Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on raadio kaks alanud rubriik kannab pealkirja puust ja punaseks, siin me räägime teadusest ja tehnoloogiast sel nädalal nimelt veel psühholoogiast ja minuga koos, mina olen saatejuht Arko Olesk, minuga koos on siin Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro tutvustamast teile taas ühte huvitavat uurimust viimastest nädalatest. Kes uurimus tuleb Ameerikast Praakli ülikoolist ja võiks öelda, et testib ühte kultuurilist aru saama, mis on ilmselt eriti levinud Ameerika maailmas Ameerikaga kultuuriruumis, aga, aga on levinud ka ka meie kanti. Ehk siis see, et, et milline, milline on hea juht või milline, ütleme, edukas juht. Et ma arvan, et me kõik oleme näkku kuulnud või mõelnud sellest, et nad Need, kes on tippjuhid, nõel peavad ikkagi olema teatud iseloomuomadused ja need iseloomuomadused kõik ei ole nii-öelda väga meeldivad. Et sellised, et juhid kipuvad ikkagi olema võimukad. Isegi sellised manipuleerivad sõimavad ütleme, kergelt psühhopaatlikud ja ja et meil on ilmselt tunnetus, et nii-öelda juhtide seas sellised seda laadi inimeste osakaal on keskmisest suurem ja Me kipume eeldama, et sellised iseloomuomadused nii-öelda viivadki selliseid inimesi tippu vaata seda eeldust või arusaama. Nüüd need teadlased kontrollisidki nii Gretekas, kas sulle tundub ka, et selline nägemus juhtidest on, on ühiskonnas domineeriv? Kusjuures see on nagu hästi põnev ja see on põnev, et sa just selle uuringu leidsid, sest tegelikult sellesama asja peale ma olen ka noh, olen mõelnud, et ja ma mäletan, et aastaid tagasi ka psühholoogias tegelikult räägiti küll pigem selle suunalt, et selliste pigem psühhopaatsete joontega inimesi statistiliselt rohkem võib esineda sellistes nii-öelda erinevates nii-öelda tippjuhtide seltskondades või, või tipp-poliitikute hulgas. Et me nagu justkui teadsin, et selline uurimistulemus või selline teadmine on ja see uuring, miks sa nagu märkimisväärne uuring on see, et salongi tuud uuring ehk siis, et see on uurinud inimeste omadusi hetkel, kui nad ei olnud veel keegi ega miski ehk siis tudengitele ja siis vaadanud, kas see oli vist osadel 10, osadel 14 aastat, 10 kuni 14 aastat hiljem oli visse vahemik, et vaadake, et noh, mis nüüd sai siis teistega ja, ja see tulemus on selles mõttes mingis mõttes isegi ootuspärane, mingis mõttes jätab veel küsimusi õhku. Ehk ootuspärane mitte selles suhtes, et needsamad võimukamat inimesed saidki juhtideks vaid otspärane selles suhteliselt pigem ei eristunud ginaad teistest inimestest. Ehk siis, mis leiti, oligi see, et tegelikult need inimesed, kes tõesti sellises tudengipõlves näitasid, võib-olla rohkem sellist, kuidas öelda üle laipade minemise oskust ja see tore sõna nagu südametunnistuse, vaba või selline südametu ja domineeriv ja manipuleeriv Nad said täpselt sama palju kõrgetele kohtadele kui teised inimesed, ehk siis et mis jääb küsimus, õhk on see huvitav, et, et, et nad ei ole küll rohkem, aga nad ei ole ka vähem. Et ehk siis, et mingis mõttes ei, et nad ei, nad ei tõuse positiivselt edasi, sest neis endis on jooned, mis neid endid takistavad. Aga, aga et nad ometi, aga ometi nad siiski saavad sama palju ja siin on nagu see minu jaoks selline ootuspärane ja selline põnev või oluline rõhutamis väärt tulemus on ikkagi see, et mis on siis omaduste kombinatsioon, mis pigemini tagab edu, et, et nad siis urjetuvad siis kokkuvõtlikult välja, et tegelikult on need faktoreid neli, mis siis edu tagavad. Et, et jah, et loomulikult selline agressiivne domineerimas või selline nii-öelda see on oluline, et ehk siis võib-olla mingeid asju läbi suruda ja et võime siis ta tegutseda ja võib-olla tegutseda ka niimoodi, et see mõjutab teiste inimeste nagu maailmavaadet või nägemust. Aga samal ajal on väga oluline või sama oluline ka see, et et me suudame noh, nii selle tegevuse läbi, aga muidu teisi inimesi endaga kaasa tõmmata ja niimoodi vastik olla see muidugi ei õnnestu. Ja kolmandaks on vajalik siis selline erialane kompetentsus, eks ju siis arendatav. Aga mis peab selle juurde käima ja siis samamoodi selline sotsiaalne paindlikkus või võime nii-öelda kolleegidega ilmselt siis olla ka nagu neid arvestav, eks ju, sest me võime üksik, kuidas nimetada on empaatia, on see hoolivus see ei olegi siin võib-olla nii, nii selge, aga et see tähendab seda, et selline ekstra virtsus või soov inimestega arvestada peab käima selle sellise jõulisusega koos, et ainult selle kombinatsiooniga, siis võib-olla on suurem suurem tõenäosus hakata juhtima. Aga et tundub, et miski ei kaitse meid täna veel ka siis ilma nende kõigi omadusteta juhtide eest. Aga kas, kas võib ikkagi olla niimoodi, et seesama, see kultuuriline arusaam, et milline peab juht olevat tegelikult aitabki ikkagi neid edasi liikuda, et et nii-öelda mingites seltskondades on nagu arusaam, et et temal tundub olema selline üle laipade minemise oskus, et edutame teda. Igal juhul tundub, et tänase ei takista otseselt, et kuna nad täpselt sama sagedusega, et võib-olla meil puudub selline hea tava kokkulepe, et vähemalt osades kultuuriruumides või sellistes organisatsioonikultuurimaailmades, et et see inimese aspekt või selline, et ei tasuks olla pikaajaliselt teiste suhtes mürgine toksiline, et, et meil võiks olla ka selle kohta sama selged eeldused, kui ette valima kellelegi, kes selle nii-öelda läbilöömise või, või läbisurumise musta töö ära teeb. Et, et jah, et siin on jah, organisatsioonikäitumine ei ole minu põhieriala, siis minul jääb siin tegelikult küsimusi, küsimusi õhku veel. Et, et miks ikkagi miks need inimesed on sama edukad kui teised? Aga jah, ma arvan, et antud hetkel tasubki Igalühel meist mõelda selle peale, et inseneri tunneme omajagu tippjuhte, ma olen töötanud organisatsioonides. Ma ei tea, töökohal koolid, ülikoolid või mõtleme kasvõi poliitika peale, et et millised iseloomuomadused on nendel poliitikutel või juhtidel, kes meile meeldivad, keda me peame tõhusaks ja kas need on samad asjad, eks ole, kes meile meeldib ja keda me peame tõhusaks. Või isegi võiks küsida nii, et millised omadused on nendel, kes meile ei meeldi aga kes millegipärast pikka-pikka aega ikkagi püsivad näiteks võimu juures, et äkki neil on paratamatult kuidagi ikkagi sobiv kombinatsioon olemas. Ehk siis võime ka ikkagi inimestega arvestada teatud piirini, et siin on, millest mõelda, et noh, et see ei tähenda, et tema võib-olla esindab alati 100 protsenti kõige paremaid väärtusi, seejuures kuidagi oskab inimestega olla. Aga ma arvan, see, mis tasuks nagu meelde jätta ja kaasa võtta, on see, et tõesti selline üle laipade minek ei taga edu. Et, et see ei ole see kindel retsept, et pigem ongi selline hoolivuse mõõde sinna juurde paras annus ekstra virtsust ja et, et see on selline nii-öelda võitev kombinatsioon. Ja ma arvan, et nüüd kui vist võist võime ikkagi öelda, et ka sellised, ütleme, ühiskondlikud väärtused on nagu muutumas. Et noorem põlvkond hindab nagu natukene teistsuguseid juhte ja teistsuguse omadusi nendes. Et ka siis võib-olla need hoolivuse aspektidega tuusevadki rohkem esile. Ma tahaks ka loota ja samas peitub siin suur oht, sellepärast et tegelikult me suudame mingi piirini ära õppida imiteerima kõiki neid edu, edu taga, vaid omadusi, et mingis mõttes annab see teadmine, et noh, tee neid samme, teeneid, selliseid liigutusi, mis näitab, näitavad sind inimeste inimesena ja ja, ja nii-öelda hooliva ja vastuvõtliku ja soojana, et saavutada oma eesmärke, nii et ma näen alati igal pool, meie näeme, häda on jah, psühholoogneb alati häda. Siin on, et ühelt poolt ja et see on oluline, eks ju, aga et see on, see, need võtted peavad olema ka siiski õigetes kätes. Jah, et kas saadetud tort oli, oli teadlikult tehtud samm või mõeldagi seda südamest, kui piltlikult Meevitasi millelegi. Olgu selline oli tänane puust ja punaseks. Stuudios Arko Oleski Grete Arro. Rääkisime eelmisele sel nädalal psühholoogia teemadel, mis tähendab, et järgmisel nädalal on juba täiesti uued teemad. Täname teid kuulamast, soovime kõike head. Puust ja punaseks toostria punaseks.
