Vikerraadio Reporteritund. Head kuulajad, kui just hetkel käib kogu nii öelda koroonadebatt maski kandmise, selle korralduse seaduslikkuse ja kandmise kontrollimise ümber siis alanud reporteritund uurib pisut tahaplaanile jäävaid alasid. Näiteks, kas hooldekodudes on osad tud kevadega võrreldes koroonaviirust tõhusamalt tõrjuda. Milliseid piiranguid on mõistlik hoolealustele praegu seada ja kuidas nad seda taluvad? Me kuuleme ka, missugune olukord on üldisemalt praegu kõige kõrgema nakatumiskordajaga ida regioonis, kui me mõtleme, kuidas terviseamet Eestit oma haldusalas jaotab? Sinna kuuluvad siis Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond ja Narva linn. Ja kuidas käib terviseamet, Teie töö hetkel kõige väiksema nakatumiskordaja ka piirkonnas, see on siis Lääne regioonis ja lühike ülevaade on saates ka olukorrast kinnipidamiskohtades. Fookuses on kogu saar des aga hooldekodud. Stuudios on sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ja saates on ka lühem ülevaade hetkeolukorrast Koeru hooldekeskuses. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Reporteritunnis. Teadaolevalt on sotsiaalkindlustusamet. Ta on andnud tegevusloa umbes 150-le asutusele, kes pakuvad üldhooldusteenust ja lisanduvad siis ka veel erihoolekandeteenust pakkuvad asutused. Rait Kuuse. Kui mitmes neist on praegu tuvastatud koroonaviirus, kas hoolealustel või siis teenindaval personalil? See number igapäevaselt kergelt ka muutub, et kui me võtame näiteks siin mõned, mis on olnud ka uudistest läbi käinud näiteks Rapla ja nii edasi, et siis tegelikult olukord on juba normaliseeruma normaliseerunud. Et sellist nagu nii-öelda väga täpset numbrit tänases päevas nagu anda ei tahakski, aga ütleme nii, et meil on olnud nagu tõsisemalt vaja tegeleda, nelja-viie hooldekoduga sellel sügisesel perioodil on ja kus siis tegelikult on olnud see nakatunute arv suurem, sest et seda näiteks, kas keegi on lähikontaktne või keegi töötajatest ka töövälisel ajal peab koju jääma selle tõttu, et kas nagu nakatunud või siis on mingi kahtlus, et seda on juhtunud küll rohkem. Aga üldiselt nakatumiskoldeid hooldekodudes me leiame ikka rohkem Harjumaal ja Ida-Virumaal. Jah, nii ja naa, et täna on ta on ta sedapidi nagu läinud, et et küll, aga noh, ei saa jälle võib-olla nii raudreeglina seda nagu ütelda, sest et ka Lõuna-Eestist on meil siis olnud ju hooldekodu, kus on nakatunuid päris palju, nii et noh, selles mõttes, kas ei saa ütelda seda, et, et ta on nagu väga selline Harjumaa Ida-Virumaa spetsiifiline probleem, kuigi Harjumaal ja Ida-Virumaal tõepoolest nakatunud inimeste nagu arv ja suhtarv on teil kõige kõrgem Kas on neid hooldekodusid, kes on viirusega pihta saanud, nii kevadel kui ka nüüd? Ma. Ütleme nii, et samas skaalas mitte. Aga kui ma nüüd niimoodi meenutan, siis pakun Pärnumaal küll meenub üks juhtum, kus on olnud siis nii kevadel kui ka sügisel neid juhtumeid olemas. Ja samal ajal on meil ju terve hulk hooldekodusid, kus on olnud nii-öelda koroona negatiivne nii kevadhooajal kui praegu, nii et tõesti, inimesed on osanud nii personal kui, kui võib-olla ikka rangete piirangute tõttu ka hoolealuse hoida. Viirusest. Ma nagu ütleks nii, et, et ega see ei ole ilmtingimata nagu rangete piirangute tõttu, et see on ikkagi, sõltub väga tugevasti sellest, kuidas oma tööd korraldada, korraldatakse kui palju võetakse seda nõu kuulda, mida vahepeal on siis erinevad eksperdid pakkunud hooldekodudele näiteks on hooldekodudel võimalus olnud kasutada infektsiooninõustajate abi kes siis käivad kohapeal, annavad neile nõu Antsika kevadel annavad ka nüüd sügisel nõu selle kohta, kuidas oma tööd paremini korraldada. Et noh, mina ei näe siin nagu seda, et, et ütleme, et siin mõned hooldekodud on läinud seda teed, et üritavad võimalikult palju piirata lähedaste ligipääsu oma siis nii-öelda pereliikmetele, mis minu arvates on täiesti väärpraktika. Ja loodavad siis, et selle läbi siis nii-öelda kuidagi, et see olukord covidi mõttes on, neile läheb mööda või et tegelikult, et ei ole päris nii, sest et kui me täna vaatame neid juhtumeid, siis lõppkokkuvõttes kõige suurem noh, nii-öelda riskiallikas on ikkagi olnud töötaja. Et et, et noh, siin noh, võib-olla esimene võib-olla selline üleskutse ja mille eest kindlasti meie ametitega ministeerium seisab, on see, et, et me ei tohi jätta neid hooldekodu elanikke luku taha ilma lähedast kontakti ja toeta, et töökorralduslikult on võimalik ette võtta sellised tegevused ette oma lähedasi oleks võimalik kasvõi igapäevaselt turvaliselt külastada, selleks on terviseamet andnud ka uuendatud juhise välja, kuidas neid külastusi teha, mida seal jälgida mismoodi siis noh, nii-öelda desinfitseerida mismoodi külastusi korraldada, et, et siit ka väga suur üleskutse palve kõikidele hooldekodujuhtidele ja töötajatele, et palun korraldage need külastused ikkagi turvaliselt ära ja ärge tehke neid otsuseid väga kergekäeliselt, et sulgeda siis nii-öelda elanikele kõiksugu kontaktid ja see lähedus, inimlik lähedus oma lähedastega. Räägime nendest külastamise normidest ja nõustamistest veel lähemalt pärast seda, kui me oleme ära kuulanud tänahommikuse telefonikõne Koeru hooldekeskusega, aga aga nagu te ütlesite, et suurim nakkusallikas hooldekodudes võib-olla siiski nakatunud personal ja küsin, et, et kas siin on olnud kevadega võrreldes mingeid muutusi, kui me räägime põetajate hooldajate mettõdede ristkasutusest ehk et nad lõpetavad 24 tunnise vahetuse kuskil haiglasse alustavate samas kohe sama pikka vahetust kuskil hooldekodus, et, et kas siin on mingisugune piir pandud, et ei, ei kandu nakkus ühest asutusest teise? No esimene on see, mis on, muutunud, on see, et see ristkasutus nii-öelda on võetud nagu ikkagi tugevalt tähelepanu alla ja see on juba ise aidanud kaasa sellele, et ollakse riskidest teadlikumad. Et noh, meie oleme siit omalt poolt nagu teinud siis nagu ka seda, et et oleks see pilt nii-öelda, sest ristkasutusest ees ja neid riske püütakse viia miinimumini. Noh, meie eesmärk tegelikult peaks olema see, et igal hoolekandeasutusel on siiski oma õde meditsiinipersonal nii-öelda nagu võtta, et ta ei peaks seda nagu jagama selle saavutamiseks ka haigekassa näiteks alustas hooldekodudes õe ametikoha finantseerimist, mida noh, tegelikult ju paar aastat tagasi üldse ei olnud. Et läbi selle on meil õnnestunud siiski tugevdada nii-öelda neid hooldekodusid ka, aga ma ei saa öelda seda, et nüüd ütleme, et see mitmes kohas töötamine nüüd nii-öelda lõppenud on, et seda kindlasti mitte noh, ma ei nimetaks ka nii-öelda töötajaid ohuks on ja ma ütleks, et see on täiendav riskiallikas Et kasutatakse ikkagi kõiki neid desinfitseerimisvahendeid isikukaitsevahendeid õigesti õigel ajal all ja ei tehtaks seal järeleandmisi ja teistpidi ka ollakse väga tähelepanelikud selles osas, et mis mu enda tervis on ja kui ma ikkagi tervise suhtes on endal kahtlused, siis tegelikult on mõistlik nii-öelda jääda ka nii-öelda siis korraks koju ja vaadata siis, et mis tegelikult nagunii-öelda häda on. Et me oleme minu arvates nagu kergelt paremas seisus täna, kui me olime kevadel. Aga noh, selline külastuspiirangutest nagu nii-öelda rääkimine on endiselt nagu võib-olla nagu liiga tugev minu arvates, et et me peaksime rääkima pigem sellest, et kuidas oma tööpraktikas neid tarku otsuseid teha ja rakendada, et neid, et noh, piiranguid oleks siis nii-öelda inimeste noh, vaimse tervise mõttes ka nagu minimaalselt. Nüüd kas me oleme ka selles mõttes praegu paremas olukorras kui kevadel, et isikukaitsevahenditest, eeskätt näomaskidest, mingitest skafandrilaadsetest kitlites enam ei ole niisugust puudust nagu võis olla kevadel või et varud on tõesti piisavad, ei pea muretsema. No nii ja naa. Eks sõltub nüüd hoolekandeasutusest ka, aga kindlam tunne on kohe kindlasti, et kõik on sellega üsna palju, nagu tegelikult tegelenud nii hoolekandeasutuste, omavalitsuste kui ka riigi tasemel, et ütleme, et selline kevadine, selline kerge nagu nii-öelda ehmatus ja siis nagu defitsiit, et see ei ole täna enam nagu selline nagu teema, sest on olnud tegelikult aega nagu läbi mõelda nii oma tööd kui ka seda, et kuidas neid varusid nagu saada. Aga ei saanud ütelda ka seda, et me siin kõik hooldekande asutused oleksid endale aasta varud suutnud nagu ära nagunii-öelda varuda, et seda vast ei peagi, et, et aga noh, ma olen üsna kindel, et me suudame siin vajadusele õla alla panna ja, ja, ja ka selle abiga riigi poolt siis nagu minna, juhul kui seda nagu peaks ikkagi olema, et noh, esimene kohustus on muidugi olene asutusel endal nagu hoolitseda, selle eest vajalikud vahendid ja isikukaitsevahendite desinfitseerimisvahendid oleksid olemas. Aga, aga noh, kindlam tunne kindlasti on kui kevadel, kui see kriis meid nagu tabas noh, mõnevõrra nii-öelda ootamatult oma sellises suuruses ja ja, ja tõsidusest Täna hommikul ma võtsin ühenduse Koeru hooldekeskuse ka sellepärast, et see on Eesti üks suurimaid jaakkuulamisega. Koeru hooldekodu pakub lisaks üldhooldusteenusele ka erihoolekande õendusabi ja dementsete isikute üldhooldusteenust. Koeru hooldekeskuse juhatuse liige Terje Teder. Kuidas teil viirusega praegu lood on? Viirusega on meil, peaks ütlema kehvasti, kuna meil hetkel on kõik puhtad kellelegil viirus tuvastatud ei ole ja keegi haigestunud ei ole. Kui sageli teil majades kõiki testitakse? Selliseid juhu testimisi on sattunud meie inimesi juhuvalimisse. Just hiljaaegu käis meil üks vanemtegevusjuhendaja ja ka üks klient andmast. Nende testid olid negatiivsed ja meil on Paide üksus, kus on 24 klienti ja üheksa töötajat ja nemad sattusid siis terviseameti juhuvalimisse ja andsid kõik testi ja kõik olid negatiivsed. Kas see tähendab seda, et personali eraldi hoiate, et ei oleks seda risttöötamist täna Paide haiglas, homme hooldekodus, et kas te seda olete teadlikult üritanud vältida? Meie õnneks käib, ütleme, hooldustöötajad ja, ja tegevusjuhendaja, vot ei ole selliseid inimesi palju, kes töötaks mitmes kohas, et on ainult üks tegevusjuhendaja ja tema on ise millestki teadlik ka, jälgib seda, et anname talle piiranguid pannud, ei olnud, kuna ka tema teine tõugu Ta on nagu puhas ja meditsiiniõed töötavad meil mitmes kohas ja samamoodi, kuna ikkagi praegusel hetkel kasutatakse isikukaitsevahendeid ja teadlike inimestega, siis hetkel piiratud ei ole, seda mitmes kohas töötamist. Läheme nüüd siis teie hoolealuste juurde kevadised külastamis piirangud lõppesid Koeru hooldekeskuses esimesel juunil. Kuidas külastamisega praegu on? Praegu saab meil külas käia, meil on tavaline külastamise kellaaeg ehk nädalapäevadel hommikul kella 10-st kella seitsmeni on selline soovituslik külalisteaeg. Kui keegi soovib tulla näiteks õhtul hiljem, et inimene tahab peale tööd tulla, siis seda saab läbi rääkida. Loomulikult külastajad peavad järgima kõikvõimalikke ohutusreegleid, tuleb kanda kaitsemaski, desinfitseerida, käed ära. Tuleb täita tervisedeklaratsioon. Külastused palume ette registreerida, et vältida seda, et korraga on ühes toas elaval mitmel inimesel külalised. Ja me ei soovita väga suure seltskonnaga tulla. Aga kõik külastused on muidu võimalikud. Kas teie tähelepanekute järgi need kevadised külastuspiirangud ikka muserdasid kliente sedavõrd, et praegu ei ole seda äärmuslikku vahendit rakendanud? Kindlasti sellepärast, et väga paljud meie kliendid kahjuks ei saa päris hästi võib olla nii et noh, oma laps, et ega ta ei too mulle haigust, mis võib muidugi juhtuda, see ei ole välistatud, aga see on emotsionaalselt inimestel ikkagi väga-väga rasked. Et noh, see kevadine, kui me olime ikka väga suletud ja koliga klientidel liikumispiirang. Et see mõjus tegelikult inimestele üsna rängalt. Ja tänasel hetkel on ikkagi see, et kuna kõik kliendid liiguvad vabalt ringi, töötajad liiguvad, siis ma arvan lihtsalt, et see vältida külastusi nagu täielikult keelata külastused, et see kasutegur kui suur ta võiks olla, et natuke kahtlen selles, et ikkagi noh, külla tulevad ka ikkagi lähedased ja nad tõesti nad. Ma ikka panustame selle peale, et inimesed on iseteadlikud ka ja ei tule kunagi haiglat. Ja isegi tänu peode jõudsite Koeru hooldekeskuses kuu aega tagasi ära pidada. Jah, meil küll see sünnipäeva aasta nüüd niimoodi suhteliselt luku taga möödus, aga me väiksema sellise peo ikkagi tegime, et ega me noh, päris elu seisma ei pane ja majasisesed üritused, meil toimuvad kõik, et me väljast esinejaid väga palju ei kutsu endale kuskilt. Kuidas te jõulupidusid, olete mõelnud või need jäävad ära, koerus? Ära jääb töötajate jõulupidu, mida me tavaliselt peame kuskil väljaspool koos kaaslastega, seda me ei tee sellel aastal, aga meie elanikele ka jõulupeod toimuvad peagi süütav esimese advendiküünla. Täna tähistame kadripäeva. Püüame ikkagi just nende üritustega ka sellist meeleolu üleval hoida ja ikkagi võimalikult tavapärast elurütmi säilitada. Reporteritunni andis intervjuu sihtasutuse Koeru hooldekeskuse juhatuse liige Terje Teder, palju jõudu teile. Aitäh teile, olge terved. Jätkame saadet stuudiost, kus on sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. No nüüd on, saan ma aru võetud, teistsugune suhtumine hooldekodude asukate külastamist ja kui oli kevadel, kui tookord öeldi, et, et ärge viige hooldekodudesse nakkust, ärge viige viirustest tookord tõesti ka Euroopa riikide kogemus oli, et seal on nakatumine ja suremus väga suur, siis nüüd saan ma aru, julgustatakse jõust lähedasi, oma hooldekodus viibivad sugulast külastama, talle kirjutama, helistama ja ikkagi kohale minema. No kindlasti ei tohi viia hooldekodusse nakkuste inimesed peavad olema väga nagu nii-öelda valvel omaenda tervisliku seisukorra üle, onju, aga noh, loomulikult et me ei pea heaks praktikaks seda arvestades, et võrreldes kevadega peaksime, me oleme et poole aasta võrra vähemalt targemaks saanud, et kuidas oma elu nagu korraldada on saadud üle siis sellest isikukaitsevahendite nappusest, millest me siin ennem rääkisime. Ja, ja, ja võib-olla ka töötajad võiksid ju olla nüüd nii-öelda harjunud nende uute rutiinidega, mida võib-olla varem siis ka noh, ma ei tea mingit gripihooaegadel ja nii edasi, nii väga võib-olla isegi järgitud. Et muidugi me ütleme seda inimeste jätmine isolatsiooni, nende lukustamine tuppa piirduda piirdumine ainult telefonikõnedega või siis videokõnedega, mis võib olla väga paljudele hoolekandeasutuses olevatele inimestele tegelikult käivad üle jõu. Et see ei ole nagu normaalne, et hooldekodu ei saa olla vangla. Seal ei saa olla sellised piirangud ja inimeste vaimne tervis vajab hoidmist ja kogu see nõu ja, ja nii-öelda abi täna nagu kättesaadav erinevate juhendmaterjalide, meie, sotsiaalkindlustusameti ja terviseameti siis nii-öelda vastavate kontaktisikute poole pealt infektsiooni nõustajad, kes käivad, abistavad ja, ja ma saan ka öelda seda, et hooldekodul on võimalik neid infektsiooninõustajaid ka nii-öelda seda külastamise nii-öelda logistikat või sellist korraldust nagu läbi vaatama ja nõustama, et, et kõik, kõik see on nagu nii-öelda võimalik. Et, et noh, mulle tundub, et et noh, täna ütleme, kui me räägime nendest, et noh, ütleme et noh, ütleme, et põhimõtteliselt on võimalik jah, et hooldekodu rakendab selliseid külastuspiirang, kuid seda terviseametiga eelnevalt kooskõlastades, saades terviseametilt, siis kooskõlastuse. Aga nüüd ütleme selline täielik nagu nii-öelda lukku panemine asja eest teist taga, kui veel ei ole ka küsimus selles, et hooldekodudes oleks aktiivsed haigestumisjuhtumid on ju, et siis see ei ole nagu minu arvates sugugi mitte hea praktika. Ja nüüd me täna nagu tegelikult teame seda, et et siin eelmisel nädalal sotsiaalkindlustusameti inimesed helistasid hooldekodud läbi ja et moel või teisel neid piiranguid siis rakendab kuskil 60 hooldekodu, siis mitte kõik nendest ei ole saanud selleks terviseameti kooskõlastust, nii et noh, meil on siin tegelikult nagunii-öelda probleem, et kus nagunii-öelda tegelikult nende meetmetega minu arvates nagu minnakse, minnakse liiale. Ja, ja noh, kohati siis ma saan ka aru, et et seal on erinevad siis nii-öelda nagu põhjendused seal taga, et, et üks on ka see, et võib-olla olid lähedasi ka eriti ei usaldata, et et äkki võtavad maski eest ära ja kipuvad seal kallistama ja musitama oma oma lähedasi ja nii edasi, onju, et siin jällegi tuleb ka siis lähedasi juhendada, et, et keegi ei taha ju oma lähedastele halba nii-öelda oma käitumisega teha ja ja noh, ma usun, et tegelikult hooldekodus on võimalik just Terje Teder siin kirjeldas neid kõiki neid meetmeid, kuidas siis nagu nii-öelda korraldatakse asju, et on võimalik ikkagi need asjad mõistlikul moel ära korraldada niimoodi, et et me ei pea nagu noh, rääkima sellest, et väga suure hulga Eesti inimeste nii-öelda vanemaealiste inimeste jõulud mööduvad siis nii-öelda oma toas seda noh, ma ei tea, siis väikest kapikest vaadates on ju, et luku taga olles, et noh, see ei ole nagu kindlasti see et kuidas meie hoolekanne peaks, peaks toimima, et ma saan aru, et on raske, on keeruline, aga kevadest on väga palju õppetunde saadud, teatakse neid riske paremini ohjata, inimesed peavad olema oma käitumist muutnud töötajad seda enam, nii et tegelikult normaalne elu noh, ütleme suures plaanis on võimalik koos kõikide nende meile teadaolevate, väga kättesaadavate ettevaatusabinõudega. Noh, kui me kuulasime täna üle otseülekannet terviseameti pressikonverentsilt, kus Krista Fischer ikkagi ütles väga numbreid, kuidas haiglasse haiglaravi vajavate inimeste arv võib lähema kahe nädala jooksul suureneda, siis kui kellelgi meie kuulajatest on lähedane kusagil hooldekodus, siis mure ja hirm on mõistetavad. Ja muidugi, nad on kahtlemata mõistetavad, aga me peame sellest rääkima, et me ei saa nagunii, et me võtame nagu noh, ütleme siis ütleme, et noh, ma ei tea, määramatu tuleviku määramatus tulevikus nagu kunagi hakkame siis nagu rääkima sellest, et võiks jälle nagu oma lähedastele külla minna, et noh, ma ei tea, võib-olla see kestab üle jõuludes see pandeemia võib-olla kevadeni välja, et noh, mis me siis nagu teeme, et noh, riskime siis sellega et inimesed jäävad igasugusest inimlikkust nagu nii-öelda kontaktist ilma peavad leppima siis sellega, et suhelda töötajatega võib olla hingehoidjate ka, kes ei ole neile ikkagi nagu reeglina ikkagi võõrad inimesed ja nii edasi, nii et noh, ma nagu ei, ma nagu ei kujuta puhtinimlikult ette, et kuidas me ütleme, sellist maailma üldse nagu põhiliselt võiksime nagu nii-öelda noh, lasta juhtuda nagu nii-öelda, et need piirangud seal hoolekandeasutustes oleks nagu sellised. Et ma saan kõikidest nendest riskidest väga hästi aru, et, et me oleme sotsiaalministeeriumis kõige selle keskmes. Et kuidas neid meetmeid nagu planeerida, aga mul on usk nii hooldekodutöötajatesse kui ka nende juhtidesse ja mul on ka usk nendesse inimestesse, kes käivad külastamas ja, ja noh, see see usk ja muud teadmised nagu lubavad eeldada, et kõike on võimalik mõistuspäraselt korraldada, ilma et me teeksime hooldekodudest vanglaid. Ja noh, ütleme, et see nii-öelda täielik selline sulgemine hooldekodudes. Noh, on kevadel oli selliseid näiteid ka, kus ka surijate lähedaste juurde kedagi lastud on ju, et, et noh, nii haiglates kui hooldekodudes, et noh, et et me peame olema täna nagu paremad, peame olema hoolikamad, peame võib-olla rohkem tõesti panustama sellesse kontaktid, säiliks, peame hoolitsema Meie vanemaealiste inimeste vaimse tervise eest, et see ei tähenda seda, et et nüüd ma kutsuksin üles, et minge nüüd kõik mask ei pane käsi, ei pese, on ju, minge haigena või mida iganes nagu nii-öelda hooldekodudesse, et seda ei ole, et et kõik need ettevaatusabinõud on väga selged ja teada, et me ei saa nagu lihtsalt leppida sellega, et et nüüd ütleme, paneme uksed kinni ja unustame korraks noh, kaheksa, 9000 inimest igapäevaselt nagu nii-öelda ära eraldame nad maailmast ja siis noh, ma ei tea, kevadel või suvel, vaatame siis, et mis siis nagu tulemus oli. Kuulame siinkohal ära kaks eile hommikul salvestatud intervjuud esmalt kõige kõrgema nakatumiskordajaga piirkonna, siis terviseameti ida regionaalosakonna juhi Marianne muusikusega ja kohe seejärel kõige väiksema nakatumiskordajaga piirkonnas on siis Lääne regiooni juhi Katri Juhkamiga ja siis jätkame juba stuudiost. Viimati andis terviseameti ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus Reporteritunnile intervjuu kaks kuud tagasi, 23. septembril ja siis oli ida regioonis 150 koroonahaiget ja jälgimise all umbes 700 inimest. Marje Muusikus, mis on tänased numbrid? No kahjuks meie tänased numbrid on palju-palju suuremad. Tänase hommikuse seisuga on meil siis 875 positiivset ja 4718 lähikontaktsed, et need on päris suured numbrid, meie jaoks on kahjuks läinud kogu aeg iga päevaga tõusutrendis ikkagi. Kuidas te hakkama saate nende kõigi väljaselgitamise ja jälgimisega? No meie inspektoritele kahjuks tööpäevad on pikad ja puhkepäevi on vähe või üldse olematud. Oleme koolitanud ka oma maja siseselt need inimesed, kes muidu ei tegelenud selle valdkonnaga, et meil on keskkonnatervise ja tervishoiu valdkond kaks erinevat valdkonda, et praktiliselt 100 protsenti inimestest kõik tegelevad need tervishoiupoolega siis haiged lähikontaksetega ja lisaks on meil siis abis ka kaks, PPA töötajad ja päästeameti töötajad. Kui on lähikontaktset välja selgitatud üksikasjad kindlaks tehtud, et lihtsalt teavitada mingeid koolitusgrupp, kes inimesed koolitusel osalesid või siis on mingid õpilaste, näiteks spordikeskuse, bussijuht Martin haigestus siis nimekirjade läbi helistama ja lihtsalt inimesi teavitada, et seda siis kasutame ka väljastpoolt praegu tööjõudu? Jah. Kui septembris tegi kõige rohkem muret nakkuse levik Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Sillamäel, siis kuidas nendes keskustes nüüd olukord on? No septembriga võrreldes need kolded, mis meil sel ajal olid, on lõppenud aga kahjuks nii nagu ikka, et praegu kuna Eestis levikut on, siis on, on uued kolded ja uued haigestumised ja noh, hetkel ikkagi pooled meie haigestumistest kahjuks on Narva piirkond Narva, kes meil siis kevadest saadik just üllatas sellega, et ikkagi Eesti suuruselt kolmas linn ja haigestumine oli seal pidevalt madal, tekitas veel kahtlused, et kas need numbrid ikka õiged, et kas lihtsalt vähe testitakse. Aga tegelikult kõik näitajate näitasid seda sel ajal tõesti haigeid ei olnud, aga praegu siis kahjuks jah, on kõige suurem piirkond Narva just. Kas viirus levib koolide huviringide suurte Töökollektiivide hulgas või siis pigem sõpruskondade ja vaba aja veetmise veel? No tegelikult praegu antud juhul on ikkagi saanud meile saatuslikuks ida regioonile Narvale huviharidus või huvitegevus, õigemini nii nagu siis, kui jutuks on, et me panime selleks kolded, nimeks jäähoki. Aga tegelikult ta siis puudutab jah seda sporditegevust. Ta on seal nii jäähokimängijaid, iluuisutajaid kui siis ka spordikooli töötajad ja ka nende sõbrad, kes siis seal tõesti 31 oktoober olisi jäähokimatš, kus siis ka väga palju nakkust edasi anti sõpradele siis pärast seda matsi oli seal kallistamise kõnnitlemised, intervjuud ja nii edasi. Praegu jah, hetkel kõigepealt huviharidus siis kahjuks jõudis, kuna seal on väga paljud lapsed tegelenud sellega jõudis koolidesse oma klassikaaslastele õpetajatele siis peredesse, et esialgu oli asi natukene võib-olla jutumärkides lõbusam, et tegelikult olid noored ja tervemad inimesed kahjuks nüüd on ta jõudnud vanavanemateni on jõudnud töökohtadesse, on jõudnud siis haiglatesse kahjuks ja ka hooldekodudesse. Aga võtame eraldi, kuidas on olukord Ida-Viru keskhaiglas? Ida-Viru keskhaiglas hetkel me räägime siis mitte sellest suurest haigla korpusest, mida ekslikult vahest arvatakse vaid räägime siis nüüd sellest taastusravi õendusabi hooldekeskusest seal hetkel tänase seisuga sele koldega on siis seotud 65 inimest. Nendest on siis osad töötajad, osad taastusravi, õendushoolduse kliendid, osad siis hooldekeskuse poole kliendid ja kahjuks siis ka kolm inimest, need, kes on siis läinud sealt koju või siis käis asutusse ja on siis tänase seisuga andnud positiivse tulemuse. Ja kahe maakonna hooldekodudes, kuidas seal olukord on? No hetkel muidugi haigestumist on meil rohkem Ida-Virumaa piirkonnas, seal on meil siis jõudnud haigus Sillamäe-kodusse, kus on kaheksa klienti haiget ja ongi Ida-Viru keskhaigla hooldekeskus siis üks töötaja, kaks klienti on meil Kohtla-Järve vanurite hooldekodus haigestunud ja üks klient siis oli siis ka Kiviõli tervisekeskuses temana hospitaliseeritud uuesti Ida-Viru keskhaiglasse ja loodame, et seal hetkel võib-olla ei ole haiguse levikut hetkel tuvastatud, igal juhul, aga Lääne-Virumaal ka siis samamoodi oli siis tapal hooldekodus topo pihla kodus üks kliente, kelle siis seosed viivad ka välja sinna gamma Ida-Viru keskhaigla õendusabis aga temaga ka nüüd uuesti hospitaliseeritud ja hetkel kõik testid olid negatiivsed, et loodame, et haiguse jõudnud levida hooldekodus. Aga on jõudnud küll levida Viru vanglas Jaa, seda küll, no loodame, et seal nüüd on ikkagi viimased testi tulemused, kus siis ütleme neid lähikontaktseid kinnipeetavate hulgas ja siis ka töötajate hulgas, mida testiti, neid oli ikkagi üle 350 ja tal tuli siis üheksa positiivset tulemust siin viimase korraga, lisaks. Et noh, see nagu ikkagi näitab, et seal hakkab see haigus juba siis nagu lõppeva jah. Numbrid muidugi on suured seal koldes. Väidetavalt suureneb nende viirusekandjate hulk, kes ei tea, kust nad on oma nakkuse saanud kassida. Regionaalosakonna inspektorid võivad seda väidet kinnitada. No see vist ongi piirkonniti hetkel praegu natuke erinev, kuna meil on olnud tegu selliste suuremate kolletega ka Narva puhul, siis üldjuhul ikkagi meil on need seosed tulnud välja tihtipeale esimeste juhtumitega ka, et ka meil on väljaselgitamisel juhtuvaid. Need ei ole muidugi niipalju kui näiteks Harjumaal. Aga kui ka esimene kord ei paista seda seost, siis nii nagu aeg näitab, et ega esimene haigestu ja ei ole see nakkusallikas tihtipeale, et kui tema ütleb. Ta ei oska nagu arvata, et kui me testime ära pereliikmeid saab kontrollida, vaatama töökohta, vaatame kooli siis hiljem, võib-olla teise, võib-olla kolmanda, võib-olla neljanda ringiga me saame siis selle seos jällegi paika. Meil hetkel on sealsed tulnud suhteliselt hästi välja. Kui inimeste endiga räägite selle pildi kokkupaneku käigus, siis kas inimeste suhtumine võimaliku nakatumise on võrreldes kevadega muutunud? Suhtumine sõltub täitsa sellest, mis vanuses inimesega tihtipeale räägime. Arusaadaval nooremad pooldaksid seda, et liikumine oleks vabam, nelja kerged sümptomid ja nad ei taha mingeid piiranguid. Ja nemad tõesti, võib-olla ka selliste kergete sümptomitega on liikunud päris pikalt ringi. No see oli täpselt näha nagu selles Narva jäähokikoldes, et sellised numbrid üleöö ei tule ühe-kahe päeva nakatumisega, vaid seal olid kestnud juba mõnenädalase, kõik nemad tõesti ei märka neid kergeid sümptomeid või siis on üldse asümptomaatilised. Aga kui eakamatega siis tõesti on, inimesed on õnnetud, tihtipeale öeldakse, tuntakse häbi, ilmselt on haigestunud. Et see on, muidugi ei ole häbiasi, aga jah, et võib-olla seda hoolivust on just võib-olla vanemaealiste suhtes rohkem, sest nad kardavad oma tervise pärast. Noored, võib-olla natuke kergekäelisemad, ütlevad just, et ah, mul on igal sügisel see kurk natuke selline kähe, et ei pööranud tähelepanu sellele. Ja lõpuks veel, kuidas te hindate oma osakonna koostööd kohalike omavalitsustega, kas te olete saanud sealt igasugust tuge või on viidatud ka näiteks rahanappusele või? Ei, seda küll mitte, et meil on olnud väga hea koostöö, kuna terviseandmed on sellised delikaatsed andmed, siis loomulikult me igasugust abi ei saa küsida ja nimesid avalikustada, kui inimene seda ise ei soovi. Aga muidu küll, et igasugune abi, näiteks kui terve perehaiged olnud ja vajavad toidu kojukandele või ravimite kättesaamisel eakamad inimesed, et et siis selles mõttes alati viime kohaliku omavalitsuse ja selle haigestunud isikut kokku ja lisaks ka kõik muu, et mõeldakse kaasa, aidatakse kaasa, mida saaks paremini teha, kuidas hoida ära seda nakkuse levikut, et kui oleme midagi abi küsinud või on vaja siis koos välja mõelda ja arutada, mida veel saaks ette võtta, et siis selles mõttes on koostöö väga hästi sujunud. Reporteritunni andis intervjuu terviseameti ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus. Palju jõudu teile. Terviseameti Lääne regionaalosakond jälgib koroona nakatumiste levikut Lääne ja Pärnumaal Saare ja Hiiu maakonnas. Nende nelja maakonna positiivsete esmatestide arv, mida iga päev avaldatakse, ei ole suurkogu regioonis jääb alla 20. Seega on Lääne regioon Eesti kõige nappima nakatumisega piirkond. Kadri Juhkam, kas teie osakonna inspektorid saavad praegu kõige kergemini hingata Ta kui kogu terviseameti peale mõelda? Tegelikult ei saa, et meie inspektorid ikkagi töötavad väga intensiivselt et tuvastada välja kõikvõimalikud kokkupuuted, et suunata need inimesed, kes positiivsete juhtudega kokku puutuvad võimalikult pro eneseisolatsiooni ja hoida seda nii-öelda nakatunute arvu meie regioonis võimalikult madalana. Kuidas inspektorite töökoormus praegu on, kas nädalavahetused saavad ikka perega olla või, või on iga päev 10 ja 12 tunnised tööpäevad? Nii pikad nädalavahetusel õnneks ei ole, küll aga olenebki sellest nädalavahetusest, et kui palju juhte tuleb juurde nädalavahetusel. Kõik inspektorid ikkagi töötavad ka nädalavahetustel, sest ega ega siis haigeid tuleb juurde ju kogu nädala vältel. Õnneks oleme nagu suutnud organiseerida meie töögraafiku niiviisi, et vähemalt pool päeva nädalavahetustel oleks inimesel nagu vaba aega perega koos aega veeta. Kas töökohti oleks juurde vaja? Jah, oleks meil oleks väga hea meel uute inspektorite üle aga kahjuks meie regioonis ei ole nende leidmine nii lihtne, kui näiteks Tartumaal või Tallinnas Pärnumaal teadagi ei ole ühtegi tervishoiu, kõrgkooli ega ega ülikooli sellist, kus õpetatakse nii-öelda meditsiinitaustaga inimesi. Aga vajadus siis on, räägime nüüd nakatumisest. Pärnumaal olid esmaspäeval teada kahe kooli ja ühe hooldekodukolded. Kas need kolm on siis Pärnumaal ainsad kolded? Jah, need on hetkel suurimad kolded, meil on mitmeid koldeid, kus nakatunute arv on väiksem kui viis inimest, et selliseid koldeid meil nagu avalikult ei kommunikeeri. Selliseid väiksemaid pere koldeid on meil päris mitmeid ja samuti on mitmetes ettevõtetes meil nagu positiivseid juhte sees rohkem kui üks. Kuidas on olukord Läänemaal ja suursaartel? Ka Läänemaal nakatunute arv tõuseb just siin, viimastel päevadel on seal mitmeid nakatunuid juurde tulnud. Nii ettevõtete kui ka koolid ja lasteaiad on hakanud juba pihta saama. Et jah, et see ei, see arve jää madalaks, et ilmselt sealt tuleb neid juhte järjest juurde. Saartel õnneks Hiiumaal, Hiiumaal me oleme suutnud selle nakatumiste praegu nii-öelda nakatumiste arvu viia madalale tasemele. Õnneks on kõik kolded, mis seal olid nagu lokaliseeritud inimesed suunati kiiresti eneseisolatsiooni ja sealt ei ole nagu uusi juhte viimastel päevadel juurde tulnud. Need juhud, mis Hiiumaale juurde tulnud, on need inimesed elavad teistes maakondades. Ja Saaremaa kohta võib võib-olla niipalju öelda, et Saaremaa on meil õnneks püsinud suhteliselt stabiilselt madalate nakatunute arvuga praegu ja väga loodame, et see nii jääbki. Hiiumaa on olnud koroona leviku kontuurkaardil pea terve novembrikuu niisugust tumepruuni värvimis näitas suurt haigestumust. Nii et inspektorite töö ja selle nakatumisahela väljaselgitamine on kandnud vilja. Jah, ma usun, et on kandnud vilja, et me oleme teinud ka väga tihedalt koostööd kohaliku omavalitsusega, et saada seda kontrolli alla, seda levikut Hiiumaal ja tundub, et me praegu oleme õnnestunud. Kas koolid ja töökohad ongi kõige suuremad nakatumise kohad? Kui nüüd vaadata praegust pilti, siis jah, et levibki kõige rohkem lasteasutustes erinevates huvialaringidest levib ettevõtetest. Õnneks on vanemaealiste nii-öelda nakatunute arv meie regioonist üsna madal. Väidetavalt suureneb nende haigusekandjate hulk, kes ei tea, kust nad on nakkuse saanud. Kas Lääne regiooni inspektorite töö kinnitab seda väidet? Jah, neid juhte on juurde tulnud, et ei õnnestu nii-öelda seda nakkusallikat tabada ja seetõttu see ongi ilmselt tingitud sellest, et inimesed võivad selle nakkuse saada kusagilt treeninggrupist või siis klassiruumist või töökollektiivist. Ja kui see inimene, kellelt nakkus saadakse naasümptomaatiline statisti, jääbki meil teada saamata. Nii et see pildi kokkupanek ei ole inspektoril enam nii lihtne, kui see kevadel võib-olla oli. Tegelikult meie töö võib-olla natukene lihtsamaks see kogemus, mis me kevadel saime, et me oskame praegu oluliselt paremini erinevaid seoseid luua. Oluliselt lihtsam on meil leida nagu üles neid kontakte. Aga jah, mida rohkem tuleb juurde neid teadmata allikaga nakatumisi, see tõesti teeb meie töö keerulisemaks natuke. Mida Lääne regionaalosakonna inspektorite tähelepanekud ütlevad, kas inimeste endi suhtumine võimaliku nakatumise on kevadega võrreldes muutunud? Nii ja naa, on ka täna olemas selliseid inimesi, kes ei usu sellesse nii-öelda haigusesse ja ei pea seda ohtlikuks, võrdlevad tavalise külmetuse või, või gripiga aga on kindlasti palju rohkem neid inimesi, kes kes väga hästi nii-öelda saavad aru, et nad peavad püsima enese isolatsioonis, et nad ei tohi nakkust levitada, et nad peavad ennast hoidma. Kadri Juhkam, teil on jälle pikk tööpäev ees, soovin teile palju jõudu ja aitäh intervjuu eest. Aitäh teile. Jätkame saadet stuudiost, kus on sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Me tegime nüüd väikese ekskursi kahte regiooni, aga tuleme tagasi Tallinnasse. Kuidas on viirusega nakatumise olukord kodutute öömajades varjupaikades, kuidas olukord supiköökides? Kui kevadel mõtlesin just rääkisime ka Tallinna linna esindajatega, et kui kevadel oli selliseid juhtumeid ja tuli siis inimestele pakkuda peavarju ja nende liikumist piirata siis täna nagu püütakse ikkagi hoida kõik teenused võimalikult hästi lahti ja, ja toimivana, et minu teada aktiivselt selliseid juhtumeid ei ole. Ja supiköökide osas ka, et oleks hajutatus nii-öelda kõik need ettevaatusabinõud rakendatud, et et seda nagu jälgitakse ja, ja see on inimestele väga vajalik abi ja seda ei saa lihtsalt niisama ära jätta. Toiduabi tõenäoliselt talvel läheb rohkem tarvis, kui, kui siin suvel ja sügisel. Nojah, meil on praegu nüüd üks selline toiduabi riigi toiduabi nii-öelda jagamise periood lõppemas ja samal ajal meie hea partner toidupank siis oma võrgustikuga tegeleb ka läbi siis annetatud toidujagamised, nüüd püüame seda võimalikult palju toetada, kuid noh, seda juba kevadel me ütlesime, et need kriisi sotsiaalsed mõjud avalduvad viiteajaga ja noh, täna nagu ma ütleksin seda, et eks see mõju nagu tugevamalt on näha sellel talvel. Ja, ja toidupank on meile ka öelnud seda, et et neid abivajajaid, kes nende juurde ise pöörduvad, et neid on olnud päris palju rohkem, seal räägitakse numbritest pea üheksa pool 1000 nädalas. Et tegelikult noh, siin on kindlasti meil mõttekohti ka, et kuidas riik saaks paremini toetada seda tegevust. Viirus levib ka kaitseväes ja vanglates ja siit tuleb saate viimane salvestatud intervjuu. Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Priit Kama. Viru vangla on praegu miinusmärgiga rekordiomanik üle 350 lähikontaktse, kui kinnipeetavad ja personal kokku lugeda. Kuidas see juhtus? Viiruse levikule ei õnnestunud Viru vanglas varem piiri panna. Kõigepealt see arvestus, mida peab terviseamet hõlmab endas lisaks muid muid inimesi, kes on siis kokku puutunud näiteks vanglateenistujate, ka perekonnaliikmed ja muud Viru vanglas on nakkuse saanud sügise jooksul 217 vangi ja erinevatest allikatest kokku 24 vanglateenistujad. Tänaseks hetkeks on meil aktiivseid haigusjuhte vangide hulgas alles 35 ning haiguslehel siis koroona nakkuse tõttu veel 12 vanglateenistujat. Et kogu see, mida loetakse Viru vanglakoldeks terviseameti statistikas ei puuduta, siis ei vange ega vanglatöötajaid vaid ka siis muid inimesi, kes võivad sellega seoses olla väljastpoolt nakkuse saanud. Mis aga puudutab nakkuse levikut, et siis nakkus hakkas levima väga kiiresti ühest keeleõpperühmast kus siis osalesid erinevate vanglaelu osakondade vangid ja tegelikult Lewis viirus jõudsalt vanglas, pigem mõne päeva või nädala jooksul mil siis nendes elu osa kordades, kuhu oli paigutatud eesti keelt selle keeleõpperühmas õppinud vangid elasid? Milliseid meetmeid Viru vanglas on rakendatud? Kohe, kui see probleem välja tuli, pandi kinnikambrid. Kui tavaline reziim vanglas näeb ette seda, et kinnipeetavad inimesed saavad enda eluosakonnas liikuda ja omavahel suhelda, siis praegu juba juba mõnda aega võimalik ei ole ning lõpetati ka siis muud sellised tegevused, mis vangide omavahelist kokkupuutumist nõuavad, nagu siis kool, kutseõppe, paljud programmid, alles jätsime teatud majandustööd, abitööd, mida vangid teevad siis selleks, et vanglat oleks võimalik käigus hoida. Siin on juttu olnud kinnipeetavate värskes õhus jalutamist võimaluste üle ja siis ka külastuskeeldude üle. Ja praegusel juhul on võimalik küll vanglates reeglina kokku saada läbi klaasi niimoodi, et kokkusaaja ja ja pangad omavahel klaasiga eraldatud. Viru vanglas on hetkel võimalik kokkusaamine vaimulikega advokaatidega muude kaitsjatega, notarite ja konsulaaresindajatega välismaalastest vangidel. Nii et need võimalused Viru vanglas on praegusel juhul piiratud. Kuidas on olukord Tartu vanglas? Tartu vanglas ei ole siiani tuvastanud ühelgi vangil viirust ja meie andmetel on praegusel juhul kaks vanglateenistujat koroonaviirusesse nakatunud, kuid see ei ole teadaolevat seotud kuidagiviisi vanglatööga, vaid vaid kontaktidega väljaspool vanglat. Ja mida me võiksime teada Tallinna vangla olukorra kohta? Tallinna vanglas on praegusel hetkel vangide hulgas üks aktiivne koroonajuhtum. Seal oli varasemalt veel neli vangi, kellelt see viirus tuvastati, kuid nende puhul siis on nad praeguseks loetud paranenuks, arvestades seda, et nad seda haigust siis põdesid läbi kergelt ja väheste sümptomitega. Ja haigestunud vanglaametnikele asenduse leidmisega probleeme ei ole. Praegusel juhul me oleme saadud hakkama, muidugi Viru vanglat on tulnud teiste vanglate inimestel aidata, eriti just siis, kui viirus tuli välja. Väga suuresti pidime me meditsiinitöötajaid, arste, õdesid ja ka vanglaametnikke, kellel on siis parameediku väljaõpe Tallinna ja Tartu vanglast siia juurde tooma, selleks, et tervise olukorda jälgida ja neid ohte vähendada. Aga oleme saanud oma jõududega üldiselt hakkama. Ning praeguseks hetkeks on kindlasti ka siis Viru vanglasse olukord juba normaliseerumas. Reporteritunni andis intervjuu justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Priit Kama. Ja reporteritunni viimased viis minutit otsestuudiost. Valitsuse korraldusel jagatakse vähekindlustatud inimestele igaühele tasuta kaks korduvkasutusega maski. Rait Kuuse, kes saavad millal minna küsima, kes jagab, kust kätte saab. No selle kohta tuleb küllap eraldi teavitus ka, et rahandusministeerium nende maskide hankimisega peaks tegelema, minu teada valitsus veel arutab seda, kas veel homme, kuidas see täpsemalt kõik võiks nagu toimuda? Algne mõte oli küll jagada ka nii-öelda esmajärjekorras neid ühekordseid maske välja, et noh, iseenesest korduv kasutatavad maskid on küllap parem lahendus ja ka keskkonnale palju sõbralikum lahendus. Nüüd küsimus, vist peamine mis lahendada tuleb, on see, et, et kui kiiresti on seda võimalik teha. Aga seda peaks tegema nendele inimestele, kes on saanud toimetulekut toetust aasta jooksul, kes on saanud ühekordset toetust omavalitsustest, kes On vajanud muul moel sotsiaalabi, et me oleme hinnanud täna, et see isikute rühm nii-öelda aasta jooksul võiks olla kuskil paarikümne 1000 inimese ümber, kes nagunii-öelda kõige rohkem nii-öelda sellist noh, ütleme siis sotsiaalsete abi ja tuge nagu igapäevaselt võiksid vajada. Ja küllap need sõnumid tulevad peagi, aga, aga see jagamine peaks toimuma läbi kohalike omavalitsuste ja noh, tegelikult et kohalikud omavalitsused on ka ise juba alustanud erinevate oma meetmetega. Ma tean, siin näiteks jäi mulle silma, et Kastre vallas jagatakse 70 pluss elanikele korduvkasutatavaid maske. Küllap seda on ka teistele, et ma nagu tunnustan siin omavalitsuste initsiatiivi, et kindlasti on mõistlik kohtadel need kiired lahendused ise ka pakkuda ja leida elanike tervise eest hoolitseda. Inimeste tööhõive Eestis langeb, see on töötute arvu on kokku loetud juba kaugelt üle 50000 praeguseks, mis tähendab seda, et sotsiaalabivajajate hulk ei pruugi olla see, mis praegu kohalikes omavalitsustes kirjas on. Me oleme teinud sellise arvestusega et me oleme selle oma arvestuses nii-öelda pannud seal natukene juurde ka ja seal tegelikult selles numbris, kes on saanud toimetulekutoetust, sisalduvad ka lapsed, et teadupärast siis alla 12 aastased ei peaks seda maski kandma. Et see on sellise väikse varuga nagu tehtud ja eks seal koha peal tegelikult peab olema ka see vabadus nii-öelda siis teha neid valikuid, need keelele täpselt neid isikukaitsevahendeid võiks nagu anda ja jagada, et noh, nagu öeldud, et omavalitsusi täna ei piira miski, et ise nii-öelda juurde mõtlemast, et ja neid lahendusi leidma Sten ja noh, eks see inimestele endale ka peab olema see teadlikkus ja väike ikkagi nii-öelda ka ootus on inimeste suunas, et et nad ka seda kohustust nii-öelda nägu katta ja neid maske endale soetada, aga ise kannavad. Eks suurema surve all on need omavalitsused, kus on vanem elanikud. Kond jah, loomulikult, et et ilmselgelt ju meil on väga erineva vanusega inimesi omavalitsustes ja, ja need ei noh, ütleme ealiselt ei ole see pilt nagu nii-öelda sarnane kõikides regioonides, et tõepoolest, et et noh, muidugi, võib-olla siin ka leevendab seda, et vanemaealiste elanikkonnaga väga palju hajaasustuses, et võib-olla see kontaktide arv ei ole seal ka nii suur, et kui näiteks siin Harjumaal, et kus seal siis on keskmiselt noorem nii-öelda rahvastiku hulk, et noh, ma arvan, et tegelikult täna me saame nagu suures plaanis ikkagi mõistlikult käitudes vastutustundlikult, käitudes kõikide nende muredega nagu hästi hakkama. Nende sõnadega lõpetame tänase reporteritunni, meil oli stuudios külas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Telefoniintervjuu andsid Marje Muusikus ja Kadri Juhkam Terviseametist Priit kama justiitsministeeriumist ja Terje DDR Koeru hooldekodust. Saate pani kokku Kaja Kärner ja uus Reporteritund eetris juba homme. Vikerraadio.
