Mul on väga hea meel siin stuudios tervitada tänases külalist ehk siis R2 koolitunni formaadis õpetajata tunnis Jaan Luige zooloogiamuuseumist. Tere, Jaan, te olete putukateadlane ja, ja meie räägime täna putukatest. Aga mitte nendest putukatest, keda vist tavaliselt inimene putuk ka nime all või putukatena nii-öelda ette kujutame, kujutame tavaliselt ette ju mingeid mardikaid, me räägime täna hoopis parasiit putukatest. Jah, tõepoolest võib-olla paljusid parasiitputukaid. Inimene jah, ei kujuta ette, kuna parasiitidega näiteks kehakuju tugevasti muutunud muundunud seoses just selle parasentismiga aga putukate hulka nad kuuluvad. Katsume kõigepealt paika panna, mis need siis, mis, mis parasitism ikkagi on, mis, kes on need parasiidid, kes, kes tegelikult siis nagu meie tänase vestluse aluseks ühest küljest saavad, aga kes on siis kõige ehedamalt näited parasiitidest? Parasiit dismi nähtusena hästi-hästi lai, looduses hästi levinud sest võib ju nii-öelda, et kui, kui kusagil midagi saadaval või nii-öelda ripakil on, siis leidub ka selle kasutajaid. Ja kui selleks saadavaks näiteks toidu mõttes on veri või näiteks kehaosad, koetükikesed või siis juuksed või karvad või, või naha naha pealmine kiht siis leidub kindlasti sellele või tekib evolutsiooni käigus kasutaja või kasutajaskond. Ja kui see kasutaja ikkagi oma peremeest nimetame seda peremees, keda ta ära kasutab ikkagi häirib tugevasti, siis on tegemist parasentismiga ja see on ja klassikaline parasid parasiidi mõiste või, või, või selline kirjeldus oleks siis selline organism, kes siis kasutab kas teise organismi vedelike, kehavedelikke kudesid või siis mingil muul moel häirib teda, näiteks elab keha küljes ja segab teda. Kas parasiit on nagu alati ilmtingimata halb. Jah noh, see tegelikult see üleminek sellele situatsioonile, kus siis see organism teist väga ei häiri, lihtsalt käsutab nii vaikselt. See üleminek on üsna ähmane nagu looduses üldse on väga raske tõmmata selliseid teravaid piire. Aga üldiselt ikka parasiit tekitab, tekitab oma peremehele häda. Ja siit muidugi võib natukene seda parasitismi ulatust või mõistet nagu laiendada ka, et et on ka selliseid, näiteks väga paljud putukad selliseid organisme, kes siis alguses parasiteerivad oma peremehel, aga lõpuks hävitavad selle. Noh, see on tüüpiline näide, võib-olla koolist mäletab inimene, et näiteks kapsaliblika väike kile, diivalisest parasiit ta on hästi pisikene alguses ta parasiteerib, sel sööb, toitub kehavedelikest, mis ei ole väga ohtlik. Aga lõpuks paratamatult ta kasvab ja siis hävitab selle kapsaliblika ranniku. Nii et on inimese seisukohast nagu kasulik. Et selliseid parasiite nimetatakse parasid toidis, selline termin on, et nad oled nagu röövparasiidid. Et kui sellises mahus vaadata parasitismi, siis on neid liike on väga-väga palju. No räägime liikide arvus ka tegelikult natukene me siin enne saate algust jõudsime, jõudsime mõnusasti pool tunnikest lobiseda ja see oli äärmiselt huvitav ja, ja, ja fakt, mida ma tõesti ei osanud aimatagi, on see, et Eestis on olemas 21000 arvatavasti 21000 putukaliik. Jah, just nimelt arvatavasti, sest et kõiki kõiki kahtekümmend ühte tuhandet liiki me ei ole suutnud veel Eestis tõestada, läbi uurida. Ja kindlaks on tehtud tõestatud Eestis umbes 10000 putukat, mis seal 1000 esinemine, aga see 21000 lase, tuleb lihtsalt sellest, et näiteks Lätist leitud ja Soomest on ebatõenäoline arvata, et ta ei võiks Eestis olla see liik elada. Aga meil lihtsalt pole uurijat olnud, ei ole juhust olnud selle liigiga tegeleda või selle rühmaga, kuhu see liik kuulub. Arusaadav, kui palju nendest 21-st 1000-st putukaliigist on, on parasiitputukad. No kui me nüüd võtame sellise hästi julge lähendi, et, et ka need, kes siis hävitavad oma peremehe lõpuks need nii-öelda röövparasiidid, et siis selliseid liike võiks olla, ma pakun hästi umbkaudu 7000, sega umbes kolmandik. Aga kui me võtame sellised kitsad nii-öelda klassikalises mõttes parasiidid, kes peremehele surma häda ei tekita oma tegevusega otsese tegevusega no neid võiks olla pakkuma putukatest umbes 500 või nii võime natuke vähem. Sest et osasid rühmi ei ole samuti hästi uuritud, nagu mutukad üldse. No kui palju nagu parasiidid on huvi pakkunud, kas parasiidid on kuidagi huvipakkuvamad nende teiste putukate hulgas või või, või, või, või on asjad vastupidi, et parasiidid väga suurt huvi ei paku? Täiesti kindlasti on parasiidid huvipakkuvad, sest peale selle, et nad lihtsalt söövad oma peremeest Võivad nad ka ja, ja sageli teevad seda kanna kanda edasi nakkushaigusi, sageli väga ohtlikke nakkushaigusi. Noon teada näiteks kirbud kannavad edasi katku. Õnneks meil seda ei ole. Katkujuhtumeid. Ja kannavad edasi ka mitmesuguseid teisi nakkushaiguse, näiteks tühjust. Nüüd inimese näiter, aga koduloomade parasiidid, inimese lemmikloomade parasiidid ja ka siis nii-öelda metsloomade parasiidid. Täpselt samamoodi kannavad edasi nende liikide siis haigusi. Kui me nägime veel putukatest parasiitidest siis me teame, et on olemas inimesel ju ka nende siseparasiidid, eks ju. Ja ja need vist ju enamasti ju putukad tegelikult ei ole. Jah, meie põhjamaistes oludes inimese puhul selliseid siseparasiit ei ole putukate hulgas. Küll võivad mõningate mõningad troopilised liigid, nii nagu inimene läheb, parasiteerib inimeses ka meie neilt päris pärit inimeses, kui ta käib kusagil näiteks Lõuna-Ameerikas, selliseid juhtumeid on olnud, tuleb tagasi ja siis leiab, et tema naha all arenevad naha kiini vastsed kärbsed. Ja need vastsed siis säilitavad naha all oma arengu vältel selliseid teatud keskkonna, mis otseselt inimeste ei, väga kahjustada, valulik, aga ei lase selle haaval nii-öelda väga hukka minna või väga-väga põlelik põletikuline muidugi on, aga säilitavad ja sellise keskkonna ja siis, kui nad on kas teatud suuruseni, siis nad tulevad sealt noh, alt välja, nukkuvad kusagil väliskeskkonnas. Nii et sinna jääb muidugi sarm ja selliseid parasiit on troopikas ja seda võib ühesõnaga meie inimene kogeda. Ja üksikutel juhtudel on teada, et mõningatega suurimetajate Näiteks naha kiinid või mõned muud parasiidid võivad inimest nakatada, aga need on väga harvad juhtumid. Nii no väike selline sissejuhatus on tehtud, me räägime täna põhjalikumalt kolmest nii-öelda inimese elu väga aktiivselt mõjutavast parasiidist. Jah, pigem siis võiks öelda rühmas nii parasiitide rühmast ja sõna, et kübelt võtakski Tiietakski ainult nii-öelda meie parapõhja parasvöötme, aga Eestiga. Ja kindlasti kõige tuntumad välisparasiidid. On kirbud? Nii räägime kirpudes täna. Kindlasti tunnevad inimesed täisid täide, juurde võib kohe nimetada ka sellise putukaseltsi, täidan ka selts ja on selline putukaselts nagu Väivilised. Samuti välisparasiidid, mõlemad ja üks liik või paar liiki sellisest putukaseltsist nagu lutikalised voodilutikas. Selge nii, et sellega oleks nagu need kõige tuntumad ja, ja tavalisemad rühmad ammendatud. Kõigile neile teadmiseks, kes on lülitanud raadio kahe kanaline, äsja on, meil on täna käimas Soloogia tund ja meil külaliseks on Jaan Luige zooloogiamuuseumist ja meie vestlus täna puudutab Meid kõiki oluliselt puudutaval teemal ja, ja see on parasiidid. Jaan, kui, kui õige nagu see väide on, kas, kas noh, võib ju öelda, et tänasel euroremontide ja, ja euromaailmaajastul kui väga inimene kirpude täide voodi lutikutega tegelikult kokku puutub? Aa, see on tegelikult väga-väga hea selline vihje või küsimuse, et, et just tänapäeval teatud parasiitidest, kes kuuluvad siis kirpude hulka ja jaga lutikat hulka. Nendest inimene hakkab vabanema, sest need tingimused on näiteks euroremondiga, keskküttekorter ei sobi näiteks mõningate kirpude teatud arengustaadiumid jaoks hästi. Kepise võib küll sinna sattuda ja seal elada, aga arengutsükkel on katkestanud, kuna lihtsalt vastsed ei ela näiteks nagu Ivo üle on ka muid põhjusi. Aga räägime kirjeldades kirpude natukene lähemalt, et et kirbud on noh, kõik on kuulnud kirpude, sest ma arvan, et ma ei tea, kui paljud inimesed on näinud kirpu. Arvata võib, et ega vist väga ei ole, et ikka noh, või on, ma usun, et ikka paljud, kellel ikka on koduloomad, need on kindlasti kirpu näinud. Küll, aga ma usun, et Eestis ei ole enam väga palju inimesi, kes on näinud inimesi kirpu, kõige tuntumat kirbuliik üldse. Maailmaski. Inimesekirp on meil haruldaseks muutunud ja just nendel samadel põhjustel nimetasite küsisite vihjasite, et kaasaegne inimese elamu sisekeskkond ja nii edasi ei sobisele kirbule hästi. Nii et tõenäoliselt on inimesed näinud ja kassi ja koerakirp, need on kaks kõige levinumat kirbuliiki meie sisse. Need on erinevad liigid, erinevad erinevad liigid, kus iga looma jaoks on olemas oma Kirpude puhul ongi see huvitav, et nad on peremehe spetsiifilised, nad ikkagi eelistavad ühte kindlat peremees liiki kuigi võivad toituda ka häda korral. Mõnel teisel liigil. Ja nii see tegelikult ka juhtub. Need kirbud, kes meid söövad kodus ongi siis kas koera või kassi kirbud. Et inimesi kilt inimesi, kirg kuulub veel punasesse raamatusse. Lausa nii, et kui te näete, et sa pead inimese kirpu, siis ei tohi teda hävida. Muidugi on raske vahet teha, kirbud on suhteliselt sarnase välise kehakujuga ehitusega palja silmaga vaadata. Kui ta muidugi panete suurenduse alla ühe kirbu, siis te näete, kuidas üks loomake on kohastunud paraseits eluviisiga. Tan külgedelt, ekskilp on lame. Reeglina. Ta on kaetud mitmesuguste selliste kammi moodi paiknevate terava otsialiste ogadega. Jalgadel on neid kehal ja need ogad on suunatud tahapoole, nii et kui kilp karvutasid, liigub, siis ta ei kuku tagurpidi välja ja see soodustab seal kõrvades nagu elamist. Loomulik kirbuhüppevõime on väga hea paljudel liikidel, mis asendab seda, et kirbul ei ole tiibu. Est-kirp tegelikult on pigem mitte pigem vaid arvatavasti kahe diivaliste ja mõningate teiste tiivuliste putukate sugulane. Aga need tiivad on ta kadunud ammu just selle paraseitse eluviisiga. Ja üldse kirpude liike on maailmas umbes 1500. Eestis võiks nüüd olla umbes 50 liiki. Aga kindlaks on tehtud isegi nii hästi uuritud rühma puhul nagu kirbud ainult 35 liiki või 36 liiki. Võib-olla mõni liik on vahepeal lisandunud, aga ei ole need kirbud sugugi nii hästi uuritud. Just nende loomade kirbud, kes siis näiteks närilised, kes siis elavad looduses, kellega väga tegeleda. Küll on teada muidugi kõikjal puuliigid, kes on siis koduloomadel ja ja koduloomadest siis ka. Näiteks lindudel on kalakirp, kes põhjustab. Küllaltki palju kahju. Ja. Ja no kirpude jah, üldiselt kirpude kohta oleks. Kui palju ta selles mõttes kirp, mida ta sööb, nagu selle organ peremeesorganismi? See siis kirbueluviisidest. Kirp vajab, oma arenguks, vastse staadiumite arenguks, vajab, tähendab, kibeda valmiku. Arenguks vajab ja ültseta muneda saaks emane kilp vajab verd. Ja. No seda, seda teevad kõik kirbud imevad verd. Ja nüüd see imetud veri ei ole mitte ainult selle valmiku toiduks nende munade arenguks vajalik, mida kipsis muneb, mitte väga palju neid mune munema küllaltki suured. Kuidas puistatakse siis sinnasamasse keskkonda, kus siis peremeesorganismi näiteks urgu või siis noh, või kuhu iganes lihtsalt laiali, ja nüüd need ussikesed või vastsed, kes sealt välja tulevad, kirbuvastsed, need siis ühtlasi toituvad ka sellest nendest vere Tigakestest, mis ema, mis valmik kirp siis väljastab, noh, muidugi kõikvõimalikust sellisest põdemist, mis inimese küljest kukub kõõmad ja nii edasi. Nii et seetõttu need kirbuvastsed on. Nad vajavad teatud sellist niisket keskkonda ja kui see on liiga kuiv, siis nad ongi halvas sellises olukorras. Nii et vastasel on erinev eluviis ja toitumine, kui on seda valmikul. No on teada, näiteks muidugi kirbud põhiliselt toituvad keha pinnal, aga on näiteks teada ka üks selline liiva kirbu nimeline loomake. Kes siis on pärit Lõuna-Ameerikast, on laialt levinud maailmas, mujal ka nüüd nüüdseks kesis tungib emane kirp, tungib inimese naha sisse ja põhjustab selle ärritust. Kui ta sealt hakata välja võtma või pigistada, siis haab, läheb. Tekib sinna tugev põletik ja läheb nii-öelda hukka inimesed ütlevad et väga tüütu ja piinarikas selline parasiit inimesele. Kas kirbe eelistab nagu olla nii-öelda ühe oma ühe peremehe peale on ta nii-öelda peremehe truu ja võib ta vahetada ka nagu vaatab, et ahaa, mööda läheb hoopis priskem koer või lops, hakkan koer ja ja, ja, ja, ja, ja läheb läheb nii-öelda järgmise koera selga elama. No see on väga huvitav jah, sest kui see on samast liigist nüüd ütleme sama liigi erinevad isendid, kellel võiks parasiteerima ma usun küll, et nad vahetuvad, nii nad levivadki, tegelikult see anekdoot Ki selle kohta, et kaks kirpu peale kinoseanssi küsivad üksteiselt, et kas lähme kas lähme jala või võtame koera minu arust takso. Et kindlasti inimene kirpe isegi koju Toomed, et noh, näiteks on teada, et ühistranspordis või siis näiteks kinos käime tulema koju ja siis järsku avastame, et meil ongi kõigepealt on kusagilt söödud, siis me hakkame uurima riideid ja sealt tuleb välja, et sa kilp asub kuskil riidevoltide vahel ja samamoodi on ka koduloomadega muidu meiega tulema võib olla näiteks väga puhas. Käime kusagil loomade seltskonnas ja tulema tagasi ja siis on kirbud kaasa toonud. Kuidas kirbu hammustuse jälg ära tunda? No ikkagi nii nagu mis tahes teise verd imema putukahammustust tekib väike turse, paistetus, selline väike torkejälgi, see võib-olla näha ikka punakas selle järgi ja, ja kirbu puhul on no nii palju, kui mina mäletan minu endale laste näitel, et et kui kirp hammustab, siis need hammustused võivad olla niisugune niimoodi reas üksteise järgi või tihedamalt koos, et ei ole mitte siin-seal, see viitab hoopis millelegi muule, võib-olla sellisele mingil lööbele, millel iganes. Hammustus on jah, sageli niimoodi, et, et nad on järjest ja järjest, et eks ta siis liigub natuke edasi, võtab jälle uuest kohast, kui kaua üks kirp pikk ta no arvatakse, et aasta umbes on valmiku eluiga, vastne elab ka ning, ja nii et kui me selle kõik kokku liidame munast valmikuni sisse eluiga tuleb muidugi pikem. Ja ja järeltulijaid saab ta on nii-öelda kogu aeg ei ole mingid sellised perioodid, kus, kus sünnib rohkem. Sedapidi on küll, et talvisel ajal vastsete areng peetub või nad on nukuna mis ja, ja ikkagi nad, neid on rohkem siis kui on soe ja kui on võimalus peremees leida ja noh, muidugi troopikamaades või soojades maades seal ilmselt on see arengutsükkel teine, aga meil põhjamaades kindlasti talvel on kirpe vähem, on need kirbud, kes siis on juba loomade või inimese ka kaasas, aga nagu juurde neid kusagilt eriti ei tule. Tähendab uusi kirpe, koor, kirpude koorumisega on ka selline huvitav asi, et öeldakse, et kui maa väriseb, siiski koorub. Kirbu valmik on enam-vähem valmis seal nukukestas, tähendab, ta ongi valmis kooruma nii. Aga Ta ei tee seda mitte kohe, vaid ootab, kui keegi mööda läheb, sellest annab muidugi märku vibratsioon ja niimoodi sisse kilp tuleb kähku sealt oma nukukestast välja ja kargab peremehele selga. Vastasel juhul tullakse üsna raske oma peremeest leida. Nii et selline iseärasus on ka kirpude kohta. Väga põnev teada mudil kirbutsirkus, kas selline asi on tegelikult olemas? On olemas ja, ja väidetavalt isegi põhiliselt kirbutsirkus ikkagi töötas inimesekirbu pealt nii. Ja et isegi neid kirpe oli, õnnestus mingil määral tasseerida. No mis on ka nojah, mis võibki olla täiesti usutav kirbutsirkus iseenesest oli, on olemas olnud, see on fakt. Et kuidas täpsetes suur käis, seda ma nüüd ei tea, milliste mehhanismidega, aga kindlasti nad midagi ära õppisid. Ja kuna tegemist on ikkagi evolutsiooni Üsna kõrgelt arenenud putukarühmaga edasijõudnud putukarühmaga siis miks ka mitte? Muide, veel viimane küsimus jäi enne küsimata, kui kõrgele ikkagi kirp hüpata jõuab. Ja seda ma nüüd peast ei oska öelda. Igal juhul, kui võrrelda, mitu kehapikkust ta hüppab võrreldes mõne teise Ei saa jah. Aga ma usun, et need kirbud vähemalt pool meetrit kindlasti hüppavad, ma julgen seda pakkuda võib-olla ka rohkem. Ma mäletan, kuskil on olnud lugu, et voodid Vene sõjaväes olla olnud nii kõrged, sellepärast just et kirbud mitte ei saaks ligi karata. Alumistele kargasid siis arvatavasti väga hea üks lühikene lugu muusikat ja seejärel jätkame meie tänast saadet, mille teemaks on parasiitputukad ja Jaan Luigan stuudios külaliseks. Onsoloogia tund pühendatud parasiit putukatele ja me oleme saatekülalisega Luigiga juba siinpool tunnikest rääkinud Tartu stuudios, muidu läheb saade eetrisse. Ma ei tea, kui palju on zooloogiamuuseumis Tartus võimalik vaadata. Parasiitputukaid. Mingi valik on meil ekspositsioonis väljas aga suurem osa on muidugi meil kollektsioonis. Kuid kui aus olla, siis ikka väga ulatuslikke suuri kollektsioone. Meilt parasiit putukatest ei ole. Sest et neid ikka ei ole väga hästi uuritud. Kindlasti on materjal olemas ja näidismaterjale nendes asutustes, kus spetsiaalselt tegeldakse parasiitidega üldse. Aga eriti jah, meil ei ole seda materjali, meil lihtsalt ei ole õnne olnud, et oleks olnud piisavalt. Uurijad. No ma väga loodan, et meie tänane saade võib-olla tekitab sellise isu kelleski parasiite lähemalt uurida ja siis teie kollektsioon nagu täieneb ka, aga see võtab kindlasti aega. Nii kirpudest rääkisime ja, ja nüüd on täidekord koos meie need kolm gruppi. Täid täidi täidega koos võiks nimetada ka värvilisi. Nad on küll erinevatesse putukaseltsidesse kuuluvad ja nende ehitus, morfoloogilised iseärasused on, mis neid eristavad. Aga ühendab neid see, et nad mõlemad rühmad, need liigid seal elavad siis kas lindude või imetajate karvade sulgede naha nahapinna peal. Ja siis toituvad täid, toituvad siis imedes inimese. Jaa, Väivid toituvad siis nendest samadest sulgedest ja naha naha peamisest kihist ja nii edasi. Nüüd hästi tuntud muidugi täid, täisid täiliiki, Eestis on kindlaks tehtud neli ja neid võib olla 20, nii et mõtlesin, hästi-hästi on need liigid kes on inimesega seotud, aga need teised ikkagi suhteliselt halvasti, kui meil ei ole isegi neid registreeritud veel. Täisid täidan väikesed putukad, no see mu kuni mõni millimeeter kuni kuus millimeetrit pikad, sellised valkjad, kahtjat, pruunikad, mitte midagi sellist, mingit eredat värvi. Ja kõige iseloomulikum on see esiteks nad on tiivutud ja teiseks, et nende jäsemed või jalad, andlust, haardi alad, Nad, ohjavad Nad spetsa spetsialiseerunud karvadest kinnihoidmiseks. Siin kõrvale põigates, võib öelda, et isegi elevandil on omada, ei olemas, nii et ta peab üsna kõvasti selle elevandi hõredates karvadest kinni hoida. Nii, ja, ja noh, seetõttu nendest täidest on ka raske lahti saada, nad ei tule lihtsalt niisama ära. Pearaputus aga jah, lihtsalt niisama ei lase jalga. Ohtlikud on täid seetõttu, et nad kannavad edasi tühjust ja teisi raskeid nakkushaigusi. Arvatakse, et või on teada, et Vene-Türgi sõjas hukkus täidest kantud haiguste tõttu rohkem inimesi kui, kui, siis sõjategevuse otsesel tagajärjel. No selline selline väide kusagilt kuulnud? Muidugi täid tekitavad väga ebameeldivat sellist kihelust, kuna möödes verd eritavad nad teatavaid aineid sinna imemiskohta. See alguses siis nagu tuimestab nii nagu ikka vere imetel putukatel selle naha närviretseptoreid, aga hiljem muidugi hakkab see siis rohkem kihelema ja täisid inimesel alavaid täisid, siis me teame kõigepealt peatäid, kes elab juustes mujal ka, võib-olla siis riidetäi. Tegelikult need mõlemad liigid või mõlemad täi praegu nimetasin liigina tegelikult Peetakse alamliikideks ja siis kubemetäi ehk satikas, kes on siis just suguelundite piirkonnas ja kaenla alla võib sattuda ja no muidugi need täid kanduvad edasi ikkagi sellise vahetu kontaktiga, nii et kui koolis on kellelgil peatäit tekivad niisiis siis peavad kõik väga hoolsad olema. Vaata mul lapsed üle, et täidest lahti saada, noh, kaasaegse preparaadid võimaldavad seda üsna kiiresti saavutada. Nüüd aga Väidid Väivide osas on meil uuritud väga kurb. Ja me teame vaid 10 liiki Eestis Väive olevat registreeritud. Aga neid võiks olla umbes 250 liiki. Ja palju, Väiv elab lindudel ja imetajatel näiteks koera Väiv ja nii, nagu ma enne nimetasin, nad toituvad siis sulgedest karvadest ja kui nad teevad seda ulatuslikult ja neid on palju, siis nad põhjustavad loomale ebameeldivusi. Suurte laikude karvalõikude, sulelaikude. Paljaste laikude tekkimist ja nii edasi. Nii et väliselt väga sarnased täidega, aga aga sellised ebameeldivused on üsna sarnased. No kui palju ütleme, Väivid tegelikult inimesega otseselt kokku puutuvad, kui palju nende inimeste Väivide kontaktist võib lekkida inimesele ebamugavusi? No inimesega otseselt ei ole seotud liike. No võimalik, et mõni mõne liigi Väiv satub inimese peale seda lihtsalt ebameeldiv tajuda, aga üldiselt nad on ka ikkagi peremehe spetsiifilised, niiet naljatab teisele peremehele üle ei lähe. Aga jah, nad vajaksid uurimist, tegelikult ei tea, 250 liiki ikkagi nüüd on palju suurt, mitte midagi ei tea. Aga hea, teeme väikese muusikalise pausi vahele ja siis on meil jäänud veel kolmas putukarühm parasiitide hulgas ja Jänedal lutikad, voodilutikad, räägime lähemalt. Ja zooloogiatund on käimas, Juhan Luiga on tänase saate külaliseks. Nii, meil on jäänud viimane kolmest ette planeeritud grupist käsitleda ja, ja need on, need on lutikad, voodilutikad põhiliselt muide minu jaoks oli väga huvitav see Miste jälle Me eelnenud vestluses vaid ütlesite, et enamus lutikad ei olegi parasiidid. Jah, nii see on tegelikult Eestis umbes 400-st või natuke rohkemast lutikaliigist on sellised klassikalised parasiidid, võib-olla ainult on neid kolm või neli liiki. Ja kindlasti üks link, siis on voodilutikas nendest. Aga nutikad inimesed tunnevad kõigepealt lutika lõhna järgi marjalutika näitel, kui metsast korjata marju ärritada mõnda lutikat seal lehe peal või isegi ta suupiste, mis on eriti õnnetu juht, juhus, siis? Sellisel juhul siis on tunda see niuke kirbe lutikale on spetsiifiline ja voodilutikad on täpselt samasugune lõhn. Mis selle lõhna nagu eesmärk tegelikult on? Kaitse kaitseb? Kaitsev peletav üsna vänge, kuid lähedalt lutikat nuusutada, siis seal on üsna ebameeldiv. Ja kõik lutikad imevad kas siis taimede mahla, mõned toituvad teistest putukatest, on röövtoidulised. Ja nii ei ole sellel voodilutikad ka väga raske olnud üle minna inimese vere võimetajate vereimemise peale. Nagu parasiit ikka, on nutika keha natukene muutunud, võrreldes teiste lutikatega tiibu tal ei ole. Auku lutikatel on tiivad, kuigi need võivad ka Tiigutuid vorme võib olla ja liike. Ja voodilutikas on vist üks väga tüütu inimesed seda, kes on vähemalt lühikese laad. Tudengipõlve pidanud. Paljud mäletavad, kui tüütud on lutikad nagu ebameeldiv, kui raske nendest lahti saada. Kas muidu on teada ka mis ajast on on voodilutikas inimesi juurde kolinud või kui, kui pikk see ajalugu on üldse eluajalugu? Täpselt muidugi teada ei ole, aga pärineb voodilutikas Vahemere maadest ja jõudis siia meie aladele inimese, inimese kaaslejana ja parasiidina juba ammu enne teisi paljusid teisi inimkaaslaseid putukaid, Maurunud isegi koisid ja, ja kõikejahu mardikaid ja nii edasi. Nii et, et üsna üsna ammusest ajast on ta inimestena kasutanud. Aga näiteks vutivoodi nutikale väga sarnane liik on liik, kes elab nahkhiirte peal nahkhiire lutikas. Ja huvitaval kombel ei ole seda nahkhiiri lutikat ei ole Eestis veel registreeritud, kuigi ma ise olen tema käest nagu isegi hammustav saanud korra elades majas, kus oli voodetise vahel võimas nahkhiirte sigimiskoloonia ja kus siis mõningaid lutikaid eksis ikka tuppa ja siis võtsid ka õnneks mõne inimese. Kuidas te aru saite, et sa just nahkhiire lutikas määramist? Tunnused piisab, kui panna loomake suurendus alla lugeda vastavaid määramistabeleid ja seal näha, millise liigiga on tegemist. Väliselt väga sarnased. No lutikate. Või ütleme sedasama kodu luti voodilutika kohta seda, et temal toituvad vastsed samamoodi verest nagu ka valmikutki täiskasvanud lutikas, kes siis lõpuks hakkab sigima. Emal nutikas munema. Ja veri on talle äärmiselt vajalik arenguks, kui vahepeal verd vastu ei saa, siis arenguid peetuda, seisma jääda kuni 18-ks kuud. Aga valmik lutikas ise tema elab, pakutakse kuni 14 kuud, aga kõik need sellised absoluutsed, elu head ja, ja need arvud nädalate, mingid keskmised või täpselt neid ei teatest ega putukaid on ikkagi niipalju, et ega keegi ei ole jõudnud neid kõiki läbi uurida liikide kaupa. Kas vastab tõele fakt, mida ma olen kusagilt kuulnud, et et lutikas on selles mõttes teatud staadiumis väga vastupidav, et, et ka pikki aastakümneid uppunud laevalt mingeid asju üles tuues võib sealt avastada täiesti nii öelda edasiarenemiseks võimelisi lutika, kuidas seda nimetatakse vastseid? Nii vastsed kui ka palmikuid, ma usun, aga võib-olla pigem isegi vastseid, sest kui oli ennist öeldud, et vasse peetub võib tõesti olla nii, no seda väidab vanarahvas ka. Ja vanemad inimesed räägivad, et lutikatest niisama lihtsalt lahti ei saa, et võtsid mööbli, tõid ühest kohast teise, siis tulid jälle lutikad patsi, vetikad välja ja lõhuti mööbel ära seal mööbli pidev vahel ja pragudes mujal puidupragudes olid lutikad ja, ja täiesti eluvõimelised. Et ma usun, et see isegi on, sellel on tõepõhi all. Teatud tingimustes areng peetub. Putukate ja üldse selgrootute puhul on see üsna sage nähtus, et nad elavad rasked ajad üle ja väga pikk on ajada üle mitte toitudes. Muide, veel küsimus, mis puudutab nii kirpusid täisi, kui, kui räägitud voodilutikaid siis mulle tundub, või on jäänud niimoodi koolist ja, ja, ja ja mulje, et, et ega midagi nagu ei ole looduses niisama, keegi peab olema ka ihuma hammas nende peale, keda võiks huvitada voodilutikas. Ma ei oska nii täpselt vastata, kuid ma oletan, et kindlasti on. Mõni viirus võiks ikka olla, või siis mõni ainurakne, mingi haigus võiks teda kimbutada ka bakteriaalse näiteks, nii et kindlasti mõni elusorganism on. Kes lutikat kasutab? Väga täpselt, ma ei oska vastata, selleks ma peaksin süvenema raamatupidaja, võib-olla kulutama selleks paar nädalat. Lauset arusaadav, no räägime mõne sõnaga teistest sellistest putukarühmadest veel parasiit putukarühmadest me läksime ju praegu ainult kolmest. Millised, võib-olla mõned märkimist väärivat põnevat veel võiksid olla, kuuletajaks huvitavad. Jah, päris meie jutu alguses ma mainisin ühte kärbest, kes siis muneb muna mitte otse inimese peale, küll vaid muneb sääsele. Kui säästma siis verd imema, siis sellest munast koorub vastne ja poeb selle hammustuse kaudu stsenaarium. Kärbes ise muna paigutamisega inimesele ei tegele mitte ainult inimese lei parasid teeri Se naha kiin, vaid ka vaid ka koduloomadel, põhiliselt just endal. Nii et inimesele satub suhteliselt harva. Aga nüüd meil looduses metsikus looduses elavatest loomadest on põdral selline liik parasiitne kärbse liik nagu nina, giid ja nina kiinid on üldse sellised väga huvitava käitumisega kärbsed või putukad, et nende emane muneb või tähendab ei mune, nende emane sünnitab juba siis elusad. Valmis vastsed, mitte, ta ei mune kuhugi, vaid need vastased on tema kehas juba koorunud munast. Ja nüüd ta passib seda momenti, kus siis põder oma ninasõõrmed hooletusse jätta. Ta lendab nendest ninast mööda ja siis sellise kaarlennuga viskab selle vastse või vastsed pritsib õieti põdraninasõõrmeisse, isal hakkavad siis arenema. Ja nüüd, kui neid vastseid on väga palju, siis looma kindlasti häirib ja ei ole välistatud, et ta võib ka põhjustada väga massilise paljunemise korral vä? Oma surma teada näiteks põhjapõdrad, seal on veel teine liik ninakiini liik. Nina kiinide sigimisperioodil lähevad vette, seisavad nina hästi madalas veepinna kohal, et vältida seda hoida ära seda kärbsekaal lendu, mille käigus siis kärbes nakatab selle põdra. Nii et kui on, et igal igal võttel on oma vastasvõte, nii et kõik need peremehed püüavad igasuguste vahenditega püüavad, on, ei ole päris õige öelda, evolutsiooni käigus kujuneb nii välja. Et aga et vältida oma Sis parasiite Inimest põdra ninakiini ähvarda. Seal on ma kusagilt olen lugenud, et näiteks silma sattudes võib tekkida ka selline Selline. Kolle, või, või ütleme selline kahjustus, nii et võib juhtuda? Nii et olge ettevaatlikud, kui te näete põhjapõdrad, ninad vastu vett, siis ei maksa seal ise ka väga, ei ole meil põhja, Petra absoluutselt klappima käia, näiteks? No lõpp, viimane küsimus, kiire vastus, ma loodan, euroliit on toonud väga palju erinevaid norme kaasa, kas euroliidul on kuidagi normid mingite parasiitputukate jaoks ka, kas parasiitputukad on võib-olla euroliit vaid, kas parasiitputukad on ka võimalik, et nad satuvad need punasesse raamatusse ja, ja, ja nad on nii-öelda sellised kaitse all tegeleda. Jah, mis puudutab nüüd inimese kirpu, see küll ei tule euroliidust, tuleb lihtsalt sellest, et me registreerime ikkagi need liigid punases raamatus, mis on tõepoolest ohustatud, mis siis, et ta nüüd inimese parasiit, eks. Voodilutikas hoiuka punases raamatus põhimõtteliselt vaid kunagi punasesse raamatusse sattuda. Ma arvan, et seda peab hoidma pöialt. Voodilutikas hoidsin päris huvitav aeg, kui see juhtuma peaks. Selline oli tänane saade, suur aitäh, Jaan Luige putukateadlane ja meie tänane saade oli siis zooloogiatundja, rääkis parasiit putukatest. Saatejuht Urmas Vaino tänab kõiki kuulajaid.
