Veel viimast nädalat on kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud näitus Ando Keskküla tehnoteel ja, ja tegelikkus laupäeval 12. septembril toimuv näit. Finissaaž, mille raames on kavas Töötuba, ekskursioonid ja vestlusring. Meil on nüüd stuudios näituse kuraator Anders Härm ja kumu kuraator ja kunstiteadlane Eda Tuulberg. Tere. Tervist. No räägime siis sellest päevast, mis algab kohe töötoaga, pealkirjaks kumav kollaaž ja kuulub siis samuti näitus Ando Keskküla tehnoteele tegelikkus, programmi, mida huvilised seal siis looma hakkavad ja keda on oodatud. Ja see on siis Eeva järjelilleaia läbiviidav töötuba ja aga põhimõtteliselt siis inspireerituna Keskkülakool keskküla animatsioonidest on siis võimalik katsetada erinevaid kollaažitehnikaid ja siis kollaaži ise luua ja põhimõtteliselt on oodatud siis nii täiskasvanud kui ka lapsed alates 10.-st eluaastast. Ootame kõiki põhimõtteliselt ja pärast seda siis kell kaks hakkab venekeelne ekskursioon näitusele ja kella kolmest on võimalik siis näitust viimast korda läbida Anders Härmi ja kes näituse kuraator? No kuidas see jalutamine muuseumist siis koos teiega välja hakkab nägema ja mida siis huvilised? See saab olema selline klassikaline tuur giidiga, et seekord olen lihtsalt giidi rollis, olen ma ise ilmselt noh, siis ka see, et et kuna ma selle näituse ja ka selle näitusega kaasneva kataloogi noh, olen kokku pannud ja põhimõtteliselt ka raamatut ei kirjutanud, et, et siis ma oskan võib-olla seda, seda Ando Keskküla loomingut, seda näitust nagu kõige paremini avada, et et kevadine ekskursioon kuraatoriekskursioon jäi ära, toimub virtuaalselt, et et seekord on siis võimalik, et seda kogeda laivis hoopis midagi muud. No ma tahaks loota jah, et suhtluses vahetus kontaktis publikuga toimub ikkagi selline aktiivne, aktiivne suhtlus ja, ja aga nagu publiku järgi võib-olla otsustan, mida ma siis täpsemalt räägin et nende nende reaktsioonidele ja huvidele nende tagasisidele tuginedes, siis võib-olla niimoodi No aga räägimegi siis Eesti kunsti 20. sajandi teise poole ühest olulisemast esindajast nimelt siis Ando Keskkülast. Võib-olla toote välja tema kunstniku elu ehk sellised olulisemad seigad ja võib-olla intensiivsemad otsinguperioodid. No kõigepealt tuleb muidugi öelda, et Ando Keskküla oli lihtsalt erakordselt mitmekülgne isiksus, et tema tegevus ju ei piirdunud ainult kunsti ka eks ole et või kujutava kunstiga siis ta oli noh, lühikest perioodi ka täiesti identifitseerinud ennast animafilmide režissöörina seal 70.-te aastate esimeses pooles siis ta on olnud mitmete filmide juures kunstnik. Näiteks siis ei tulegi praegu meelde neid. Lasteaiad ja siis ta kindlasti eks ole, oli ka oluline nii-öelda kunstibürokraatiat oli kunstnike liidu president 80.-te aastate lõpus puus ja 90.-te aastatel oluline, aga kuraatorina, eks ole, õppejõuna kunstiakadeemias ja noh, loomulikult noh, üheksa aastat, et oli ta ka siis kunstiakadeemia rektor. Aga mis puudutab tema loomingut, siis, siis ma arvan, et ma julgeks nimetada, et seal on sellist kolm võib-olla sellist olulisemat perioodi ja, ja noh, ka see on üsna fenomenaalne. Et, et kunstnik suudab olla noh, mitte ainult viljakas, sest väga paljud kunstnikud on väga viljakad ka väga kõrges loome eas. Aga et nad suudavad olla tähenduslikud Nii oma kaasaegsete ja ka järgmiste põlvkondade jaoks. Esimene periood kahtlemata on siis 60.-te aastate lõpus kuuske nüüd tinglikult siis 68 kuni kuni 71, kui Ando Keskküla oli siis supisupp 69 rühmituse üks juhtivaid liikmeid koos siis Andres Taltsi ja Leonard Laapiniga ja üks siis popkunsti Eesti popkunsti initsiaatoreid ja, ja noh, nagu Lapin ka on ise öelnud, et tegelikult olid keskküla dolts need, kes popkunsti juba endaga akadeemiasse astudes siis kaasa tõid 1968. aastal, seal siis juhtus teine olulisem periood, kindlasti on tema siis kuulsusrikas hüperrealismi periood, mis on selline klassikaline. Noh, see on see periood, kus keskkülast ei pääse üle ega ümber, et ta oli kindlasti üks olulisemaid sellise hüperrealistliku maalikeele viljelejad siin 74.-st 80. aastani ja, ja ja üks olulisemaid ka selle praktika nagu mõtestada tolles tolles kontekstis ja, ja nii edasi ja, ja kolmas periood siis kindlasti on, on võib-olla siis 90.-te aastate teine pool, kui, kui Ando Keskküla saab sellise uue meedia kunsti eestkõneleja, eks ole, tema tema noh, mitte et ta ise on milleks autor seal interaktiivseid, installatsioone looma ja töötab. Paljuski video, videomeediumi ja, ja, ja ja ka selliste noh, siis ütleme, vaataja põhiste või vaataja poolt, siis mõjutatud käivitatud tehnoloogiliste protsessidega, ütleme siis niimoodi kunstis ja, ja noh, selle kõrvaldan siis ka veel oli ka aktiivne kuraator, eks ole, ja, ja interstandingu festival On oli just nimelt selline mitte ainult lokaalse tähendusega, vaid ma ütleks ka rahvusvahelisel tasandil selline täiesti arvestatav sündmus koos konverentsinäitustega, mida siis Ando Keskküla korraldas niisiis seda konverentsi poolt, mida ta tegi siis koos Hollandi meediateoreetik Eerik luitenbergiga kui ka siis näituse puhul mida tahes suuresti siis 97.-st aastast kureeris ise. Et, et noh, need on sellised, võib-olla kolm tema kõige olulisemate märgilisemat perioodi. Aga kindlasti tal on ka olulisi teoseid 80.-te aastate kontekstis näiteks. No kindlasti on ka neid, kes ei ole veel näitusele jõudnud, või on ka neid, kes alles tutvud Ando Keskküla loominguga ja võib-olla siin tekibki kohe küsimus juba vaadetes näituse pealkirjad, et mis on siis tehnoteel ja et mina saan aru, et siinkohal me räägime tehnoloogia ja tehiskeskkonnamõjust, meie tegelikkus tajule, aga teie oskate seda kindlasti paremini lahti seletada? Jah noh, selles mõttes, et ma arvan, et üks Ando veendumusi tegelikult juba väga varajasest loomeperioodist ütleme seal võib-olla tema diplomitöös diplomitöö siis saatetekstis väljendatud seisukoht, et siis, et, et tehnoloogia on, on midagi, mis muudab meie käsitlust reaalsusest. Ja sellest, mismoodi reaalsus tajume fundamentaalsete põhjalikult ja ja noh, ma arvan, et seetõttu ta võib-olla tervitakski neid uusi tehnoloogilisi võimalusi, mis siis noh, üheksakümnendatel avanesid, eks ole, et koos nagu riigi avanemisega tegelikult avanesid ka noh, tuli ju samas ajaühikus, ütleme siis niimoodi tuli internet, eks ole, tuli email tuli interneti võimalused kunsti meediumina, interaktiivse kunsti võimalused avanesid ja nii edasi ja nii edasi. Et see kõik noh, ma arvan, et pani Ando noh piltlikult öeldes rõõmust hüppama, sest ta oli niisugune hästi kergesti vaimustuv ka tüüpise. Aga, aga mitte ainult ta muudab meie siis tajusid seda, mismoodi reaalsust kogema, eks ole, noh pole kahtlustki, et Me kogeme reaalsust teistmoodi kui, kui perioodil, mil me saime saata postiga kirju, eks ole. Pidime need käsitsi kirjutama ja ootame vastuseid nädalaid, eks. Et ja, ja nüüd kui me teeme seda emaili, kes see kogemus on fundamentaalselt teistsugune. Aga aga see muutis ka noh, ma arvan, et selle taustal on veel ka uskumus et see muutis ka meie isiksust või inimest kui sellist, need tehnoloogilised protsessid, et et, et ka see subjekt on tänu nendele tehnoloogilistele protsessidele siis muutunud teiseks või teistlaadseks. Ja ja selle teine pool või siis tahk oleks siis see ta manipuleeris tegelikkus illusiooniga, et kuidas seda siis mõista, kuidas see tema töödes väljend. Üks üks küsimus, mille, mida Ando endale kindlasti päris palju esitus oli, oligi küsimus nagu sellest kunstireaalsusest, mis ja realism oli kindlasti üks teema millega ta läbi loomingu tegelased. Et noh, võib-olla kõige seal algsematesse, nendes popiperioodi katsetustes oli sisse pildilise tegelikkuse ja siis sinna pildi peale kleebitud selliste asson, plaaslike element noh, nii-öelda päris objektide vahel see mäng toimus, eks ole, et üks tema kuulsamaid varasemaid selliseid teoseid on siis nagi. Et kus siis me näeme selja tagant ühte ühte noormeest. Noh, tõenäoliselt on see tema autoportree. Aga kes siis võtab endal parasjagu pintsakut seljast pintsaku, kui on juba reaalselt sinna maali peale leebitud, samamoodi ka siis see nagi, kuhu ta tõenäoliselt siis seda riputama hakkab, eks ole, on samuti nii-öelda reaalne objekt ja, ja noh 70.-te aastate algusest peale seda Popiperioodi, ta hakkabki intensiivselt uurima siis erinevaid nii-öelda kujutamisstiile ja ja, ja ütleme siis seda realismi koodi, et, et noh ka see, et realism on koode, et realism ei ole kuidagi reaalsem kui mõni teine kujutamisviis, et realism on lihtsalt üks spetsiifiline kujutamise kood. Ja see oligi noh, midagi, mida keskküla hakkas 70.-te aastate alguses intensiivselt uurima noh, teistpidi ja 70.-te teisest poolest jõudes sinna hüperrealism, eks ole, hakkab teda huvitama see, mismoodi nii-öelda kaamerasilm näeb, et mismoodi tehnoloogiline silm näeb teisiti kujutab reaalsust teisiti, kui, kui seda teeb inimsilm, eks ole, see ongi see võõritus, mis hüperrealistlikke pilte vaadates tekib, tavaliselt ongi siis selle samade nii-öelda kujutamisviisi võõritused see ei ole mitte inimsilma läbi nähtud. Siis mingit sorti pilt, vaid see on just nimelt see kaamerasilm, mis on seda seda näinud, et noh kaheksakümnendatel jõuab ta siis teistpidi selle reaalsuse illusiooni, eks ole, kus fotograafiline kujutis, mis oli seal selle hüperalismi aluseks, hakkab taanduma sisse tulevad erinevad materjalid, mida ta hakkab siis oma maalidesse Panema nii et noh, siiamaani Alar Nurkse, kes on noh, ma ei tea, Eesti kõige tuntum, eks ole, maalikonservaator jaa. Jaa, noh, suurim spetsialist teema sisse, et ma küsisin ta käest, millest nüüd millest need asjad siis koosnevad Andres paid, tea, et siin on selliseid materjale, mida ma ei ole suutnud tuvastada, et ma ei tea, millest see koosneb, aga just nimelt siis reaalsus tuleb tagasi, mitte kujutisena, eks ole, vaid just nimelt materjalide kaudu. Noh, tal on periood, kus ta näiteks maalib liivaga, et see liiva liiv kui materjal aktiivne, kolmedimensionaalsest pildi pinnal loov, eks ole. Ja samas need pildid ise on väga abstraktsed Võtke sile, meie teemad põimuvad ja ma saan tuua vestlusesse tagasi kunsti teadlaseda Tuulbergi. Teie modereerimisel toimub siis vestlusring teemal Ando Keskküla maalikunst, tehnika ja kujutis, just millest me siin ka rääkisime. No mis mõtetele ja küsimustele saavad siis kunstisõbrad. Et seal vestlusringis vastaseid, põhimõtteliselt see keskne küsimus, millega me siis hakkame tegelema, nii-öelda ongi see reaalsuse küsimus, millest just Anders rääkis ja ja me võime nagu kunstiteadlastena mingisuguse mõiste ruumi ja, ja, ja mõtestamise ruumi sinu ümber luua, aga ma tahtsin just kutsuda kunstnikke, et vaatame siis konkreetselt nendele keskle teostele otsa ja vaatamegi selle küsimusega, millele Anders osutas, et millega keskle tegelased täpselt see tegelikus illusiooniga manipuleerimine. Ja see küsimus, et kuidas siis konkreetselt reaalsus tuuakse, vahendatakse, et kõik need kolm kaasaegset kunstnikku on moel või teisel maalikunstiga seotud, nad on õppinud maalikunsti, aga nad tegelevad maalikunstiga väga erineval viisil ja, ja keskele puhul ka, et et see, mis ta oma piltidel teeb, et see ei ole ainult nii-öelda maalisisene probleem või mingi tehnikate küsimus või ta ei ürita kaitsta siis maalikunsti selle eest, et maalikunst mingit spetsiifikat kaotaks, et, et tema puhul nagu kanders ütles ja mida veenvalt Mari Laanemets tegelikult kataloogis ka avanud, et et keskküla jaoks, et kaasaegne kunst toona muutus pigem siis tõesti selliseks täiesti uueks vahendiks uueks instrumendiks, et siis seda uusi tajumisviise siis kujundada ja, ja selle kaudu siis teadvusse organiseerida. Ehk siis Keskküla oli väga aktiivselt seotud ja suhtes siis keskkonnaga, mis teda ümbritses, et samamoodi ka need kaasaegsed kunstnikud, kelle me oleme siis laupäeva õhtuks kella neljaks vestlusele kutsunud et neil on sama teema, et, et mingil puhul on maalikriitika nende kõikide teoste sees erineva intensiivsusega küll aga tegelikult noh, see põhiasi on ikkagi see, et, et kuidas nemad kunstnikuga suhestuvad siis enda ümbritsevasse maailma sellesse praegusesse aega ja, ja et mis reaalsuse küsimus nende jaoks nagu täna võiks tähendada ja võib-olla väga üldistatud lihtsalt nendest kolmest kunstnikust. Et, et need helistab siis see, et ütleme, et kui Mihkel Ilus loob selliseid suuri installatiivseid keskkondi, eks ta püüab nagu lõhkuda seda maalikunsti ümber olevat eseme maailma siis rekonstrueerida selle kaudu mõnes mõttes, sest selle maalikunsti identiteedi aluseid luua midagi uut ja otsib uusi võimalusi näituseformaadi muutmiseks ja samas tinist saade, kes on võib-olla kõige klassikalisem maalikunstnik, et ta tõesti opereerib alusraamile tõmmatud lõuendi maaliga. Et tema tegeleb hästi selged, siis kujutise konstrueerimisega ja esitab sedasama representatiivsete küsimust, et mis nagu kujutisega toimub, et kuidas me saame teda lahti võtta ja ja, ja millest ta meile räägib ja, ja seal on siis kas mingisugune isikliku mälu dimensioon alati kohal ja siis õnnescu Tenko nendest siis kõige erinevalt, pigem just otsib mingit defineersuste kaduvust ja kasutab sellist mõistet nagu aavisuaalsus kunstis. Et mida ta selle all täpsemalt silmas peab ja kuidas tema autoripositsioon suhestub nüüd Kesküla loominguga, et seda me saame siis laupäeval tema käest küsida. Käisimegi nii mitmetest erinevatest ideede väljendusvahenditest sama moodi, et ega teie esitate seal lõpus sellise väga põneva ja oma moel intrigeeriva küsimuse ja, ja ma loen selle. Ta ei küsinud seda siis ka teie käest, et et kuidas säilitada siis kunstisse miski, mis ei lase maalil muutuda üksnes idee väljendamise instrumendiks, et kuidas teie nüüd ise sellele küsimusele vastaksid? Aitäh jah, see küsimus on selline, et põhimõtteliselt justkui kutsuks üles maalikunsti või kunstisaladust lahti rääkima et lahendame selle kõik ära, et tegelikult tegelikult inspireeris seda seda mõtet kirjutama ja ma tahaksin seda kindlasti arutleda kunstnikega, kes osalevad ühe osaleva kunstniku mõtte selle kohta, kuidas me räägime keskele puhul, kui sellest, et ta, tema teosed justkui otsisid mingit ajuni, eestamiste kõike, aga et kui sa teda tänase pilguga vaatad, et et nad jäävad nagunii kaugeks, et sul ei ole võimalik tegelikult nendesse teostesse siseneda, et kunstnik on nagu et ta ei eruta nagu tegelikult neid taju meeli või nii, aga seal ongi mingisugused teised tasandile küsimused, keskele puhul ka. Noh, selles mõttes, et kui me Keskküla üks tuntumaid 80.-te aastate, ma olen maastik noaga. Põhimõtteliselt siis selline noh, iseenesest kujutab, kujutis on põnev tegemist on mingit sorti sellise vägivaldse žesti tagajärjel tekkinud kunstiteosega, kust maalil on kujutatud siis teist maali, eks ole, see on maali raamisest noaga välja lõigatud ja siis lõuend on eraldi maalitud, maali raam on eraldi maalitud ja see nuga on löödud siis sinna sellesse maali raami sisse ja seal on ka tikutops ja siis keskküla ise meenutas, et kui seda siis 82. aastal esimest korda näidati seda maali, et siis inimesed tahtsid nagu haarata selle noa järgi seal selle, selle maalitud naergijat. Et, et veel kaheksakümnendatel aastatel see nii-öelda illus illusianism on ju, või noh, selline tegelikult ju klassikaline trump Toil nimetati seda võttetakse mõne ristlik võte reaalsuse illusiooni, noh, selline kolmedimensionaalses suse illusiooni loomine, eks ole, selline mida, mida keskküla kasutus tegelikult täiesti toimis. Tema ka tema kunsti puhul aga aga. Mulle tundub, et see, mida ta ise kunstnikuna üritas teha, oli, oligi just nimelt seda pidevalt seda kujutatud reaalsust kahtluse alla seada, eks ole, et et tegelikult see erineval moel näidata seda, mismoodi realistlik kujutis ei ole tegelikult üldse realistlik või reaalne. Et see rõhutada seda maali kahe dimensionaalsust, olles ise filigraanne nii-öelda petja illusja rist on ju täisstiil, et tegelikult noh, võib-olla kunstnikud, mina loodangi sellest vestlusest eelkõige seda, et ma saan kunstnike käest mingisuguseid vastuseid selle kohta, mis siis teevad, mis teeb keskkülas tegelikult, et sellise noh, erakordselt virtuoosse, maalija, teda me ju see on noh, see, millena ta on kunsti, Eesti kunsti ajalukku läinud stemalt omanud virtuoosse tehnikuna geniaalse joonistajana. Noh, just seal ütleme siis 70.-te 80.-te aastate kontekstis et võib-olla see on ka minu, minu üks küsimus nendele nendele kunstnikele, aga mis asi see, see it või see miski on siis siis ma arvan, et et selle selle lahtikodeerimise nime ei jõua, aga, aga loots on äkki mine sa teha, mine sa tea, äkki saavad kõik vastused ühel hetkel. Aga kõik head kunstisõbrad siis laupäeval, 12-l septembril tuleb seada sammud kumu kunstinäituse poole, näit ööbinissaaž algusega kell 13, null null aitäh Anders Härm ja Eda Tuulberg. Soovin teile kõike head ja kordaminekut. Lihtsalt aitäh.
