpsamini hakkama, aga taotlejaid on võimalik siis kahel moel peamiselt, et siis oma hoidlas hoida oma kasvatatud juurikaid üle talve ja võtta nad sealt välja või siis osta kaubandusvõrgust. On nad siis värvipildiga väikepakendis või on, müüakse neid kuskilgi laatadel, mingitest kastidest selle kvaliteedi puhul peab silmas pidama, seda ei tohiks olla Dahlia juurikal küljes selliseid haigeid osasid, kus on siis näha hallitust või mädanikku või on siis näiteks, mis väikepakendis vahel juhtub kauplustes soojades ruumides juurikad lähevad ja niimoodi krimpsu või pohletama ja ei pruugi enam elujõulised olla või ei pruugi enam andvat taimi. Ka suuruse järgi ei ole mõtet väga taime, neid Dahlia juurikaid valida, sest suured hästi suured juurikad ei pruugi olla kõige kvaliteetsemad nad võivad olla seest tühjad, nad võivad olla üleväetatud üleväetamise tulemus. Ja tasub ikka eelistada selliseid keskmisi, mitte liiga pisikesi, mitte liiga suuri, vaid just nimelt keskmisi. Ja kui kaubandusvõrgust osta, siis on väga hea oleks vaadata juurekaela juurde, kui seal on näha, et mingi kumb on nagu liig. Kui ma hakanud või mingi võrse on tekkinud või rohkem rohkem võrseid juba siis on see märk sellest, et juurikas on elus ja, ja tasub teda endale soetada, kasutada, aeda istutada. Mis puudutab neid kasvunõudeid, siis paraku jah, taimedel on kõigil taimedel on oma kasvunõuded. Inimene neid muuta ei saa. Inimene saab vaid jäljendada kasvukeskkonda, mis taimele on sobilik. Dahlia puhul peaks see kasvukoht olema avatud valge päikeseküllane. See pinnas seal kasvukohal peaks olema mõõdukalt vett, läbilaskev, mõõdukalt niiskust hoidev. Raske on seda piiri täpselt tõmmata. Ei tohiks olla selline liivi või kiviktaimla jaoks sobiv koht, vaid just selline huumuserikas keskmise viljakusega. Eesti tüüpiline aiamuld sobiks staaliale väga hästi. Ei tohiks olla ta selline üle ujutatav koht, kus tahaksid kasvada näiteks seal vesikanepit või angervaksa või mingid sellised veetaimed, niiskuse taimed ei suuda aimed sinna daalias. Pole ongi rohkem selliseid kohti, kuhu daaliat ei tohiks istutada näiteks hapulembesed ega ei sobi kokku siis varjuaia taimedega ei sobida kokku. Et inimestel paraku on jah, vahel selline soodunud, et vot mina tahan, Taimul kasvaks tolle koha peal, mina tahan, et tema seal õitseb, tema peab seal õitsema. Päris niimoodi ei saa läheneda, peaks võib-olla lähenema niimoodi, et et ma proovin seda taime nüüd kasvatada selles kohas teises kohas, ahaa, siin talle ei meeldinud, istutan ta teise aianurka, sest paraku on niimoodi, et ta ühe pisikese aia piires võib mikrokliima, mis mõjutab taimede edenemist, võib erineda päris suuresti siis kas valgustingimuste poolest või niiskustingimuste poolest või mingite muude tegurite poolest. Aga kasvuaegse hooldamise võtetest üks selline õitsemist mõjuta tuttav võte on külgvõrsete eemaldamine. Siis Taali ja varre lehevarrel kasvavad lehed, eks ju, leheainetest välja kasvavad võrsed, kui neid on ajju, siis tuleks need kindlasti nende arvu vähendada tuleks taimele alles jätta võib-olla sellel kaks vart üks kuni kaks vart ja siis vaadata, palju tuleb neid külgvõrseid hakata neid ära näpistama altpoolt, liikudes ülespoole ja ülespoole, siis ülemisele lehepaarile või ülemisele ja siis eelviimasele lehepaarile. Need võrsed alles. Külgvõrsete eemaldamine on üks, see, mis nagu mõjutab õitsemise kvaliteeti. Teine on väetamine väga oluline. Dahlia on taimis, reageerib lämmastikule väga kiiresti või väga selgelt. Lämmastiku liigne rohkus muudab taime vohavaks. Lehed lähevad selliseks tumeroheliseks Paimud tooma, kasvult lopsakamaks ja õitsemine ei ole enam taime jaoks selline esmane vajadus või soov kasvatada seemneid ja muretseda järglaste saamise pärast, vaid eelkõige kasvatada vegetatiivset massi. See siis muudab taime vähe õitsvaks, aga lisaks veel võivad need juurikad hiljem halvasti säilida. Kui taim on üleväetatud, siiski kipuvad need taimevarred ka näiteks lamanduma või tuulel ei pea nad enam nii vastu, siis on meid vaja toestada. Siis nad murduvad. Tulevad ka muud hädad kaasa. Selline väetamise põhimõte pigem vähem oleks sobilik prodaaliate kohta. Ma siin just käisin arst, esin oma daaliaid nagu üle vaatama, madalaid, meil on ta aias kusagil viie 60 daalia taime ümber hetkel kasvamas on kõrgeid Sult madalaid sorte, pumpoondaaliaid, poolkõrgeid ja nad kõik on sellised. Omapärase väljanägemisega. Lehe kasv on lopsakas ja, ja lehed on tumerohelised ja just väiksematel taimedel, et võib-olla seletab sellega, et väiksemakasvulised sordid ei ole jõudnud ikkagi seda väetist, mis nad on võib-olla saanud või selle toitainete hulga ei, ei ole saanud seda jõudnud äratada. Suuremakasvulised on nagu saanud sellega hakkama. Mis on kõige parem väetis daaliale? Daalijaid ei peaks vahetama, võib olla väga suure lämmastikusisaldusega väetisega. Ja kui on seal mingi selline suveväetis, seal ütleme Emmdeegaa mingi 12 kuni 16 vahel võib-olla peaks panema pool normi, oleneb pinnasest, mis seal enne olemas on ja oleneb sellest pinnase niiskusest. Kui usk võib mõju avaldada, siis taimetoitained mullast kätte, kui muld on kuivapoolne või kuivtoitained, esinevad taime jaoks mullas, lahustama ja lahuste olemasoluks peab olema piisavalt niiskust. Peab olema pinnasesse, siis saab taime pikki aineid ilusti kätte, aga kuivas ja taim nagu üleüldse väiksemaks madalamaks ja lehed on väiksemad. Heledamad. Mis nõu me siiski anda, kui saabub aeg netaalia juurikad ja mugulad mullast välja kaevata, et siis ikkagi, mis on terved ja ilusad, neid tasuks üle talve säilitada ja kevadel uuesti maha panna. Ma arvan, kindlasti tasub säilitada, tasub neid hoida sama hoolikalt, nagu senigi on hoitud. Aga mida võiks võib-olla teisiti proovida teha, kas osa juurikaid võib-olla või siis kõik juurikad istutada mõnda teise paika ja vaadata, kuidas nemad teises paigas edenevad? Lembit Kaarna, me täname teid täna hommikul nõuannete eest. Uus aiasaade jälle tuleval pühapäeval kuulmiseni.
