Tere, head raadiokuulajad, raadio koolis on loodusõpetuse tund MINA OLEN Reimo Sildvee ja olen siia raadio kahest stuudiosse meile külla kutsunud Jüri Elkeni, kes on Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi direktor. Tere päevast, tere päevast. Keeruline nimi, meresüsteemid. Räägime täna lainetuses teie siis meresüsteemide instituudis Tallinna tehnika roolis, siis lainetega tegeledki. Laenata osa on üks meie uuringute komponent, aga sugugi mitte ainus süsteemid. Meie instituudi nimetus tähendabki seda, et tegeldakse väga palju erinevate seotud asjadega ja lainetus on tõesti üks süsteemi osa. Tänase saate idee ja mõte ongi lahti rääkida, et mis asi see lainetus on, kuidas lained tekivad, rääkida natukene ka kiirlaevade poolt tekitatud lainetest ja vastata küsimusele, et kuidas tekivad need hiidlaineid ja kas on olemas siis see päris maailma kõige suurem seitsmes, üheksas või, või ma ei tea, mitmes laine kaasme. Imelainetest üldiselt või räägime konkreetsemalt merelainet. Rääglevast merelainetes, sest te olete ju meresüsteemide instituudi inimene ikkagi. Siiski päris mööda ei saa minna lainet üldpõhimõttes, need on võnkumised, mis kanduvad ruumis ja ajas edasi, et kui meil näiteks pendel või kiik, eks ole. Oma võlli ja kui nüüd kiikusid pendlit panna üksteise kõrvale palju nii et nad hakkavad 11 mõjutama, siis meil tekibki ühe pendli võnkumise asemel ruumis leviv laine ja laine on ka ju see, mille kaudu raadio kaks kuulajateni jõuab. No just nimelt me tekitame siin helilaineid praegu, kui me räägime ja aga nüüd see oli väike sissejuhatuseks kõrvalepõige, kui me räägime merelainetest lainetest, siis kõigepealt kuidas need lained mere peal ikkagi tekivad ja miks nad tekivad. No nüüd me peame ikkagi veel täpsustama, kas me räägime nendest lainetest, mida me silmaga näeme ja millest kõneleb Paul Läänemere lained ja nii edasi või on kõne all ka palju muid lained, mida me silmaga ei näe, mis on oma olemuselt täpselt samasugused, mille registreerimiseks läheb vaja mõõteriistu ja mis on noh, tegelikult meres toimuvate nähtuste mõistmisel äärmiselt oluline, aga räägime siis nendest silmaga näha. Et noh, me võime rääkida ka nendest lainetest, mida me silmaga ei näe, sest kui, kui need mõjutavad seda lahendust, mida me silmaga näeme, siis see oli ilmselgelt me peame ka neid natukene puudutama Nad nii otseselt alati seotud ei olevat, meres on väga palju ruumi. Me võime alustada millimeetritest, need on tuulevirvendus poolt tekitatud kapillaarlained ja jõuda kogume merd hõlmavate lainepikkuste, nii tuhanded ja kümned tuhanded kilomeetrid. Ja kui me näiteks räägime veetaseme tõusust, uputusest, tõusudest mõõnad, sest see on täpselt samuti laineline protsess, aga lainepikkus on nii suur, et me ei hooma. Vahe nende lainepikkuste ja tuule lainete pikkuste vahel on nii suur, et nad 11 väga otseselt ei mõjuta. Suht kaugelt, parajalt keeruliste mehhanismide kaudu. Me võime öelda, et on täiesti erinevad sageduskanalit, nii nagu muusikas on seal kõrged helid ja bassid need alati ka üks testipääse mõjutama. Aga kui me nüüd võtame Etekite, need, mida me, mida me näeme, Me oleme siin, raadio stuudios, raadiomaja 10. korrusel, meie ette ka praktiliselt hakas vaates jääb kohe ju, eks ole, Tallinna lahtsingi peale on lainetused, kuigi tänase ilmaga neid väga palju siia kõrgele näha ei ole. Merjalise tasane. Meri on täna tasane jah, sest et ei ole laineid põhjustavat välismõju, tuult ka ei ole ja ei ole praegu näha ka väga kiiresti liikuvaid kiir laevasid, mis ka lained tekitavad. Põhiline lainetekitaja siis ongi tuul, tuul puhub ja puhub veelainetesse. Füüsikaline mehhanism on ikkagi seesama, mis pendli puhulgi, et veepind viiakse tasakaaluasendist välja. Siis ta saab hoo sisse, läheb tasakaaluasendist üle kuni, siis teise äärmuse asendis ja nii edasi hakkab pendeldama. Aga tuule lainete puhul on see tasakaalust välja viiv jõutasti tuulepinge. Ja mida suurem laine, eks ole, seda tähendab, et ka suurem peab olema siis tuul Tullub kiiremini puhuma, tuule peab olema rohkem jõudu. Tuule tugevus on jah väga oluline, sest tuulevaikse ilmaga tõesti lainet ei ole, aga see laine ta ei Haate üles mitte kohapeal, vaid tuul peab puhuma üsna pika maa kestel mingi mere piirkonna kohal ja nüüd laine kõrgus ja seal laineperiood ja need nagu sõltuvadki nii-öelda lained teekonnast see on. Võtame meid huvitava punkti, hakkame vastutuult minema, kuni meil jõuab pärand vastu. Vot see vahemaa, laineteekond, mida pikem laine teekond, seda kõrgem laine. Ja kui me siin nüüd Tallina lahest hakkame minema põhja poole, siis me jõuame randa alles soomes, tähendab, põhjatuulejaks on laine teekond suur ja seetõttu on ka põhjatuulte korral tuule laine kõrgus oluliselt suurem, kui me näiteks siitsamast võtaksime läänetuule korral meil jääb. Kakkume jääb, Ta jääb Kopli poolsaare ette ja Laine teekond on väike ja siis ei teki ka kõrget tuulelained, samuti jäävad siis tuulelaineperioodid lühikeseks, noh, kuskil kolm, neli, viis, kuus sekundit tugevama tuulega seal kaheksa sekundit. Nii et põhimõtteliselt, kas ma saan õigesti aru, et kui siit Tallinna poolt hakata nende põhja poole puuks tuul, siis siis laine, mis algab siit Tallinna lahest, jõuab välja sinna vastu Soome rannikut just ja. Meid mõjutab see tuul, mis hakkab puhuma Soome rannik kui juurest ja siis Tallinna lahe lõunasopis on ta lainekõrguse juba parajalt suureks ajanud. Et kui panna vette noh, mingi selline tähistada vesi ära, see, mis on, on Soome rannikul ja kui sealt tuul hakkab puhuma, siis lõpuks teatud aja möödudes jõuab ta välja seesamane vesi siis siia. Vat ei jõua selles mõttes, et laine niuke omapärane nähtus, kus vesi käib ringi mööda ringiratast. See tähendab, et lainehari liigub küll, aga veeosakene on praktiliselt oma selle asendi ümber teeb ringliikumist. Et v v Niukest edasikannet lainega ei ole selles mõttes lainet erinevad hoovusest, kus vesi liigub järjepidevalt suhteliselt pika maa taha. Teeme siia väikese pausi meie saatesse, kuulame hetke muusikat ja oleme hetke pärast tagasi. Raadio kaks koolis läheb edasi lainetest, täna räägime. Jüri Elken. Öelge, kui sügavad need lained on, mida tuul siis noh, ühest küljest tuul, eks ole, puhub seda laineharja vee peal, mis kiht ja kui, kui sügavale tegelikult see, see tuule puhumine seal meres välja jõuab, et kui, kui tuule puhul, kui sügavale läheb, kas on olemas noh, mõõta, kui tuul puhub ma tea, meeter sekundis, siis vastavalt selle siis see veepind või see vee sügavus, mis gaase liigub tuulega on ka teatud suuruses. Tuules ta sõltub kaudselt, aga täiesti otsene seos liikumise sügavale jõudmisega on lainepikkusega ses mõttes, et kui näiteks lainepikkus on 20 meetrit, siis 20 meetri sügavusel on lainest tingitud toote vee orbitaalliikumine juba nii väike, et noh, ta praktiliselt märkamatu, samas viie ja 10 meetri peale on ta täiesti olemas, nii et kui meil näiteks on 20 meetri pikkune laine ja merepõhi on ainult seal 205 meetrit sügav siis lainest tingitud vee liikumine uhub merepõhja, liigud seal põhjas olevaid setteosakesi edasi-tagasi. Kas veetemperatuur mõjutab ka laine eriomadusi? Praktiliselt mitte. Et selles mõttes vahet ei ole, et kas on suvel selline nii-öelda soe supp, meri või vastupidi mingi sügisene külm siis? Hei tähendab, mingit olulist sõltuvust ei ole. Räägime nüüd siis nendest lainetest, mida, mida inimene tekitab selles mõttes laevadega liikumisel ilmselt kogu merd vaadates kogu süsteemi jälgides väga oluliselt vist vist ei ole või vastupidi, äkki ongi. Suure mere jaoks on nad täiesti teisejärgulise tähtsusega, aga see oli n Taani väinadest sildade ehitamist, kui seal risti väinadega käis väga tihe laevaliiklus, siis hinnati laevad tekitavat päris olulisel määral vee segunemist võrreldes looduslike protsessidega, aga noh, seal ei olnud ainult laeva lained mängus, vaid ka laeva vintide poolt tekitatud veekeerised. Aga puhtlaevalainetest rääkida siis noh, iga liikuv objekt, mis kohta ümbritseva keskkonna siis õhu või vee vastupanu. Paratamatult Ta laineid tekitab. Ja need lained, laev, lainete omadused sõltuvad oluliselt sellest, milline on laeva enda liikumiskiirus võrrelduna laine liikumiskiirusega. Vaatame taas aknast välja, näeme Tallinna sadamat. Kumbat lained on hullemad ohtlikumad kas nende suurte kruiisilaevade omad või nende väiksemate kiiremate kiirlaevad. Samad suurte kruiisilaevade ka lükataks küll oluline veemass laeva eest välja, aga samas kuivõrd need laevad liiguvad aeglaselt, siis need lained, mis kruiisilaevade poolt tekitatakse, need hajuvad suht kiiresti ära, nii et noh, randa nendest mingit märkimisväärset mõju enam ei ulatu. Ja ilmselt ei ole neil ka mingit märkimisväärset mõju, ütleme teistele säärastele, suurtele kruiisilaevadele. Ei seda küll mitte. Kiirlaevad. No kiirlaevad, nemad liiguvad nii-öelda kriitilises režiimis ja siin ma peaks. Pido oma analoogia lennundusega. Me teame, et on olemas Machi arv, mis näitab lennuki kiiruse suhet helikiirusesse. Mahcolm, mis kostab sageli reklaamidest, see on küll žileti markaga, see tähendab siis, et on meil tegu ülehelikiirusega lennukiga korda üle helikiiruse meres. Helikiirus ei mängi nii kriitilist rolli, aga siin on Machi arvu asemel fruudi arv. Tuleb mängu ja fruudi arv näitab, mitu korda liigub laev kiiremini või aeglasemalt, kui pikk looduslik laine vees leviks. Ja nii nagu helikiiruse korralgi lennukite korral kriitiline režiim on see, kus laev või lennuk levib enam-vähem sama kiirusega, milles siis ümbritsevas keskkonnas lained levivad, ehk siis meres siin näiteks 10 meetri sügavusel on see pikalaine levik kui kiirus 10 meetrit sekundis ehk 36 kilomeetrit tunnis, kui meil sügavus on kaks korda suurem ehk 40, Triton pika laine kiirus kaks korda suurem, ehk siis 20 meetrit sekundis ja kiirlaevad, et just kuskil 70 kilomeetrise tunnikiirusega liiguvadki ja, ja siis nende kiirus on, satub just pikka Veelaine kiirusega samasse suurusjärku ja siis tekivad eri tüüpi lained, nii nagu lennukitalgi on. Helikiiruse ületamisel toimuvad igasugused imelikud nähtused. Mis need nähtused on, mis kiirlaevade puhul juhtuvad meres Watega lennud? Ja nüüd laev otseselt päris ülekantavate need nähtused ei ole, aga päevad tekitavad seda on Tallinna lahes päris hästi mõõdetud ja kui laev liigub kriitilisele lähedase kiirusega siis tekivad üsna pika perioodiga lained, mis on ka samas suure lainepikkusega ja mis enam ei haju ära. Ja na liikudes ranna poole, siis nende lainete kõrgus kasvab, nad võivad nii-öelda nagu lähed, ses koonduda või ka hajuda seal natukese parem variant, aga kui nad koonduvad, siis laine kõrgus kasvab veelgi ja üksikutes kohtades võib tõesti ranna ääres laine kõrgus olla päris märgatav, Taavi, aga vee liikumise kiirus laines olla kuni kaks meetrit sekundis, isegi üle ühe meetri sekundis kindlasti. Ja noh, see on juba päris suur kiirus, kus näiteks tuukritele ei ole lubatud enam tööd toda ja noh, seal võib kaldaehitisi hakata lõhkuma ja mis iganes. Neid kalda ehitasid, on vist siin Tallinna? Lähiümbruse saartel ongi vist ju lõhkunud ka juba? Aegna sadam on võib-olla see kõige kuulsam koht, kus kiirlaeva lainete ega probleeme on jah. Kas need lained on ohtlikud selles mõttes ka rannas olevale inimesele, kes kes ujuma kavatseb minna siin Pirita rand, eks ole, on ju kiviga visata, kiirlaev põrutab, Soome tuleb laine, on ta selles mõttes inimesel ka miskitpidi ohtliku tegelikult inimene tajub ja tunnetab seda nagu, nagu igat teist harilikku merele. Pirita randa need lained need ikka väga ei jõua, sest need laevamarsruudid on juba sellised, et pigem on ikkagi off Viimsi ja Naissaare randadele. Ja ega inimene seda Ta ei tunneta hästi mere bioloogilist kolleeg Georg Martin, kes on üsna tihti pidanud sukelduma, põhjataimestikku vaadelda, siis ta on kirjeldanud. Rahulik, rahulik, vaatab seal kaameraga, filmib vee all ja siis järsku läheb vesi sogaseks ja siis on noh, umbes nagu kuulsates surfitsioonides, et laine hakkab nagu jalgu põhjast lahti rebima ja kõike rullima ja ta on tegu nagu tasakaalu hoidmisega. Aga noh, me ei saa öelda nüüd suplejatele mingi otsene oht oleks. Pigem sõpradele, otsene oht on siis, kui on suurem lainetus, muide Eestis siin Läänemere kaldal ei ole mina seda kohanud ja ma kahtlen ka, et kas, kas see võimalik on, aga kuskil suuremates ookeani randades on ju see, et et laine ühest küljest on, on selline, mis, eks ole, uhub inimese või supleja randa ja sellest, kuidas, kui ta sealt tagasi hakkab vajuma, siis kannab tagasi. Just just ja ei siin Läänemerel sellist tüüpi lainetega nüüd otse tegu ei ole, siin on võrreldes ookeanilainetega on tuulelained ikka suht lühikesed ja ka siis väikse perioodiga. Ja siin Läänemerel ei ole ilmselt tunda ju ka seda tõusu ja mõõnalainet kuskil teadusliku aparatuuriga. Siiski olete mõne millimeetri mõõtnud. Võib-olla mõne millimeetri saaks mõõta, aga nagu praktikaga seal jah, väga pistmist ei ole, et see meie elu küll üldse ei mõjuta, aga küll mäleta. Ta on esimene kord, kui uurimislaevaga läksime Põhjameres olevas Hamburgi sadamasse. Hommikul läksime linna, pidime laeva trapist Kayla ronima. Õhtul tulime tagasi, siis ei pidanud mitte alla minema, vaid jälle üles ronima. Laev oli lihtsalt vahepeal tänu tõusuga üsna palju ülespoole kerkinud. Teeme taas siia väikese pausi. Raadio kaks koolis läheb edasi, lainetest räägime. Jüri Elken. Öelge, kuidas nende suurte hiidlainetega on, et me siin ookeani lainetest põgusalt saime natuke nagu, nagu räägitud, aga, aga ookeanilaine, eks ole, põhimõtteliselt ongi suurem, kui näiteks meie Läänemerelaine ja põhjus on siin selles, et lihtsalt ookeani peale on need vahemaad pikemad, kus tuul, saarlased, lainet, üleslained. Teekond on pikk ja seal hakkab mitte piirama laine kasvu enam see kui palju on maad lähima rannani, vaid tsükloni enda mõõtmed, mis on üldjuhul üle paari 1000 kilomeetri ei ole nii, et alati kuskil ookeanis on torm ja seal tormi tekitatud lained, need levivad laiali. Ja seetõttu ka jumala tuulevaikse ilmaga alati ookean lainetab, selle kohta öeldakse, et see on ummiklaine, kaugete tormide jäänuk. Kas laienduse pealt, selles mõttes võib ka ilma ennustada, et kui olla kuskil päikesepaistelises ookeanirannas vaata, et aine muudkui kasvab, kasvab, kasvab, siis järelikult on, on oodata tugevat tormi ja tuult. Ma selliseid ilmaennustusmeetodeid küll ei tea, aga teistpidi on lainetus on päris hästi satelliitide pealt jälgida. Ta nimelt, kui me kasutame radari Sandeerimist, siis kui on lainet peal, siis on veepind kare, nii-öelda ja tagasipeegeldunud signaal on nõrgem ja veepinnakareduse kaartide järgi määrataks siis tegelikult ookeanil valitsev tuulehetkeolukord sepistega tuult satelliidi pealt niisama lihtne ei ole mõõta see veepinna karedus, mis on tuule lainete poolt tekitatud, see on pöördülesanne. Täna annab väga hästi tuulejaotused ookeanis kätte. Nojah, liikuvat õhku kuskilt kosmosest tabada on üsna keeruline just hiidlainete juurde, kui suured ookeanilained selles mõttes võivad olla, no minu enda hiljutine kogemus sealt Florida kandis oli, oli tõesti, lähed kaluripaat. Ulpis lainetas ja mulle vähemalt tundus, et mingil hetkel olles ise juba, eks ole endale merehaigus ja sellel suurel läheduse peale saanud, et need lained on vähemalt mitmekordse majakõrgused, on see tegelikult siis kani kümnete meetrite kõrguseks. Lõpuks püsti ajavad. Kümnete meetritekõrgused lained ei ole mingi haruldus ja isegi siin Läänemeres me võime rääkida laine kõrgusest 10 meetrit ja üle selle, tähendab kui me räägime üksikutest lainetest. Need andmed, mis tavaliselt laine kõrgusena öeldakse, see on oluline lainekõrgus, ehk me võtame kogu lainetuse mõõtmistest üks kolmandik kõrgemaid laineid välja ja siis võtame nende keskmise. Aga üksikud lained võivad olla loomulikult sellest statistilisest numbrist üksjagu kõrgemad. Aga seda laine kõrgust mõõdetakse siis nii-öelda keskmisest merepinnatasemest või on seal mingi omaette mõõtme süsteem mõõtaks sellest. Ma ei tea, kuidas seda lainehari ja mis seal all on, laineorg. Põhimõtteliselt keskmisest veepinnatasemest jah, antud siis mõõteseeria kestel, nii et kui meil on näiteks tõusufaas ja keskmine veepind Põhjameres on sealpool meetrit meeter kõrgem, siis mõõdetakse lainetust selle nihkunud tasakaaluasendi ümber. Oskate öelda ja kui siis pikad need lained selles mõttes on, et kui, kui suure maa peale nad maa peale merele ei saa ju öelda maa peale mere peale on nad laiali jaotanud, et kui, kui lai üks laine harilikult näiteks kuskil ookeani peal on, on see kilomeetreid pikk, on see mõned sajad meetrid pikk? No tegelikult kunagi meil päris siinuslainet meres ei ole, erinevalt sellest, mille kaudu raadio kaks kuulajateni jõuab, see on modelleeritud siinus, eks ole. Ka merelained on alati erinevad fla elementaarlainete laine komponentide summa. Et need liituvad lained, nad ei ole sugugi alati tee paralleelselt, mistõttu me ei saa öelda, et laineharjad on mingisugused pikad vorstid, mis kulgevad, vaid seal on selle vorsti peale on ikkagi ka omad need kõrgendused, madaldused ja oluliselt keerulisemaks läheb olukord siis, kui on kuskilt rannast laine vastu peegeldunud, siis noh, me ei saagi nagu silma järgi öelda, et mis suunas laine liigub, siis me peame tõesti Altmõõteriistade andmete järgi analüüsi tegema. Läänemerel kui, kui kõrged siin need lained on siin, meie, Eesti oma ümbruses, mis see selline rekord võiks umbes olla, sest rekord on siis, kui ta mõõdetud, eks ole, aga, aga mõõtmata laine kõrgusi on ju küll ja küll. Kui me läheme Helsingis, kus on Soome mereuuringute instituuti antud saanud uue hoone koos Soome Meteoroloogia Instituudiga seal on päris ilusa kõrge fuajee ja seal on selline lainekõrguse illustraator tähendab füüsiliselt, et üks-ühele skaalas niisugune sammas, kuhu siis kantakse pumbatava veesambaga, mis on kenasti ära värvitud. See laine kõrgus, mida parajasti selle instituudi andurid Soome lahe suudmes mõõdavad ja seal ei ole üle seitsme või kaheksa meetri kõrgusi siiani fikseerinud. Samas me ei saa öelda, et kuskil mingis avamerepunktis, kus pidevmõõtmised puuduvad Laine kõrgus ei võiks olla suurem, seda enam üksiku laine kõrgus, nagu te ütlesite, paadiga sõidate kahe laineharja vahel ja horisonti ei paista. Seal võib tõesti olla seal 10 meetrit ja rohkem. Kas merepõhi see, et millise struktuuriga seal merepõhi on, et kas seal on, on väga palju mingeid kõrgemaid kohti, madalamaid mingid süvendeid, kas see mõjutab ka lainekõrgust? Ta hakkab mõjutama siis, kui põhi tuleb pinnale, nii lähedale, et lainepikkus ei mahu piltlikult öeldes vertikaali keeratuna enam pinna- ja põhja vahel ära, vaat siis hakkab merepõhiolulist rolli mängima ja sealt tulevad ka need lained, harjade väändumised, et lained ei levi enam otse, nagu ta teeb sügavas vees vaid ja väljendub ja peegeldub ja mis iganes pluss hakkab siis laine kõrgus kasvama. Harjad lähevad teravamaks, laineharjad hakkavad murduma, tuleb see täiendav murdumisvaht peale ja mis iganes. Kas põhimõtteliselt on meil siin Läänemeres ka mõni selline eriti ohtlik koht, kus mis iganes põhjusel lained kuidagi eriti ristuvad, põimuvad, noh, mis on laevakaptenid, tead, et nad kunagi sinna oma laevaga ei lähe, üritavad eemale hoida, sest seal on, on lainetas eriti imelik ja ohtlik näiteks. Kõige kõrgema lainetuse ka alad on, tegelikult me saame need läänemerekaardi ja selle geomeetriaülesande põhjal kätte, see on Soome lahes uue on üks koht ja kui me arvestame, et kõige tugevamad tuuled puhuvad just tormidega edelast, siis me saame Läänemere jaoks vaat et kõige pikema laine teekonda ja siis on ka seal lained kõige kõrgemad ja teine selline kõrgete lainete kohta on Läänemere lõunaosas Gdanski lähistel. Seal on siis põhjatuultega väga kõrged lained. Teeme taas väikese pausi meie saatesse. Raadio kaks koolis läheb edasi, lainetest räägime stuudios, on külas professor Jüri Elken Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudist. Kui palju kliimamuutus? See, et kliima meil siin hetkel justkui soojemaks läheb, mõjutab seda, mis toimub maailma meredel ookeanides, lainetusega seoses. Lainetust mõõta tegelikult see, kui meil muutub tuulerežiim ja kui meil kliima muutub, siis on selge. Tuulerežiime jäi ka endiseks, nii et näiteks ütleme varasema perioodi tuulemõõtmiste järgi tehtud rehkendused kasv ei sadamale rajatiste vastu püsivuse kohta need muutunud või muutuvates kliimaoludes ei tarvitse enam 100 protsenti õiged olla. Kui näiteks räägitakse sajandi tormist, siis võib juhtuda, et sajandi torm hakkab juhtuma kolm korda aasta jooksul. On see siis tõenäoline, et tänu kliima soojenemisele selliseid asju noh, nii nagu eks ole, Pärnus juhtus, et terve, praktiliselt terve linn on üle ujutatud läänerannik hakkab neid siis rohkem juhtuma. On selliseid indikatsioone ja me täna päris üheselt ei saa küll väita, milline võimalikest kliimast stsenaariumit test realiseerub lähiajaperspektiividest rääkides ilmselt tugevate tuulte sagedus ja ka maksimum tuule kiirused, need võivad kasvada eraldi küsimus on veel see, kas hakkab muutuma tugevamaks tuulte suund, kui me praegu räägime domineerivad edelatormid, siis muutuvatest kliimaoludes võib mõni teine tuule suund domineerivaks saada. Juhul kui meil need atmosfääri kliimamustrid peaksid nihkuma. Ja sellised uuringud intensiivselt käivad, et üsna varsti peaks välja tulema Läänemere siis kliima, okeanograafia, hüdroloogia, ühise uurimisprogrammi. Esiteks hinnang, millised kliimamuutuste mõjud võiksid Läänemere regioonis olla ja seal püütakse ka kokku võtta. Ta, mis on täpselt teada, mis on tõenäoliselt variandid ja mis on noh, lihtsalt spekulatsioonid, et võib-olla nii teist või kolmat moodi. Üks küsimus veel, mis mul kerkis esile praegu seoses lahendustega, et noh, me oleme rääkinud, eks ole, praegu merelainetest igatpidi. Aga et kui nii-öelda kui vaatame Harry peale, siis, siis Eesti idapiiriks on üks tohutu suur järv Peipsi järv, et kui nii-öelda kuu pealt kukkunud inimene sinna järve äärde ja ta ei tea, et tegemist on järvele ega aru ju ei saa, sest teist kallast tegelikult teil kallast ei näe just nimelt Nathan lainetus järves põhimõtteliselt teistmoodi. No ma tea, vesi on, on magedam näiteks kuidagi seda, seda veepinda on, on ju vähem, kus tuul saab otseselt peal, ütleme siis puhuda. Seksvesi on vähem või pisut rohkem soolane, see laineid ei mõõta üldse. Aga Peipsi on tõesti peaaegu nagu meri, teist kallast ei näe. Ainuke vahe on see, et seal on sügavused, on suht väiksed seal üle 10 meetri läheb ainult mõnes üksikus kohas, mis tähendab, et tuulelained, mis laineteekonna kestel üles aetakse, need ei saa kunagi peaagu olla klassikalises sügavas vees, vaid nad on kogu aeg põhja poolt järve põhja poolt mõjutatud. Kui me Läänemerest räägime, siis avameri on ikkagi niivõrd sügav, et seal ei loe, kas sügavus on 50 meetrit või 250 meetrit, et noh, tuulelained igal juhul merepõhja ei tunne ja nad genereeritakse sügava veerežiimis, aga Peipsis seal järvepõhi pidevalt lõikab laine kasvuvõimalusi ära. Kas sellepärast öeldaksegi, et Peipsi laine on, on tihe ja terav ja ja see tähendab seda, et lihtsalt see laineharju on hästi-hästi palju? On see selles mõttes, kui me räägime igasugustest rajatistest, laevadega sõitmisest, on ta ohtlikum, on ta ja noh, nagu iga teine laine siis sellega väga arvestama ei pea, lihtsalt laine on selline, siis on selline Mida teravam laine, mida väiksem periood seda suurem vee liikumiskiirus ja noh, tegelikult Peipsi põhja päris korralikult lainetuse poolt uhutakse, et seal juhtub üsna harva, et seal põhjas, et, et on täiesti vaikelusse Laine niidi mõõta. Et hakata meie saadet siin kokku võtma, lõpetama üks küsimus veel, mis otseselt ei ole seotud lainetused, aga merega on seotud selle küsimuse tegelikult teistes mulle juba tükk aega tagasi meie hommikul. Aga te, saatejuht Vaiko Eplik ütles, et kuule, Reimo, sa teed need raadio kahe koolisaateid, et uuri mõne oma külalisega käest, et miks merevesi on soolane, et ta teab, eks ole seda heeringalugu ja laulu ja, ja nii edasi, et tal on sõidetud, aga ta ei ole siiamaani tegelikult veel päris aru saanud ja uskuma. Ta ei olnud ühtegi lugu, et miks merevesi on soolane. Teie professor Jüri Elken, tegelete ju mereuuringutega, eks ole. Olete meresüsteemide instituudis pärit, oskate teie lihtsalt ära seletada siia selle saate lõpu, miks merevesi on soolane? Kõigepealt, ma küsin, kas ta on soolane, sest et ma olen sündinud Pärnus. Lugesin kunagi kena raamatut, vabatahtlik merehädaline alam paar purjetas üle Atlandi ookeani ja tema põhimure oli see, et ta ei saanud ookeanivett juua, sest liiga soolane maa pärnus sündides ei saanud absoluutselt aru, kuidas seda merevett siis ei ole võimalik juua mulle tundesse piisavalt mage. Aga okei, jah, minnes Taani väinadest juba lääne poole, on vesi tõesti niukene. Millega, noh, lastel haige kurgu korral palutakse koristada, noh ikka päris korralik soolane vesi küll. Soolad Ta on miljonite aastate ja miljardite aastate jooksul sinna kogunenud. Tähendab, vesi käib planeedil ringi. Ookeanis olev vesi aurab, läheb atmosfääri Lange maismaal sademetena alla, sealt voolab mööda jõgesid taas merre, aga sool see jaura ära sool järjest koguneb ja kuigi me ütleme, et jõevesi on praktiliselt mage, midagi seal ikkagi on ja see miljardit aastate jooksul nii ta sinna tiksubja tilgub ja koguneb ja tal ei ole kuhugile minna. Sellepärast ongi. Need pinnasest võetakse kaaslase saal sinna. Suur aitäh teile, professor Jüri Elken. Saime nii-öelda kaks kärbest ühe hoobiga rääkida lainetest ja loodame, et siis kuulajatele ka vastuse küsimusele, miks merevesi on soolane.
