Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere kaunist pühapäev. Ja raadio kahe kuulaja sinu ees on rännusaade reispass. Mina olen vaikset tõrkin ja me jätkame tänases saates tas joone joonistamist mööda Kuubat, Mehhikot ja Guatemaalat. Saatekülaliseks on hispaania keele filoloog Maarja paesalu, kelle mitmekuuline rännak neil kolmel maal lõpes alles sel aastal. Ning kui eelmises saates rääkisime Kuubast ning jõudsime välja Mehhikosse, jõudsime põgusalt rääkida turvalisusest, Mexico Citys, nipet-näpet veel. Siis täna, lisaks Mehhikole edasi rändamisele jõuame kindlasti välja sellise, las Annikovi maale, mille nimi on Guatemala. Ning loomulikult tuletan heale kuulajale meelde, et kes meid eelmisel nädalal ei juhtunud kuulma, siis saate seda pärast teha igas podcasti programmis või raadio kahe kodulehel, ola Autravess. Maarja Olaivo. Tere. Meil jäi jutuajamine pooleli, Mehhiko City täpselt ei tea kus, aga võib-olla see ei olegi hetkel oluline, kui sa nüüd võtaksid mul näpust kinni ja asendaksid need kaardi peal kuskile paika Mehhikos oma rannad. Kus oleks nüüd ma liiguks siis Mexico Cityst kusagil pooleteise tunni tee kaugusele lõuna poole, ilusasse poebla koloniaallinna kus on siis värvilised vägevad häär, päride ja palju huvitavaid kirikuid, et võib-olla on üks Mehhiko linnu, kus on siis nagu võib-olla kõige rohkem kirikuid ültse ühe linna peale kokku kogu Mehhiko arvestuses. Ja nüüd võiks võib-olla toonitada seda, et mehhiklased on ikkagi läbinisti katoliiklased ja kui sa oled katoliiklane, see tähendab, et sul on ka väga palju igasugu püha, kuid igasugu pidupäevi ja just seal poidla linnas ongi üks vahva pühak või õigemini selle pühaku muumia pühaku nimi on siis Sebastian, teab Pariisi. Ja selline mees elas siis 16. sajandil talis hispaanlane talit kolonisaator ja ta tuli sisse sinna poebla kanti põhimõtteliselt infrastruktuuri tegema, aitas rajada teid. Ja tollases mõistes tal oli ka oma sihuke vankrifirma, ehk siis aitas, aitas teha vankreid. Ja enne nagu oma eluõhtul ta siis astus Francis Khani ordusse ja maeti ta ilusti maha, kui ta vanadusse suri, aga millegipärast kusagil 50 aastat hiljem taheti teda ümber matta, ma ei teagi, miks kaevati tema keha üles, leiti, et see ei ole absoluutselt muutunud, et see on täiesti samasugune. Et kui, nagu, kui sa maha maeti ja siis leitigi, et oi, et see on ikkagi ime ja nii saigi sisse pas tähendab karistust ja tema muumia, mis on siiamaani väga hästi säilinud, on siis seal Buebla kirikus ja inimesed käivad selle muumia juures tunnistamas oma autosid, võtavad oma, et kaasa lähevad sinna muumia juurde ja loevad siis mõne palve ja usuvad, et edaspidi on siis kõik sõidud neil turvalised, sest et Sebastian on siis teeliste, sõitjate ja rändurite püha. Ja vabandust, mul lihtsalt tuli meelde lambist üks, üks Delfi pealkiri, kus oli kirjas, et Peruus ei jõua 200 muumiat väljakaevamist ära oodata. Vaesekesed, seal tükk aega seal maa sees olnud, ootavad, ootavad väljakaevamist kuidagi. Kuidagi ei jõua ära oodata. See selleks, okei, liigume edasi sinu matkal mööda, Mehhikot. Võiksime järgmisena peatuse teha. Nüüd järgmisena võiks siis teha peatuse täitsa Mehhiko lõuna pool lõunaosas siis base maakonnas ja sellises toredas külas, mille nimi on Sanhandsa mullad, mis on siis selline küla, kus on hästi näha, kuidas see mehhiklaste nii-öelda nii sisse juurdunud katoliiklus seguneb siis indiaanlaste uskumustega, et Mehhikos on ka indiaani kogukond üsna suur, kusagil kusagil üks viiendik Mehhiko rahvastikust on indiaanlased, räägitakse 70 teri indiaani keelt ja loomulikult on siis mitusada murret ja murra, et ka igal keelel ja mida lõuna poole Mehhikos minna, seda rohkem seda indiaani kihistust näeb. Eriti hästi läheb siis seda seal Sanhansa mullas, kus siis elab selline indiaani rahvus rahvusgrupp nagu siis sotsilli, indiaanlased võisid sotsilli maiad, nad kuuluvad siis nagu maiade hulka üldisemalt. Ja neil on seal külas ka täitsa oma nii-öelda autonoomne valitsus, võiks öelda, sest et Mehhiko keskvõim on mõneti indiaanlaste vastu üpris sõbralikke, lubab neil siis näiteks mõnes külas siis omada korrakaitseorganeid ja nagu annab neile üpriski vabad käed oma kogukonna valitsemisel ja seal ongi, lähed sinna külla ja sa kohe näed seal selliseid indiaanimehi, kes kannavad musti karvaseid lambanahast kasukaid. Kuna linn on merepinnast üpris või küla merepinnast üpris kõrgel ja ilm on pigem nagu jahe, siis neil on ka suured sellised puust dokid käes ja nemad on siis kohalikud politseinikud ja nagu ma juba ütlesin, on see küla siis selline hea näide usundite põimumisest, et seal on selline vägev kirik. Sanhandsa mula, kirik, mis on siis pealtnäha vaatad, et on katoliku kirik, lähed sisse, näed katoliku pühakuid seal aga pühakukujude küljes on päikesest peeglid, mille indiaanlased on siis sinna pannud ja need siis aitavad kurja tagasi peegeldada, ütlema või minema peegeldada. Lähed sinna kirikusse, sissepõrand on kaetud männiokastega tunda nii sihukest, kas su paksu selliste lõhnamis kohe hakkab sõrmetesse kopaali vaigu lõhn on ju, mis siis ka puhastab, aitab uueks teha ja kui sul veab, siis sa näed ka seal selliste nii-öelda puhastamise ja ravitsemised tseremooniat, ehk siis need sotsilli indiaanlased istuvad põrandal põlvitavad sageli siis rituaali keskne tegelane siis kurandeero, ehk siis nagu mingi preester või siis ravitseja palvetatakse sotsilli keeles siis juuakse ühte spetsiaalset jooki, mille nimi on boss ja see on siis tehtud maisist, nisust ja suhkru Joost suhkruroost, selline üpris üpris kange viin, võiks öelda isegi puskar, mis aitab ka nagu puhastuda jumalatega paremini ühendust saada. Ja hästi huvitav on seal ka see, et on natuke selline väike modernsuse maika juures, sest et nad joovad seal ka Coca-Colat või petsid ja kuidas see siis nagu asja juurde käib, et nad nagu usuvad, et see noh, kui sa jood neid karastusjooke, siis paratamatult sul tahab see gaas ülevalt poolt välja tulla ja seega siis neid vabastada nagu taagast vabastab siis neid nagu nagu igasugu mustusest või siis võib-olla mis on nende hinge või sisse kogunenud. Ja kui eriti hästi läheb külalisel, siis ta näeb seal ka, kuidas ohverdatakse kanu keset kirikut, ehk siis kanadel võeti, võetakse pea maha ja siis see nii-öelda ilma peata kana antakse siis mingi kogukonna liikme kätte, kellel on siis mingisugune vaevus või mure ja usutakse siis ka, et see nii-öelda see, mis inimest painab, et ta nüüd läheb siis selle surnud kana sisse ja niimoodi siis saadakse siis ka vabast vabaks oma oma oma muresti, oma ängistusest, aga energeetiliselt oli see õhkkond seal kirikus hästi-hästi nagu võib-olla isegi häiriv, et väga kaua väga kaua ei jaksanud seal olla ja loomulikult pildistamine ei olnud lubatud ja kui välismaalasena sinna sisse minna, et ikkagi tasub väga tagaplaanile hoida. Küsin kombetalituste eest ja rituaalidest rääkida, mul on üks märksõna, mis me siin kokku leppisime või, või, või nii-öelda saatepidepunkt on ka temast kal. Ehk siis higitelgi tseremoonia. Räägi mulle sellest kogemusest. Temas kallid tseremooniast ma sain ka siis osa nii-öelda Mehhiko lõunapoolsemas piirkonnas sellises külas nagu Sanhoseidel passifiko, mis on siis kuulus selle poolest, et seal kasvavad metsas maagilised seened ja kõik huvilised saavad siis neid seeni ka seal proovida. Mina neid seeni teatud põhjustel ei proovinud, põhipõhjus oli see, et ma üksinda reisisin naisterahvas kaema, leidsin, et on targem, võib-olla sellised kogemused tulevikku. Ta kui üldse, aga jah, seal seda temast kalli rituaali rituaalis. Ma siis osalesin ja tõesti temast kallan selline higitelk nahuvatli, kellest ta siis indiaanikeelestki tähendabki higimaja konkreetselt see on siis savist või siis kinnistan ju üsnagi selline selline madal madal ehitis ja sinna minek on siis nagu minek, ema uska ja kui sa sealt tagasi tuled välja tuled, et siis sa oled ka nagu uueks saanud, ütleme nii. Ja loomulikult sellel tseremoonial on ka siis juhte, minu temast tseremooniat juhtis siis Ottegi indiaanlane, kes siis laulis ka juurde Sappoteegi keeles luges palveid Sappoteegi keeles. Ja nii ma siis seal kuumuses istusingi koos mõne teisega ja süsteem on siis selline, et lähed sinna sisse, seal keskel on siis kuumad kivid mida siis järjest juurde pannakse temast kallilon traditsiooniliselt neli tasandit või neli ust, neli Boertata. Ja iga tasandiga pannakse neid kive siis juurde ja iga tasandiga sa siis lased järjest lahti nagu oma taagast ja saad nagu järjest uuemaksja järjest puhtamaks. Ja mina olen Eestis väga suur saunasõber, aga sellegipoolest oli see Temascali riitus minu jaoks raske just nimelt sellepärast, et mõistus hakkas tõrkuma, keha pidas küll kuumusele vastu, aga mõistus lõi kohe siis, et aga äkki, mis siis saab, kui ma panen pildi tasku? Õnneks ei pannud ja see ongi osa kogemusest ja sedasi rituaali juhtkond, et loomulikult, et see hirm või selline lukku minemine, kuulubki asja juurde, ka sellest tuleb siis ikkagi vabaks saada, et siis et siis puhtaks saada, hingeliselt. Ja San Hosedel passifikol maagiline koht, ma oma elu esimese Temascallid tseremoonia samuti sealsamas. Sain pähe ja ma ei mäletagi, kas mees on ühesõnaga kes need meie šamaanid seal olid. Ja asuta siis vaikse ookeani ja ja siis mägede vahel vist üle kahe kilomeetri merepinnast sinna õhtuti veidi jahe, aga võib-olla ma olen isegi sellest mingis varasemas saates rääkinud, võib-olla mitte, pole oluline igal juhul ta on sellise suure, kuidas ma ütlen selle nagu külje peale raiutud niimoodi, et igasugune maja, maja, tee või mingisugune põllulapikene, kõik on nagu seal, eks. Et sa ei peaks käima nagu mingi 45 kraadise nurga all kogu aeg, siis on lihtsalt süvendatud sellised kliendid sisse. Aga siis, kui need mingid õhtul tulid nad mere poolt nagu siis noh, mingid tuuleiilid, ma mäletan, kuidas nad nagu ookeanilained lihtsalt sõitsid niimoodi üle nõnda selle männimetsa, mingite puude ja, ja sellepärast ma ütlen, et võib-olla sellepärast ütlevadki Delbassifiko ehk siis nagu ookeani. Kuigi ookeanini on sealt veel, ma ei tea, mitu 100 kilomeetrit siis nagu kuidagi sihuke ookeani ookeani tunne tuli seal peale päris huvitav koht. Ja siit võikski edasi minna ookeani juurde sellisesse ägedasse Vaikse ookeaniäärsesse külla, nagu ma Sunte selliseks mina nägin esimest korda elus vaikset ookeani, neid murdlaineid ja see juba iseenesest oli, oli vägev kogemus, onju ja ma mäletan, et ma olin seal koos ühe teise reisiselliga, kes oli terve maailma läbi reisinud ja seisan sugugi aru, et miks ma nii vaimustuses olen mingist suvalisest rannast minu jaoks oli ta ikkagi tean et Eestis Läänemeri on rahulik, vaikne tüüne, onju, et ookeaninägemine on, oli kindlasti üks reisi tipphetke, Sid, aga see vaikse ookeaniäärne piirkond Mehhikos on ka nii-öelda seismiliselt väga aktiivne ja seal piirkonnas ma elasin siis üle väikese maavärina ja juhtus see siis niimoodi. Ööbisin seal ka siis kodumajutuses ja olin siis koos ühe reisikaaslasega seal terrassil võrkkiiges, seal puhkasime, grillisime ja korraga lööb kõik mürisema. Oleks nagu tunne, et nagu tänaval oleks tulnud, ma ei tea, 10 15 teerulli, kõik väriseb ja müriseb kestab kusagil viis sekundit ja ma siis, et mis asi see veel oli. Ja ma olin üpris ehmunud. Siis läksin vaatama, mis siis majaperemees majaperenaine teevad, nemad jõid rahulikult oma kohvi edasi, ütlesid, et tead, et see maa väriseb siin ju iga nädal, et ära muretse. Kõik on korras. Et kui ikka midagi suuremat oleks, et küll ta siis näeksid. Väga lahe, sõimas õuntel, mõtleks. Ma tahaksin olla, ma olen ka seal korra korra käinud, üks lemmik lemmik random, ma tahaksin sinna, tead, ma tahaksin sinna niimoodi minna, et võtaks mingisugune kaheks kuuks mingisuguse pungal aja, tead ma istuks seal, vaataks, vaataks seda verd ja selline noh, parajalt sihukene, natukene räbune, sihuke hipi surfiküla ja aega samal ajal on on nagu ilus ja kõik, mida tahad. On olemas. Kuule, aga mul on siin paar sellist kohta, mis ma ei tea, kas nüüd asub seal kuskil kandis või hoopis Mehhiko teises servas, aga ma ütlen selle märksõna siinkohal ette kummitusküla maha maha mahavall. Mahavallis haual ja maha valla asub siis Yucatani poolsaarel Mehhikos ehk siis natuke kaugemal ookeanis täiesti teisel pool Kariibi mere ääres ja kummitusküla sellepärast et see küla on nagu väga kuulus kruiisilaevade sihtpunkte ja need kruiisilaevad käivad seal tavaliselt hommikul tulevad sisse, pärastlõunal lähevad ära, nii et päeval käib seal suur selline lääne turistide möll, aga siis, kui need kruiisilaevad on lahkunud, muutub see küla tõeski kummituskülaks, kui seal ringi jalutada. Paar kohalikku võib-olla istuvad seal pingi peal, aga muidu on tühjad rannabaarid, tühjad diskoteegid, eksju, kus muusika mängib, aga kedagi ei ole siis kusagil küla ääres plingib üksik majakas mere poole, onju, ja siis tuul pillutab, tühjasid võrkkiikesid, et siis ongi, et nagu, et mis, mis koht see on? Et selline väga, pigem isegi kõhedaks tegev atmosfäär oli seal, et tegelikult väga kaua tegelikult ei tahtnudki tahtnudki seal ringi luusida, et see on näide sellest, et kuivõrd teise näo võib omandada mingi koht siis, kui nagu rahvamassid on lahkunud? Väga huvitav perspektiivi Signe perspektiivi, natuke nihestatuse korral võib paradiisist saada põrgu ja vastupidi. Kuule äkki üks koht veel enne, kui me siit nüüd läheme, Guatemalas, mille lähme, võib-olla siis pühendame, hoolimata sellest, et Mehhikost võib rääkima jäädagi, seal maal on nii mitu nägu, mida rohkem ma sellest loen, kuulan saadet, teen või seal käin, seda rohkem aru saan. Milline multiversum see Mehhiko on siis? Siis kui nüüd ikkagi see suur suur tõmmata nii-öelda suurelt korra kitsaks siis universum on ka ühel pisikesel saarel, millest ma ei ole nüüd mitte midagi küll lisa rohkem kuulnud, kuid, kuid sa ütlesid, et sa mulle räägid sellest natuke seal saareni on Holbox. Holbossis Holbossi saar ja see saar asub gaasis Yucatani poolsaare kandis Kariibi meres ja mitte ka väga kaugel sellistes kohtades nagu kankoonia põrdadel Karmen, sellised suured turistipiirkonnad, aga see saar ise on täielike ju veel. Ütleme siis niimoodi, et seal on ka võimalik siis leida sellist puutumata randa, kus ei ole isegi ühtegi nii-öelda tualettruumi või rannabaari, kes ta on ja, ja vesi on seal pigem jahe, kuna seal on hästi selline avameri võiks öelda isegi eestiliku temperatuuriga vesi, et selline hästi mõnus ja võib-olla isegi heas mõttes üksildane kogemus on seal saarel käia ja seal saarel elab kusagil 2000 inimest. Autosid seal ei ole, teed on liivased ringi, sõidetakse jalgratastega, käiakse jalgsi, sõidetakse ringiga selliste golfi golfiautodega või ma ei tea, kuidas neid nimetatakse, et noh, sellised sellised kökatsid on. Ja inimesed kõik tunnevad kõiki saarel on isegi oma papagoi, kelle nimi on kordo, ehk siis paksukene, kes siis seal ka teatud piirkonnas rõõmsalt ringi lendab. Ja tänavanurkadel müüakse puuvill ja siidonju, kui mina seal käisin, siis müüdi seal väikseid kollaseid mangosid, mis olid kohutavalt maitsvad, on ju, ei ole isegi võrreldavad nende mangodega, mis Eestis kusagilt poest saad. Ja kui mina seal käisin, esimene õhtu, kui ma kohale jõudsin, siis ma nägin, paar tänavat oli kinni pandud, et mõtlesin, et oi, et mis pidustus siin käib ja selgus, et see ei olnudki mingi nii öelda rahvapidustus, vaid ühel väiksel poisil oli sünnipäev, poisi nimi oli Maximiliano, ta sai kolme aastaseks ja kuna see saar on lihtsalt nii väike omaette universum, siis põhimõtteliselt peaaegu pooled külaelanikud olid seal kohal ja see oli täiesti okei, et see täna tänavad kaunistatakse ära käib muusika on ju, kõik on täis laps ja noor ja selline tore tore trall. Ja ja siinkohal võtamegi siis Mehhiko kavatseb kokku ja vii mind siis nüüd pärast järgmist pärast muusikalist vahepala näppupidi vaatemaalasse ja see muusikaline vahepala, mille me siinkohal ette mängima on üks Mehhiko tuntumaid rahva viisas nimi onla jorona. Ehk siis nutut Jake nuttev naine, naine just nimelt. Milleks selline ilus, aga samas kurb lugu. Aga kas ma räägin selle loo taustaga veits või muidugi okei, et noh, selle loo kohta mitu legendi, noh kõige levinum legend on siis selle selline, et naisterahvas, eks ju, kes on koos abielumehega? Armukene loomulikult annab see suhe siis viljanaisel, siis sünnivad lapsed ja siis ühel hetkel siis mees otsustab, et ta tahab talt need lapsed ära võtta. Ja see naine siis teeb sellise emotsiooni otsuse, jadad tasa, siis tapab oma lapsed ära jõkke ja joroona ongi siis selle naise vaim, kes siis käib seal jõe kaldal oma surnud lapsi taga nutmas. Ja seda joronat, eks ju, et seda võib näha, noh, Mehhiko ükskõik millise jõe ääres, kui inimeste käest küsida, siis igal külal on oma oma jorona jorona lugu jorona legendide kurb naise naine, kes siis jõgede ääres kurvastab ja nutab. Ja Omalt poolt võtan siis vabaduse. Samal ajal, kui ma lükkan ühe käega puldis volüümi põhja, sirutan teise teetassi poole tervitada siis kõiki oma sõpru, kes mulle ütlevad, et ma panen saated liiga palju või liiga pikalt muusikat, sest minu meelest on seal lihtsalt väga ilus lugu. Oo jaa, seegi geenil loolis Jerome lasklulisti campus. Seegi looris Iron las Flores kus. Sall tugi Todifier, Hieron. Roos. See purke tegi roogi ääres eurone kiireskedegi eirama. Võrge. Kallis raadio kahe kuulaja me rändame koos Maarja paesaluga Mehhikost kohtlema halasse. Hopsti. Hopsti oleme kohal ja mina alustasin oma Guatemala reisi siis sellise kuulsa järve nagu Atlani järve kaldalt. Et ja Saadjärv on juba iseenesest sellise hea energiaga järv, kuna ta asub hiiglaslikus vanas sisse vajunud vulkaani kraatris päris ja selle järve ümber ongi siis vahvad külad ja transport ehk siis külade vahel liikumine käib siis paatidega ja need külad võivad esmapilgul tunduda osaliselt üpris läänelikud, aga mida kaugemale üles nagu mäenõlvadele minnes need külad on siis ka nagu mäenõlvade peal, seda rohkem näeb seal ka kohaliku elu ja seal elavad ka siis väga huvitavad maia indiaanlased, seal on siis näiteks kitseed, džudu, Hillid, katsi, Kellid kui mõnda indiaanigruppi siis nimetada ja loomulikult kuuleb ka seal nendega keeli ja võib-olla üks vahvamaid külasid, siis selle järve ääres on siis Santiago aadid Lanni küla, kus siis elavad jahtsutu Hilli maiad. Ja seal külas on selline vägev kultuurinähtus nagu Maximon ja Maksim on, on siis küla pühak ja see on selline puidust mehe figuur, kes kellele on siis pähe pandud kaabu kaela pandud mitul lipsu ümber pandud kuud ja siis figuur Maxima Maxima liigub siis iga aasta erinevasse koju üks aastane ühes kodus, teine aasta teises kodus ja tema juures siis käiakse endale igasugu teeneid palumas, et Maksim on siis on hästi mitmepalgeline tegelane, ehk siis ta kaitseb värskelt abiellu nuid. Aga samas ta võib aidata ka neid, kes armukesi peavad. Ta võib aidata sinu äril õitseda ja sul palju raha teenida, aga samas ta võib aidata sul ka kättemaksu korraldada kellelegi, kes on sulle halba teinud, et seal hästi selline kontrastne tegelane ja temale siis tuuakse ohvriks, ta tahab siis alkoholi, Suitsu, ta tahab ka rahakest on ja talle võib muidugi tuua ka toitu ja teda siis valvavad ka siis seal kohalikud kohalikud meesterahvad loomulikult vahetustega, et see on selline jah, väga huvitav kultuurinähtus ja selleks, et seda Maximoni näha. Sa pead lihtsalt tänaval küsima, et ei tea, kus see maksimum olla võiks, kas teda tohib üldse tänavat minna ja kui sul veab, siis sind viiaksegi sinna kohale. Me tegime ükskord siin Tom Valsberg iga terve saatuslastatit Lanni järvest ja, ja tema siis rääkis rohkem nagu sellest vaatepunktist, et seal on selline suhteliselt viljakas õitsev kas mõtlen juu jäidž hipikultuur, kes käivad seal kakaotseremooniaid tegemas, laule laulmas ja kõik seda. Kus mu küsimus oli, et saan ma õigesti aru, et seal on Seal on täpselt nii seda kui teist, ehk siis mida keegi, mis kedagi huvitab, siis, siis igaüks võib sealt leida täpselt seda, mida ta tahab, et kes tahab seal kuskil meditatsioonilaagris olla, saab seda teha. Aga kes tahab näha, kuidas siis indiaanlased oma rahvarõivastest tümpsu saatel korvpalli mängivad kusagil seal veepiirist kaugemal, onju et saab ka seda vaadata, on ju, et seal on nii ühte kui teist ja ja üks vägev asi on seal ka, mis nagu terved Guatemala iseloomustab, et seal on ka näha neid Guatemala tüüpilisi värvilisi surnuaedasid, et astud surnuaeda sisse. No muidugi, see on selline kivilinn nagu ikka, et väga puid ei ole, aga kõik need hauamonumendid on kollased, rohelised, punased, sinised ja hauamonumendid, tavaliselt siis sugulased värvivad just seda värvi, mis kadunukesele kõige rohkem meeldis, et tal oleks teispoolsuses võimalikult tore olla. Lähme edasi, mul oli üks lugu siin vulkaanide Guatemala on samuti väga siis noh, nagu sa ütlesid, kogu saatid, lan, järv on vulkaanikaatris, et ta nagu seismiliselt aktiivne ja, ja seal on palju tegevvulkaane. Kuidas, kuidas sul selliste tasu ostnatega nagu endal läks? Minul on need tossu Kons minule minnes tossu, korstnad väga paeluvad ja tõesti Guatemala on koht, kus siis neid näha, Guatemalas on siis kusagil 40 vulkaani, aga enamik neist on siis kustunud enam ei purska, kolm tükki siiski köhivad teatud aja järel sädemeid. Ja Guatemala on siis tõesti selline koht, kus vulkaane lähemalt näha, eriti aktiivseid vulkaane ja mina siis käisin kahel vulkaanimatkal. Alustuseks ma käisin siis vaatamaski ühte, seda kolmest aktiivsest vulkaanist käisin vaatamas pakaia vulkaani, mis on kusagil natuke üle kahe kilomeetri kõrge ja mis nagu iga päev nagu natuke köhib, sademe sädemeid, ehk siis sealset suurt laavapurset, et ei tule aga kogu aeg ta nagu pulbitsev ja saab siis minna täiesti selle vulkaani jalamile, kus on siis need mustunud kuivanud laavaväljad. Ja seal on ka siis sellised lõõrid, kus on siis tunda seda maa seest tulevat soojust, et selline kosmiline maastik isegi. Aga jah, ja käisin ka siis teisel vulkaanimatkal, mis siis läheb minu elu kõigevägevamat looduskogemuste nimekirja. Et käisin siis sellise vulkaani otsas nagu hakatenangu, Jakatena Ango purskas viimati 1900 seitsmekümnendatel, teda peetaksegi siis nüüd pigem uinunud olekus olevaks vulkaaniks. Ja tavaliselt matkatakse selle hakatenangu otse selleks, et näha ühte teist vulkaani, mis seal kõrval on paari kilomeetri kaugusel hakatenangostandis teine vulkaan, mis on aktiivne, selle vulkaani nimi on Fuego ehk siis tuli hispaania keeles ja see põhimõtteliselt purskab iga päev mitu korda päris korralikult laavat välja. Aga ikkagi noh, pigem väikeses koguses, et pigem see ei ole enamasti ohtlik, kuigi kaks aastat tagasi oli suurem purse, mõned külad, jäid siis selle tuha vihma alla, inimesed said viga, aga üldiselt on, pigem peetakse, peetakse tagasihoidliku aktiivse tegevusega vulkaanid, seda poekott. Ja tõesti see oli, see oli vägev, et kõigepealt läksime selle kustunud vulkaani otsa, et see oli ikka tundide viisi täiesti vertikaalselt ülesminekut, et juba juba see nii-öelda hõre õhk oli seal väljakutse ja enda füüsiline proovilepanek oli muidugi muidugi meeles. Ja hakkasime siis selle kustunud vulkaani otsa jõudma, läksime pilvede sisse ja sealt lähedalt oli juba kuulda, kuidas teine aktiivne vulkaan seal lähedal müriseb, et selline vägev maa alt nagu põrgust kostev mürin. Ja alguses olime natuke ehmunud, küll me kartsime, et äkki pilved ei kaob ära ja siis me ainult kuuleme teist vulkaani, me ei näegi teda, aga õnneks õhtul läks ilmselgeks ilm täiesti selgeks ja siis oligi kõrval näha seda poega, vulkaan ja kõik see tulevärk ja kõik see tahm ja see toss, mis sealt välja purskas, et see oli ikka vägev ja eriti öösel oli see vägev vaatepilt, selline looduslik tulevärk ja ma käisingi siis seal täpselt uusaastaööl, nii et minu 2020. aasta tuli siis vulkaani otsas vaadates teist vulkaani ja all siis oli näha ka siis Guatemala linnade ilutulestiku veel nagu kõige krooniks, et see oli alles, oli alles tõeliselt vägev kogemus ja ma sain aru, kui, kui vinge on loodus ja ja kui väiksed meie inimesed selle looduse kõrval siiski siiski ka oleme. Suurepärane, suurepärane stardipauk käesoleval aastal igal juhul just nimelt. Ma ühe piirkonna kohta, millest meil oli enne saadet jutuks, tunnen ka väga huvi ja see on, sa ütlesid, sa käisid Kariibi merepoolsel rannikul, jah, kus elavad siis Karifuuname, mõtlesime Karifuna karikuna indiaanlased enne kui ma palun sul nendest lähemalt rääkida, ma mõtlen, et, et võib-olla Guatemalas rohkem kui Mehhikos on on, kuna ta on minu teadmiste kohaselt majanduslikult ikkagi nagu kehvemal järjel. Et alati reisimisega seondub palju põnevaid lugusid transpordiga ja kui Mehhikos on võib-olla siis bussid on kindlasti luksuslikumad, siis äkki sul on mõni mõni sihukene, mõni kummaline lugu, Mehhiko ütleme, kui ma sinna Ulade juurde läbi džungli üle mägede sõidame, et mis liiklusvahend võiksime seda teha. No kõige parem liiklusvahend on ikkagi mingi neli korda neli džiip, sest need teed on seal ikkagi augulised. Kui natuke vihkamise ajal, siis võib-olla on osa teest üldsegi kadunud, onju, tuleb valmis panna, et mugav olema, isa aga Guatemalas üks põhiline liikumisvahend kohalikele jaga julgematele välismaalastele on siis sellised vanad USA koolibussid, mille kohta öeldakse Chicken passid rahvusvaheliselt eestikeelses tõlkes Sis kanabussid. Ja need on siis hästi värvilised kaunistatud igasugu kleepsude ja litritega. Nati kõlab nendest tümpsumuusika on loomulikult mingi turvavöösid ei ole, et need ongi, koolibussid, sihuksed, laiad pingid ja tavaliselt on nende busside ees ka suur kiri hetked Yosmostendiga, ehk siis jumal aidaku meid, õnnistagu meid, loomulikult arendatakse nendega ka suuri suuri kiirusi, eks ju, ja sageli on nendel bussidel kalla pandud võimsad mootorid torid aina kiiremini edasi läheksid siis hästi. Tüüpiline on ka, et üks kõikus Guatemala kandis, et sa näed neid busse ja seda musta tossu juga, mis, mis sealt välja tuleb. Aga no loomulikult, et on võimalik ka täiesti tavaliste mikrobussidega seal sõita linnast linna, et see hinnaklass, hinnavahe ei ole siis nii suur, et kes tahab võib-olla natuke turvalisemalt reisida, saab ka natukene nii öelda uuema turvalisema tehnikaga sõita. Aga jah, ja siis nendest mikrobussidest rääkides ilmum, tulebki meelde selline huvitav lugu, kui me sõit sõitsin siis ühe sellise bussiga antiiguasse, mis on siis Guatemala väga ilus koloniaalliini vana pealinn ja siis sõitsime ka läbi selliste lummide, räämas külade. Ja korraga näen, et vägevat härberid keset neid pigem vaeseid maju ja minul oli siis õnni istuda otse bussijuhi kõrval on ja, ja siis ta hakkas mulle kohe rääkima, et kuule sina, et sina kringa ette, et kassa, et ehk siis välismaalane eta, et sa tahad kindlasti teada, miks vajaksin, ilusad on juba mingi, no räägi siis, ta ütles, et tead, need majad kuuluvad neile inimestele, kes aitavad inimesi USAsse. Ja et neil on business, eks, et kes tahab siis Guatemalas minna Ameerikasse siis parema parema elu peale, et saab seda teha, kui inimesel on siis 14000 dollarit täpselt nii palju läheb siis maksma see kõige odavam viis, kuidas siis üle saada ja siis nende rahadega rikastunud inimesed ongi endale ehitanud sellised häälderit. Et selline päris päris üllatav-üllatav fakt. Tuleb olla tänulik Eesti passi, jõle, mis võimaldab sul 14000 dollariga rännata noh, nii mõnegi maa läbi. Kui sa eelmises saates ütlesid, et sinu ühe kuu eelarve oli, oli ligemale 1000 dollarit, siis selle selle raha eest rända poolteist tiiru ümber ümber maakera, millest teine ostab siis endale. Ma ei kujuta ette siis koha kuskil mingis konteineri peidikus, veoauto, ma ei tea kus ja sellega siis tõotatud maale saada. Jumal. Just just, ja siis transpordi kohta veel nii palju, et tavaliselt ongi need transpordivahendid Guatemalas hirmsasti rahvast täis ja mul on selgelt meeles üks kord ka Ida-Guatemalas, kui ma läksin siis vaatama mingit naturaalset kuumaveeallikat, mille nimel elfincapara iso ja siis sinna ma sain ilusti, buss ei olnud väga rahvast täis tagasi. Ma ei teadnudki täpselt, kuidas ma saan, üks onu ütles mulle, et mine, seisad seal tee ääres, et sealt lähevad need bussid, need mikrobussid mööda, mis linna lähevad, et vehi seal lihtsalt käega, no ma siis vehkisin, sain peale, aga see oli nii rahvast täis. Täiesti uskumatu. Ja põhimõtteliselt oli see sellise lükanduksega ja mina siis sõitsingi terve tee niimoodi, et mul oli üks jalg reaalselt uksest väljas nagu ja nagu üks pool tagumikku, onju, ja siis ukse nagu sellel välisel astmelaual ka veel seisid, mingid inimesed, kes hoidsid seal, siis ma ei tea, millest kinni on ju noh, inimesed olid lihtsalt kägaras ja ega see juht ka väga aeglaselt ei sõitnud, et tal oli ikka seal ligi 80 sees on ju ja et selline, et tuled Eestisse täpselt nagu sa ütlesid, tuleb olla tänulik, et meil on siin ikka väga hästi transpordi koha peal, samuti. Ja võtame lühikese mõttepausi, enne kui me sinna tõotatud maale Refonale juurde jõuame, sellepärast et meil on kaks väga ilusat Guatemala lugu, mille sa oled kaasa toonud. Mõlema esitaja on Gaby Moreno ja, aga ühes on ta siis veel koostöös teise. Siis kuidas ma ütlen, ma ei teadnudki, et on Guatemalas pärit Ricardo Arhana, sest ta on selline lembelaulik ja siis sellisena tuntud ikkagi ka villa terve üle terve hispaaniakeelse maailma. Kumma neist me võiksime ette mängida praegu, mis arvavad? Võiks siis mängida selle vana Guatemala valsi Luunadessele hoo mida laulab siis Gaby Gaby Moreno üksinda. Ja see valss on siis kirjutatud neljakümnendatel aastatel ja selle on kirjutanud üks Guatemala muusid Paco Perez, kes siis oli väga andekas taliga kitarrist on ju ise laulis ka loomulikult, aga tema elusaatus on kurb, et kusagil 34 35 aastaselt ta kukkus lennukiga alla lennuõnnetuses, sai surma, kukkus Guatemala džunglisse, aga nüüd on meil temast jäänud see laul ja Luunadesse lahoo tähendab siis kuue sela linna kohal. Ja sela on siis indiaanikeelne nimi, sela võis selle hoo indiaanikeelne nimi Guatemala. Muidu rahvusvaheliselt tuntud linnale ketsaltennangu. Selle genolauluga jõuame koos Maarja paesaluga Kariibi mere äärde Guatemalas kus elavad Karifuna indiaanlased või. Just nimelt, ehk siis Guatemala idaosa tegelikult kipub jääma tavalise ränduri marsruudist natuke välja, sest sinna saamine on üpris selline keeruline, tuleb kaua loksuda transpordiga ja eriti et saada sinna kohta, kus elavad need kari, Funa indiaanlased tuleb siis ka sõita paadiga. Et nemad elavad seal põhiliselt sellises väikelinnas nagu Livingston, Livingston asub siis Kariibi mere ääres ja Rio Tulsse jõe suudmes ja selleks, et sinna saada, tulebki sõita kaks tundi mööda Riyodolsse jõge. Aga noh, see on selline vahva kogemus jällegi, et sellel jõel on ka siis nagu sellised kivised, kõrged kaldad nagu kanjoni moodi ja seal jõe ääres näeb selliseid ägedaid troopilisi rookatusega hütt loomulikult ühele eestlasele jälle väga põnev, eksootiline. Ja seal ka vanade laevade surnuaedasid, ehk siis vanad jõelaevad, mis on siis nii-öelda võib-olla katki läinud või või lihtsalt käigust ära, et nad siis seal roostetavad ka seal kallaste ääres ja see on ka omamoodi huvitav vaatepilt. Aga jah, et Livingston ongi siis Karifuna indiaanlaste üks põhilisi põhilisi pesitsemiskohti ja kari Funa indiaanigrupp on siis selline tore tore grupp, kes jõudis sinna Kariibi mere kanti kusagil seitsmeteistkümnendal sajandil politseis mustanahalise, et nad olid laeva peal korjad ja nadolid sellelt territooriumilt, mis on tänapäeval siis Nigeeria. Aga nende laev läks põhja enne seda, kui see täiesti mandrile jõudis. Ja niimoodi siis need mustanahalised sattusidki siis sina Kariibi mere saarte kanti sattusid, täpsemalt Sant viis Vincenti saarele on ja seal natuke ilutsesid, kuni inglased tulid ja nad sealt mandrile peksid ja nad läksidki siis mandrile ja osa neist on siis eladki tänapäeval Guatemalas, Livingston is ja neid on seal kusagil 5000 ja kokku Ungari Phonendi alla siin maailmas 200000, ainult et nad on selline üsnagi pisike grupp ja neil on selline vägev keel ka, nad räägivad huvitavat kreol keelt, Aravaki keelt, mis on siis inglise, prantsuse, hispaania keeles sugemetega, et selline ka jälle väga huvitav kuulata. Ja loomulikult on ka seis neil oma sellised tantsud oma oma muusika, üks nende hästi kuulus Tansson huvitava nimega tants nagu hõngu, hõngu, mida tantsivad naised, nad nagu õõtsutavad ennast natuke melanhoolselt ja siis tantsis, räägibki sellest, et kui nad olid laevahuku üle elanud ja sellele Saint Vincenti saarele jõudnud ja seal ennast sisse seadnud, et mis tunne neil siis oli, kui neid sealt jälle minema peksti, onju, et miks me nii palju liikuma peale, miks kusagil kodu ei leia. Ja siis neil on ka oma toidud loomulikult, et neil on hästi tore selline mereannisupp, noogutab Taadu. Ehk siis seal on kookospiim, seal on siis krevetid, seal on krabid, värske kalajahubanaanid, ehk siis selline suur suur ühepajatoit, võib-olla võiks nii öelda. Ja nad joovad seal ühte huvitavat heinaleotist. Ja selle leiutise nimi ongi fifty ja see on põhiliselt siis rumm, kuhu sisse on pandud ligunema erinevaid ürte, erinevaid juurikaid ja seda siis juuakse seal ravimiseks loomulikult, et see aitab igasugu hädade vastu alates külmetushaigusest kuni selleni, et näed sa, et ma tahaks, teine inimene mind armastaks, ta ei armasta, joon seda, et äkki aitab. Ja see on selline üsna üsna selline kange maitsega märjuke jällegi ja seda võetakse ka pidupäevade puhul nii-öelda pitshaaval. Ma olen kuulnud mitmest sellisest. Nojah, seda ei olegi klassikalises mõistes indiaani no okei, ma ei hakka sinna minema, isegi indiaani on, tuleb sõnast Indian siis kui otsiti India ja ka see väljend põlisrahvaste kohta võib olla ebakorrektne, ühesõnaga ta ei ole klassikalises mõistes põlisrahvad. Aga sellised kogukonnad just Kariibi jänes, kes räägivad seda kreooli, inglise keelt ja natuke sellist ja ma ikka jaman selliste Okei, ma ei hakka, mälustasin tuhleva praegu et need kohad seal Kariibi ääres on tihti nagu majanduslikult hästi maha jäänud ja ma ei tea moskiitod, malaaria ja kõik selline, et kuidas nendega rifuunode elutingimused on. Pigem ikkagi tagasihoidlikud, pigem ikkagi sellised räämas, räämas majakesed. Ja see rand ka seal on ju eriti Livingstone kandis, et noh, kuulus Kariibi meri, onju, aga see on ikkagi ka seal prügi, seal ei ole väga palju infrastruktuuri, et see on pigem isegi selline nukk, kui sa vaatad, et see meri on küll nii ilus, sinisinine ja palmid on ka, aga samas et noh, et ei ole, et ei ole võib-olla seda tahtmist seda nii väga üles üles ehitada ja võib-olla nad ka väga ei tahagi tegelikult, et see välismaailm või et need turistihordid ka sinna tuleks, et tegelikult nad on täitsa rahul oma natuke sellise räämas ja mahajäetud rannanurgaga. Ja näiteks Nicaraguas on need, mis kiita, indiaanlased seal umbes samades tingimustes ja noh, ma ei ole käinud, olen kuulnud, tahaksin minna. Ja siis tulevad sinna need tüübid, kes tahavad kanalit kaevata, sealt läbi issand milline areng ja milline majanduslik õitseng ja mida kõike, aga see indiaanlane, kes seal sellele kanalile ette jääb, aga tema peab ju loomulikult tema sellest mitte mingit osa ei saa, tema peab lihtsalt oma seitse asja kokku korjama ja ja minema minema. Barakkuse, varanduslik jaotus ja sotsiaalne õiglus, umbes seda rada seal Ladina-Ameerikas läheb. Samamoodi on linnutiivul läinud meil sinuga Maarjaga teine saade, meil jääb aega täpselt üheks hetkeks momendiks kohaks või emotsiooniks. Ja kui ma äkki lõpetuseks teen seda, mida ma tavaliselt küsin, saate alguses, et kui ma siin hämarduva novembritaeva taustal pane nõua silmad kinni ja kujutan ennast ette Guatemalas siis kas sa võiksid mulle kirjeldada lihtsalt mõnda mõnda momenti ja öelda täpselt, kus ma olen, kas ma olen, kui soe on, mis mul umbes seljas võiks olla? Paistab päike, sajab vihma, päev, udu, mida iganes. Et kuhu sa mind lõpetuseks viiksid. Ma viiksin sind lõpetuseks nagu Guatemala kirdeossa, loodan küll jah, kirdeossa sellise suure linna või kuulsa linna lähedal nagu Flores, mis on väga turistilik, aga seal klooresel lähedal siis vihmametsas peitub paar siukest huvitavat pärlit ja üks nendest pärlitest on siis vana jaksa linn, mis siis kuulusse maiadele omal ajal ja kusagil siis funktsioneeris 200 kuni 600 aasta 200.-st kuni 600 aastani meie aja ära ajaarvamise järgi ja praegu on siis sellest linnast jäänud siuksed, vägevad varemed keset džunglit. Ja nendest varemetest väga palju ei teata, sest et enamik inimesi, kui nad tahavad Guatemalas vanu varemeid, naasiad, lähevadki kalli, mis on ka väga äge koht, aga seal on tavaliselt päris palju rahvast. Kõik need, kes tahaksid natuke oma, et olla, et seda müstilist vana tsivilisatsiooni hõngu tul tunda. Ehk siis need sageli valivad omasid punktiks jaksa. Ja nüüd siis lõpetuseks siis vingisinud sinna jaks, A tähendab siis sinirohelise vee linna, ta on sellise vägeva järve kaldal jaks järve kaldal. Sooja on kusagil 27 kraadi, päike loojub vihmametsa kohale ja on siis võimalik seal istuda vana templi otsas, vaadata enda all, laiuvad vihmametsa, kuulata dzungli hääli ja olla täiesti omaette, olla rahus ja tunda, et vot see ongi just see koht maamunal, kus ma praegu olema peab. Aitäh sulle, Maarja, aitäh nende hetkede eest selle pika rännaku eest Kuubas, Kuubal, Mehhikos ja Guatemalas. Suur tänu, kallis kuulaja, kui tegid selle poogna meiega kaasa. Kuulake meie esimest jutuajamist raadio kahe kodulehelt või iga nutitelefonis olevast podcasti programmist. Sealtsamast saate kuulata ka kõiki teisi reispassirännakuid. Lõpulooks nagu vist juba natuke hoiatasime Ricardo Arhonaga Skabimorenoga võistetu. Just nimelt võistetoo või õigemini, et see olid sina ehk see laul siis, räägib mees ja naine laulavad vaheldumisi ja kumbki ütleb teisele, et see olid sina, vaata, kes tegid nii ja sellepärast meil ei läinud hästi. Ja siis teine ütleb jälle ei, see olid hoopis sina ja selline emotsionaalne kahekõne, sest siis on need väga niisugune latiino. Saatanale nimeks Reispass, mina olen Ivatset, ärkin stuudios Maarja paesalu värske vaban raadio kaks. Ning kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval. Astro Loigo. Loigo.
