Tere, head raadiokuulajad, raadio kaks koolis on loodusõpetustundi selles loodusõpetustunnis ja Reimo Sildvee võtame ette teema, kliima soojenemine ja noh, sellest on räägitud nii palju, et kas nüüd läheb külmemaks, kasvad, läheb vesisemaks, kasvad läheb soojemaks, kas tulevad lõpuks Eestimaakoha peal kõrbed ja nii edasi neid versioone on väga palju. Et aga selgust saada, on taas pöördunud akadeemik Anto Raukase poole järele pärida, milliseks meie kliima siis siin tegelikult muutuma hakkab? No milline on ilmse huvitab inimest alati, siis me tahame teada, milline oli ilm järgmisel nädalal. Milline ta on kogu suve jooksul või milline ta on järgmisel aastal. Ja seda on väga raske öelda. Ja kui me kõneleme kliimamuutustest, siis neid on tõenäoliselt ette ennustada tunduvalt lihtsam kui ilma järgmisel nädalal ja miks? Sellepärast et kliima on üsna stabiilne kliima on ju tegelikult keskmine ilm? Kliima, mitte et ta muutuks vaikima pideval tsükliliselt muutub sellepärast, et, et on olemas teatud piirkondades kliimatüüp ja see kliimatüüp on väga stabiilne. Seega kliima, näiteks ajaloolisel ajal ei ole muutunud küll talaga kõikunud, nüüd huvitab inimest, mis suunas ja muutub kas läheb külmemaks või läheb soojemaks. Ma ütleksin muidugi, et kui täituks see ennustus, et ala muutub laiemaks süsihappegaasi hulk, siis mõjuks niivõrd tugevasti inimtegevus mõjuks siis läheks elu maailmas palju paremaks. Eestis eriti tehes, me ei läheks ju ilm soojemaks, sademeid oleks rohkem. Põllumajandus edeneks paremini ja aine võib-olla suusamõnusid, me ei saaks nipiga Aja jooksul nautida, aga kindel on ka see, et meie ja teie noortekuulajat eluajal jätkub lund kindlasti Otepää kõrgustikul kõiga Haanja kõrgustikul. Ja leidsid, et miks ma ütlesin, et suhteliselt lihtne on kliima, teete ennustada sellega tegeleda selline teadusharu nagu paleoklimatoloog ja pale, Okimatoloogia võtab aluseks analoogiad ja samuti püüab siis analüüsida kõiki faktoreid, mis kliimat mõjutavad. Ja neid faktoreid on tohutult tohutult palju. Kõigepealt piimad kujundavad kolm põhilist protsessi. Soojus, oletus, teine niiskusvahetus ja kolmandaks atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Aga need kolm asja sõltuvad kõik ju maapinna reljeefi-ist ja mandrid ja ookeanid, jaotumusest, hoovustest, ookeanivee, mehaanisest ja keemilisest koostisest, liustik ulasta paiknemisest, maa magnetväljas pöörlemis ning liikumiskiirusest, maa kaugusest, päikesest ja kuust ja veel väga paljudest faktoritest, mida ma püüan nüüd teile lühidalt valgustada. Ja selleks, et siis ette ennustada kiimad. Selleks on olemas analoogiat, aga muidugi me kõiki neid Janaloogiaid ei saa kasutada pärast, et te olete kindlasti kuulnud, et kauges minevikus keskaekuna lõpus langes Maale hiidmeteoriit. Mina olin kiiva, mul sai sellest tingituna. Ja selle tulemusena kõik Saulused suur osa maaelust hävis. Ja muidugi me ei saa kuidagi ette ennustada, kuna võiks tulla maakerale teine samasugune hiidmeteoriit ja loodame, et ta ei tule mitte kunagi ja kui sa oled veel suurem, siis on vikerraadio lõpp. Aga siiski kasutatakse nimetatud Leo kliima modelleerimist ja need siis põhinevad erinevate kliimamudelitel ja muidugi aga hea oleks, kui me ühekorraga saaksime arvestada kõiki neid faktoreid, mida ma eespool loetlesin, neid faktoreid on palju rohkem. Ja selleks tõepoolest on katseid tehtud ja kasutatakse superarvuteid. Ma ise olen viibinud Hamburgi kliimakeskuses, kus on üks maailma võimsamaid arvuteid. Mesis prognoosi ja kliima võimalikku muutust lähemate sajandite jooksul. Aga ikkagi arvuti võib olla väga hea, aga andmed siin annab siis see inimene, inimene on ekslik, võidavad, tendentslik, sellepärast et kui me kõneleme süsihappega gaasi esis määravast mõjust, las on täiesti ilmselt tendents liik, sellepärast et faktoreid ja valju olulisi faktoreid on ka teisigi. Ja sellepärast kuna iga mudel on programmeeritud matemaatiline kirjeldus missis realiseeriti arvutustehnika abil, siis mudel töötab hästi sel juhul, kui ta on suhteliselt lihtne. Ja pärast jaotatakse need võimsad suured mudelid üksikuteks osadeks. Üks nendest võimalustesse arutatakse siis mitmesuguseid maaväliseid faktoreid, Päikesesüsteemis toimuvaid muutusi. Ja teine on siis, mis arutatakse selliste lihtsamate konkreetsemate asjade baasil nagu näiteks liustike kasv, liustike vähenemine, võimalik liustiku sula saamine. Ja seetõttu kõik need tulemused saame lihtsustatud mudelite abil. Kõik on väga huvitavad, kõigil on mingisugused sellised järeldused või tulemused jällegi siis ilma samuti ta inimene hakkab neid mudeleid võrdlema ja ütleb näiteks, et see mudel on kõige parem, see on nagu, nagu siis polkovniku lesest vähendatud 31. see haigus mulle meeldib, selle haiguse ma võtan ja selle mudeli ma võtan, aga üks on selge, et et maa noh, on muutunud tsüklilised ja see võimaldab siis kasutada tuleviku kliima prognoosimisel loogiaid. Ja nüüd, kui me läheme geoloogilises minevikus tagasi hästi kaugele näiteks 500 miljoni aasta tagusesse aega siis me näeme, et on olnud maa ajaloos väga selliseid soojaid ja niiske neid perioode ja samal ajal olla väga karme perioode. Võtame näiteks sellise ja kus elasid siis saurused või olgu see siis jumala nimetatud juura ja kriidi ajastud. Aga see oli väga-väga siis soe periood ja miks ta ei soe sellepärast et väga palju oli ookeane ja Mandreid oli vähe. Samal ajal karmim aeg üldse oli nimetatud permi ajastu umbes siis 200 180 250 miljonit, vastad tagasi ja see oli erakordselt külm, sellepärast mandri tõi kõrged ja kunagi pole olnud maakera alas niivõrd palju Mandreid. Ja seega üks juba sellistest faktoritest, mis maa kliimat mõjustab, on mandrite paigutus. Toimuvad väga suured mandrite konfigulatsioonide muutused. Te teate, võib-olla kunagi kauges minevikus oli üks hiidmanner, pange ainult, kus siis oli näiteks lõuna, Rikka ja Aafrika olid omavahel koos üldse tegelikult moodust oligi ainult üks manner. Ja kui me vaatame ka praeguseid Mandreid, siis me teame, et mandri liiguvad, nad liiguvad nii horisontaal kui ka vertikaalsuunas ja seejuures nende horisontaalne nihkumine ulatub paarikümne sentimeetrini aastas, see on ikka tohutu suur muutus. Ja nüüd, kui me vaatame ookeane, siis ookeanid täpselt nii, nagu inimene nad sünnivad, elavad ja surevad. Ja meil on olemas selliseid möödaniku ookeana, näiteks suurteetise ookeanile jäänuk on praegune Vahemeri sihuke tühine veekogu. Samal ajal me teame, et atlandil Ocean suure kiirusega laienev Atlandi ookeani keskahelik, kus on palju maavärinaid, on vulkaanipurskeid, siis land asub seal ja samal ajal stabiilseid ookeane nagu vaikne ookean ja kujunevad uued ookeanid. Üks näiteks kahtlemata hakkab kujunema üle baikali järve üle Punase merega või Aafrika suurte järvede ja see on piirkond, mis laieneb, ja kauges tulevikus on seal uus ookean. Ja kui me võrdleme praegu inimest, ma olen võrrelnud inimese tegevust nii nagu sipelga, kes liigub siis mööda elevandi jalga ja siis kiitleb Teisvee sipelgaid, oi külmadel alles raputasin sellepärast et need ikkagi need protsessid, mis toimuvad toimuvadki, millised protsessid need on tunduvalt siis tunduvalt võimsamad. Ja nüüd, kui me vaatame siis mõningaid selliseid astronoomid isi tegureid siis kõigepealt, et astronoomilised tegurid on ikka meeletult-meeletult võimsad ja neid siis iseloomustavad sellised näitajad nagu näiteks päikesekiirgusvõimsus, sele muutumine orbiidi asend Päike süsteemis, orbiidi karakteristikud maa teljega, alle, orbitaaltasandi suhtes, Maa pöörlemiskiirus ja paljud teised, millest sõltub siis ju päikesel energia jaotus atmosfääri ülapiiril ja ka päikese ning päikese gravitatsiooni mõjul on oma osa ja ainult tooksin kaks, sellist näidet. Liigub teatavasti mööda elliptilist orbiiti, ma ei tea ta, mina õppisin koolis küll astronoomiat, aga tõenäoliselt tänaval astronoomia diskoolis enam ei õpita, aga ikkagi seda teate, et selle orbiidi keskmes on siis fookus, asub päike ja selle orbiidi oluliseks elemendiks on nimetatud tsentriisus. Missis perioodiliselt muutub vahemikus 0,01 koma 63 kuni 0,0 658, keskmine on 0,0 28. Ja praegu on see halvud teha kohedel meelest ära, aga kui ta nüüd üles märgid kuidagi ikkagi need muutused on küllaltki suured. D see jätkab praegu vähenemist, saavutab oma miinimumi 25000 aasta pärast, aga ekstsentrilise muutus see viib maha ja päikeseomavahelise kauguse muutumisele. Ja seetõttu muutub ka ju maa igale pinnaühikule langev energia hulk ja samuti Me teame, aastaajad vahelduvad ja see on tingitud maa pöörlemistelje kaldeste klipiga suhtes. Ja see on jällegi praegu üks mõne aja pärast teine ja seetõttu need asjad väga tugevasti mõjustavad siis et päikesekiirguse võimsust kujunevad rütmid. Ja need rütmid on väga erineva pikkusega, näiteks on öödakse päikeseplekkidest on üheksa kuni 11 aastased rütmid, aga samal ajal on teada ka 35-ni aastased rütmid, 80 üheksakümneaastased rütmid, 50 kuni 56 aastased rütmid 100 800 või 190 aastat, 300 aastat, 400 aastat, 600 aastat 800 kuni 1900 aastat 2200 pastat. Ja kõige hullem on siis, kui need omavahel kuidagi summeeruvad. Ja nüüd on siis niimoodi, et nendest astronoomiliste teguritest lähtudes on püütud siis välja arvutada, et kuna meile tuleb uus jääaeg, sellepärast et et ükskõik, kui palju inimene seal CO2 sest õhku paiskab, aga on ju selge, et kui kogu maa ajaloo jooksul jäävaheajad vaheldunud, siis miks nad peaksid tulevikus mitte vahelduma. Ja nüüd on siis ja niinimetatud Bergeri mudel ja selle mudeli kohaselt tuleb uus jääaeg umbes 60000 aasta pärast ja miks, sest vaikselt esinenud kolm tegurid, esiteks maa asetseb oma orbiidi Päikesest kõige kaugemal just sel ajal, kui põhjapoolkera algab suvi, teiseks orbiidi eksentriisus, millest ma rääkisin, on suurim. Ja kolmandaks maa pöörlemistelje kalle orbiidi tasandi suhtes on suurim. No see oli nii keeruline, et ega see meelde jäänud, aga üks Harry jäi teile meelde, et 60000 aastat. No aga see on nüüd ühest mudelist lähtuv. Ja tõenäoliselt ja ei ole õige, sellepärast et kui me hakkame jällegi kasutama analoogiaid siis vaheaegade kestvus on olnud tunduvalt lühem ja me elame nägu jäävaheajal. Ja umbes 7000 aastat tagasi oli meil palju soojem, kui on praegu ja me liigume jahenemise suunas. Ja no põhjust arvata, et, et ega üle üle 10000 aasta meil elame, jäävaheaeg ei kesta siis tulevikku. See aeg juba sel ajal. No äkki paneme veel siis 10000 juurde, jaga kolme tuhandet me kuidagi täis ei venita, kuigi ameeriklased, kui nad kõneleda tuumajäätmetest matmisest, siis nad ütlevad, et see peab olema vähemalt 30000 aastat, kuni siis järgmise jääajani. Ükskõik see on nüüd üks selline selline eriti võimas kliimat mõjutav faktor, see on siis. See on siis igasugused astronoom koomilised tegurid ja seejuures oli üks selline hirmus kange ja tubli veeessori Serbia matemaatik, tema nimi oli Milankovitš. Tema siis leidsid viimase, 650000 aasta jooksul on päikesekiirguses olnud siis astronoomiliste tegurite mõjul neli eriti suurt miinimumi eriti suurt maksimumi või selle kõrval on siis veel teisi väiksemaid miinimumi ja maksimumi rikume ja läheme siis jällegi lähemale. Nüüd sellistele teguritele meeldime iga päev päev saame jälgida, see on näiteks siis vulkaanide mõju maa kliimale. Tegevvulkaane on meil üle 800 ja need hulka paanid paiskavad siis atmosfääri aastal miljoneid tonne tolmu, tuhka ja mitmesuguseid gaase seal näiteks süsihappegaasi ja vingugaasi ja lämmastikreaktori ühendeid, väävlit ja floori ja broomi ja veeauru ja paljud muud. Ja need siiski eriti hull on sealt nendesse väävliühendid. Väävliühenditest moodustuvad päikese ultraviolett kiirguse toimul, fotokeemilise reaktsiooni tee, väävelhappeaurud ja vulkaanilise väävliühendid võivad tõusta kuni peaaegu 10 kilomeetri kõrgusele ja neid väävelhappe pilved võivad siis eksisteerida kuni kaks aastat ja liikudes ümber maad peavad nad oluliselt kinni päikesevalgust. Ja seda nüüd otseselt kohe mõõdetud. Näiteks 1816. aastal, kus esmakordselt siis akad hirmuga jälgimoli Tambara hiidvulkaanipurse Indoneesias ja järgmisena aastal oli siis temperatuur suus Inglismaal tavalises viis kraadi madalam ja paljudes maakera piirkondades alisi siis heina ja viljasaagid. Ja nüüd siis tavaliselt tuuakse igasugust väited, mis paremini meelde jääb, näiteks et, et siis vesinikupommiplahvatus ja nii edasi. Ja nüüd siis 1980-le, kas tal oli Sand helesi vulkaanipurse ja öeldi, et see võrdus siis 10 megatonnise vesinikupommiplahvatusega ja see puistas siis tolmu üle kogu Vaikse ookeani rannikuala ja loomulikult see tolm ulatus siis ka meile ja siis ka järgmisele aastal oli väga tugev Elsitsiooni vulkaanipurse Mehhikos ja selle tulemusena siis kaks aastat hiljem vähenes Maale jõudva päikeseenergia hulk kuni kahe protsendi võrra. Ja nüüd selleks jällegi, et neid võrrelda mida inimene suudab teha, vaatame meie siis balti soojusjaama ja kõiki neid teisi siin selle Jeltsitsiooni vulkaanipurskega paiskus õhku 20 miljonit tonni väävlit sisaldavaid gaasia bee tuhka ning 80 miljonit tonni veeauru noogu meiega väga pingutaksime Eestis tähendab ikkagi me ei saaks ikkagi sib protsendi osagi seda kuidagi kätte. Ka siis ühe tugeva vulkaanipurskega paiskub atmosfääri rohkem saasteaineid, kui seal suudavad toota kõik maakera soojusjaamad poole aasta jooksul. Ja sellega muidugi ei kutsu üles seda, et me peaksime, hakkame neid saasteaineid õhku paiskama, sellepärast et ega see me teame, et Kyoto protokoll, mida meis väga uhkelt räägime, kuna Eesti on Kyoto protokolli ratifitseerinud, aga tuletage meelde, et maakera praegu 200-st riigist on 74 riiki, on see Kyoto protokolli ratifitseerinud. Ja just praegu on meil küll Tšehhi president, kes ütleb, et Euroopa Liit on ju üks väga saamatu organisatsioon mis on täiesti konkurentsivõimetu teiste maa kella piirkondadega, sellepärast seda seab endale teisi piiranguid, mida teised riigid ja näiteks Hiina ja India paiskavad õhku tohutu palju saasteaineid labilistavalt Kyoto protokolli peale. Ja samal ajal kui meie püüame, tähendab väga rangelt täita tõesti ideaalseid nõudeid ega see väga vist kuhugile ei vii ta viival sel juhul kõik maailma riigis sellega ühineksid ja nüüd ongi, et, et Kyoto protokoll on väga üllas juba sellepärast, et igal juhul me ei tohi saasteaineid õhku paisata ja kui me neid vähem paiskame, siis me elame maa kellas, rästikud, aga nüüd väita, et nüüd CO2 hulga suurendamisega atmosfäärist me muudaksime maa kliimat selgelt ühes suunas, see on jällegi tähendab, mis on niisugune poliitiline jutt, aga mitte taibaseeru ikkagi teaduslikul faktoloogial. Ja nüüd on nii, et peale selle, et kui me õhku paiskame CO kahte samal ajal on ka vastupidine tendents süsihappegaas, sest pole kaugeltki mitte ainus atmosfääri soojusrežiimi reguleeriv tegur. Ja väga oluline on ka nimetatud tehisja looduslike aerosoolide hulk atmosfääris, atmosfääris ja ligikaudsete hinnangute järgi satub aastal lennunduse, kütuste põletamise, vulkaanipursete ja muu tõtt atmosfääri kuni 2600 miljonit tonni tahket ainet. Vaat see arv on ikka väga suureks. Nii tegijad, äikesed, rosooli osakesed. Ja praegu on tehislik aerosoolide osakaal atmosfääris viis kuni 45 protsenti. Ja neid aerosooli soodustavad siis selliste kondensatsioonituumadele pilvede kujunemist nad hajutavad päikeseenergiat ja võivad selle eest kuni 15 protsenti neelata, tähendab seda, et kui CO2 põhjustatud soojenemist siis tegelikult need aerosoolid põhjustavad üldist jahenemist ja praegu siis mõningate hinnangute kohaselt süsihappegaasi hulgaga, kas põhjustanud siis temperatuuri tõusu maapinnale poolega kraadi võrra. Aga samal ajal aerosoolide kasv on alandanud seda rohkem kui pool kraadi. Nii et on vastupidine tendents. Ja nüüd jällegi on üsna hiljuti avastatud selline asi nagu ookeanide hiidkonveier. Ookeanide Hiik konveier on kliima kujundamisel jällegi oluliselt suure tähtsusega ja see sõltub jällegi täiesti nüüd ka mandrite kontuuridest, nende kontuuride muutumisest. Ja esmakordselt sellest konveierist kirjutati alles üsna hiljuti, 1987. aasta Natcherarhistori novembrikuu väljaandes. Ja see konveier on lõputult liikuv ja ta meeletu suur tema vooluhulk on 20 miljonit kuupmeetrit sekundis ja see ületab elamut 20 korda, kõigi maailmajõgede vooluhulga ja selle konveieri liikumise aluseks on vee erinev temperatuur ja soolsus. Sellepärast et põhja suurde suunas, siis voolava temperatuur on umbes 10 kraadi võrra siis. Ja peale selle on ka siis soolsus nendes erinev ja selle tulemusena siis praegusele hiiglaslikust konveierist Euroopa väga palju soojust. Aga me teate, et oli kuulnud, et golfi hoovusega võib midagi raha juhtuda ja siis võib nii külm olla, et, et meil on peaaegu siin aasta läbi, on ikkagi saab suusatada niimoodi ka juulikuus. Nii et vot selles mõttes on ikka see konveier jällegi on hoopis võimsam, kui me kõneleme praeguse süsihappegaasimuutustest. Ja nüüd, kui me räägime jällegi nüüd jällegi läheme lähemale meie nendele väiksematele mõjuritele siis kõneleksime õige pisut, võib-olla siis ka liustikke mõjust ja see on nüüd, millega ma olen ise viimasel ajal üsna palju tegelenud ja kõigepealt on siis nii, et raadid, liustikud tekivad seal, kus on külm, aga ei, kaugeltki mitte valt liustikud tekivad seal, kus on mõõdukalt külm ja kus on palju sademeid. Ja seetõttu näiteks Siberis ei ole liustikke ja pole neid kunagi olnud. Aga samal ajal liustikud on alati olnud näidia Skandinaavia mägedes ja samuti on olnud nad Põhja-Ameerikas. Ja kui tekib siis palju sademeid, need siis lumekujul need siis tihenevatab, muutuvad kõigepealt siis Zirnigse lumeks ja seejärel muutuvad nad liustiku, jääks ja liustikujää plastiline. Ja selle tõttu võib liustikujää liikuda, aga isegi vastu Põlva näiteks sellised võrgustikud nagu meil meil oli Pandivere kõrgustik, seal mingit takistust läks ta ilusti lahedasti üle ja samuti siis ka plastilise tõttu ta ületab sellist takistus, aga mõned Põhja-Eesti paekallas ja, ja paljud teised. Ja nüüd siis ja on täiesti kurioosne selline fakt, et tegelikult jõustikud kasvavad just just siis, kui kliima läheb soojemaks ja seetõttu, kui ta oli mõõdukalt praegu paremaks läheks siis tegelikult sademeid tuleb rohkem nendesse piirkondadesse jäädumis keskused ja liustike siis selline liustike paksus ja nende hulk suureneb. Ja nüüd on niimoodi, et liustikud reageerivad kliimale mitte kohe vaid selleks ja siis teatud ajavahemiku. Ja selleks näiteks hakkaksid mingid muutused toimuma jää kattedes, jäägilpides, Soone saanud Arktikas. See nõuab umbes 50000 aastat, eks. No võtame siis niimoodi keskmiselt ja selleks, et suured liustikud nendes Migaldaga kapitaalselt muutuks, nagu fetšenko liustikul teles kujuneb sisu kuule umbes 1000 kuni 5000 aastat. Väikesed mäe jääliustikud need muidugi tähendab küllaltki kiiresti võivad sulada võivad ka kasvada sõltuvalt kohalikest siis nendest tingimustest. Ja nüüd ongi siis, et et kunagi kõneldi sellistest õudustest, et et liustikud sulama, vaat kõik Antarktikas ära ja Gröönimaal ja, ja ookeanide veepind tõuseb 30 40 meetrit ja Tallinn jääb kõik vee alla ja kõik muud. Vaat selles mõttes on, need on täiesti sellised vastupidised reaktsioonid ja vastupidised tendentsid. Ja nüüd ma tahangi rääkida, et kuidas siis nii geoloogiliselt on siis süsihappegaasi osa ja tema mõju maa kliimale, sellepärast et et kui see süsi, süsihappegaas, CO2 seal siis olulisel kohal süsinik, võtame näiteks kõige puhtam, kvaliteetsem kivisüsi, antratsiid, no see on praktiliselt siis üle 95 protsendi süsinikku. Ja nüüd siis praegu on, kui me harva ütleme niimoodi, et CO2 kontsentratsioon on praegu 25 protsenti kõrgem kui 100 aastat tagasi ja me püüame siis kõike seda üle viia, see ekviValendile siis igal aastal tõuseb siis seoga atmosfääri mahtu umbes kolme gigatonni võrra. Aga, ja kui me vaatame, kui palju on siis seda süsiniku talletunud näiteks taimeriigis, seal on siis 2300 gigatonni meres on 38000 gigatonni ja seega tähendab, et puudest ja taimkattest ja eralduse süsihappegaas, vaat see on oluliselt suurem kui see, mida me soojusjaamade kaudu õhku paiskame. Ja samal ajal on, on ka näiteks täiesti selge kohe, et kui siis gaasi hulk atmosfääris ületab teatud piiri siis loodus tasakaalu ja järjest rohkem hakkab siis seda sättima ookeanides ta settib lubi, mudala kujunevad lubjakivid. Vastupidine tendents siis on vaja jällegi tähendab, et ma oleks tasakaal ja need on suured protsessid, mis mõjustavad tegelikult maa kliimat ja maad ennast. Nüüd jällegi on nii, et et inimesed ütlevad, et, et no ilm on käest ära, nagu me praegu aknast välja vaatame, tõesti, tähendab vihma ja ja me räägime praegu pane päevaga lagu võis reedel, kui see läheb saatesse, siis ka nagu lubatakse vihma. Võite meid jälle käest ära, aga loomulikult vihma ootasime. Ja kui me vaatame Etti kliimaga kliimaga midagi korrast ära Viilmaga korrast ära, siis ühes maailma osas on veeuputus, et teises osas on jällegi tohutu kuivus. Ühes kohas on külma, teises kohas jällegi on väga soojad perioodid. Seepärast et maakeral tervikuna ekstramaalsed asjad ikkagi jaotuvad küllaltki ühtlaselt. Ja nüüd on jällegi nii, et, et sõltub sellest, millega me võrdleme. Sellepärast et Eesti on väga soodsas olukorras nende juuste süsihappega, gaasi ja nende kvootide osas, sellepärast et me võrdleme nõukogude aja lõpuga, kus meil siis tohutult palju põletati, põlevkivi, meil ju põletati, kaheksandana astute te üle 30 miljoni tonni aastas. Praegu põletatakse 13 14 miljonit tonni. Põlevkivitoodang põletatakse vähemaga, põlevkivitoodang on 13 kuni 14 miljonit tonni ja loomulikult on meile väga soodne võrdlus, mille ja seetõttu me saame endale kvootidega edukalt kaubelda. Ja täpselt samasugune on niimoodi, et kui me hakkame nüüd tänapäeva maa kliimat võrdlema Endale suvalise soodsa ajavahemikuga kõigepealt näiteks me teame, et Gröönimaa noh, tema nimi on, siis on green, lan detaili roheline maa ja selle siis asustamine liigide pool toimus 10. sajandil, kui siis Erik Punane 908 Vastava meestega jõudis Gröönimaale. Ta nägi, kui ilusad kaunid rohelised fjordid seal olid ja siis juba üheksa 11-l sajandil sellel toredal maal elas siis umbes neli tuha tiigingid. Aga 12-l sajandil algas jahenemine. Ja lõpuks pidid siis kõik inimesed Gröönimaalt lahkumata, lahkun, need külmasid surnuks ja viimane laev-Euroopast suundus sinna 1377.-le aastal ja siis algas niinimetatud väike jääaeg. Ja see väike jääaeg oli siis 15-st kuni 18. sajandini. Ja selle tulemusena siis hukkus väga palju inimesi näiteks ka Eestis on teada, et aastatel 1000 695697 siis jumal karistas Eesti- ja Liivimaad erakordselt selliste külmade külmade ja vihmaste suvedega ja hein läks raisku ja viie küpsenud ja talvel olid tohutu paksud lumehanged. Ja nendele aastatel kaotas siis Põhja-Läti-Eesti ja Lõuna-Soome umbes viiendiku oma rahvastikust. Ja nälginud elanikud ei suutnud surnutele külmunud maapinda kaudugi kaevata, nii et selline õudne aeg oli meil. Aga seejärel läks jällegi soojemaks. Ja aastatel 1890 kuni 1945 tõusis planeedi keskmine aasta temperatuur nulli koma seitse kraadi. Ja nüüd jällegi jällegi võtame jälle, mis aastal meile meeldivad, sellepärast et et näiteks mina olin väike poiss ja mäletan 40. vastavalt, tähendab, kui tohutud külmad oli see lumehanged muidugi mani pisikene ka, aga lumehanged oli ka kaugelt üle minu pea. Siis näiteks Arktikas langes legend aastatel 30 aasta jooksul temperatuur 0,4 taadi. Tungla tungis tooge tugevasti peale. Ja nüüd on jällegi, et kui me kõneleme möödunud sajandist, siis esimene pool oli külm, nüüd tähendab nagu soojemaks ja nüüd jällegi paljud arvavad. Aastal juba 2015 algab uus uus jahenemine ja järgmise sajandi lõpul paljud oletavad, algab uus väike jääaeg. Ja nüüd on nii, et et. Mis on siis meie prognoos, no kõigepealt muidugi prognoos on selline, et mingisugust kahtlust ei ole. Et meie maakera liigub aja suunas, mitte mitte kuumenemise suunas tehes, et et need Balti riikides on 11 korda vaheldunud, siis jäävad jäävaheajad viimase siis miljoni aasta jooksul. Nüüd teine on see, et kui palju siis võiks temperatuur tõusta ja kas ta tõuseb siis kõrgemale kui tal imede Holotseni pärast jääkiima maksimumajal on üsna kindel, et ta ei tõuse, sest me võtame väga täpselt, on need Eesti ala kohta või siis või siis kogu Põhja-Euroopa kohta taastatud kliimamuutused pärast jääajal. Need on kogu aeg tsükliliselt muutunud, on muutunud ja mitte üksnes temperatuur, vaid on muutunud ka sademete hulk. Ja seetõttu on tegemist täiesti selliste normaalsete kliimarütmidega, ka pole põhjust mingisuguseks paanikaks, Tallinna uppu mitte ära. Aga ikkagi kui tuled jääaegu, et mis me siis ikkagi ette võtame ja vot see on küll üks selline hull asi, aga õnneks ei näe seda. Ei meie ei näe teiega aine, meie lapsed, see lapsed, aga ikkagi praegu maailmas tegeletakse ka projektidega, mis seavad eesmärgiks läheneva jääajaga võitlemist. Ja nüüd siis on tehtud mitmesuguseid ettepanekuid, kuidas muuta abimaal hoovusi näiteks üks nendest deebeedvale vete, küll labradori hoovust Kanada rannikult eemale juhtida, selleks ehitada tamm, njuufaundlandi saart, labradori poolsaare Lance väina ja lisaks veel 14 kilomeetri pikkune tammu ookeani jo fauna dist kagusse. Peale selle on isegi selliseid fantastilisi projekte missis ümber maa teha suuri peegleid selleks, et paremini siis päikeseenergiat maale juhtida. Need on näiteks üks selline fantastiline. Täna oli vene teadlane Jerenkov, see tegi ettepaneku, et luua maa ümber umbes 1000 kuni 1500 kilomeetri kaugusele väikestest sellist läbipaistvatest osakestest koosnev Saturni rõnga lõngaga sallale 500 kilovatt laiarõngas ja see suurendaks siis Maale jõudvat päikeseenergia koguses, mille võimsus vastab poolele miljonile praegu kõige suuremale tegutsevale elektrijaamale. No siis me saame kuidagi jää ikkagi edasi lükata. Aga palju hullem on ikkagi, mis siis juhtuks, kui inimene poolest hakkaks tegema selliseid eksperimente, mis on seotud siis ikkagi kolmanda maailmasõjaga. Vaat see on siis, kui me hakkaksime neid tuuma pomme ikkagi plahvatama, sest ega ikkagi ilmaasjata Meelis ei tunne muret, mis võib toimuda Iraanis. Sellepärast, et kui tuumapommid satuvad ikkagi väga selliste ekstremistide kätte, sest tegelikult on võimalik ju tänapäeval ikkagi laborites juba tuumapomme ju praktiliselt ikkagi teha ja igasugused mässumeelseid inimesi on palju ja näiteks välja arvutatud mis siis juhtuks? Kui vahetatakse siis 5000 mega tonnise võimsusega tuumalööke, siis 40. päeval oleks põhja poolkeral senisest 12 13 kraadi külmem ja Põhja-Ameerika idaosas langeks temperatuur umbes 40 kraadi, taadi Kesk-Euroopas 51 kraad ja Koola poolsaare koguni 56. Laadija arvutus põhineb eeldusel, et et viiendik nendest pommidest langeb siis tööstuspiirkondadele sealhulgas 1000-le suurlinnale, mille põlemisel atmosfääri ülakihtidesse kandub tohutul hulgal tolmu, tahma ja muid põlemissaadusi. Ja selle tulemusena tekib siis tuumatalv ja tegelikult elu maakeral hävib. Nii et kui ma kõnesisest sipelgas, kes liigub mööda elevandi jalga tegevuse sipelgas või ka palju paha teha aga rajal nüüd ainult nende soojusjaamade ja CO2 õhkupaiskamisega maa kliima küll nüüd väga oluliselt muutuda ei saa, sest kõik need tegurid, millest ma teile rääkisin, ees võiks väga pikalt rääkida. Astronoomilist teguritest on palju ja palju võimsamad. Ja lõpetuseks Anto Raukas, oleks küsimus teile. Teie soovitus on siis see, et ei tasu nagu ilma üle eriti pead vaevata, kui on ikka õues külm, tuleb soojad riided selga panna, kui õues on viitsis, võtta vihmavari kaasa ja kui palav on, siis riideid vähemaks võtta, et väga palju me ise oma ilma muuta ei saa. Täpselt seda ma ütlengi ja peale selle ma tunnen sügaval rahuldust, et ma elan Eestimaal sellepärast, et paljud ütlevad, et et Eestimaa kliima vastik ja on halb, aga aga samal ajal on ju tohutult hea, sest kujutage ette, et meil oleks samasugune kliima kui joones Hispaania lõunarannikul ja siis oleks see Eestimaa igasuguse suller viitega üle ujutatud, nii nagu meie sullerid lähevad Indiasse. Ja seetõttu on väga tore, et meil oli just selline kliima ja peale selle all ma ütleks juurde, et inimene, kes elab raskustega kohanedes, see jõuab tunduvalt kaugemale, võtame naabri soomlased. Et Euroopa rikkamaid riike, samal ajal, kui me vaatame, maa valasid, neil peaaegu ei ole peale selle, põllumajandustingimused on rasked, aga soomlased on väga tublid Euroopa kõige rikkam riik ja meie tahame ka sinna jõuda. Ja kui meil oleks nii hea elada, kas vaat siis me kunagi sinna jõuaks. Ja seetõttu me oleme ikkagi väga toredas kohas, Mascus ei ole, ei vulkaane, ei ole maavärinaid ja kliima nii nagu ta on, ja küll me ikkagi kohale me sellele sellele kliimale ka appi maitsen veed, kui nüüd see, mida iirised, hirmutatakse inimesi, et maa kliima soojeneb siis läheks meil paremaks ja võib-olla siis poleks meil enam muret, et meil on 1,4 miljonit elanikku, meil oleks 12,3 miljonit elanikku ja ega me seda ka väga ei taha.
