Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asekantsler Kristi Talving ütleb, et praegu on väga hästi hoitud riigi vedelkütusevarud, aga ülejäänud varudega on seis kehvem. Sellepärast muudetakse tuleva aasta juuliks Eesti vedelkütuseagentuuri struktuuri ja ülesandeid ning sellest saab eestivarude keskus. Esmased varud, millest me räägime, eelkõige on toiduvarud tervishoiuvarud ja täna jätkuvalt vedelkütusevarud ja suurem valdkond veel lisaks on siis ettevõtete toimepidevuse tõstmine, valitsus on selleks eraldanud iga-aastaselt 6,1 miljonit riigieelarvelisi vahendeid, et selle raames siis ka need varud tekitada. Varude loomiseks jätab vastvalminud eelnõu kaks võimalust. Üks võimalus on tarvilikud kaubad välja osta ja kuhugi riigilattu seisma panna. Teine võimalus on luua nii-öelda delegeeritud varusid. Et riik teeb ettevõtjatega, on nad siis tootjad, maaletoojad, edasimüüjad, lepingud, millega siis ettevõtjad ise hoiavad oma ladudest suuremat toodete kogust, kui võib-olla täna? Seda võimalust hakataksegi tõenäoliselt rohkem kasutama. Sellepärast, et ükskõik millisest tootest me räägime, nendel on aegumistähtajad. Kui ettevõtjad hoiavad neid tooteid enda juures ladudest, siis on võimalik neid tooteid jooksvalt sorteerida vastavalt siis aegumiskuupäevadele, nii nagu see tavaline tootmisprotsessi ja logistikaprotsess ettevõtetel. Värske seaduseelnõu järgi tuleb varusid hoida niimoodi, et need saaks alati kätte, seda ka elektri või sidekatkestuse korral. Üldjuhul tuleb riiklikke varusid hoida Eestis. Samas jäetakse valitsusele võimalus lubada osa varude hoidmist ka välismaal. Teatud juhtudel võib-olla, et kui varutaks tulevad sellised tooted, mida Eestis ei toodeta ja tootmine on naaberriikides, siis on võimalik ka teha rahvusvahelisi koostööleppeid kahe riigi valitsuse vahel. Selle, et mõni varu tuleb kasutusele võtta, otsustab samuti vabariigi valitsus. Ehkki varude keskusel saab olema ülesanne, siis tagada see nende varude laialijagamine oleks võimalikult kiire, efektiivne. Ühtlasi tuleb Eesti varude keskusel pidevalt kontrollida, et kõik lepingutes lubatu ladudes olemas oleks. Muuhulgas jääb värske seaduseelnõu karistusmäärad neile, kes loata riiklike varude kallale kipuvad. Füüsiline isik võib sellisel puhul saada kuni 1200 eurot trahvi. Juriidilist isikut võib varude omavolilise kasutamise eest karistada kuni 400000 eurose trahviga.
