Tere, hea vaataja, olgugi et veel on novembrikuu on  kirikukalendri järgi täna juba esimene advent,  mis tähendab seda, et neli pühapäeva veel  ja jõulud ongi käes. Paljudes kodudes süüdatakse kindlasti see esimene advendiküünal,  teen seda mina ka siin, sest järgmise tunni veedame teie ka. Tartu linnas tasuta abi saavad heaolumeistrite,  eakad või puudega inimesed kellel kukkumisohu tõttu pole  võimalik endal ronida lambipirni või kardinaid vahetama. Mitte proovida, kui soovite. Tere täna me saame lähemalt tuttavaks internetipangaga,  kus on võimalik oma rahaasjadele ligi pääseda  ja näiteks ka arveid tasuda, tegemist on prillitoosi elektriarvega,  mis on veel jätkuvalt maksmata, aga nüüd mul on võimalik  seda ära ka teha. Enne kui jõule tähistama hakkame, tasuks veel kord üle rääkida,  kõik need nõuded ja soovitused, mis meil selles koroona  haiges riigis praegu ette antud on, kindlasti soovitame  kanda maski, see võib olla ka võti, millega me suudame  siis muid d meid ka kasutades rahulike rahulike jõuludeni jõuda. Aga nüüd, kui tulla näiteks selle tomati juurde,  mida me siin äsja valisime, et kui mõelda,  kui paljud inimesed seda võivad olla puutunud. See on üks põhjus, miks tasuks koju jõudes peale selle,  et me esimese asjana käed ära peseme ka pesta näiteks poest  ostetud tomatid ja muud sellised pestavad toiduained. Uskuge, see vein annab sellele pohlamoosile väga,  väga hea meki ja need vürtsid ka, et verivorsti kõrvale  suurepärane lisand ja juustulauale ka igal juhul eelmine  aasta ma tegin neid oma tuttavatele jõulukinkideks  ja ma sain väga-väga head tagasisidet, nii et soovitan  kindlasti proovida. Kas te olete vahel mõelnud selle peale, et  kes on need inimesed, need publiku teenindajad,  kes kõik teevad selleks, et meil see teatriõhtu nauding  oleks ja vat 100 aastases draamateatris ühega neist,  me kohtusime? Saan on valmis. Sellega me peame küll nüüd leppima, et jõulud on hoopis  erinevad varasematest, kui vähegi võimalik,  jääme oma koju oma pere keskele, aga samas on jälle meie  seas neid inimesi, kes on eakaid ja abi vajavad. Ja Aivi leidis Tartust ühe väga vahva seltskonna heaolumeistrid,  kes just eakate inimeste abistamisega tegelevadki. Nii alustab heaolumeister Tarvi Kivipõld oma järjekordset tööpäeva. Tartu linnas tegutseb tõesti kaks sellise ameti nime suse kandjat. Tasuta abi saavad heaolumeistrite, eakad  või puudega inimesed kellel kukkumisohu tõttu pole võimalik  endal ronida lambipirni või kardinaid vahetama,  kes vajavad abi mööbli ringi tõstmisel või suitsuanduri. Patarei vahetamisel. Inimestel on ikka väga palju erinevaid muresid,  et on. On ka pöördutud näiteks. Selliste probleemidega, et pesumasin i töötaja ei oska seda  käima panna. Hästi palju on eakatel ka. Probleeme arvutitega. Ja. Küsivad siis meilt ka arvutialast nõu. Ja. Ja noh Hästi palju on ka elektriprobleeme, millega me ise ei tegele  ja millega me ei tohigi tegeleda. Et siis tavaliselt selliste juhtude puhul oleme Aidanud siis otsida vastavad. Spetsialistid, kes aitavad? Neid probleeme lahendada. Ka tutvustab ja paigaldab heaolumeister vajalikke abivahendeid. Praegu läheb tarvi ühele perele näitama trepironijat,  mis aitab ratastoolis inimest trepist üles  ja alla viia. Selline seadeldis ta on. Ma näitan ära, kuidas ta lihtsalt töötab. Oota. Oot, aga kus see inimene nüüd on, mis alla läheb,  see inimene on siis see mõeldud ratastooli jaoks,  siit käib tagant kinni ja siis käivad siit need klapid lahti. Ja siia vahesse jääb siis ratas, et oleks ära fikseeritud. Vot niimoodi käib see ratas tool siis kui raske see kupatus  Te võite katsuda. Ta ei kukkusid talle ega midagi. No nii tore, aga te võite kohe ise proovida ka,  kui soovite, et siin ei ole midagi keerulist. Põhimõtteliselt ma näitan esimese korra ette,  et tuleb lihtsalt vajutada siit nuppu. Ja siis ta hakkab niimoodi ronima. Võite proovida, kui soovite et vahet pole,  mõlemalt poolt ei pea vajutama, aga üles tuleb lükata ja. Eks ta ole natuke harjumatu selline, kui te soovite seda,  siis see, see jääb siia teie juurde, et lihtsalt tuleb teha leping,  aga, aga jah, see on tasuta ja sama samamoodi on  ka võimalik, kui te soovite seda, on siis terviseabist  võimalik saada tasuta koolitus selle jaoks,  et inimene veel tuleb eraldi näitab ja õpetab teile seda masinat. Ta on täitsa tubli, nii et saab, saab hakkama. Muidu see, mis me siin ringi tõstsime, see on okei,  ma ei oleks vaja midagi muuta. Aga see kapp, millest me rääkisime, mis te tahtsite ülevalt  alla tuua, seda ei soovi, ei üles, ma jaksa te käia praegu  jõulu ja kui on midagi vaja, siis meil on tarviga kokkulepe,  et kui on vaja abi, siis tuleb helistada  ja aga mina siis hakkan minema praegu. Et kui on mingeid muresid, küsimusi, siis julgelt võite pöörduda. Kõike head teile. Head aega. Heaolumeistrite töö on eakaid toetades luua võimalused  normaalseks koduseks eluks. Mõni pealtnäha väike asi võib tegelikult olla vanema inimese  jaoks suur probleem. Oli meil üks eakas proua, tema probleem oli see,  et ta kartis pesemas käia, sest tal oli vann  ja vannipõhi on libe. Ja et tal on pearinglused ka. Et siis ta helistaski murega, et tema sooviks endale vannilauda,  et temal kunagi poeg ehitas, et kas teie saaksite  ka mulle ehitada siuke puidust vannilaua. Ja siis me läksime sellele prouale külla,  rääkisime täpselt tema probleemist ja siis ma näitasin talle,  millised abivahendid on olemas ja näitasin,  et Itakis on mitmeid erinevaid vannilaudasid,  et neid ei ole vaja hakata ise meisterdama,  et need on juba olemas. Selgitasime ära, mis selleks siis vaja on,  et seda vannilauda saada. Ehk siis on isikliku abivahendi kaart ja perearsti tõend,  et saada seda riikliku soodustusega ja. Kui need paberid olid aetud, käisime prouaga koos Hitakis,  ostsime ära vannilaua ja ka tugi käsipuu. Ja hiljem või siis sõitsime tema juurde tagasi. Panin selle vannilaua paika. Käsipuu seina, mis, Sellel hetkel oligi see, et noh, ise mõtled,  et mis ma nüüd nii väga tegin, et tund aega kuskil läks seal,  et noh, justkui ei teinud mitte midagi, aga. Proua oli tõesti väga õnnelik ja kirjutas  ka eraldi kohe tänukirja, et, et tema jaoks oli see väga  suur asi, et kui, kui sa ikkagi ei ole juba kolm kuud  pesemas käinud, sellepärast et sa kardad kukkuda,  siis et jah, kuidagi see hetk oli väga silmi avav,  et nagu. Väga tore, et, Ongi meie jaoks noorte ja. Nii-öelda keskealiste jaoks siis sellised  iseenesestmõistetavad tegevused näiteks nagu kardinavahetus  ja noh, mis seal on siis, aga ikkagi eaka inimese jaoks on  see väga suur asi. See on siis suruõhul töötav Abivahend, mis siis tõstab inimese maast püsti? Sujuvalt, ilma, et teda peaks rebima kuskilt  siis püsti. Ja ma saan aru, minu roll on nüüd praegu see,  et mina olengi siis pikali kukkunud inimene. Jah, tavaliselt noh, kus inimesed kukuvad,  ongi kuhugi, kas kuhugi tooli ja laua vahel  või noh? Tulevad voodis libisevad jah, siis. Selle jaoks. Et et see inimene saada ikkagi kuhugi vähe avaramasse kohta,  ku me saame selle kaamli paika panna, on meil olemas selline libilina,  ehk siis Põhimõtteliselt selle me paneme siis inimese alt läbi  ja selle selle abiga me siis ma peaksin siis olema kuidagi  niimoodi kukkunud, siin. Nii nii, nüüd sa siis sikutab mind siia peale  ja noh, selle selle libilina puhul on hästi hea see,  et kuna ta on selline ring, et siis siin ei ole vaja isegi  erilist jõudu tõesti, et see on väga lihtne. Nii, ja nüüd, kui inimene on siin peal, siis. Lülitame kompressori sisse. Väga selline hea ja julge tunne on igal juhul. Selline tunne on, nagu istuks ühes väga mõnusas tugitoolis  ja nüüd tahaks hakata kohe siit tugitoolist prillitoosi vaatama. Nüüd on siis inimene istuvas asendis, siit on teda juba  tunduvalt lihtsam püsti aidata ja samas noh,  peale kukkumist on ikkagi endal ka see ehmatus,  et mis nüüd juhtus siis samamoodi me pumpame  selle täis inimene saab siin rahulikult veel istuda,  et, et ta ei pea siit kähku hakkama rahmeldama saab  rahulikult puhata, toibuda, taastuda ja siis juba siit on  jah siis tunduvalt lihtsam inimese inimest püsti aidata. Tarvi tunnistab, et töö heaolumeistrina on teda õpetanud  maailma nii-öelda mitme mätta otsast vaatama. Käisin ühele eakale paigaldamas käsipuud vannituppa  ja Eakas istus suures toas ja siis ma olen terve  või noh, väga tihti olen mõelnud, et miks pannakse postkasti  neid näiteks mingi Maxima reklaamlehed, Selveri reklaamlehed,  et, et mille jaoks ja kui ma selle eaka juures kodus olin  ja ma nägin, et, et ta vaatas sealt, et mida koduhooldaja  võiks talle koju osta, siis ma nagu sain aru,  et et noh, jälle mõtled enda vaatepunktist,  milleks seda vaja on, aga tema jaoks ongi see ainuke informatsioon,  kus ta näeb, mida poes müüakse, sest temal ei ole võimalik  seal enam käia. Et see oli üks niisuguseid silmi, avavaid hetki ka. Nii käsipuu sai paika nüüd. No eakate inimeste jaoks on need heaolumeistrid justkui päkapikud,  kes kogu aeg rõõmusõnumeid toovad. Aga sellel ajal, kui, kui väljas liikuda eriti ei saa,  sest ajad on keerulised, on vanematel inimestel väga  tõsiseks probleemiks see, kuidas teha makse  ja ülekandeid nii, et kodunt välja minema ei peaks. Ja siinkohal tuleb appi meie nutimees Karl Gustav Adamsoo. Tere täna me saame lähemalt tuttavaks internetipangaga,  kus on võimalik oma rahaasjadele ligi pääseda  ja näiteks karbid tasuda. Internetipangale pääseb ligi oma veebibrauseri kaudu,  mille ma nüüd ka avan. Kui meil on näiteks Google'i otsing praegu ees,  siis on mugav pääseda internetipanka ka selle panga nime  toksides siia otsingureale, olgu selleks näiteks Swedbank. Ja kui me otsime, siis kohe tulebki esimese valikuna,  reeglina see panga kodulehekülg, millele vajutades pääsemegi  õigesse kohta panka saab sisse logida erinevat mooduseid pidi. Olgu selleks siis marti. ID-kaart. Mobiilide, või ka need, kellel on pinkalkulaator,  SEB internetipangale pääseme ligi näiteks toksides üles  panga veebiaadressi www.sww.ee. Vajutan enteri ja SEB internetipanka pääseb,  kui me valime ülevalt paremalt nurgast, sisenen internetipanka,  anna valiku, vajutan siia peale ja kui me tahame oma  isiklikku kontot vaadata, valin erakliendi. Ja valides omale sobiva sisselogimismeetodi pääsebki,  jälle SEB internetipanka kenasti sisse, aga kuna mina  kasutan kõige rohkem LHV panka, siis lähengi LHV  koduleheküljele LHV.ee sisestandselle aadressi. Vaatan enteri. Ja samamoodi on erinevad viisid meie ees,  kuidas me saaksime internetipanka sisse. Minul on selleks martide. Sisestan siia kasutaja nime. Nende isikukoodi ja kuna minul on smarti idee,  siis tuleb ka minu telefonile teade. Ja olengi kenasti LHV internetipanka sisse logitud. Siin on mul ülevaade olemas, palju mul raha on,  ega seda eriti ei ole. Ja nüüd mul on üks arve vaja ära maksta. Tegemist on prillidoosi elektriarvega, mis on veel jätkuvalt maksmata,  aga nüüd mul on võimalik seda ära ka teha. Selleks, et ma saaksin nüüd seda arvet tasuda,  tuleb mul valida siit vasakult euromärk,  millel on pluss ka juures. Vajutan selle peale, mis tähistab uut makset. Ja nüüd mul tekibki keet, mida täites ma saan e-arve ära tasuda. Kõigepealt on mul vaja siia sisestada saaja nimi,  milleks ongi meil siis Eesti energia. Seejärel on mul vaja siia lisada ka saaja konto number. Mille harilikult leiab üles nende e-arvete alt,  kus on siis vastava panga ja vastava pangakontonumbri info olemas. Kui ma olen kontonumbri siia sisestanud,  pean vaatama ka palju mul on vaja maksta Eesti energiale. Võtan selle summa siit ja panen siia summa reale. Kuna mul on ka siia viitenumber arve üles välja toodud,  siis mul tuleb ka see siia internetipangas sisestada. Ja seejärel asungi maksma, selleks mul on vaja vajutada siia  mustale kastile, kus on pealkirjas maksa  ja ongi arve asutud. Tegelikult on täpselt samasugune loogika  ka kõikidel teistel internetipankadel. Kui sul on ikkagi küsimusi, kuidas näiteks arveid tasuda  internetipangas ringi käia, on üheks lahenduseks võtta  kontakti panga endaga. Seda infot leiab näiteks guugeldades või pankade kodulehekülgedelt. Mina soovin teile turvalist arvete tasumist  ja mõnusat päeva jätku. No enne kui jõule tähistama hakkame, tasuks veel kord üle rääkida,  kõik need nõuded ja soovitused, mis meil selles koroona  haiges riigis praegu ette antud on, seda enam,  et prillidoosis me pole sel teemal üldse rääkinud  ja mul on väga hea meel öelda, tere tulemast terviseametist. Hanna Sepp. Kusagilt peab nüüd alustama, et mida me kõigepealt peaksime  tegema selleks, et need jõulud oleksid meil turvalised. Et tõesti, see, kuidas me täna käitume, on väga suurel määral,  mõjutab seda kuidas saavad olema meie jõulupühad. Kindlasti ei taha me olla jõulude ajal olukorras,  kus meil on haiglad täis raskes seisundis haigeid,  meie surmad on või suremusstatistika on väga kõrge,  et tõesti, me peame täna nägema vaeva, et me saaksime  rahuliku südamega jõule tähistada ja pereringis aega veeta. Mida nüüd Hanna ütleb, et, et tõesta meile,  et see on väga vajalik. Ütle. Jah, maski kandmine on väga vajalik, et see,  see seisukoht on kindlasti meil kõigil terviseekspertidel  olemas ja kõik püüame ka seda järgida. Kui me kanname maski, siis need viirusega saastunud  hingamisteede piisakesed, mis meist rääkides  ja lauldes või või karjudes näiteks välja tulevad,  ei satu siis meid lähedalt, siis ümbritsevatele inimestele  ja seetõttu on siis maski kandmine tõesti väga vajalik. Aga needsamad maskid on väga erinevad, et mõni ütleb kolm tundi,  mõni ütleb kolm päeva, sa pead seda pesema,  ta eest uuesti hoolitsema, et et see nakkus sinna külge ei jää. Maski on meil siis erinevaid, et üks variant,  et me kanname ühekordse ühekordselt kasutatavat maski,  Need on need sinised, on need sinised nii-öelda jah,  et kirurgilised maskid nagu öeldakse, et need,  me siis kanname ära ja viskame ära, et paneme nad  siis sul sul pealt suletavasse kilekotti  ja viskame siis olmeprügi hulka. Kui me kasutame korduvkasutatavaid maski,  mis siis on erinevates tekstiilmaterjalidest,  siis tuleb kindlasti järgida, mis on selle korduvkasutatava  maski efekt, efektiivsus, et sõltuvalt tootjast  ja valmistajast võib see efektiivsus olla väga erinev. Eelkõige soovitame ikkagi kanda kolmekihilist maski ja,  ja tõesti siis tutvuda tootja infoga, et  mis on selle, kuivõrd see mask meid kaitseb  ja kui efektiivne see on. Ja, ja kui me siis kasutame seda korduvkasutatavat maski,  siis pärast kasutamist tuleks see pesta,  vähemalt siis ütleme, 70 kraadise temperatuuriga. Ja, ja pärast seda võime siis uuesti kasutada. Ja kui vaja, siis ka triikida. Veel olen ma kuulnud isegi jah, kui on kortsu,  siis võib ka triikida. Palju räägitakse ka sellest, et kui inimesi on,  ütleme, üks hulktoas on see siis klassiruumis  või kabinetis kusagil siis maskid on ees küll,  aga selles õhus võib-olla ikkagi veel seda,  mis, mis võib nakata, et siis ehk siis tuulutamine. Just täpselt, et hea ventilatsioon on ka väga-väga oluline,  et kui me oleme, ütleme, siis kitsas ruumis,  kus on palju inimesi ja nende inimeste hulgas on  ka haigestunuid siis see viirus satub meid ümbritsevasse  õhku ja võib võivad ka nakatuda need, kes võib-olla on  siis kaugemal kui kaks meetrit, et see viirus võib õhus  nii-öelda püsida mõnda aega ja, ja nakatada  ka siis teisi ruumis olijaid, et ventilatsioon on siinkohal  väga oluline. Just täna kuulsin ma ühelt eakalt inimeselt,  kellel oli mask ees, et tema lähedased sõbrad ei taha maski  ette panna. Ma hoian lihtsalt eemale, kuidas sellesse suhtuda? Eriti just eakaid ja riskigruppi kuuluvad inimesed,  ehk siis krooniliste haigustega inimesed aga  ka siis öelda täiskasvanud terved inimesed,  noored inimesed peaksid ikkagi ka maski kandma. Kui me oleme siseruumis, kus on palju inimesi,  et kui meil ei ole võimalik distantsi hoida,  siis kindlasti tuleks hoida maski ees ja,  ja sellega siis ennast kaitsta. Siin ei tohiks olla kindlasti sellist häbitunnet,  et pigem võiks olla suhtumine selline, et ma tunnen ennast halvasti,  kui mul mask ees ei ole. No televaataja võib küsida nüüd, mis Reet Linna siin räägib,  endal maski ees ei ole? Just aga meil teiega on piisav vahemaa, see ruum siin on  väga suur ja, ja on tunda, et õhu liikuvus on väga hea  ja ventilatsioon on väga hea. Samuti ma näen, et siin muu personal kannab maski,  et et ma arvan, et siinkohal me oleme ikkagi taganud ohutuse. No kui kaua ühes ruumis olles ütleme, öeldakse,  et kuni kolm tundi sa võid olla ühes inimesega lähestikku  ja siis pärast seda juba muutub ohtlikuks või,  või on seal ka mingid mängureeglid üldse,  et hoia eemal. Et lähikontaktiks me peame reeglina siis olukorda,  kus me oleme inimesega lähemal kui kaks meetrit  ja pikemat aega kui 15 minutit, 15 minutit isegi  ja et see kolme tunni mõte, mis võib, võib olla tekkinud sellest,  et et praeguse teadmise põhjal me teame,  et kui see viirus õhku satub, siis ta võib seal püsida kolm tundi,  enne, kui ta pindadele sadeneb. No selge on see, et, et meditsiin on praegu väga keerulises seisus,  sest tegelikult te tegelete ju sellega, millest me keegi  varem mitte midagi ei teadnud, mistõttu ei maksa  ka inimestel süüdistada meditsiini, asutusi  ja inimesi, kes sellega tegelevad, et, et neid,  kes on nakatunud ja ilma sümptomiteta, neid on ikka päris palju. Jah, et asümptomaatilist nakatumist on tõesti tuvastatud  ja mida rohkem me testime, seda rohkem me tõdeme,  et asümptomaatilist kandlust on rohkem kui me võib-olla  alguses oskasime arvata, et tõesti, see olukord on meie  kõigi jaoks uus, täna sellegipoolest oleme,  me tunneme, et me oleme oluliselt teadlikumad,  kui me olime veel kevadel, et kevadel me tõesti olime  silmitsi olukorraga, kus meil oli täiesti uus nakkus,  täiesti uus olukord ja ja tuli tõesti siis väga kiiresti reageerida,  et täna me selle võrra oleme paremas olukorras,  aga tõesti, me siis areneme koos selle olukorraga  ja püüame parimat. Ja prillitoosi vaatajad on väga erinevas vanuses,  et Hanna, tuletage praegu nüüd veel meile kõigile meelde,  millised on need tundemärgid, kui on juba ohumärk,  siis minu minu küljes või, või peres? See sümptomaatika võib olla väga varieeruv,  et tõesti me ütlesime, et võib-olla olukorda,  kus me üldse ei tunne sümptomeid võib-olla et me tunneme  näiteks väsimust, mis on meie jaoks kuidagi ebatavaline,  et me ei oska kuidagi seda väsimust selgitada. Võib-olla selline nõrkus, lihasvalud, aga  ka sellised tavalised respiratoorse haiguse sümptomid,  palavik, kurguvalu, köha-nohu ja, ja mis on  ka tihti kirjeldatud, on see lõhna ja maitsemeele kadumine,  et ka see võib olla iseloomulik tunnus. Aga raskematel juhtudel võib tekkida ka selline  hingamisraskus või hingamispuudulikkus ja see on märk,  et tuleb kindlasti väga kiiresti reageerida,  endale abi abi otsida ja, või siis helistada tõesti  kiirabisse ja paluda abi. Ja, aga kui me oleme haiged, meil ei ole sellist kriitilist seisundit,  siis kindlasti soovitame võtta ühendust,  perearstiga, rääkida perearstile, missugused sümptomid  esinevad perearst, siis hindab olukorda ja vajadusel  siis saadab testima. Aga tõesti siis kui ikkagi on vähem vähemgi kahtlus,  et ollakse haigestunud, siis tuleks kindlasti reageerida  ja võimalikult kiiresti testima jõuda. No öelge oma oma innustavad sõnad televaatajatele veel,  et, et et nad usuksid meie juttu, et see mask on oluline. Et kindlasti soovitame kanda maski, tõesti nagu me  ka ütlesime, et mask peaks saama meie jaoks uueks  normaalsuseks ja, ja see tõesti kaitseb meid kõiki,  et see, see on võib-olla isegi see, see võib-olla  ka võti, millega me suudame siis muid meetmeid  ka kasutades rahulike rahulike jõuludeni jõuda. Suur tänu, Hanna Sepp terviseametist. Mina pean ütlema, et poes käies olen tähele pannud,  et kaugeltki kõigil ei ole küll ees maskid  ja see nüüd tore küll ei ole. Aga meie koristuseksperdid räägivad ki täna sellest,  kuidas peaks poodlema ja see lugu on tehtud enne,  kui meil maskide kandmine peaaegu et kohustuslikuks sai. Me elame viiruste perioodil ja võitleme nähtamatu vaenlasega  ja kui me mõtleme, kui palju me neid pindasid siin oleme  puudutanud siis neid omajagu ja kui nüüd mõelda,  kuidas siis minu kätele võimalikult sattunud mikroobid  võivad jõuda minu organismi, siis nad peavad jõudma mul imaskestale,  ehk ma pean puudutama oma suud silmi või nina Austraalias  tehtud uuringu järgi keskmiselt iga inimene puudutab oma  nägu 27 korda tunnis ja nendest siis silmi,  nina ja suud umbes 10 korda tunnis. Ehk väga oluline on ühest küljest ka märgata,  mida ma teen, ja välistada puudutamisi. Aga nüüd, kui tulla näiteks selle tomati juurde,  mida me siin äsja valisime. Et kui mõelda, kui paljud inimesed seda võivad olla puutunud. See on üks põhjus, miks tasuks koju jõudes peale selle,  et me esimese asjana käed ära peseme ka pesta näiteks poest  ostetud tomatid ja muud sellised pestavad ütleme  siis toiduained. Ja pärast poeskäiku kui meil ei ole võimalik käsi pesta on  mõistlik need desinfitseerida, sest me oleme kandnud  ja puudutanud mida iganes. Ja me võime kasutada neid desinfitseerivaid aineid,  mida pakutakse poodides, aga meil, võib-olla  ka endal väikene pakend alati käepärast,  sest selliseid olukordi, kus me ei saa käsi pesta,  tuleb ka ette käsi me hõõrume seni, kuni nad on kuivad. Ja nüüd poekotist. Ma toetan ta korra maha, hõõrun edasi ja pange nüüd tähele,  mis toimub, et ta on põrandal. Kui ma lähen koju, siis ma istun autosse,  panen ta pagasnikusse või põrandale või istme peale,  siis võttes võtmeid, toetan ta uuesti põrandale,  et ühesõnaga kott koti teekonda tasub samamoodi jälgida  ja mitte mingil juhul ei tohiks seda siis koju jõudes tõsta  köögilauale või töö tasapinnale. Et hoiame need mikroobid, mis on juba põrandalt külge hakanud,  ka põrandal. Ja kui me mõtleme veel koti peale, siis kott määrdub  ka seestpoolt, sest osad pakendid on kas lahtised  või katki. Inimesed on puutunud enne neid samu tooteid,  mis on siin ehk see kott on ka seestpoolt määrdunud  ja seetõttu tasuks kotti kindlasti pesta. On tehtud erinevaid uuringuid ja üks uuring näitab,  et 50 protsenti inimestest ei pese oma poekotte. Samas on mõõdistamiste järgi jõutud järelduseni,  et ühes poekotis leidub rohkem mikroobe kui aluspesu. Ka Eestis on tehtud uuring neli aastat tagasi  mille tulemusel selgus, et eestlased väga armastavad  korduvkasutatavaid poekotte. Tervelt 90 protsenti inimestest kasutab neid. Samas peseb regulaarselt iga nädal kõigest seitse protsenti. Ja 44 protsenti inimestest ei tea isegi,  kas pesta kord aastas või üldse pesta. Nii et mõelgem selle peale, peseme oma poekotti regulaarselt. Mida siis siit täna kaasa võtta? Kõigepealt mõtleme, mida me puudutame. Siis mõtleme, kuidas need mikroobid võivad meie organismi jõuda,  ehk tark oleks natuke jälgida oma käitumist,  kui palju me oma suud nina puudutame ja kui vähegi võimalik,  peseme, peseme käsi, peseme poekotte ja kui see ei ole võimalik,  siis võtame appi desinfitseeriv aine ja siis desinfitseerime  oma käsi. Ma ei väsi kordamast, et maski kandmine on tõesti nüüd väga  vajalik ja poekotte tuleb ka ikka pesta. Aga meie armas Liia on juba jõululainel,  tema valmistab seekord meile pohla moosi veiniga  ja see saab olema kindlasti väga eriline. Täna keedame koos pohla punaveini moosi sel aastal. Pohli on küll rikkalikult metsades, aga seda saab keeta  ka sügavkülmapohladega suurepäraselt ja seda kogust pole palju. Mida me täna teeme, see on umbes 800 milliliitrit. Et siis kaks sellist, umbes 300 400 milliliitrist purki  või veel vahvam on teha ta väikestest, see paarisaja  milliliitrise purkidesse, sest seda on väga tore kinkida. See ei ole küll moos, millega pannkooki hommikul süüa,  aga see sobib väga hästi juustulauale ja suurepäraselt  muideks verivorstide kõrvale, nii et mõelge,  jälgige ja seda on ülilihtne teha, ta on kiire moos. Kõigepealt ma steriliseerin purgid, selleks ma panen ahju  külma ahju, panen sisse ja panen 140 kraadi juurde. Ja panen purgid külma ahju. Teistpidi. Kes tahab, võib ka vee alt külma vee alt läbi loputada,  purgid aga ei pea, sest nad steriliseerivad  siis sama kaua, kuni mul see moos pliidil podiseb. Kaaned panen vette ja keema, panen selle natuke hiljem,  et vahetult siis keevana võtta, need kaaned. Ja moosi jaoks kõigepealt ma hautan maitseaineid,  siia läheb sisse üks tähtanis, kaks kaneeli,  koort ja üks kuus-seitse nelgi tera. Et panen potti. Ja hauta neid siis kolmes kolmes ja pooles detsiliitrit punaveinis. See võiks olla mitte magus vein, sest suhkrut läheb meil  niigi palju. Aga mingi kergem vein selline. Ja kui see juba läheb keema, meil siis hautame neid  maitseaineid punaveinis umbes viis minutit. Et selle hautamise käigus alkohol loomulikult jälle aurustub,  nii et me ei pea kartma, et me sööme alkoholi otseselt sisse. Aga uskuge, see vein annab sellele pohlamoosile väga-väga  hea meki ja need vürtsid ka, et verivorsti kõrvale  suurepärane lisand ja juustulauale ka igal juhul eelmine  aasta ma tegin neid oma tuttavatele jõulukinkideks  ja ma sain väga-väga head tagasisidet, nii et soovitan  kindlasti pova. Nii vein läheb juba keema ja kui see vein nüüd keeb,  siis viis minutit. Nüüd on viis minutit mul keenud, ma korjan need iludused  siit välja. Et kui mõni nelgitera jääb ma ei tea, kas ma suudan kõiki leida. Siis ei juhtu midagi, see nelk või võib ka sisse jääda,  aga ma ikka otsis neid. Nii kui enamuse gi kätte saab, on kahesti,  mina sain. Ja nüüd lisan siia 500 grammi pohli, et nagu ma ütlesin,  võivad need olla nii külmutatud kui värsked,  kuidas kellelgi? Võimalus parajasti on. Ja nad jäävad jälle meil viieks minutiks  ja keema. Panen natuke temperatuuri juurde,  et siis ta võtab kiiremini kuumuse üles ja neid võib nüüd  siis keemise aeg natuke segada ka. Nüüd on need pohlad meil siin veinis viis minutit keenud. Ja nüüd ma panen purgikaaned keema, et parasjagu  selle viie minutiga ka steriliseerivad läbi  ja ma lisan siia viis, seitse liitrit moosisuhkrut just  nimelt moosisuhkrut, sellepärast et siis see moos pakseneb  nagu mõnusaks tarretiseks, siin on päris palju veini,  et see ei anna meil sellist paksust, et ma soovitan  kindlasti siia moosi suhkru lisada ja nüüd jälle viis minutit. Keeb meil aeg-ajalt võib segada ja siis läheb juba  kuumadesse purkidesse. Ei saa salata, et siin vürtsikates veiniaroomides võib päris  švipsi jääda. Aga, aga need raamid on head. Nüüd ma llitan pliidi välja. Kaaned on ka viis minutit keenud meil siin  ja korjan ära selle vahu moosi pealt, mis on natuke tekkinud. Pohla moosilt pole seda üldse lihtne korjata tuleb koos  väikeste mammudega, aga aga üritame natuke kätte saada. Hea küll. Võtan välja ahjust purgid. Panen need võimalikud poti ligi, et siis on hea siit järjest  seda moosi panna. Nii ja siis. Katsume nüüd nad kuidagi siia purki saada. Ma panen purgid alati võimalikult täis, et  selle kaane ja purgi vahele jääb suht vähe õhku veel. Nüüd võib veel, kellel, kes näeb natukene siin,  mingit vahtu võib veel pealt ära korjata. Ja panen pinsetiga. Nüüd on alati probleem, et leida see õige kaas. Keeran alguses kergelt kinni. Ja nüüd tõstame ka teise purgi täis. Ja kunagi me ei tea täpselt ette, kas tuleb täpselt siia  purkidesse või mitte ja alati on tore, kui jääb väikse  kausiga natuke ka söömiseks, mida jääb ka meil täna. Siia poti põhja. Ja see jääb juba jahtuma ja saame süüa pärast. Aga mõnusat moosikeetmist teile. No teada on, et eestlased on laulurahvas,  tegelikult oleme me ka teatrirahvas. Aga kas te olete vahel mõelnud selle peale,  et kes on need inimesed, need publiku teenindajad,  kes kõik teevad selleks, et meil see teatriõhtu nauding  oleks ja vat 100 aastases draamateatris,  ühega neist, me kohtusime? Öeldakse, et teater algab kas garderoobist  või ka puhvetist ja puhvetis me nüüd Eve Marega just istumegi. Teater sai 100 aastaseks ja teie olete siin olnud terve igaviku. Millal esimest korda siia jõudsite? Minu teatrisse tulek hakkas juba sünniga peaaegu,  sest minu isa töötas kuni 59. aastani siin 39 aastat. Ja nii, et mina olen seotud selle majaga,  see on mu armastus. Aga tööle tulin ma 2005. aastal, nii et nüüd saab mul 15  aastat täis. Ja algul oligi garderoobis. Aga isa, kelle isa siin töötas, siis, et ma lugesin kusagilt,  et Jüri Järvet on öelnud, et ta oli siin. Ta alustas asja saaja ja jah, siis ta oli peaminister,  lõpetas peaadministraatorina ja ta oli lavainspektor  siis tol ajal nimetati nii. Aga kui ta oli asjaajamis, oli töölisteatri ajal tema ajada  kõik ringreisid. Kõik sõidud igale poole, küll rongide ja autodega,  kuidas nad sõitsid siin mööda Eestit. Ega paljud ei mäletagi seda, et toona ei olnud sugugi see  lihtsalt draamateater, vaid see oli Viktor Kingissepa  nimeline riiklik, see oli viiekümnendatel jah,  kui me saime pärast Moskva seda dekaadi või  mis seal oli suured kultuuripäevad. Pärast seda saime kõiksugu tööpunalipu orden  ja mis siis kõik juurde pandi. Üks tore fakt on ka see, et te tegelikult olete õppinud  selles noh, minu teada nagu Draamateatri stuudios,  aga tegelikult teatriühingu õppestuudio ja õppisite nagu näitlejaks. Kolmanda kategooria näitlejana lõpetasin. No nisuke siis pandi, et tere, tere. Ei, ei, ei. Meil olid. No me ikka, kuidas ma ütlen, ma oleks võinud minna,  meil läksid ju inimesed Elgi allo näiteks. Estoniasse. Piret Sikkel oli Rakveres, Felix Kark oli algul Rakveres,  nüüd nüüd Pärnus ju väga kaua mängis veel. Noh, ja nii kõik liiguvad. Aga mis juhtus teiega teist näitajate tulu,  no läks nii, et oli see mehele mineku valu. Ja mul mees töötas sellise koha peal, kus Viljandis,  kuhu Aleksats mind tol ajal nagu kutsus siis tema ei olnud  seal tööd. Ja ma jäingi tööstusprojekti tööle. Sehkendasin sinna Endel Simmermanni näiteringi juhatama  ja ma. Ja ja, ja, ja siis ma sain 16 aastat. Seal näidendites mängida ja mitte, siis palun kiri,  vaid ikka kihvt teosi. Nii et ma sain rahuldatud oma selle vajaduse. Aga nüüd siin ka me käime laval vahetevahel täna õhtulgi. Jooksen veel selles etenduses lavale. Kui perenaine. Ja Ita Everi etenduses olime kaasas päris kolm hooaega. See oli see teed, juuakse kell viis. Kuuekesi olime me siis Ita Everi sõbrannad  ja siis me olime veel Valgre suveetendustes rahvariietega  käisime siis sõdureid vastu võtmas ja tervitamas  ja Teil kohe silmad säravad, kui te seda juttu räägite praegu,  et tuleb meelde. Aga stuudio ajal sain ma ka. Tammur pani meid pankrotti tantsima, must lanna sid,  tantsisime ja siis oli veel 65. aastal, see oli  ka enne lõppu. Oli pulmapäeval selline etendus. Ester Pajusooga olime õed. Aga kes teid meelitas siia siis nüüd pärast seda,  kui te olite pika pausi pidanud, kest, ester Purje. Me elasime Lasnamäel kõrvuti majades ja ta käis mul kannul  juba kaua aega, et millal sa tuled ja millal sa,  mis ta ütles, et kelleks sa tuled, no pileti  või selleks piletiöriks. Aga kuna siin üks proua murdis käeluu, siis olin ma all  garderoobis ja peaaegu aasta ja ma ei tahtnud sealt sugugi  ära tulla. Mulle meeldis seal all. Töö on selline, et sa tuled kodunt välja,  et ühest küljest on siin ju päev otsa sul jalgade peal  või õhtu läbi, eks ole, ja pikad õhtud on. Aga samas ta teiselt poolt hästi palju annab. Jah, mul tütar ikka küsib, et kuidas sa suudad ema õhtul  välja minna. Ma ütlesin, ma lähen rõõmuga. Ja siin on meie publiku teenindajad käituba,  kus on jah, meie riided ja siit lähme sisse,  aga siin on see nüüd kõikide nende teenindajate  kostüümikesed 23 olema jah, 23, neli ja nii,  meil on uued vormid. Täiesti täiesti uued. 13. oktoobril panime esimest korda selga,  no ja kuidas tunda, noh jah, natukene võõrastav,  aga päris ilusad ju, aga ikka keegi on kujundanud. See on kostüümi kunstnik Jaanus Vahtra. Ja ma kuulsin, et see pidi nagu mingisse ajastusse kukkuma  ja pidi olema kahekümnendat kolmekümnendat aastat. Kui vara te siis tulete siia, et see kostüüm selga panna,  ennast panna õhtuks valmis? Üldiselt pool kuus, me peaksime olema kõik vormis. Mina olen harjunud vara tulema, mina olen kell viis siin,  ma panen veel kavasid õhtul nagu saalidesse. Kui on kolm saali, siis kolme saalikavad. Kolmekesi paneme minul küsimus kohe, et see töö on ju  tegelikult pikk, kogu aeg tuleb edasi-tagasi sebida,  mis need jalad ütlevad ja, ja kuidas nende jalanõudega  hakkama saate, et need ju keegi teile ei,  need on ikka oma jaoks ikka hea, et on joosta. Oled väikses saalis on viies korrus, kui oled maalisaalis,  on neljas korrus? Jah. Siis on tagavaraks niisugused väiksed kontsaga kingad ka,  kui on näiteks lilli lähed lavale viima,  siis tahad olla nagu. Natuke kipsis. Ja, ja siis, enne kui te tööpäev algab, siis see kindlasti noh,  siin on ka mitu peeglit kohe vaatate üle ennast väike peale  ja soeng pähe. Noh, soeng jah, muidugi peabki olema ju,  sa pead ikka korrektne olema ju, kui võtad publikut vastu. Aga nüüd on veel meil visiirid ette vaja,  see ka, ja minul on ta nüüd siin sees ja  siis nagu soeng kaob ju üldiselt ära, haigus natukene,  mis sa teed, aeg on selline, et aitäh, et panen  selle Pea panema siis, kui te kohtute publiku kella kuuest  on meil siis see visi ees. Aga ma ei tea, kas ma nüüd äkki vist peaks siit välja minema,  sest te tahate na vahel ja minul on vaja. Meil on enne etendust vaja võtta ju katted ära. Juhul kui on lühem etendus, kui kell 11 lõpeb,  nagu meil mõni lõpeb ja täna te olete siis  mis täna ma len põranda perenaine. Ja siis ma vaatan, kui esimene rõdu on oma 16 ust kinni  pannud ja kõik on okei. Siis ma ütlen juba inspitsiendile, et etendus võib alata,  sest saal on valmis. Aga on tal meeles, milline see esimene tööpäev oli,  Ma mäletan seda esimest päeva, kui ma pidin tulema siia  garderoobist ja just nimelt siia saali. Ja siis oli üks etendus meil, kus oli vaja,  et kui lava on valge, siis on, tähendab pime  siis me ei tohtinud ka siin pidid isegi need rohelised  poisid olid meil pimedaks tehtud, ei tohtinud kedagi saali lasta. Vot need, et kust minek, kuhu tuleb, kuhu läheb,  need pidid kõik ära, siis ma mõtlesin 16 ust,  püha jumal, kuidas ma jaksan, kuidas ma jooksen? Seda ma kartsin kõige rohkem, vot see on mul meeles. No fuajee on teatris see koht, kus külastaja esimest korda  teid kõiki näeb. Kes iganes siin ka siis on, selleks peab olema sirge seljaga,  naeratav ja täpselt teretama kõiki. Ja nüüd koroona ajal on meil tehtud lahti  ka seoks, nii et kahelt poolt saab publik sisse. See on niimoodi hajutamiseks. Aga kui saalis istuvad, siis istuvad ikkagi noh kõrvuti  ja aga meil on sellest, eks ole, visiirid ees. Ukse peal on kindad käes, see, kes müüb kavasid,  sellel on ka kindad ja me müüme ka maske. Aga on nende aastate jooksul publikus juba saanud väga  paljude inimestel lihtsalt tuttavaks, no  nii tuttavaks, et täitsa uskumatu. Üks proua läks aastaid tagasi, must mööda tuleb tagasi. Vabandage, proua, ma ei ütlenud teile, tere,  mina vaatan, ma ei tunne teda, oi, aga ma käin  nii tihti Draamateatris. No vot, ja nüüd ongi ta nii suur sõbranna käib  ja räägib kõik oma elud ja väga toredad publik on väga tore,  kui ei jää hiljaks, siis on meil raskusi. Eriti, kui on saal väga täis, isegi kolmas rõdu,  siis ei ole neid hilinejaid kuhugile panna. Saali on raske ka viia. Samas, kui me ka viime neid, siis meie võime saada teiselt  inimeselt publikust ka märkuse, et miks te segate etendust  me ei saa vaadata. Niisugused märkused tulevad ka. Tere, väike saal, lähete üles viiendale korrusele. Viies korrus. Aga muidugi, probleem on see, et väga tihti ei vaadata,  kuhu saali sa lähed. Ja siis, kui hakkab etendus juba vaatad varsti peale saalis  juba enam-vähem kõik istuvad, siis näed,  et kuskil seisab üks trobikond inimesi, mis  ega keegi pole koha peal istunud. Ise lähed juurde. Esimene asi on see, et teil on müüdud topeltpiletid. Mina palun siis, et näidake mulle oma. Ei, mul on põrand. Aga siis tuleb välja, et tal on väikse saali põrand,  siis ruttu lopsaps üles. Minge ruttu, kohe hakkab etendus peale. No niisuguseid asju on ikka viimasel ajal päris tihti,  ma ei tea, nad ei vaata, oi, me oleme esimest korda,  me ei teadnud. Mis siis on, läheb vari punaseks ka, aga ei tohi ju,  ei tohi, ei tohi mingil juhul, jah, noh,  teedki nalja, ütleb. Kava on sealpool, aga selle lehe võite võtta  nii niisama kaasa, siin on meie etendust,  st jah. Tere. Loosid on üks korrus kõrgemal. Mis loos teil on? 16 on siin üles ja viimane loos. Palun, palun. Kes oli see esimene, ütleme teie jaoks niisugune suur kuju,  keda te siin kohtasite, et nad, mina olen  ka sellest põlvkonnast, kes mäletab Hugo Lauri  ja kogu seda ses ja nad on ju meie juures kodus kõik käinud peaaegu,  aga. Olev Veskollat ja Aadu Hõimre tõi oma väikse kutsika meile ühe,  ühe oma kutsikapoeg, koera poegadest ja muide isegi Panso. Aga see olevat olnud enne minu sündi või umbes  siis aga naisnäitlejatest, kes olid tol ajal korfeed,  noh minu jaoks muidugi Salme Reek, Aino Talvi ju. Ja 53. aastal, kui tuli Ita Ever, siis praegu küsitakse,  et kuidas sa, Ita Everiga sina räägid, aga mina olin  siis 13 ja tema tuli nii ilus, uus näitleja. Nii et noh, vot niisugused armsad inimesed on kõik siin  majas ja nüüd need noored, kes tulevad. Tere, tere. Tere. Aitäh. Oi, tere, tere. Tere. Kellele teie poolt siis? Kitile kõik itile ootama, ei, ma panen sinna ilusti,  hakka aitäh. Te tulite siia tegelikult siis, kui te jäite pensionile,  mida see aeg teile kõik nüüd andnud on? Oi, ainult paksu armastust. Ma olen väga õnnelik siin majas. Et te olete suhtleja inimene, teil on seda väga vaja olnud,  et ma ei kujutaks ette, et ma ei ole siin. Teist kas üks ja kaks. Ja mina usun küll, et iga teatrisse tuli  ja teatrikülastaja vaimustub teie sära silmadest  ja ma tahan nüüd lõpetuseks küsida tõsiselt,  kus siis teater peale hakkab, kas garderoobist või,  või puhvetist. No kõigepealt nad lähevad ikkagi garderoobi,  võtavad riided ära ja siis kohe puhvetisse,  sest saali jõuavad nad viimasel minutil. Saal on valmis. Tänu proua EveMarele saime teada, kui olulised on publiku  teenindajad teatris aga advendiaeg on tõesti käes  ja nüüd on aeg mõelda kodu kaunistamise peale  ja mõelda ka sellele, millised need pühad seekord saavad  olema ja sellele, et me ikka terveks jääks. Igal juhul, kindel on küll see, et meie kohtume nädala pärast,  pühapäeval jälle teiega, olge terved, olge hoitud maskid  ette ja elame veel.
