Tähtvere dendropark Eesti maaülikoolilinnaku ja Emajõe vahel on ligi 40 hektari suurune linna roheala aastakümnete jooksul muutunud populaarseks tervisespordi ja vaba aja veetmise paigaks. Eesti maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringu järgi pole park südamelähedane mitte ainult inimestele vaid ka paljudele putukatele, taimedele ja lindudele. Näiteks registreeriti uuringu käigus dendropargialal üle 700 erineva liigi mõnedki päris haruldased või kaitse all olevad, ütleb Eesti Maaülikooli vanemteadur Olavi Kurina. Me ei lootnud siit leida, et niivõrd mitmekesist elustikku siin tulid välja üsna üsna põnevad liigid, lühijalgsete hulgas isegi sellised, kes on vanade metsade indikaatorliigid ja mõned liigid, keda Eestist veel siiani ei olnud seal heituda. Paargi elurikkusele aitavad Kurina sõnul kaasa näiteks aja jooksul tekkinud põõsarinne ja jõeäärne niiske mets, mis pakuvad varju ja toidupoolist. Üldiselt võttes on ta üsna mosaiik ja sellest tulenevalt ka üsna paljud piirid tsoonidega, mis on suhteliselt hea liigirikkuse seisukohalt. Kurina lisab, et oluline on dendropargi mitmenäolist ala kindlasti säilitada ka inimtegevuse käigus kuid päris reservaati siiski luua ei saa. Tartu spordimüügi- ja teenindusjuht Auli Solo räägib, et uuel aastal on plaanis rajada dendroparki loodusrada ning kuulutada välja hange leidmaks partnerid, kes koostaks kogu maa-ala arendusprojekti, nii et loodus ja inimtegevus omavahel konflikti ei satuks. Eesmärk on see uusi taimi istutada, uusi puid istutada, avada linnainimestele kasvõi loodusraja, kus püüaks haruldaste puudenurgast nii-öelda siis puud ära märgistada, sildid juurde panna natukene multši maha, et inimestel oleks ka aru saada, et millised väärtuslikud ja, ja kihvtid puud seal kasvavad. Soolo lisab, et valminud uuring on sisendiks arendada parki nii, nagu õige oleks elurikkust silmas pidades. Kuidas me liidame, kust me liidame, kuna me niidame, kui palju me heidame, kui palju me võsa kuskilt maha võime võtta, kui palju me võime korrastatust teha ja kuhu poole siis jäävad need alad, mida me tegelikult üldse ei puutu?
