Kõige agaramad hobiaednikud on endale eelkülvid juba teinud, aga nende jaoks, kes on natukene laisemad ja pole võib-olla olnud mahti neid seemneid poest koju tuua, nende jaoks räägime nüüd agronoom Karin Tüüriga ja räägime eel külvidest natukene põhjalikumalt alustame sellest, et kui seemned on koju toodud ja tahaks neid eelkülve teha missugustesse nõudesse, peaks need külvid tegema, kui nüüd ei raatsi seda spetsiaalset külvitabletti osta või, või mingit kasseti, et missugused oleksid need enamlevinud kodused vahendid, mille sisse võiksid need eelkülvid teha ja kust hakata siis hiljem ümber istutama kõige tavalisemad nõude vanad kasutatud potid, mis muidugi eelnevalt tuleks puhtaks pesta siis saab kasutada näiteks jogurtitops, see lihan, millega tuuakse koju niukseid, väikseid lihaaluseid ei saa, siis tuleb vaadata, et kuhu midagi siis külvata, kõige tähtsama peavad puhtad nõud olema, sellest hakkab kõik see meie se rõõm või mure pihta. Kui on kõik korralikult ja puhtalt tehtud, siis on rõõmu rohkem, et kõik niukseid igasuguseid nõus saab kasutada, aga igat nagu erineva seemne jaoks ütleme sügavamat topsid, jogurtitopsid suurte seemnete jaoks külvate sinna näiteks kressi, võilillherne võid, kõrvitsa madalamat oksiid, siis lähevad väiksema juurestikuga taimed lobil ja see on eriti peensi lõvilõug ja siis natuke sügavamat karbikesed või anumad võivad olla siis näiteks ta keetes ja mis siis on meil jäme Kosmose leeksalvei ja et noh, neid vastavalt sellele Tootsile peab, selle hingeeluga peab kursis olema, aga see tuleb ajapikku ja kui esialgu väga täpselt niimoodi teha ja ja mõelda ise ka asja juures, siis läheb kõik õnneks. No kui on niisugused suured seemned, nagu on kressi seeme, siis teda saab ju ükshaaval sinna mulda tippida, aga kui on väga peenikene näiteks nagu see lobiile seemned, kuidas ma teda siis külvan, kui tihedalt Vot, Blobeeljaja, lõvilõug ja hübriidbetoonia nende seemnete külvamine on selge, siis olete väga pika sammu edasi astunud. Kõige tähtsam jälle puhas nagu siis korralik kasvusubstraat, mitte midagi juhuslikku, võib-olla kõige parem on osta ikkagi külvisubstraat kusagilt aianduskeskusest või niimoodi, mis puhas, mis on rikastatud vastavalt igasuguste elementidega, et muidugi võib ka koduaiast mulda võtta, aga te kunagi ei tea, millega ta saastatud on. Öeldakse, et võib teda natuke kuumutada praeahju seal, kus see praeahi just parasjagu on ja kas teda saab kasutada kõige parem ja kindlam on ikkagi külvisubstraat poest ja siis nõu puhas ja see külvisubstraat, ütleme kui meisse lobele on väga-väga peenike seeme. Ühes grammis on 80000 seemet. Et tegelikult peab ka seda kohe mõtlema, et kui palju ma tahan külvaste ühte grammi maha, ma küll ma sealt kui naabritele. Kui palju me sealt maha külvan, et seda tuleb ka vaadata, et kui palju ühes grammis on näiteks seemneid ja kui palju neid taimi saab pärast suurmured, kellega neid jagada? Algul külvirõõm, aga pärast on äraandmise mure, et kes tahab saada. Ja siis tuleb põhja panna sinna külvinõusse paras kiht, ütleme paarisentimeetrine kiht, külvisubstraati, see peab kindlasti niiske olema. Ei saa niimoodi, panete kuiva turba ja siis hakati pealt kastma. See vesi tekitab sihukestel nagu kile peale ta ei lähe läbi seda parasniiske enne olema ja siis, kui on sihuke väga peenike seeme, siis natukene seda külvisubstraati natuke kinni patsutada, et ta ühtlane, kuna kui see seeme on väga peenikene, siis kui te külvate ja ta jääb algul ta üldsegi ühtlane jääda, kui te kastate ja kui on konarlik sisse seeme lihtsalt vajub ühte nurka ja ongi jälle niisugune õnnetus majas ja kui on siis see seeme nüüd sinna peale võimalikult hõredalt külm ikkagi siis tal on õhku, ei teki igasuguseid haigusi ütlemise külvikastis ega hinga petaja liiga märjaks külvata selle seemne sinna juba eelnevalt niisutatud suts tradi peale siis patsuta õrnalt kaela käega, aiandites on igal pool niuksed tehtud, patsutajad patsutajate õrnalt käega, et ta saaks kontaktisele suts traadiga. Ja siis niuksed, peened seemned tuleb pihustiga Igase Pulverisaator käsipihusti sellega ilusti siis niisuta üks kord teine kord ja siis ta saab ilusti, kui ta need märgid on natuke seal alumise turbakihiga kontaktis ja parajas temperatuuris, siis ta saab ilusti kasvama hakata. See on nüüd lobeelia ja kui juba selle seemne külvamine selge, siis jämedamate seemnete külv on tõesti lihtne. Aga millega siis seda lobiiliat või mis tahes muud peenikest seemne külvi katad, mõned ütlevad, et peaks olema niisugune väikene kiht liiva sinna peale pandud peenikest liiva või, või märg ajalehepaberit, et kui te väga ära kuivab, oma kastma hakkan, siis sageli on nii, et see seeme nagu selle pealmise mulla või turbakihiga nagu kerkib üles tähendab lõvilõug, lobelia, betoon ja nendele ei pandagi midagi, nendele pannakse kõige parem, kui ta nüüd niisutatud on, seal kastis on peale panna. Kas klaasitükk tähendab, see kate ei tohi vajuda selle külvi peale, ta peab olema sirgelt ja ta ei tohi päris nagu noh, ühesõnaga hermeetiliselt väga kindlalt olevaid pisike pilu võib jääda klaas või siis ütleb mingi plastikutükk, et ta tõesti ei hakka kohe, kui ta jääb nii palju õhu kätte, siis ta hakkab rutuselt auruma ja me ei jõua lihtsalt jälgida selle peenikese seemne idanemis, ta lihtsalt kuivab ära, toodud üks kord märg, teine Gordon jälle kuiv. Ja siis ongi niisuguseid jälle igasugused arusaamatused. Mina soovitan, kas klaas, aga see klaas ka eelnevalt, kui te kusagil leiate oma tagavaradest peset ikkagi puh lisaks enne aga mida ma tahan veel öelda, kuniks peenikesi külve teha üldse külve kui kastate, pange natuke kaalium permaganaati sisse, sega juba, hoiab tõusmepõletiku natukene ära ja ta on ikkagi nagu haigusi ennetav, et see on ka väga tähtis. Niisugune heleroosa ja heleroosa jah, niisugune nagu öeldakse, tite vannitamise, jah, niisugune mitte väga kange ja see oleks nagu hea, et noh, mürke ja mingisugused ei hakka ju kasutama ka, et see Kaljo Bernaga naat on väga niisugune tõhus ja ja just, et ta kohe siis juba niimoodi natukene seal. Kui see ooteaeg venib väga pikaks, et millal nad üles tõusevad, siis kui kaua peaks ootama, enne kui kannatus katkeb ja lähen ostan poest mingit muud seemned, et noh, et kõik seemned kõikides pakkides kas idaneb harvalt või, või ei tule nagu üldse üles, et kui kaua peaks ootama. Ja no kõigepealt nüüd vaatame üldse, mis paki peale on kirjutatud, et missugune see idanemistähtaeg on, kui on seal veel paar aastat või aasta või kui hoopis on juba möödas, peame ka sellega arvestama, aga idanemiskiirus sõltub muidugi seemne kvaliteedist ja idanemistemperatuurist. Tähendab, kui te külvate, te peate mõtlema haama, külvan need ja mul peab olema temperatuur 18 20 kraadi. Ei ole nii et ma külvan, kastid mulle nüüd palju külvatud, ma panen ta suvalisse kohta, küll ta seal idaneb, ei, 18 20 kraadi, niiske, 18 20 kraadi ja siis iga taim ka kultuur nagu idaneb erinevate hästi kiire idanenud keetes ta võib paari-kolme päevaga tulla, aga ütleme, seesama lobeelevi betoon ja kaks nädalat. Ja kui on teil näiteks kaetud külvid tehtud, ütleme ja on küll natuke liiga sügavale sattunud, siis kasvõi nagu Karlsson uudishimu pärast sealt tasakesi, vaadake, et kas see on juba idandeid, kui ta ikka seal kusagil sügaval, las ta rahus olla, ta võtab lihtsalt kauem, kuna see külma liiga sügavale sattunud või kui on see pealt küll tehtud, mis ei ole kaetud, siis võib-olla natukene kuivaks vahepeal jäänud. See on niisugune vaatamise ja silmaasi, et tähendab üle saanud ikka kaks nädalat on keskelt, aga on ka osa kultuure, mis kolm nädalat idanevad. Suvitajate aiman pronkslutikalill, tema nagu jupikaupa idanedki. Ta idaneb ühe mingisuguse nagu kihi ära mingi elujõudu mingites seemnetes, see ei ole mitte kunstlik, vaid see on kogemus, kümnete aastate kogemus. Siis need suured taimed tuleb ära võtta, siis tulevad järgmised sealt välja. Et tema ongi niisugune idane, jaga üldse Globelianipias nagu ühtlaseks idanema, et ei ole probleemi. Aga kui jah, no kaks nädalat kindlasti, ootate veel ja ja peab vaatama, et siis siis ta ikka peaks idanema ja kui ta ikka ütleme Ta 20 päevaga tulnud ei ole, siis tehke süda kõvaks ja ostke uued seemned. Aga on ka juhtunud niimoodi ütleme, et oleme tomati istutanud ja külvitule ülesse ja mina isiklikult olen ka, ma olen lihtsalt selle külvikastis kusagile visanud, et noh, kui sa ei tõuse, ei tõuse ja ma vaatan, siis kas see liigutamine, mis asi aitas, hakkavad sealt nüüd jälle uued taimed tulema, nii et see on nii ettearvamatu keskeltläbi kaks nädalat või 20 päeva, et siis siis on tõesti, sealt ei tule enam midagi. Nõu andis agronoom Karin Tüür Harkujärvelt. Järgmisel pühapäeval räägib Karin aia saates, kuidas juba tärganud eel külvidega edasi toimida ja kuidas tõusmepõletikuga toime tulla. Kuulmiseni.
