Tere algab saade, laste lood. Minu nimi on kadridiisel. Teeme koos huviringi looduslaps õpilastega jalutuskäiku Tallinna botaanikaaias ning õpime tundma erinevaid vahtra liike. Eelmine kord saime teada, et lisaks kõigile tuntud harilikule vahtrale on olemas veel mägivaher, põldvaher Vaher, Itaalia Vaher ja prantsuse Vaher. Milliseid Vahtreid meil dendroloog Olev Abner juhtimisel veel leida õnnestub, selgubki kohe. See vahe on siis võib-olla tõesti silmapaistvalt karvane A küljelt lehetel silmapaistvalt karvane, pikad, üsna pikad kollased karvad. Ilmselt nende kollaste karvade pärast on ta ka nime saanud. Tema nimi on siis kollane vaher pärit on ta jah, sealt jälle Kaug-Idast, aga need on siis muidugi avaldavalt, kollalehed on ikka tavalised rohelisel kasvuperioodil sügise poole, kui hakkab juba jah sügis tulema, siis, siis ta värvutas tõesti kollakamates toonides, aga ka tihti garansikates, aga see on põhitunnused on hästi karvane Altkollaste karvadega. Natuke maad eemal on järgmine sarnane põõsa sead, Vaher temal on veel mõned lehed küljes ja, ja selle koha peal tuleb rääkida siis veel üks lugu, et kui teie satika Niukest tõbiseks puuriaks, siis ärge laske end segi saada vesi võsudest, mis asjad on vesivõsud. Täpselt üsna tagasilõigatud, tavaliselt siis tulevad uivates pungadest hästi võimsad kasvud villast ühe aasta kasv, praktiliselt see minu pikkune meeter 70 on ühe aastaga kasvanud ja temal sellel vesi Võsul on siis ka lehed hoopis teistsugused kui need tõelised lehed. Ja, ja siin me võimegi noh, võrdluseks see peaks olema enam-vähem õiges suuruses leht. Ja siin kõrval on seesama vesivõsu peal no suurus umbes kolm korda suuremad siis vesivõsu leht, esiVõdu, ärge siis kunagi neid suurust väga jälgige, valige ikkagi alati vanaoks, mille peale on siis õiges suuruses lehes selline siis kolm suuremat hõlma all kaks väiksemat, just nüüd kui vaadata lehealust, kui eelmine kollane Vaher oli siis ühtlaselt ja paksude pikkade karvadega siis temal On ainult ruududa kohal karvad, sellest ka nimetus Haberoodne vahel. Ennem rääkisime Niukest toredat juttu, millised õisikud on? Millised on erinevad õisikud, eks ole, on olemas kobaras, vahvad õied on olemas nagu hariliku vahtra all õietüüpi, kus nad, õieõievarred on õisikud väga erineva pikkusega on kännases ja siin me näeme siis selliseid kahte kõrvuti asuvat Põhja-Ameerikast pärit vahtu punane ja hõbevaher, millel on nad tihti lausa kimbus, eks ole, need tähendab seda, et nad kinnitada ühte kohta ripuvad sealt alla. Lehed on neil teistsugused, aga just põhiline erinevus ja eripära on kahtlemata neil kaheliigid, mis meie vahtu tulbas, kasvab võides. Et nemad õitsevad jupp maad enne lehtimist. Mismoodi nad siis tolmlevad, mis te arvate, kas seal enne juhtimist varakevadel on hästi palju putukaid? Ei ole, aga kuidas nad seal hakkama saavad, kui ei ole putukaid tuulega täpselt, nemad on tuul, dollajad õitsevad siis jahe, enne lehtimist lehed tolmu kinni hoiaks. Ja nende puhul ja ka eriti hästi just meie siin kõrval. Hõbevahtra puhul on näha see kevadeti, kuidas puud käituvad ka eri suguliselt. Tähendab iseenesest õies on olemas nii tolmukad kui emakas korraga valmib ainult kas valmib, kas ainult emakas, vaenult tolmukad. Aga siin on siis umbes, tavaliselt on niimoodi, et kaks suuremat puud on mängindikaal teemad, et algul on isad olnud ja üks on algul ema ja siis nad vahetavad. Et pärast on siis kaks puud, emade ükson, isa. Ajas niimoodi muutub, see vahe on nii umbes kaks nädalat või kuidagi niimoodi. Algul on jah, et algul on üks isa ja pärast on ema. Et see on päris päris huvitav, tuuldolmetel tuleb eriti hästi esile, kuigi öeldakse, et osadel põõsa teatel võib niimoodi olla, et osa õied on emasõied, osad on isasõied ja mõned on mõlema sugulise tõi, et asi on segane. Siis päris omaette rühma moodustavate metsavöötme lõunaotsas kasvavad. Vahtrad küll vahtralehti ei meenuta, mitte hõlmad praktiliselt puudub või on väga vähe väga vähe välja arenenud, vähemalt osariikides ja meie ees on siis selline tore liik nagu tatari vaher millel ei ole hõlmu tatari vaher. Ja tema õisik on ka natuke teistest erinev. Õisikutüübiks on pööris, ehk tal on siis peatelge selle kõrvalt tuledel kõrvalteljed ja need omakorda nende kõrval telgedele siis kinnituvad alles õied. Ja õitseb teine juba üsna niimoodi, et kui lehed on saavutanud oma täiesti normaalse suuruse, et hilja alles juunikuus õitsevad ja tal on olemas korralikud poollehed, valged täiesti, petab ära, mis taim see nüüd on? Esimene kord, kui tema õisi vaadata, et see ei saa nüüd küll Vaher all, seal on valged õied. Võisid kaugemalt, hõbe täitsa hõbedaste lehtedega paistab eiti keset suve, kui tuulehoog üle käega keerata seal alumise külje alla. Et siis rühm jah, selliseid jaapani vahtu tüüpi vahtraid võib-olla pildi peal ainult kuulnud midagi jaapaniaedadest. Vot seal kasutatakse selliseid tavalise, et üheksa või 11 hõlmaliste ümarate lehtedega vahtraid. Nüüd on tegelikult mitu liiki üsna sarnased. Ja, ja nende külmakindlus on üsna erinev, sest osa kasvab siis mägede orgudes osa üsna kõrgel mäenõlvadel. Et ka Eesti oludes on käitunud erinevalt. Ja just jaapani vastajate hulgas on siis ka see just nimelt selline vormide rohkus, silmapaistev. Et üks liik nendest nii-öelda jaapani vastust, see on kämmalvaher ja temal on rohkem kui 1000 sorti maailmas oletatud. Et mõned ainult koguvadki tema sorte. Ja need jaapani vastane siis tõeliseks kirkamate värvi toonidega, sügised sügiseste värvi toonidega Vahtreid üldse. Enamasti algab see meie oludes juba septembri keskpaigas, kerge värvumine, aga põhiline siiski oktoobri esimesse poolde. Nii, ja siis on meil mao koorsed, vahtrad, mao koorsed, vaadake neid jämedamaid triipe siin peal. Tüvi on jah, selline triibuline jooneline kiigeleks nagu valge kriidiga vedanud siia tüve peale osa siis sellele, et kui vaadata seda nihukest peaaegu puud soodsate tingimuste suhtes täiesti puuks nimetada seda vahtrad, siis tema tüvel tekivad juba üsna noores eas valged pikitriibud. Et just nagu mõne maomuster, et sellepärast püütaksegi seda teda ja tema lähedasi sugulasi siis mao koorseteks vahtateks. Nemad on kõik peaagu pärinevad sellised suurte puudealusest metsast. Et tegelikult sellises avatud päiksepass koosnenud praegu osavad edenenud sugugi hästi. Et väga tüüpilised on kõikvõimalikud kevadpäikesest tekitatud haavandid. Nüüd hästi suured lehed, hästi Stigi ütleme, kui suure mehe peopesa läks laiali, siis see leht on tõesti nii suur. Kevadel siis päike hakkab paistma vastu ühte külge, soojendab selle koore ülesse, mahlad hakkavad liikuma, öösel tuleb öökülm ja külmub see koor ära, lööb tihti selle koore lahti, tekivad suured haavandid juudi päiksepaistelises kohas, aga kui nad on varjus kasvavad, siis päike peale paista laseb normaalselt oma elu elada. Nende mao koorsete vastates häda on jah, et kevadpäikesel on väga, väga avatud kasvukohas olla võtlus varjus kasvama. See kuju on neil ka päris huvitav. Selline ühes tükis tihti ainult kahe kõrvalhõlmaga ja neid helisteks ist omavahel, et kas see kõrvalhõlmad tekivad siis kuskil ülevalpool keskmist või kuskil ülemise kolmandiku pea lausa algus ja kas tal on mingeid lisahõlmasid siin päris laba alusel, et selle järgi neid liike omavahel helistakse tihti? Nonii Meil on nagu põhiline ringkäik ära ja näinud seda vastate mitmekesisust nagu ka üle vaadatud, tormame vis tuppa, seal natuke soojem. Lähme jah, tuppa ja vaatame koos gloobuse pealt, millistes maailma nurkades neid lahtreid leida võid. Meie asume siis siin soomes natukene allpool, jah, aga vahtra levila läheb ka Soome alumisse otsa välja lõunakaldale. Ja siis on ta suur osapool Rootsit peaaegu siin ja siis ta läheb ka midagi Suurbritanniasse sinna saarte peale. Ja ka siin siis Hispaaniani välja ja siis juba siin mööda lõunavahemerede põhjakallas siin edasi Singad isegi Kaukaasiasse ja siis peashikil Uuraliteni välja, siis uuesti meieni tagasi jõudma hariliku vahtraareaal ehk levila aga enam-vähem tervest Euroopast võib leida hariliku, vastad sellele. Oleme enda seisukohad, et on kõige tavalisem meil Eestis harilik vaher, aga endast võibki kogu peaaegu et kogu Euroopas öelda, et on üks tavalisemaid Vahtreid. Siis me nägime veel mägivahtrad, tema on siis põhiliselt ikkagi siin Alpide piirkonnas, aga ka mööda jõgesid lunib nii põhja- või lõuna pool andmed. Ja nagu nimi ütleb mägedes ilmselt ka siis juba Balkanile ronib välja. Et tema on siis teine liik, aga enamik vahtraid, mida me vaatasime, olid kõik pärit Aasiast ehk siis laias mõttes kuskilt siit Sahhalini juurest alates siis kuni Hiina, Korea ja Jaapan kuskil kõigist nendest aladel. Ja kõige lõunapoolsem, mis meil, mitte looduses ei kasva siin ega ka õues ka kasvuhoones praegu ola, siis pärinevad haavasaarelt. See on siis Indoneesias siin ka Indoneesia mägedes peaks olema Vahtreid Austraalia kandis, siis natukene Austraalias, siis loode pool, aga, ja päris palju väikseid, selliseid huvitavaid liike, mida me vaatasime, olid ka pärit vahemeremaadest, nagu Itaalia Vaher. Siis oli prantsuse vaher ja siis päris mitmed, mida me ka vaatasime politseist pärit Põhja-Ameerikas, nagu suhkruvaher Kanada lõunapoolne osa ja suur osa Ameerika Ühendriikide idapoolsest satun siis suhkruvae. Ja kõige kõige tuntumad kohad on vist kuskil siin just keskmises otsas, selle suure järvistu servas, Ago kandide sealkandis on suhkruistandikes ja seal on veel teisigi liike, aga osa on siis ainult ühe nagu Ameerikate Atlandi ookeani poolses servas, teised on siis lääne pool servas, lääne poole, on näiteks, on siis sile Vaher, mööda käisime, aga me oleme tähelepanu pööranud, kuna ta oli juba leedmaa visanud. Aga siis samamoodi hõbevaher on siis just sellest idapoolsest otsast, mida ma korra vaatasin, hõbevahtra. Kui sind vaevama jäi, millised need puud täpselt välja näevad? Tule Tallinna botaanikaaeda ja vaata järgi. Sügiseses botaanikaaias jalutasid huviringi looduslaps õpilased ja nende õpetaja Eliko Petser dendroloog Olev Abner ja toimetaja Kadri diisel.
