Tere kõigile aiasõpradele ja tere hommikust, Viive Rosenberg. Tere. Kui me teiega paar nädalat tagasi rääkisime, siis ma kuulsin, et teie kartulipõllud Pärnumaal olid üsna vesised aga nüüd on paar nädalat olnud hoopis kuivemad ja sügise kohta soojemad ilmad, mõnel pool olid lausa 20 kraadised ilmad. Kuidas olud nyyd Pärnumaal on? Nüüd on palju paranenud, päris seda, puhast vett ei ole vagude vahel, aga muld on ikka väga märg. Me olime küll ka seal eelmisel nädalavahetusel ja üritasime võtta kartulid, noh, pooled saime ülesse, Mariety näiteks. Aga muld on märg, inimesed küsivad, et kas aite nüüd kartuliülesvõtted, nii ilusad ilmad, ilmad olid tõesti ilusad, aga muld on märg ja masinaga peale pääseb kõikjale. Ja kui muld on märg, siis see tähendab, et see muld jääb ju märjalt kartuli ümber ka. Jääb kartuli ümber ja noh, meil on selline üherealine kombain ja siis ta ongi nüüd nii huvitavalt tänavu, et pealsed läksid varem ära, meiega niitsime pealseid ära ja siis nüüd on olnud niisugused soojad ilmad ja vett on ka piisavalt ja on hakanud umbrohi kasvama. Ja seal niuke nätske ja see rulli Belerid ja selle märja mulla ja, ja päris päris kole on see võtmine jah. Uskumatu, aga kas Maret andis hea saagi? Vot see on nüüd täna on nii, et et nagu te ikka olete teadlik, et Eesti asub kliimavöötmes, kus on väga kapriissed ilmad ja, ja nii ka tänavu, et meie põllul ütleme ausalt, et kogu suve olid taimed ristis kartulitaimed ei olnud selliseid ilusaid laiu lehti ükskõik mis sordil, sest algul oli selline kuiv liiga siis oli vahepeal vähe päikest ja palju vihma ja nüüd on palju vihma olnud vee all, paiguti on täiesti hävinud lohkutes, aga no see selleks, aga siis kus on ikkagi võimalik olnud kasvada, on saak päris ilus, eriti Marietil oli. Manipil oli hea saak, väga hea ja kuju oli ilus mugulal. Aga ikkagi veel selline omapära tänavu, et on kaks-kolm hästi suurt kartulit ja siis on palju väikesi. Ja see on nüüd sellepärast, et jah, et algul, kui, kui siis taim on ka ettevaatlik, ei loo endale neid mugulaid nii palju alla, et ei jõua ära toita põuaga ja pärast, kui siis tuleb, siis muidugi, et varem loodud katud ikka kasvas suureks esist loob uuesti neid mugulaid, mis jõudnud siis kasvada väga suureks. Ja ma olen kuulnud, et tänavu on just suured, tulid pesas, et niisugust nagu varematel aegadel pole olnud ja ja seal, kus on olnud kuivem maa ja, ja vähem vihma, et seal on kartul kasvanud kuidagiviisi maid svamm, aga teisest küljest jälle, et saak on jäänud poole vaiksemaks just sealt, kus on olnud suvi, põuasem, et Eesti on ju nii suur, et kuskil on vihma ja kuskil on põuda. Ja just just et need ongi, et kuna ta on vähem mugulaid alla loonud selle kuivaga, siis, kui hiljem tulid kasvavad ju suureks hästi. Aga noh, just, et meil on näha selline justjust pesas on kaks-kolm maksma neli hästi suurt ja siis on enamus päikeselt Kas need suured säilivad ka hästi? No ikka säilivad, aga ma isegi vaatasin, mõnedel kartulitele on tekkinud tühimik siis nii suured, aga noh, neid ka nii palju, et et ikka saab sorteerimisega vaadata, et oleks nihukest parajat kartulid ka, aga, aga midagi jah, on niisugust erilist eripära. Taimed olid. No ma kujutan ette, et väiksema lehega ja midagi tal ikka Kus lollundissegija siis õisi ei tule hästi, ja ja nisuke jah, niukene nukker põldu tänavu. No ma saan aru, et selle Marettide saite nüüd üles, aga mis sordid veel maha jäid? No meil on sellised sordid, mida natuke müüa, kas tahab, on just teele ja Mariet Eesti sordid ja teele on täiesti praegu võtmata ja natuke Pireti ka. Ja siis on noh, mida me oleme ikkagi võtnud, on neid kirjusid kartuleid, nagu meil need kloonid on, sealt küll olid päris vee all, aga ikkagi midagi sain üles võeti. Ja, ja siis orden Valbi on siis on noh, meil on väikestes kogustes peaaegu kõik ja seal nii Jaanrod kui Jõgeva kollast Kuulat isegi. Aga no tõesti niisugused väikesed kogused. Ma arvan, et ega kartulikasvatajatel ei ole kerge tänavoga selle saagi realiseerimisega, sest kui ikka turistid ei liigu ja koolid lähevad rohkem kodusele õppele, siis ega restoranide koolisööklad kartulit ju sisse ei osta. Ja kindlasti selline probleem on, aga, aga loodame ikkagi, et ka koju jäänud inimesed ikka kartuleid söövad ja see on väga vajalik. Ja nüüd tänavu veel kevadest peale oli helinegi huvitav, et inimesed väga otsi seemnekartuli, kõik jälle oma aiast kartuleid kasvatada. No nendel kindlasti, kes aias kasvasid, on juba ammu üles võetud, kes võtab nii käsi, siis nendele ei ole vast probleemi, aga noh, suur kasvate muidugi võtavad ikka praegu veel kartulid ja ja, ja väga tahaks, jäätmed suudaksid need ära vita realiseerida. Nii eestlasest söögikartulit. Nojah, ega seda kartulivõtmist enam väga suurde kaugusesse ei saa lükata ka, sest oktoober on juba käes ja. Nojah, oktoober ei ole veel midagi, ma mäletan, kui meil seal Pärnu maantee rohkem kartuleid maas oli, siis ikka oktoobris võtsime ja noh, tänavu paistab hästi ilusat, ilma, et me saame oma keele ka veel üles võetud. Nii et ei ole midagi, need suur kartulikasvatajaid ka ikka vastikaga täheneb, maad ei tule nii palju, nüüd enam vihma. No see lootus muidugi jääb, ma vaatasin statistikat ka, et kõige rohkem on kartulit maha pandud ikka Tartumaal, Jõgevamaal ja, ja siis Harjumaal. Seal on tõenäoliselt kõige suuremad kasvatajad. Ja kui nüüd ostmiseks läheb, siis tuleb ikkagi soovitada seda, et osta turgudel talupoodidest ja, ja kui saab, siis otse kasvatajalt, et sealt saab alati kõige värskema tuli, sealt saab teada, mis sort see on. Ja ta ei ole ka palju saanud seda päikesevalgust, nagu poodides on, kartul on ju hommikust õhtuni päevavalguslampide käes, et ta läheb otsekohe roheliseks. Ja seal enam ei maitse, samuti ta on kahjulik tervisele need, et see on tõesti kurb, et paljudel juhtudel ja muidugi hea meil on ka see, et Eestis nüüd juba osa talumehi oli talupidajaid kasvatavad huvitavamaid sort. Ja sellepärast veel nüüd muidugi jah, talupidaja käest otse. Jah, ma olen kuulnud, et nüüd kasvatatakse niisuguseid kartulisorte Eestis, mille koor on peaaegu must, aga sisu on niisugune violetne lillakas. Ja, ja ma tean, et seal, kes kehtivas ebasid laulust rahvataks selliseid noh, nimetad neid gurmee, kartulit, eks. Kus siis värvus, mis tal seal on tumelilla või need on samad ained nad mustsõstral või mustikatega antrosseani. Et need on tervislik korraga antioksüdandid, nagu neid nimetatakse tõesti tasub neid ja siis ostetakse neid, siis saavad inimesed rohkem neid kasvatada. Meie oma põllu peal kasvatame siukeseid hübriid. Nii et valikut on aga põhiline sõnum, Viive Rosenberg, mis me teie käest täna hommikul kuulda saime, oli siis see, et meil jääb selja taha suvi kus kartulid kasvasid stressis. Jah, meil küll igal juhul võib-olla kõikjal ei olnud nii, aga no ma käisin, kastsin augustis natuke ringi ja läksin kalleid kartulipõld Simuna kandis Jõgeva kandis, et ei saa öelda kartul väga rõõmus oleks olnud. Aga alati jääb lootus, et tuleva aasta on parem saak ja paremad kasvutingimused. No kindlasti ja päris ilma ei jääsalatist kunagi ja, ja ma arvan, kõigest sellest, mis tänavu on kasvanud, Eesti oma põldudel jätkub eestlastele küll ja küll. Niisugune sai tänahommikune kartulijutt, aitäh. Põllumajandusteadlane Viive Rosenberg ja uus aiasaade ootab meid nädala pärast, niiet kuulmiseni.
