Tallinna tehnikaülikooli teadlaste välja töötatud koroonaviiruse kiirtest annab tulemuse palju kiiremini võrreldes parasjagu kasutusel oleva PC artistiga. Lähemalt selgitab Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Andres Öpik. Meie süsteem teeb selle analüüsi ühekordse proovi võtmise alusel ja võtab aega, no ütleme, 10 minut, võrreldes praegu toimiva is ja tehnoloogiaga on ta oluliselt lihardisest pissi ja tehnoloogia lahutab selle proovi, teeb seal kümneid kordusid ja ajaliselt on see, et väga suur, praktiliselt saate perearst selle tulemuse mingi 10 15 minutiga kohe näha. Kui patsient annab näiteks perearsti juures ninaneeluproovi, siis arst paneb võetud proovi spetsiaalse sensor kiibi peale. Kiip pühendatakse seadmega, mis ütlebki, kas patsiendil on koroonaviirus või mitte. Teadlasrühm uurib, kas meetodit saab kasutada lisaks nina kaape proovile ka sülje või vereproovide analüüsimiseks. Reaalsesse kasutusse test aga niipea ei jõua, kuna teadlased peavad tegema veel täiendavaid uuringuid. Nädala teine uudis on keskkonna teemal. Tänavu jõudis kätte maailma ajaloos punkt, mil inimtekkelised materjalid maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine. Iisraeli teadlaste uurimisrühm võrdles eluslooduse ehk taimede ja loomade kogumassi inimese valmistatud materjalide massiga. Teadlased võtsid arvesse nii autosid, erinevaid masinaid, hooneid kui ka taristut. Uuringust selgus, et viimase 120 aastaga on materjalide vahekord maal järsult muutunud. 1900. aastal moodustas inimtekkeliste asjade kaal vaid kolm protsenti kogu maa biomassist. Sealt alates kahekordistus tehisasjade mass iga 20 aasta tagant. Nüüdseks on tehisasjade kaal umbes üks teratonni. Uuringust selgus muu hulgas, et kõigi planeedi inimeste kaal moodustab maa biomassikaalust umbes 0,01 protsenti. Juhul kui inimkond midagi ei muuda, siis uuringu järgi kolmekordistub tehisasjade mass 2040.-ks aastaks praeguselt ühelt eratonnilt kolmele tera tonnile.
