Eelmises linnuaabitsa saates kõnelesime Räslastest ja kuulasime nende häälitsusi. Te kuulsite laulmas mustrastast. Hoburestast, kes laulu poolest mustlastalle väga sarnane Ja laulu räästast, kelle laul ööbikulaulule mõneti sarnane ja kes sellepärast ka abiööbiku nime kannab Täna jääb meil kuulata hall rastaja vainurästa hääli. Hallrästas on parkide metsasalude elanik. Ta armastab elada kolooniatena. Hallrästas tuntakse hästi. Aga teda kutsutakse ekslikult hoburastaks. Hall Räslast kutsutakse kabascrastaks või koguni pask närakaks. Selleks on muidugi omad põhjused. Ronige hallrästa pesapuule ja võib juhtuda, et need põhjused saavad teile siis selgeks. Enne kui ronima hakkate. Tõmmake selga vana vihmamantel. Häälitsusi pole hallrästa, palju. Hallrästad, kägistavad pargis. Väga omapärane lind laululindude seas on vainurästas. Huvitavaks muudab vainu las ta tema laulu murrete ehk dialektide rohkus. Teadlased ütlevad need dialektid olevat geograafilised. Eri piirkondade vainurästad, laulavad seega erinevaid murrakuid. Professor Aleksei Malachowski Leningradi ülikoolist väidab oma uurimuste põhjal, et üksnes Leningradi ligemas ümbruses olevat vainurästa laulus võimalik eristada üle 40 variandi. Eestis ei ole vainurästa laulu üksikasjaliselt uuritud, aga murdeid laulavad meiegi vainurästad. Kuulakem näiteks kolme vainurästa laulu. Esimene lindistatud Alutagusel, teine Navesti jõe kaldal Letvas ja kolmas kõrvemaal külvandus. Kui vainurästas häirida hakata säristama, te kuulete nüüd pesa juures häiritud vainu rastaste paari häälitsemas. Kuulake, kuidas paanika kandub üle ka teistele lindudele. Aga sügiseöödel, kui linnud rändavad annavad vainurästad endast märku vaiksete säutsatustega. Te võite neid kuulda valgustatud linnade kohal metsas, lõkketule ääres istudes või ka sügavas mustas öös. Ja lõpetuseks helilint, millel reastatud terve rida vainurästa laulu dialekte erinevates ettekannetes.
