Tere, head raadiokuulajad, raadio kaks koolis on astronoomia tund, MINA, OLEN, Reimo Sildvee ja olen siia raadio kahe stuudiosse meile külla kutsunud Maarja Marsi, kes on siis Tallinna tehnikaülikooli füüsika instituudist ja me räägime täna punasest planeedist marsist tere päevast, maarjatervist kõigile raadiokuulajatele. Punane planeet Mars on siis planeet, mida tänasel päeval vala, tihti võib leida ajaleheveergudelt televisioonist no kes ei teaks filmi näiteks vars ründab ja, ja nii edasi. Sellega on seotud väga palju loogilist, eks ole, marsaga selles mõttes huvitav objekt, et üha rohkem ja rohkem siis erinevate riikide kosmoseagentuurid seda planeeti on hetkel uurimas ja kavatsevad uurida, sest et ühel heal päeval tahetaks sellele planeedile saata ju ka inimene, et tegemist oleks siis järgmise taevakehaga peale kuud, millele astub inimese jalg. Vaareusina olengi ma siia tänasesse saatesse kutsunud, et sellest planeedist natuke lähemalt rääkida, uurida, aru saada, millega tegu on kõigepealt ilmselt üsna loogiline oleks vaadelda ja mõelda, et kus planeet asub siis meie päikesesüsteemis. Planeet Marss asub siis meie päikesesüsteemis ja ta on siis neljas planeet päikesest. Et siis päiksele lähemal siis Merkuur, Veenus, planeet, maa, siis marss. Ja planeet Marss kuulub siis niinimetatud maa-tüüpi planeetide hulka, see tähendab seda, et ta on suhteliselt väikeste mõõtmetega ja ta on siis tahke pinnaga. Kui suur see planeet on, on ta maakerast ehk maast suurem, on ta väiksem. Võib öelda, et Marss on maast umbes kaks korda väiksem, täpselt. Läbimõõt on siis 6794 kilomeetrit. Ja kuna ta on maast väiksem, siis ka tema raskusjõud on siis 2,7 korda väiksem maa omast. Kui pikad on need marsiaastad ja päevad, sest asutaja eks ole päikesest eemal, järelikult emase tiir ümber päikese orbiit ümber päikese peaks olema siis ju suurem, pikem ja seetõttu ka ka päevad ja aastad erinevad siis meie maa omast. See on tõepoolest nii et Marsi orbiidi kaugus on siis 1,5 astronoomilist ühikut, mis siis tähendab seda, et ta on 1,5 korda kaugemal päikesest, kui maa, see on siis Marsi keskmine orbitaalne kaugus on siis umbes 230 miljonit kilomeetrit aga tema kaugus maas siis varieerub 55-st miljonist kuni 400 miljoni kilomeetri, niisiis sõltub sellest, kas Maa ja Marss on ühel pool päikest või on nad siis mõlemad erineval pool. Marsson Maale sarnane selle poolest, et tema ööpäeva pikkus on 24 tundi 37 minutit mis erineb maa ööpäeva pikkusest umbes kolm protsenti ja tema telje kalle on ka väga sarnane maa omale, siis 23 ja pool raadi umbes. Ja selle telje kalde tõttu on siis tingitud ka Marsil aastaaegade vaheldumine, mis siis on muidugi natukene teistmoodi kui maal. Kuna Marsi aasta kestab siis 1,88 maast, et kui nad on päikesest kaugemale, siis temal võtab siis selle ühe tiiru tegemiseks veidi rohkem aega. Kui rääkida siis Marsi atmosfäärist, siis on tal täiesti olemas, kuigi väga hõre. Õhurõhk Marsil on umbes 170 korda väiksem kui Maal. See muidugi varieerub väga palju, sõltuvalt aastaaegadest. Ja atmosfääri koostises on siis põhiselt süsihappegaas 195 protsenti ja vähemal määral on siis seal lämmastikku, argooni ja hapnik on kõigest 0,15 protsenti. No kui hapnikku on 0,15 protsenti, siis teen ma siit järelduse, et inimene seal ütleme ära ei hinga. Ehk ära ei ela, et inimese jaoks need tingimused sobilikud ei ole. Kahtlemata, kuna selle väikese õhurõhu tõttu inimesed praktiliselt plahvatavad seal pinna peal, et ja see hapnik on tõepoolest vähe, et seal midagi hingata. Aastaajad vahelduvad, kas see tähendab ka seda, et ütleme, marsi siis kliiva mingil määral muutub, tekivad kuskile rohkem mingisugused pilved, mingid gaasipilved, asjad, kuidas, kui kohapeal seda asja vaadelda enam-vähem välja näeb? Marsi orbiit on küllaltki elliptiline tähendab seda, et tema kaugus päikesest ei ole konstantne vaid see kõigub küllalt palju ja seetõttu päiksele lähemas asendis siis Marsi niinimetatud alad, mis koosnevad põhiliselt süsihappelumest, mõningal määral ka veest. Ja kuna need auravad, siis marsi õhurõhutihedus nagu erineb sessioonid küllalt palju. Ja noh, seetõttu seal on ka teatud aastaaegadel siis väga suured tormituuled, kuna see õhutihedus läheb suuremaks Kui kiiresti need tuuled seal puhuvad hooned, tormid, võrreldavad siin maakeral toimuvaga või tänu sellele, et atmosfäär on, on teise koostisega tänu sellele, et õhurõhud on, on hoopis teised rõhud, on hoopis teised, on sealsed tuuled ka hoopis teisiti. Kuna seal ei ole erilisi takistusi, siis Sealse tormid on väga globaalsed, et marssaid terveks kuudeks mattuda siis tolmupilvedesse, kuna ta põhiliselt pind siis koosneb siis liivast, et on nagu kõrbemaastik seal ja pidurdavad jõudusid, seal pole, siis need kestavad küllalt kaua. Atmosfäär on küllalt palju hõredam ja noh, see koostöös on ka teine. Tuulte kiirused on siis ikka küllalt suured. Teeme siia, meie saate esimese väikese pausi, kuulame korraks muusikat, aga oleme juba peagi tagasi. Raadio kaks koolis läheb edasi, räägime täna punasest planeedist marsist ja raadio kahes on meil külas Tallinna tehnikaülikooli füüsika instituudist Maarja Mars. Marsil on kaks kaaslast, on see nii? Jah, nende kuude nimedeks on siis hobused Eimas, ühe nimi on siis hirm ja teise nimi on õud. Et siis Marsi enda nimetus tuleneb sõja jumalast, siis need poobuse teemas olid siis sõjajumala pojad ja poobos on kaaslastest suurem. Ta on keskmise läbimõõduga 22,2 kilomeetrit ja tema kauguspinnast on vaid üle 6000 kilomeetri ja ta on selle poolest eriline, et ta on siis päiksesüsteemis emaplaneedi kuudest, siis kõige suuremaid. Ja teine kaaslane on teemas tema kaugus siis marsist on 23400 kilomeetrit umbes. Ja tema läbimõõt on siis 12 pool kilomeetrit. Mõlema nende kuu kohta võib öelda, et tihedus on väiksem kui, kui, siis kaljurahnud ja seetõttu võib eeldada, et et seal võib olla ka külmunud lume ja Kivirüüt ja siis segu Aga põhimõtteliselt olnud üsna üsna sellised väiksed võrreldes meie kuuga. Seda kindlasti ja muidugi nad on väga eriskummaliselt, sellepärast et Nad on väga kraatrite, rikkad ja väga lapergusest. Ja seetõttu siis astronoomid on teinud järelduse, et need on siis haaratud kuud. Ehk siis nad võivad väga suure tõenäosusega pärit olla asteroidide vööst. Mis siis on Marsi Jupiteri vaheline osa, kus on siis sadu tuhandeid asteroide. Et tõenäoliselt on nad siis haaratud asteroidid lihtsalt. Marsama siis külgetõmbejõuga raskusjõuga on need kaks kuud endale külge tõmmanud. Jah, et nad on siis gravitatsiooni ses mõjuväljas ja muidugi selle suurema kuu poosega, mis on Marsile küllalt lähedal. On selline lugu, et siis ta pidurdab aegamisi ja teatud aja pärast võib juhtuda, et ta siis langen Marsi peale. On nendel kuudel olemas ka oma mingi atmosfäär või on nad selleks liiga väikesed, liiga haaratud kuud, et midagi sellist saaksid olla. No atmosfääri kohta ei ole palju teada, neid ei ole ka väga palju uuritud, aga venelaste satelliit mingisugusel hetkel registreeris seal teatud nii-öelda purske või siis aine väljavoolu, et see võis olla siis mingi varustavatega gaaside või veepilv siis aga seda kahjuks ei suudetud uurida, kuna kosmosesond siis ennem läks rikki. Vene tehnikaga kipub seda nii olema, et aeg-ajalt läheb ta rikki. Kas need kaks kuud omavad ka mingit mõju Marsi pinnal toimuvale, no me teame, et meie kuu mõjutab siin näiteks, eks ole, seda tõusu ja mõõnalainetust. Kas need kaks kuud, hobused Eimas tekitavad Marsil midagi sarnast? No eks nad võivad tekitada, kas see mõju on niivõrd väike, tühiselt väike seda mõju väga olla ei saa. Muidugi on nüüd nende Marsi pinnapealsete uurinud aparaatidega püütud siis nii-öelda jälgida neid kuusid et kui suured nad siis näiteks taevas paistavad, aga meie kuu mõõtmeid nad ei ületa, et nad on ikka väiksemad. Päikest nad ära katta ei suuda. Nii et selles mõttes selliste päikesevarjutust, kus Kuu tuleks väikesete Marsil vaadelda väga ei õnnestu. No see on siis osalise varjutuse piirkond, et täielik ei ole muidugi poobasega on see huvitav asi, kui nad on Marsi pinnal küllalt lähedal, liigub kiiresti, siis teda võib kuni kolm korda ühe päeva jooksul näha. Ahaa, nii et siis on suisa võimalik, oleks võimalik palja silmaga näha liikuvat kuud põhimõtteliselt. Jah, seda on tõesti registreeritud. Räägime veel Marsi pinnavormidest, jõudsid juba öelda, et ega seal midagi väga sellist ei ole, mis, kui tuultest rääkides siis tuuli takistaks, et enamasti selline kõrbe meenutav pinnas on seal ongi siis nii, et selline enam-vähem tasane pinnas, kus ulub ainult tuul ringi ja ja siis seda liiva ajab seal ringi. Marss on väga pinnavormide rikas planeet tegelikult, et et seal asub ka siis päiksesüsteemi kõige kõrgem vulkaan, olümpus, mägi, mis on siis jalamist 25 kilomeetrit kõrge ja, ja mille siis jalamil läbimõõt on siis 600 kilomeetrit ja see on siis üks neljast vulkaanist Marsil, mis loomulikult ammu juba ei tööta. Arvatakse, et kuskil kolm miljardit aastat tagasi võisid nad töötada. Siis Marsil on sellise platool ohualasid, on olemas kõrgendik, olemas orgusid, üks selline, minu teada siis ka suurim päiksesüsteemi meteoriidikraater siis Hellas asub Marsil, mis on 2000 kilomeetrit läbimõõt. Marineri org on 4000 kilomeetrise läbimõõduga ja seal on väga rikas kanjonite süsteem. Marsil on ka meresid, põhised, need merede madalamad alad siis asuvad Marsi põhjapoolkeral ja lõuna poolkeral, siis võib öelda, et seal on rohkem kõrgendikud poolustel muidugi on seal siis niinimetatud mütsid ehk siis samas külmunud süsihappelumi ja vesi ja võib-olla veel muid elemente. Ja see põhjapoolus siis suvistel aastaaegadel sulab peaaegu täielikult ülesse. Marsi jää ära sulatada, siis hinnatakse, et Marss võib siis kattuda ühtlaselt, umbes kahe millimeetri paksuse veekihiga. Ja seal on ka tuvastatud, et seal on hulgaliselt igasuguseid jõesängi meenutavaid, siis voolusängi kujusid ja erosiooni jälgi on seal küllalt palju. Liivaluiteid, et see pinnavormid seal muidugi muutuvad, aga aga need põhimuutused on siis nagu kõik toimunud ikkagi miljardeid aastaid tagasi. Et kõik uuemat moodustasid, mis on, need on põhiliselt meteoriidikraatrit kõik, ja Marsi peal on loendatud kokku enam-vähem 40000 meteoriidikraatrit, et kui ta on küllalt rikas nende poolest Marsilt on siis ka leitud teised planeedid, siis meteoriit esimesena. Ahaa, meteoriit, mis on pärit Marsilt, on leitud siitmaalt. Ei, mitte niimoodi, vaid, et siis lihtsalt kosmosest lähevad asteroidi tükk või kild on siis nii-öelda Marsi pinnasest leitud. See on veidi teine teema niinimetatud Marsi-tüüpi meteoriidid, mida siis maalt arvatakse olevat leitud. Selle kohta võib öelda, et no mina olen natuke skeptiline selle kohta, et et see tõenäoliselt Marsilt nüüd kivimi kild siia jõuaks, on, on väga väike. Aga see on muidu tõsi, et nad sarnanevad siis väga Marsi pinna kivimid. Kuidas oleks võimalik see noh teoreetiliselt, et üks, üks Marsi pinna tükk jõuab üldse maale, mis paneb selle liikumised, marsivad. No põhiliselt on see siis teine siis meteoriit, mis marsile langenud, mis on siis küllalt nii-öelda tugevam plahvatusjõuga, mis paiskab Marsi pinnast ja kivimeid nii kõrgele, et nad lihtsalt lahkuvad siis Marsi pinnalt ega Marsi orbiidilt ja siis teatud aega aegade jooksul, siis jõuavad siis Maale kõige rikkamaks siis meteoriitide kogumise piirkonnaks Maale muidu Antarktika ja sealt siis 96.-le aastal leiti üks meteoriit, mida arvatakse olevat pärit Marsilt ja teadlaste grupp siis väitis, et seal on siis kunagisi jälgi siis mikroorganismide elutegevusest. Raadio kaks koolis läheb edasi, räägime täna punasest planeedist marsist ja raadio kahes on meil külas tehnikaülikooli füüsika instituudist Maarja Mars. Räägime lähemalt Marsi kanalitest. Mulle mulle meenub selline termin nagu Marsi kanaleid, millest on juba ilmselt mis umbes nii nii korraliku teleskoobi leiutamise saati räägitud, et Marsil on mingit kanalit. Mis need ka neid siis tegelikult on. Neid kanaleid no alguses jah, kui nüüd tulid teleskoobid ja teleskoopide küündiv seal muidugi nii hea, et Marsi pinda hästi nähtud, kuid mõned siiski arvasid nägevat seal kanaleid neid kanaleid ei leitud, peale seda, kui siis kosmosetsoonid Marsi lähedal lendasid ja pildistasid marssi kuid seal on küll üks selline pikk lõhede võrgustik, mis siis enam-vähem siis ühtib selle marsi pea kanalisele pikkuse ulatusega. Aga noh, see ei ole selline sirge nagu raudtee või kus, kus on piltide peale joonistatud? Et põhimõtteliselt tegemist on lihtsalt orgude, siis Marsi pinnalõhedega. Seda küll jah, aga, ja kes neid siis, kes selle võrgustiku siis nii-öelda väga suur propageerija Lowell, kes neid nägi. Ja noh, oli ka teisi astronoome, kes kasutasid, aga selle kohta käivad jutud, et selle võrgustiku all ei mõeldud niukseid kanaleid, mis on, nagu kaevata David väidet, astronoomid, lihtsalt, kes neid kaardistasid Sis marssi tol ajal. Et nad lihtsalt püüdsid endale nii-öelda visualiseerida siis nii-öelda marsilineid, tumedamaid ja heledamaid kohti, et lihtsalt need jooned või triibud pisid siis tähendama lihtsalt Marsil niukseid, tumedaid alasid. Või oli päeval näiteks plekk jõudnud üheskobeete Väikse võrgu kududa ja seetõttu siis paistis justkui kanalite moodi piinser Marcifel välja. Nali naljaks, aga veel üks selline müütiline asi, mis ta olen kuulnud Marsi peal nähtud olevat, on need on see marsin nägu mis, mis justkui meenutab mingit sellist egiptuse sfinksi, nägu või midagi sellist. Seda on väga raske seletada, sellepärast et Marsi nägu Jaakson lihtsalt täiesti tavaline varjude mäng siis Marsi pinnal. Et kui nüüd selliseid nägusid võiks maa pealt, ma kujutan ette, kui siin ei oleks, siis metsasid ja nii edasi. Et siis leiaks neid nägusid väga palju. Neid selle näoga seoses on muidugi sellised jutud, et neid peetakse siis kunagise tsivilisatsiooni siis jälgedeks ja seal on ka selline nii-öelda, mida nimetatakse siis püramiidide väljaks ja Marsilt on leitud ka siis südamekujuline moodustis. Aga need on pigem kõik looduse looming kui siis selline teadlik kujundamine. Kas kas Marsil on elu võimalik? No selle kohta võib hetkel öelda, et see elu on võimalik seal, kuid siiski võimalik. Kui nüüd arvestada, et eelmise sajandi alguses marssis natuke lähemalt tuuritiivi, ta hakkas rohkem huvi pakkuma siis arvati, et Marsi peale on täpselt samasugune tsivilisatsioon nagu maa peal, eks sellest ka siis teooria selle kanali võrgustiku kohta ja nii edasi. Kuid nüüd, kui teda hakati kosmose sondidega uurima, siis näolda inimkonna võises astronoomide teadlaste kurvastuseks siis marssali palju igavam, kui teda ette kujutleti. Elu sealt siiamaani leitud ei ole, aga seda elu otsitakse väga aktiivselt. Kui seitsmekümnendatel viikingite õnnestunud ekspeditsioonid Marsile toimusid, siis tehti mitmeid katseid, mis olid just seotud sellega, et otsida seal siis eksisteerivad elu, aga seda ei leitud. Nüüd hiljem need viimase aja kaksis edukamad missiooni siis kus siis kulgurid Spirit ja oportioniti Marsi pinnal ringi sõitsid ja otsisid siis kunagise vee jälgi siis neid vee jälgige, tõepoolest leiti ja see on NASA nüüd seda ametlikult deklareerinud või siis kinnitanud ja seda elu võimalikkust siis just otsitakse siis selle järgi kas Marsil on kunagi vett nii-öelda väga suurtes kogustes siis voolanud või leidunud. Ja kuna veejälgi on leitud, siis arvatakse, et seal võis eksisteerida elu. Muidugi see elu. Kui ta eksisteeris, siis talle soodsad tingimused olid umbes kolm-neli miljardit aastat tagasi. See on just enam-vähem sinna ajajärku satub, kus siis arvataks Maal tekkinud olevat esimesed eluvormid. Et siis tol ajal või siis täiesti eksisteerida. On ka selliseid teooriaid, et siis Marsilt kandus kuidagimoodi elu siia kui Marsil endal polnud enam elu võimalik. Inimene, eks ole, nagu me jõudsime, saate alguse puhul selleks teha Marsil hakkama. Ma ei saaks inimesi üldse, elutingimused on üsna selline kitsas tegelikult piir, et sinna maa pealgi, me võime küll kuival maal üsna hästi hakkama saada, aga, aga suures ookeanisügavustes me jääme näiteks hätta ja juba teatud kõrguses. Me jääme hätta ja nii edasi ja nii edasi. Kas Marsil, kui seal praegu kuskil võib-olla mingite elu, siis ilmselt on ta üsna miniatuurset kujul mingisuguse bakteri pisikese vetika muidugi sellisel kujul kuskil seal jäämütside kandis. Lähenemine asjale, et nüüd aastal 2005 k teatas siis Euroopa kosmoseagentuur, et nende siis orbitaal uurimisjaam Mars Express avastas siis marsid Doktori piirkonnas külmunud pinnaaluse mere ja kus siis sessiooniti siis metaani eraldus siis veerub ja noh, arvatakse, et see võib olla tingitud ka teatud mikroorganismide elutegevusest aga seda ei saa üldse kindlalt väita, selle kohta saaks täpsemaid vastuseid sel juhul, kui Marsile viia nüüd selliseid uurimisjaama, mis suudavad puurida väga sügav Marsi pinnasesse. Sest noh, on teada, et selle pealmise kihi all siis on tõenäoliselt külmunud jääkiht ja siis seal jääkihi kohal või all võib siis niisugune väga õhuke piirkond olla, kus on siis eluks soodsad tingimused. Aga kosmoses muidu mikroorganismid teatud mikroorganismid peavad väga hästi vastu, et siin ma olen kuulnud juttu, kuidas siis kuu peale toimetatud siis uurimisaparaatidest, üks aparaat oli seal viis aastate viie aasta pärast, kui ta Maale tagasi toodi, sealt leiti üks selline teatud tüüpi viirus, mis elab ainult inimese kopsudes hingamisteedes. Et see näitab seda, et nii-öelda teatud mikroorganismid peavad väga hästi vastu ka seda kõledad külma suhteliselt kõrgelt vaakumi ja ka veepuudust. Kas on teada, mis põhjustel ütleme, kui me oletame, et seal võis elu Marsil eksisteerida miljardeid aastaid tagasi miks tänasel päeval seal enam sellisel kujul elu ei, ei pruugi olla? No elu põhil just ongi see, et et räägitakse veest, et elu eksisteerimiseks on vaja vett mis oleks siis vedelal kujul ja Marsil, siis vesi võis vedelal kujul siis olla miljardeid aastaid tagasi. Ja kui see vesi ära kadus, siis ka lihtsalt elutegevuseks soodsad tingimused kadusid. Muidugi see veel ei tähenda seda, et kogu elu oleks Marsilt välja surnud, et seda võib-olla sellisel väga primitiivselt tasemel. Ja noh, näiteks kui luua seal soodsad tingimused, et see võib hakata koguni seal vohama, et räägitakse sellest, et Marsil on võimalik tekitada atmosfääriks ja seejärel siis sinna panna taimestik kasvama, mis siis nagu toodaks juurde seda hapnikku. No need on sellised ulmelised projektid, nii nagu nõukogude ajal räägiti, et tuleb jõed tagurpidi voolama panna, tuleb ma ei tea, Siber katta klaaskupliga, et seal siis külmas kuskil taigas ka elu saaks kenasti vohada lopsakalt kujul. Mis need temperatuurid seal harilikult nii päeval öösel Marsi peal on, et kui ütleme siin oma taimestiku peale, eks ole, ja mõtleme siin näiteks Eestis, eks ole, on nii-öelda külmakartlikud taimed ja mitte külmakartlikud taimed, siis kuidas marsi peal oleks aednik peaks hakkama askeldama siis, mis need temperatuurid on, millega ta peab arvestama? Marsil seal suvisel perioodil ekvaatori piirkondades võib temperatuur omal ajal tõusta kuni pluss 20 kraadi. Et see on täiesti soodne temperatuur, aga siis kõige koledamad külmad võivad olla seal 140 kraadini ja Marsi keskmine temperatuur on kuskil miinus 53 kraadi. Kuna tal on see atmosfäär. Kuigi seal eks leidub süsihappegaasi, mis on siis põhiline kasvuhooneefekti tekitaja sisse kasvuhoonesekt kasvatab siis temperatuuri ainult viis protsenti. Nii et üsna vähem, kas Marsil on ka mingeid selles mõttes majandusliku, ütleme otstarvet, et õnnestuks meil kaevandada sealt mõningaid maavarasid on võimalik, et sealt võiks leida mõne uue kütteallika. Kas Marsil näiteks võib leiduda naftat, kivisid midagi seal ist magasi? No selle kohta kaheksas ka mina öelda ja ma usun, et ka Marsi uurijad selle kohta väga palju öelda ei tea kuna lihtsalt marssi pole nii-öelda sügavalt seest uuritud väga palju. Aga, ja muidugi loodusressursside allikana me teda kasutada ei saa, sellepärast et sealt Marsile see ükskõik mistahes siis elementide või kütuste transportimine maal oleks tohutult kallis. Raadio kaks koolis läheb edasi ja raadio kahes on meil külas Tallinna tehnikaülikooli füüsika instituudist maarjavars. Mis selle marsi nii-öelda uurimise esmane eesmärk on, miks NASA, eks ole, ameeriklaste kosmoseagentuur, miks ESA Euroopa kosmoseagentuur pidevalt sinna saadad oma uurimisjaamu, uusi sonde, mis kõik selle taga inimese sisse on loomulikult kirjutatud sellise kõige uue avastamine ja kes ei tahaks olla see esimene inimene, kes oma jalaga astub, eks ole, punasele planeedile, millest nii palju on räägitud ja nii palju on unistatud, aga, aga siiski noh, mis võiks olla selline kõige lihtsam, kõige rohkem ja paremini arusaadav eesmärk. Miks inimene peaks minema Marsile, mida ta sealt leida või oodata on? No eks on kindlasti tohutu väljakutse nii teadlaste kui ka kogu ühiskonnale ja kõik need uurimisprogrammid, mis nagu praegu toimuvad ja mis on toimunud, eks nad tegelikult valmistavad ette siis inimese missiooni Marsile selleks, et siis inimene sinna toimetada, et selleks on vaja täpselt teada kõiki neid tingimusi. Sest need tingimused on tõepoolest ekstreemsed seal ja noh, me ei saa lubada, ei olda nurjunud missioon endale. Kuna tegelikult marssan selle poolest kurikuulus, et umbes pooltest seni marsile korraldatud missioonidest on ebaõnnestunud ja noh, kõige rohkem on ebaõnnestunud siis endine nõukogude liit, siis, kellel 18-st sondis siis 14, siis ei suutnud oma eesmärki täita. Ja ka 2004. aastal siis ei suudetud ühendust saada, siis Euroopa kosmoseagentuuri poolt Marsile saadetud pinnapealse uurimisjaamaga Aga praegu, kui ma õigesti mäletan, siis seal peaks tegutsema vist Marsi pinnal kaks ameeriklast siis väikest liikuvat robotit. Jah, aga nende siis uurimiskestus on enam-vähem läbi, et nad nüüd töötavad juba üle aja ja no muidugi väga aktiivselt enam juure, aga nad on muidugi päris kaugele oma esialgses maandumiskohas siis sõitnud Marsi pinnapealsetele uurimisjaamadele, siis on veel neli orbiidil olevat sondi, mis siis kaardistavad ja, ja vahendavad siis sidet siis nende Marsi, pealsete jaamade ja siis maaga. Et nüüd meie saate hakata kokku võtma meie tänast jutuainest kokku tõmbama siis ma küsin niimoodi kurtsa Maarja Marss, töötajad või tegutsed ka Tallinna Tähetorni juures siis marssi punastada, näited on võimalik jälgida, kuhu suunas ja millal peaks vaatama, et seda punased täpikesed taevas tabada. Kas palja silmaga üldse on võimalik? Marss on täiesti palja silmaga taevas nähtav objekt ja miks teda punaseks planeediks nimetate, nimetatakse sellepärast, et ta siis juba väga vanadest aegadest siis oli tuntud siis punase randiga tähena taevas. Kõige paremini on ta jälgitav vastasseisude ajal. Planeedi vastas seisis, tähendab seda, kui kaks planeeti on ühel pool päikest, täpselt kuna Marsi tiirlemisperiood on enam-vähem kaks aastat Maal, kas ta siis ühele poole päikest sattunud nad iga kahe aasta tagant. Iga kahe aasta tagant on siis selline soodsam võimalus marssi jälgida nii silmaga kui teleskoopide binoklitega. Ja noh, aastal 2005 novembris oli nüüd viimane vastasseis, Marss kaugeneb meist ja no hetkel ei ole soodsalt vaadeldav, kuna ta loojub liiga vara ära. Aga siin aastal 2003 oli, siis nimetatakse selline aegade suurim Marsi ja Maa vastasseis. Kus siis marss tuli 60000 aasta jooksul Maale kõige lähemale ehk siis 55 miljoni kilomeetri kaugusele. Marsse leiabki tänu tema punasele värvusele. Aga kuhu suunas peab vaatama kuidas, kuidas jälgimine on, kas mõne tähtkuju järgi saab, ütleme, paika panna, et kui võtta ilmselt eestlastele kõigile üsna hästi tuntud suur vanker, siis suurest vankrist, kuhu kaarda jääb? No seda ei saa öelda, et planeedid ikkagi liiguvad, maa liigub nende suhtes, et planeedid nüüd samadest tähtkujudest ei viibi ja seda tuleb siis lihtsalt tähekaartidelt kuskilt järgi uurida, et siis mis ajal marss nähtav on, et selle jaoks on väga palju võimalusi. Aga põhimõtteliselt on dekreid jälgitav enam-vähem niimoodi horisondist natukene kõrgemal, et ta päris keset taevast meile ei paista. Pärisse niiti tõepoolest ei tõuse, et siin noh, 20 kraadi, et sel aastal oli siis veidi parem vastasseis vaadeldav ta tõusis küllalt kõrgel, aga see kõrge tähendas siis ka ikkagi alla 30 kraadi horisondist. Kõik planeedid asuvad tegelikult kliptikas. Et noh, tegelikult nad on ühe vöö peale siis klipika on siis päiksesüsteemi siis tasand, kus siis enam-vähem kõik planeedid liiguvad sellest klipika vöös siis natuke Erinevus tasandis liiguks siis kuu. Kuna ta on meile küllalt lähedal ja siis tema kalle siis kliplik tasandil suhtes on siis erinevad. Ja Marsi tunnemegi ära selle järgi, et ta on selline noh, kergelt punaka varjundiga täheke üsna sele horisondi ligidalt. Jah, et ta vastasseisude ajal ta heledus Võrreldavaks siis Veenuse omaga ja noh, ta on täiesti selgelt ära tuntav, et sel juhul, kui ta nüüd taevas hästi näha on Marsi punakas värvus on tingitud siis Marsi pinnases olevatele rauaksiidile, mis annabki siis ehk siis maakeeli roostele, mis siis annabki punaka värvuse Meie aeg tänaseks on läbi, aitäh, et meid kuulasite. Täna oli raadio kahe stuudio serveks kooli saates meil külas Maarja Mars Tallinna tehnikaülikooli füüsika instituudist.
