Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Mati kivistiku sõnul on piiriülene ränne loomadele vajalik. Piirid on ikka inimeste poolt paika pandud ja väljamõeldud, et loomad elavad enda igipõlist käitumismustrite järgi ja kõiksugurändajad eriti suurulukitele. Olgu see siis toitumisränne, jooksuaegne ränne, reviiri laiendus, noorloomade iseseisvumine, noh, need kõik ränded on tegelikult ajast aega Eesti ja Venemaa vahel toimima. Võrumaal on kohalikud jahimehed mures, sest nendeni on jõudnud info, et loomadele ülekäigukohti piiri taristusse ei ehitata. Mati Kivistik. Me jahimees täna saame ka aru loomulikult, et see piiritara Meie riigipiirikaitse aspektist on oluline, aga kindlasti ei tohiks see käia koos sellise looduse ohverdusega. Nähes kas või seda, kuidas on reguleeritud Tallinn-Tartu peal täna loomade ülekäigud, mõeldes meie infotehnoloogilise suutlikkuse peale, noh, raske on ette kujutada, et me teatud piirilõikudel ei suudaks midagi analoogset teha. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert belitseb selgitas, et rajatavasse piiri taristusse tulevad lõigud, kuhu aeda ei ehitata, aga kus piiri valvatakse seiretehnikaga ning kus loomadel on võimalik liikuda. Sellepärast ei pea muretsema sest kõikidest nii-öelda kogu piirilõikudes on igal pool. Eks siin need vahed on mõnes kohas lühemad, mõnes kohas pikemad. Aga tegelikult vahed olemas loomad üle saavad. See mis puudutab Eesti poolt sõites looduslikest, et kohtades kus ma niiviisi naad ära ehita ja kui lihtsalt keegi ütleb, et, et loomadele üle käidud Käia ehitajate tee või siis? Jah, me ei ehita spetsiaalseid ülekäik, aga meil on tarades sees nii-öelda kas enda jaoks reisid tulenevad looduslikes tingimustes vahet sees, kus loomad tegelikult.
