Enne kui asume kuulama laulu andekate roolindude improvisatsiooni tuletame meelde meie eelmise neljapäevalaululinnud kolm Ritsik lindu ja Cyrizzi klind. Ja Rooritsik lind. Pretsik linnud laulavad laulu, mis neile loodusest antud. Nad sünnivad sellega, laulavad elu aja ja surevad õppimata elust midagi. Lisaks oma isiklikule laulule. Individuaalseid erinevusi tabab retsik lendude laulus üksnes väga treenitud kõrv. Kui üldse tabab. Selles mõttes retsik lindudele täielikuks vastandiks on roolindude perekond. Rool, linnud arendavad edasi pärilikkuse teel saadud lauluoskust. Nad õpivad. Rool, lindude perekonna Eestimaal moodustavad viis liiki. Need on kõrk, Keroolinud, aed-roolind, soo-roolind, tiigi-roolind ja rästas-roolind. Nad kõik on väga head lauljad, kes kõik üks enam teine, pisut vähem erandiks vahest rästas-roolind on võimelised jäljendama teisi laululinde. Linnusõbrale on roolindude laulu kuulamine tõeliseks esteetiliseks naudinguks. Liigi piirides on roolindude laul vägagi varieeruv. Üksikuid isendeid on võimalik laulu järgi ära tunda. Linnuaabitsas roolindude laulu kuulates ei peame kinni süstemaatilist järjekorrast vaid seame nad kõrvuti, nii et oleks võimalik paremini nende sarnasusi ja erinevusi jälgida. Alustada tuleb vististi kõige sagedasemast liigist ja see on kõrkeroolinud. Kõlki roolinnulaulu iseloomustavad karedad, kraapivad noodid. Neile vahelduseks kuuleme vile hääljas jõudsatusiga. Teiste laululindude repertuaarist. Laulan valija jõuline enamasti palavikuliselt tõtlev. Teine laulu näide kuulub teisele indiviidile. Esimene laulik on lindistatud Matsalu lahel, teine elas Sisemaal. Ta laulan lindistatud ühe väikese metsa jõe vaikses käärus. Teda võib pidada oma liigi piirides väga andekaks lauljaks. Teist nii andekat ei olegi meie fonoteegis. Laulu poolest kõrkeroo linnule pisut sarnane on tiigi-roolind, aga see sarnasus puudutab üksnes kraapivaid toone nende lindude lauludes ja ilmneb improvisatsiooni lustis. Muidugi on tiigi-roolinnulaul mahedam ja rahulikum kui kõrkero linnu oma. Kuulake. Rool, lindude perekonna kõige suurem liige on rästas-roolind. Ta on ka kõige valjema lauluga oma perekonnas. Kui teised roolinud asustavad ka põõsastike või põõsastega segatud pillirooalasid siis rästas-roolind tahab elada roostikus. See tarvitse olla suur, aga peab olema. Seal roostikus ta siis laulab ja ta laul kõlab vaiksete öödel kaugele. Nii et vanarahvas rastasoo lenduda laulu kõlajõu pärast ka roo ööbikuks kutsus. On veel kaks väga huvitavat rool, lindu, sooro, lind, aed-roolind, aga nendest me kõneleme järgmises saates. Nüüd kuulame lõpetuseks rästas-roolinnulaulu.
