Tuligi välja. Eestis leidub ürgseid loomi igal sammul. Siin paekivi pinnasel on näha trillopiidi jäljend  ja nüüd ilusasti. Siin on Eesti tuntuim magnetonomaalia jõhvi magnetonomaalia. Mida peidab Eesti maapõu 700 meetri sügavusel? Seesama toru tuli nüüd 560 meetri pealt ehk poole kilomeetri sügavusel. Maardu endises fosforiidikarjääris ja see,  mida me praegu teeme, võib tunduda äärmiselt kummaline. Aga me otsime loomi, kes elasid meie aladel sadu miljoneid  aastaid tagasi. Hakkabki vaikselt ennast näitama, see olend meile ennast,  kes ta on. Siin on siis sees üks nautiloid. See on siis Jürgen. Selline tippkiski oli ta omal ajal 450 miljonit 460 miljonit  aastat tagasi. Ja siin on näha tema, see. Keras koda, kus see loom sees elas ja millega ta reguleeris  siis oma vees tõusmist ja langemist. Nii et siin laius suur võimas meri ja seal sees elasid mereloomad. Just see oli siuke korralik sügav meri. Siin oli kümneid erinevaid loomaliike perekondasid. Kõiksugu sugukonnad olid juba vaikselt evolutsioonipuus  hakanud looma. Ja Eesti on üks väga-väga hästi säilinud koht seal nende  loomade uurimiseks just. Sina ei ole ju erialal tegelikult geoloog geoloogia  või selline? Eelajalooliste loomade otsimine on hoopis sinu hobi. Just see on selline asi, mis ma niimoodi laupäeviti võtan  vasara ja meisli kätte ja käin niimoodi uusi loomi endale otsimas. Ei, et eriala ma olen tegelikult geneetik,  et lihtsalt ongi mõnus, siuke väike vaheldus. Põhjus, miks moodi sa, mismoodi saada loodusesse  ja samal ajal ka midagi asjalikku teha, midagi huvitavat,  midagi põnevat. Ümberringi niimoodi hakata vaikselt nagu töötlema seda kivi,  et põruks sealt lahti. Samal ajal siis nagu seda just just just just niimoodi Ta tuligi välja. Siin Maardu endises fosforiidikarjääris tundub,  et praktiliselt igal sammul on seda elu. Täpselt nii ongi, et see on, ma arvan, et täpselt iga  ruutmeetri peal on seal paar nautiloidi,  mõni trilobit, mõnikord isegi harva, kindlasti on tigusid  teokarpe siin. Et see keskkond oligi omal ajal ürgmeri,  aga need kivistised nad, need loomad siis nad kivistusid  väga-väga aeglaselt. Ehk siis aja jooksul jõudis, jõudiski koguneda siia  erinevate loomade kestasid ja kodasid, mis  siis on siin ära kivistunud üksteise peale põhimõtteliselt. Nii siin ma käisin siis kaks nädalat tagasi põhimõtteliselt. Ja nägin kivi sees, väike väike väike soonekena ümmargune,  niisugune nurgake paistis välja, nägin seal sees sihukest  väikest väikest nagu niimoodi nautiloidi tükikest,  aga ma nägin, et on keras need keras, need on natuke haruldasemad. Siis võtsin kohe osara, mis mul niimoodi pagasnikus oli olemas,  tulin siia taguma ja siis sai siit niimoodi poole tunni  jooksul vaikselt välja põrutatud selline. No ma ei tea, ma ütleks, et kasvõi niisugune muuseumi isend  minu arust või väga uhke teokoda siis? Põhimõtteliselt küll jah, aga tegelikult on see ikkagi nautiloid,  et noh, nagu ma, et ta võiks olla siis ikkagi selline sirge. Aga see on, see on nüüd konkreetne selline liik,  mis oligi keras perekonnanimi on tal kusjuures Estonia Ceras  ehk siis ta on niisugune kohalik poiss See on nüüd üks fragment, üks osa nautiloidist,  just kui sa korraks manad mulle pildi ette,  mis elukas ta oli, kuidas ta elas, keda ta sõi,  keda ta autiloit kuulus pea jalgsete klassi,  ehk siis ta on sama tüüpi loom nagu seda on kaheksajalg,  kalmaar. Ja tänapäeval on ka nautiloid säilinud üks  või kaks liiki või midagi sellist. Et ta on selline kombitsatega. Ta oli omal ajal kiskja ja see, mis siin nagu kinistunud,  siis on, on tema koda. Et tal oli kõva koda nagu selline. Nagu seda on tänapäeval teo tigudel või siis mõnda sarnastel  mereloomadel väga võimas, kui praegu siis ette kujutada sadu  miljoneid aastaid tagasi oli siin meri ja siin ujusid ringi  erinevas suuruses nautiloidid. Sellised võimsad elukad. Siin on siis näha, erinevad teokarbid on samamoodi kivistunud. Üks kaks, kolm tükki järjest, siin. Mind alati nagu üllatab siin Jägala all see,  et kui me vaatame, et see kivistised ja see kivi siin on  vähemalt 465 miljonit aastat vana ja me mõtleme,  et dinosaurused surid välja ainult 65 miljonit aastat tagasi,  et siis lisa lihtsalt sinna 400 miljonit aasta peale otsa,  et see on nagu hoomamatult pikk aeg ja evolutsiooniliselt,  mis noh, jällegi see on, mis mind kõige rohkem üllatab,  ongi see, et tigu ei ole muutunud. Ta ongi see, mis ta on olnud, et ta evolutsiooni algus,  teod tulid umbes sama sarnasel ajal seal 50 miljonit aastat varem,  võib-olla. Ja nad jäidki selliseks siiamaani me leiame  täpselt samasuguseid, kodasid me isegi võib-olla siin jõel  jõe ääres leiame mõne teokoja ja lõime kõrvalt täpselt  samasuguse teo. Noh, kui sa vaatad näiteks siia Nagu oleks mingid piigid murtud just et see on see,  see ongi see üks sarvikute surnumats tundub nagu mõni kitsam,  kitsama kerega liik, keda me leiame sealt otse joa äärest  sinna ülesvoolu tulles, mis on 100 meetrit tunduvad olevat  võib-olla mingi teine ajastu või teine ökoloogilise olukord  siin siis see 467 miljonit aastat tagasi. Iseküsimus on muidugi, miks nad siin välja surid niimoodi,  et miks me neid niimoodi leiame siin nagu suures koguses  niimoodi kontsentreerununa, et tõenäoliselt lihtsalt sellepärast,  et tingimused kivistumiseks olid ideaalsed tol hetkel. Minu näppude vahel soojeneb praegu tükikene savi siin  paekivi pinnasel on näha triilobiidi jäljend tema fossiil  ja minu ülesanne on võtta savijäljend trilobiidist,  kuidas see siis käib ja kas see ongi üks ülesanne,  mida hobi geos. See. Täpselt nii lihtne ongi, et võtad selle kätte,  lased savi soojaks suruda sinna, selle kivistisele peale nii-öelda. Ja niimoodi me saame väga-väga ilusa siukse detailse  jäljendi sellest loomast. Trilo biit, mida me siin täpsemalt näeme,  see on siis tema pea pool. Need on silmad. Just siin on siis kerelülid. Kerelülide arvu järgi näiteks saavad isendi liiki täpselt tuvastada. Ja siis on sabakilp on ka eraldi olemas tegelikult saba,  kilp on see, mida me leiame kõige tihedamini,  nii tavaliselt trilobiidid elasid päris mitusada miljonit aastat,  tegelikult, et antud hetkel see ajastu, kus me oleme,  nad on siin põhja, mudas. Me võime näiteks ka evolutsiooniliste omapärade järgi arvata  ja näha, mida ta teeb, et kuna ta on suhteliselt lapik,  siis ta tõenäoliselt on niisugune põhjamudas kõige sööja olnud. Tal on silmad, see ütleb meile seda, et tõenäoliselt pidi  olema ka siis näiteks valgust, et see loom ei elanud süvameres,  et ta elas tõenäoliselt, ma ei tea, nii rannikualal,  aga kindlasti pidi olema seal selles kandis valgust,  et ta sai oma silmi kasutada. Et on olemas ka süvameretrilovite, kellel silm ei ole. Ja vastupidi, on olemas trilobite, kes ujusid näiteks  ja neil on metsikult suured silmad keha proportsioonist  väljas nagu kiilid, peaaegu. Põhimõtteliselt ongi valmis saanud üks trilobiit sellisel  kahedimensioonilisel kujul. Just nii. Aga kuidas sa siis ikkagi tead või kuidas üldse geoloogid teavad,  millised need loomad ikkagi välja nägid,  mis värvi nad olid ja mis kuju nende välimus oli? No värviga on keeruline, sellepärast et värv tihtipeale ei säili,  et väga-väga haruldased on need leiud, kus on looma värv,  ka näha. Et seda vähemalt niivõrd vanades leidudes me  kahjuks enam ei näe. Aga kuju. Pahatihti ongi see, et väga-väga haruldane on leid see,  kus sa leiad tervikliku isendi aga üldjuhul me leiame  lihtsalt väikseid jupikesi, näiteks nagu siin  selle näiteks just nagu see siin on, et noh,  meil on siin trilobiit on ette joonistatud  selle triloviidi noh see on joonistatud siis mingi varasema  leiu põhjal üles, et geoloogid on sellega juba sadu aastaid tegelenud,  võib-olla. Ja kui ma ise leian mingisuguse fossiilitükikese väikse,  siis ma uurin välja, katsun välja uurida nendest andmebaasidest,  et mis loom see olla võis niisugune, kellel oli selline saba  ja viin selle kokku pildi, siis ma näen,  kuidas see saba kilp põhimõtteliselt kattuks  selle konkreetse isendiga ja siis ma vaatan oma  kollektsiooni mõnikord läbi ja vaatan, oo näed,  mingi asi, mida ma varem ei tuvastanud. See ju sobib täiesti siia näiteks ahaa, on tõesti  või siis see pea Sobib ka siia. Et niisugune väike nagu pusle kokkupanemine on  selle Palateoloogia puhul tihti, et niisuguseid terviklikke  isendeid leiab väga-väga harva, et noh, 1000-st on võib-olla see,  mis on see ideaalne, mida sa nagu näed seal muuseumis. Selle laua peal on nüüd korralik valik sinu kollektsioonist. Mis on need kõige erilisemad ja unikaalsemad leiud? Kindlasti enda mu üks lemmikuid on. See terviklik trilopilt, siin on nina, kere,  sabakilp, silmad kõik kogu krempel on olemas. Ta oli muidugi esialgu paekivis, et ma pidin teda natuke  puhastama siit välja, et ta paistis ainult üks külg. Aga aja jooksul ma siin nokitsesin ta välja  ja erinevate nõelte ja tööriistadega, kui ta on terviklikult säilinud,  tal on sabakilp ja tal on pea on olemas. See on kindlasti looduskaitsealune liik. Kindlasti üks erilisemaid leide on ka meriskorpion,  et see on väga-väga haruldane isend Eestis,  neid leidub Saaremaal teatud kohtades, nende leiukohta isegi  ei tohi avaldada, kuna nad on nii haruldased. Esimese kaitse kategooria liigid. Ja need tuleb kindlasti viia muuseumile või  siis ülikoolile. Et siin on näiteks näha väga hästi on siis Meris korpani pea,  silmad. Ja siis on ka täiesti, see on küll teine kivistis,  aga siis on ta saba näiteks jäänud siin suhteliselt hästi  peale see on siis siluri ajastu loom, et on natuke  hilisemast ajast, kui need ülejäänud ordoviismi trilopidi,  mis me siiamaani vaadanud oleme. Kuidas ma siis ikkagi tean, millised leiud on need  haruldased leiud, need looduskaitsealused leiud? Noh, kõige kindlam on alati järgi küsida,  võtta kontakti, kas siis selliste samasuguste  hobipalentoloogidega nagu mina seda olen  või siis minna otse geoloogide juurde, et noh,  geoloogidel on endal olemas meili aadress,  Eesti geoloogAgemilom kuhu võib saata pilte  ja asukoht, täpselt muidugi, kus see leitud on,  see isend ja küsida järgi ja lisaks võib informatsiooni  kindlasti hankida ka Facebookis, et Facebookis on Eestimaa  kivide sisulused kivi, sõprade grupid kes  siis kindlasti aitavad tuvastada, et paned sinna lihtsalt  pildi üles ja ma arvan, et siin paari tunniga on õige vastus  olemas ja kommentaarid ja. Saad kogu info kätte kindlasti. Sinu igapäevatöö on seotud geeniteadusega. Mis sind nende kivististe maailma juures  siis hoiab, mida sa veel saavutada tahad? Noh, eks siin on alati midagi uut leida või mingi uus liik  või mingi haruldas on, tahaks endal ise ka näha oma silmaga  ära selle looma. Aga noh, ma olen juba siin mõned aastad niimoodi mööda  Eestit ringi rännanud ja leidnud väga palju asju,  mida ma juba olen nagu ihaldanud nii-öelda. Praegu ongi see faas, kus ma otsustasin,  et ma kirjutan selle kõik üles. Ma pean siis seda paleo blogi nii-öelda. Ja võib-olla tulevikus ma võib-olla tahaks  ka raamatu kirjutada sel teemal, et saaks kõik need teadmised,  mis ma ise olen omandanud mis, mida võib-olla ei ole  nii lihtne leida tänapäeval enam, et saaks need kuidagi  paberile ära, et Eesti inimene saaks, läheb kuskile metsa,  kuskile randa, korjab ilusa kivi ta ei saa aru,  mis see on niisuguse raamatu järgi ta saab ilusti kiiresti aru,  millega tegu on ja ka kõikide muude kivide kohta,  mis Eestis on võimalik. Esimest korda pärast 30 aastast pausi on Eesti riik asunud  maapõue põhjalikult uurima. Me oleme praegu Ida-Virumaal jõhvi magnetanomaalia piirkonnas,  kuhu puuritakse kaks 700 meetri sügavust puurauku. Me asume praegu jah, siis Ida-Virumaal kotinuka külas siin  on siis Eesti tuntuim magnetanomaalia jõhvi magnetanomaalia  ja kui nüüd nagu lihtsalt seletada, mis asi magnetanomaalia on,  siis magnetanomaalia on selline koht, kus  siis maa magnetväli pole selline, nagu võiks seal kohas eeldada. Ehk on nagu moonuta mingil põhjusel, näiteks kompass näitab  siin valesti võrreldes sellega, mis ta muidu peaks näitama  ja see ongi põhjustatud sellest, et need konkreetsed kivimid,  mis siin maapõues on, on magnetilised ja  siis seetõttu nad petavad nagu kompassi. See konkreetne rauamaagi lasund, mis siin on,  leiti juba kuskil 1900 kolmekümnendatel ja natukene on  puuritud ka hiljem, nõukogude ajal. Aga halb asi on see, et, et meil ei ole väga palju materjali  säilinud sellest ajast, kus oleks võimalik hetkel proove  võtta ja midagi analüüsida. Aga meid huvitab, et kas selle rauamaagiga võivad kaasneda  veel mingisugused mineraalid, mis omavad väärtust. Et mida siis ei osatud otsida ja ei osatud  ka analüüsida, võib-olla. Seesama toru tuli nüüd 560 meetri pealt ehk poole kilomeetri  sügavusel ja siin sees ongi seesama puursüdamlik  ehk siis kärn. Tehnoloogia, mida kasutatakse, on teemat,  südamik, puurimine vierline meetodil mis tähendab  siis seda, et seal maa all, kus on siis toru ots  ja sellel on puur peal, siis seal sees on veel üks täiendav  toru mehhanism mis annab nagu selle eelise,  et kui nüüd puuritakse, siis ei pea kogu seda toru,  mis on 700 meetrit seal maa sees ei pea iga kord välja võtma,  vaid siis südamiku saab konkreetse lahenduse puhul selliste  kolmemeetrise juppide kaupa lihtsalt välja tõsta. Ja see teeb puurimise palju kiiremaks. No mida nad nüüd nüüd teevad, võtavad torust välja  ja panevad selle aluse peale, mis, mis järgmine tegevus siin  on siis? Nad tõstavad sa sinna aluse peale, seal aluse peal pannakse  see südamik, kui on erinevad tükid, pannakse tükkidest  uuesti ilusti kokku. Siin juba eelnevalt, sest torust välja võttes märgiti  selle südamikule see orienteerimismärge,  mis siis nagu näitab seda, et millise nurga all see südamik  päriselt seal maapinnas oli. Ja järgnevalt nad märgivadki ära seal looduslikud lõhed,  mis seal südamikus olid ja siis pildistavad  ka südamiku ülesse. Ja kõige olulisem on, et kasti peal peab olema kirjas,  kui sügavalt täpselt on see võetud, eks ju. Absoluutselt kui me ei tea, kust see kivi pärit on,  millisest sügavus vahemikust, siis tema väärtus on peaaegu  et olematu, et, et väga oluline on teada seda,  et kust see pärit on ja mis, mis seal algupäraselt sees on olnud. Me oleme nüüd teise puuraugu juures, mis on juba 700  meetrini puuritud. Puursüdamikud on siit ära viidud. Nüüd sa lasid mingisuguse sondi siia sisse. Mis see on? Jah, pärast seda, kui auk on puuritud me jätame  selle nii-öelda lahti, et teha geofüüsikalisi uuringuid,  et on erinevat tüüpi sonde, mida siia sisse saab laste  ja saab mõõta erinevaid parameetreid. Kaamera sond on 661 meetri sügavusel väga,  väga, väga sügaval. Mis ta näitab siis, mis sa näed? Ta näitab esiteks kivimite kihilisust ja teiseks näeb  siis sellist lõhelisust, et kõik Lõhed, mis seal maa sees on, need on ka siin kaamera pealt  hästi nähtavad. Ja tegelikult see pilt, ta on ka orienteeritud,  nii et pärast me saame siis teatud tarkvaraga need lõhed  ka ära mõõta ja siis me saame teada, missuguse suuna  ja kallakus nurga ga meie kivimkihid maa sees paiknevad üldsegi. Ma kujutan ette, et see on geoloogide selline lemmikfilm,  mida vaataks tunde ja tunde ja ja teie oskate seda nagu lugeda. Jah, ja lisaks on seda hea kõrvutada siis  ka nende kivimi südamikega, sellepärast et see pilt peaks  olema täpselt sama, mis me näeme puursüdamiku pealt. Väärtuslikud puursüdamikud on jõudnud jõhvist siia Arbaverre,  kus asub Eesti geoloogiateenistuse maapõue ressursside  uurimise Keskus siin neid uuritakse ja hoiustatakse. Kärnid on jõudnud nüüd oma õigesse kohta. Mis nüüd nendega toimuma hakkab, siis? Kõigepealt me ladustame nad siia hoidlasse  ja siis, kui terve puurauk on puuritud, siis me võtame  selle ette ja hakkame siis seda kirjeldama. Kui sina, kui geoloog vaatad lihtsalt peale siia,  mis sulle tundub, mida siin siis juba on? No esmapilgul kohe tundub, et siin on tegemist cnesidega,  et niimoodi on ka neid varem neid kivimeid kirjeldatud,  mida me saame kohe kontrollida, lihtsalt ilma isegi  kirjelduseta on see, et kas see on magnetiline  ehk siis kas seal on magnetiiti sees et et lihtsalt lased  magneti peale ja põhimõtteliselt küll ja tegelikult võib öelda,  et siin vähesel määral on, et kindlasti mitte väga palju,  kuid magnetiseeritud ta siiski on. Mis see teadmine annab siis sulle meile praegu see annab  meile seda teadmist, et me ei ole sellest anomaaliast mööda puurinud,  ehk siis et meil puurauk on planeeritud üsna hästi,  et see, mida me tahtsime kätte saada, seda me oleme saanud. Nüüd see, mis sisaldustest siin elemendid  ja mineraalid on, see siis selgub pärast kirjeldamist  ja analüüse. Vahepeal on möödunud 10 kuud ja kilomeeter jõhvi  puursüdamike on sentimeetri haaval läbi uuritud. Sa kastad puursüdamikke jah? Jah, sellepärast, et märjalt tulevad kivimite tekstuurid  palju paremini välja, mida sa praegu näed siis,  et geoloogiline kirjeldamine siis seisneb muutuste märkamises,  et me näeme erinevaid värve, mis siis kajastab seda,  et meil on siin erinevad mineraalid, neid jämedamaid,  mineraale on siin lihtsam kirjeldada, sellepärast et nad on  palja silmaga ja luubile nähtavad. Aga siis samas sellist peeneteralist massi nimetada,  et on selline pruun või must peeneteraline mineraal,  mis ümbritseb siis näiteks neid graniitseid tsooni  ja siis selle vastuse saab hiljem teada siis,  kui tehakse röntgen, analüüs või siis näiteks mikroskoopia. Et mis mineraaliga tegelikult tegu on, see,  mille pärast üldsegi sinna jõhvi magnetanomaaliasse puuriti  on magnetiitkvartsiidid needsamad vöödilised kivimid,  siin need ongi siis need, mis juba pea 100 aastat tagasi  tegelikult avastati, mis meie eesmärk siis oli puurimisel. Et see tumemineraal on siin magnetit, mis  siis tuleb hästi välja ka näiteks magnetiga  ja see valge mineraali siin vahel, see on tegelikult  peeneteraline kvartsenamasti. Siin on hoopis teistsugune kivi, nüüd jah? Jah, et see jõhvi südamik on väga muutlik,  et see magnetiit võib siin olla sellise peeneteralise kihikestena,  aga kohati võib ka olla täiesti massiivne,  et siin me näeme magnetiiti ja siis me näeme  ka erinevaid sulfiidi, mis siin sees on,  et siin on näiteks pürotiini püriiti, kalkopüriiti  näpuotsaga et kassi kuld nii sügaval väga ilus silmaja  vaadates aga geoloogidele visuaalselt võib ta olla väga huvitav,  aga tegelikult majanduslikult ei pruugi ta isegi  nii nii põnev olla. Selleks, et saada siis täpsemat keemilist kivimite sisaldust,  tuleb proovid lõigata puursüdamikust. Me saime kõigepealt puursüdamiku pikkupidi pooleks  ja siis ühe poole veel omakorda ja siis proovime seda ühte veerandit,  me pakendame, need proovid, kaalume, mõõdame tihedused,  erinevad parameetrid, kirjeldame veel eraldi,  kõik proovipalad. Ja siis nad lähevad juba laborisse, kus nad  siis purustatakse, peenendatakse ja siis juba lähevad  erineva aparatuuri alla, mis mõõdab keemilist sisaldust. Siin on nüüd nende jõhvi kahe puuraugu 13 need. On värvilised kuidagi, mis siin näha on? Et siin on siis näha, kuidas need kaks puurauku ruumis  paiknevad maapõues, et erinevad värvid tähistavad erinevaid  kivimeid siin siis punane on meil magnetiiti sisaldav magnetiitkvartsiit,  hallid on, gneisid siit edasi, nüüd geoloogid peaksid  hakkama interpreteerima, et kuidas need kivimkihid  siis tegelikult maa sees paiknevad. Kui me näeme, et selles puuraugus on mingisugust materjali  kuidas saada teada nüüd, et kas sellel selleks on  ka maavara potentsiaal? Et see nüüd sõltub konkreetsetest asjaoludest,  et kui me räägime jõhvist näiteks, mis seal varasemalt oli teada,  on see, et seal on võimalik rauamaagi leiukoht. Et noh, tegelikkus on muidugi see, et kuna see rauamaak asub  seal suhteliselt sügaval, siis seda praegu nähtavas  tulevikus ilmselt kaevandada poleks mõtet  ka siis, kui ta on väga hea kvaliteediga. Et aga noh, muidugi kaugemas tulevikus ei tea,  et see kõik sõltub. Aga nüüd pigem ongi küsimus selles, et kas  selle rauamaagiga kaasneb seal veel midagi lisaks,  mis võiks seda väärtust suurendada või mitte. Et kui kaasneb midagi, siis võib see leiukoht muutuda  majanduslikult potentsiaalseks. Aga kui mitte mitte siis hetkel meil pigem seal jätkata ei  ole mõtet. Mis need kaasnevad väärtused võivad olla,  mis oleks see huvitav või väärtuslik asi,  mis paneks mõtlema seal kaevandamisele või edasi uurimisele? No kuna see geoloogia on seal keeruline ja palju erinevaid  kivimeid on, siis noh, võimalusi on palju,  mis on reaalsem, on see, et näiteks võime rääkida  erinevatest sulfiididega kaasnevatest metallidest,  nagu näiteks on vask ja tsink. Kui me laiemalt räägime nende uuringutest,  siis kindlasti praegu on päevakorral erinevad akumetallid. Mis on väärtuslikud ja mida otsitakse ja samuti  siis elektroonikas kasutatavad haruldased muldmetallid,  et et nende ilminguid küll seal jõhvis me ei ole leidnud praegu. Aga kui me räägime laiemalt, siis kindlasti on see üks meie fookus. Palju näiteks selles jõhvi puuraugus seda möödaniku elu  elusloodust on näha. Kristalsetes kivimites seda näha tegelikult ei ole,  aga nüüd need settekivimite lasundid, mis seal peal on et  seal on, seal on esindatud väga paljud meie jaoks olulised settekivimid,  mis on, mis võivad olla ka maavarad, et meil on kraptoliitargilliit,  meil on seal põlevkivilasund. Et nii-öelda siis kunagine elu, võib-olla praegusel hetkel  meile ka maavara na oluline. Mis nendest puursüdamikest edasi saab pärast seda,  kui te olete uuringud ära teinud? Et meie vaatame seda südamikku eelkõige just maavara aspektist,  aga nüüd, kui meie uuringud on tehtud, siis me arhiveerime  selle siiasamma arbaverre ja see jääb avatud  teadusuuringuteks siis teadlastele, kes vaatavad seda  südamikku juba teistest aspektidest. Et nad võivad rääkida meile, siis rohkem infot meie  siis meie oma maakoore tekkeloost näiteks  ja samas ka äkki saada lisainfot, uurida lisainfot  siis nende maakmineraalide kohta rohkem.
