Selles kontekstis, mis hetkel Toimub. Aga head külalised, suur aitäh, et te olete tulnud. Saade on alanud, alustagem. Heal juhul võib olla väike miinus ja siis mõned nädalad  suuremat lumikatet. See on reaalsus, millega me viimaste aastate jooksul oleme  Eestis juba kõik üsna vilkalt harjunud ja paljud ütlevad,  et nii võib-olla ongi parem, esiteks lund rookima ei pea. Küttearved on väiksemad ja tülika suusatamise asemel kusagil  kaugemal metsas radadel saab rahulikult joosta,  ilma et murraks ohtlikult jalgu. Milliseid olulisi muudatusi, aga kliima soojenemine on  Eestis endaga kaasa toonud ja mis veel tähtsam,  millised on need muutused, mis on tulnud selleks,  et jääda, see on tänane õhtune suud puhtaks. Saade, tere õhtust, head vaatajad. Suur hea meel, et olete taas meiega ja seekord tõesti  räägime siis kliimas, kliimamuutustest ja nendest muutustest  just eriti, mis siis tõesti, võib-olla igapäevaselt sellisel  kombel silma ei paista, olete oodatud kaasa rääkima,  kuus, kaks, kaheksa, neli, neli, viis, viis võtab telefoni  teel teie kommentaare vastu samamoodi Twitteris teemaviide  suud puhtaks kindlasti juurde ja e-kirjad suud  puhtaks.err.ee aadressil. Mõelge kaasa. Meie esimene lugu on siin. Tartu linna jõulukuusel ripuvad kirjad jõuluvanale. Mihkel soovib leludele lisaks hästi hästi palju lund. Laioni sõnul kõlab armas jõulutaat, tule mulle külla,  võlu lund ja vii koroona ära. Hea, et me veel oskame lund soovida, ütleb keskkonnageograaf antiroose. Ühes siinses klaaspaviljonis saabki vaadata,  milline lumesadu välja näeb. Tegelikult mulle, ma arvan, paljudele sinimustvalgel  sümboliseerib valge ju lund, andke mulle korporandid  ja rahvuslased siin andeks. Ja ma arvan, et talverõõmud. No väga olulisel kohal meie rahvuskoodil ja. See uisuplatsi siin ju praegu väljendab seda rõõmu,  kus mitte ainult sellised lapsed, vaid ka suured  hallihabemega mehed käivad uisutamas justkui täitsa niimoodi põhjuseta. Meil on ju väga värskelt meeles, et eelmist talve oli meil  siin ainult neli napp päeva, veebruari lõpus  ja siin viimasel 50-l 60-l aastal oleme Tartus  ja laiemalt Lõuna-Eestis. Anud klimaatilisest talvest kaks nädalat ja,  ja kindlasti saarlased ja, ja Lääne-Eesti,  Eesti ja Tallinn on kaotanud veelgi rohkem,  et igal juhul me peame arvestama sellega,  et talved jäävad oluliselt lühemaks ja lumikate ei ole  püsivalt maas. Ja kes tahab Eesti tuleviku kliimat kogeda,  võiks minna ja elada ühe aasta, näiteks Šotimaal,  Edinoris. Kui me meenutame 2000 neljateistkümnendat aastat Mis oli üle mitme talve oluliselt soojem  siis Eesti SKT kukkus, kus ligi kaks protsenti. Ja kindlasti ei olnud seal ei keegi muu süüdi,  kui lihtsalt soe talv. See tähendab, et talvel on kindlasti väga oluline  ka majanduslik mõõde ja, ja, ja seda kindlasti me peame  ka järgnevatel aastatel aastakümnetel silmas pidama  suuremaid selliseid erinevusi sellisest klassikalisest  ja lumisest ja püsivast talvest on üle nulli liikuvate  temperatuuridega päevad ja see tekitab tõsist probleemi. Linnahalduses ja elukorralduses ma nii väga looduse rütmide  häirimise pärast ei muretseks, sest ma arvan,  et karud saavad oma talveunega ise hakkama. Ja kui meid siin kevadest ründavad Hispaania teeteod  ja puugid, siis me peame õppima lihtsalt nendega elama  ja neid tõrjuma. Ja vii koroona ära, jumalast 10-sse. Lõpetuseks ütleb Roose, et kuigi me tulevikus naudi me lund  rohkem lapimaal peame ka siin ikkagi lumiseks  ja külmaks talveks valmis olema. Nii et labakuid ja lumelabidat ei maksa praegu veel  ajalooprügikasti visata. Ja suur aitäh heale kolleegile Aivile selle loo eest,  kuhu me siis oleme jõudnud, et Tartus tuleb näidata  keskplastil valge läbipaistva kasti sees,  et kuidas lumi nagu töötab, et päriselt,  et sellest aru saada. Anne anger Kravi, miks see siis nii on, et kui me kuuleme,  anti roset siin rääkimas, ta ütleb, et kaks nädalat talvest  on kadunud Lõuna-Eestis, tõenäoliselt Lääne-Eestis,  Põhja-Eestis veel rohkem mere tõttu. Et mis see siis on, mis on juhtunud siin saate alguseks veel  üle sõnastades. Mis need temperatuurid siis teinud on? Et mis on nüüd juhtunud, on see, et on, maailmas on keskmine temperatuur,  õhutemperatuur on tõusnud. Ja see on just inimtekkeline siis tõus ja see on praeguses  siis 1,2 kraadi. Eestis on seda üle kahe kraadi ja kui me räägime Arktikast,  siis on kolm kraadi juba ja Põhja-Siberis on,  oli ka, on ka olnud viie kraadi, so on ka viis kraadi juba soojenemist. Et kui nüüd rääkida Eestist, siis võiks vaadata seda  Airhalkinsi tehtud graafikut Reddingu ülikoolist,  neid saab alla laadida show dripes, näita oma triipe. Ehk see on siis iga riigi kohtud Eesti kohta,  ma saan aru eelmine siis sajand 1900 ja kuni  siis 2020. On jah, see on 1900 siis esimesest aastast kuni 2019.  aastani ja siis on näha, kuidas viimased 20 aastat on  siis nagu rohkem punast värvi ja mida see tähendab,  on see, et on võetud siis 30 aasta keskmine,  1971.-st aastast kuni 2000-ni arvutatud keskmine temperatuur  ja see on valge. Nüüd kui triibud on sinised, mida sinisem on,  seda külmem on see aasta olnud ja mida punasem on,  seda soojem on olnud see aasta. Ja nüüd, kui vaadata viimast kahtekümmend aastat,  siis on need punaseid triipe seal järjest  ja need ühe tumedamaks lähevad, see tähendab,  et on soojenemine suurem olnud, normaalne,  suhteliselt vähe. Ja normaalne on selline punased sinised nagu siin vahepeal  on näha, kõigub ja siis neljakümnendatel oli,  üks oli seal sõja alguses oli paar väga külma aastat  ja siis see on see tumedam sinine triip. No Ülo Mander, kui me seda, seda pilti kuidagi siin võrdleks millegiga,  mis võib-olla on noh, elust endast ja võib olla paremini  mõistetav kui, kui need triibud, ehkki ma kujutan ette,  et see Kihnu muster siin üsna lõpus on üsna kõnekas,  aga ikkagi, et millega seda muutust võiks võrrelda,  kui oluline või suur see muutus, siis on? See muutus on tegelikult ju päris väike ja kui me vaatame  temperatuuri skaalal, see on ainult paar kraadi viimase kahe  sajandi vältel ja me räägime, et paar kraadi peaks tagasi  hoidma ja üle selle mitte minna Pariisi kokkuleppe alusel,  et tegelikult see ei ole ju suur. Aga kui, kui me vaatame, mida see kõik põhjustab,  jutt oli talvede lühenemisest, see on väga hea indikaator,  mis on väga selge tunnus, et meil on kliimamuutuse käima. Teate, mida selle peale öeldakse, selle peale öeldakse,  et ah, ma mäletan, varem on täpselt samamoodi olnud talvi,  kus Tartu suusamaraton jääb ära ja kus lund tegelikult ei ole. Et seda räägivad väga erinevas vanuses inimesed,  kes ütlevad, et ah, ma mäletan seda. Siis aga võtame näiteks ekstreemsed kliimajuhtumid väga suured,  võimsad tormid, mis Eestit ei ole küll väga palju tabanud. Eesti võib-olla on üldse natukene sellises kohas,  kus suuri muutusi looduses ei ole, aga võtame kasvõi kuuma  laine 2018 üle Euroopa, mis tabas ka Eestit. Ja need on sagenenud ja nad on sagenemas. Nii et tegelikult selle väikese temperatuuri muutuse taga on,  on väga võimsalt suured muutused, mida me võib-olla praegu  ei tunneta, aga hakkame neid tunnetama. Et see üks üks kraad, kliimasüsteem on väga keeruline. Üks kraad sinna lisada, siis tal on väga suur muutus  ja ta lükkab süsteemi paigast ära ja no kes  kes tahab, nagu sellest paremat võrdlus,  siis mõelge iseenda peale oma kehatemperatuuri peale,  kui see ühe kraadi võrra tõuseb. Ja inimkeha on ka väga keerukas süsteem,  siis just väga hea olla ei ole. No see oleneb, kus kohas tõuseb, eks ju,  et kui tõuseb 35 36, viie pealt 37 viie peale on tõesti väga halb. No võtame siis 36, viie pealt, 37, viie peale,  jah, et. No Eestis on olnud ka juttu sellest, et siia on tulnud uusi  loomaliike ja, ja mulle tundub, et šaakal on ikkagi mingitel  aastatel olnud lausa nagu kaanestaar, see on olnud Noh, nii-öelda avalik lugu, mida kõik teavad,  Eve Teie mõtlete enda töö peale, teete putukateadlane? Niimoodi konkreetselt öeldes kas näiteks varre peitkärsakas  šaakaliga võrreldes on kaalukam tegelane? Põhimõtteliselt võib öelda küll nii ja et,  et ta on kaalukam tegelane selles suhtes,  et ta mõjutab paljusid rohkem palju rohkem organisme,  eks ole, kui, kui šaakal ja, ja tõesti, me tänu sellele  kliima soojenemisele või, või, või see sellele,  et meil on järjest vähem õigeid talvi, sest talve tegelikult  siin nii ilus oli, vaadata see, neid uisutavaid lapsi,  et, et et talved on, on putukatel. Meie tingimustes olid üks peamisi populatsiooni suurust reguleeriv. See muidugi ekraanil praegu ei ole varre peitkärsakas,  see on punalutikas. Aga tema on täpselt samamoodi uus tulija  ja ka nende samade soojade talvede sabast. Ja tema, tema on väga ilus, armas lutikas,  kes, kes siis ta näebki väga kena välja,  onju ja, ja, ja ta on loomulikul teel meile levinud. Teda ei ole inimesed kogemata toonud, aga,  aga tema areaal on lihtsalt liikunud üles põhja suunas,  kuna meil on, on soodsamad tingimused talle. Ta ei ohusta meil mitte kedagi, ta on täiesti ohutu,  tema peamine toit on, on pärnaseemned ja,  ja, ja, ja, ja, ja kuna nendel on, on selline omapärane käitumine,  et nad kogunevad kokku selleks, et peletada vaenlasi,  nad, nad on ilusad, punased ja, ja kui nad on Mitmekesi koos siis annavad hästi suure punase laigu. Kobarapilt, see ongi see, mida tõenäoliselt inimesed on näinud. Jah, ja, ja, ja see ehmatab. Kui palju on neid putukaid, kes tegelikult siia jõudes? Ma saan aru, et punalutikas otseselt mitte,  aga küll see salapärane valle varre peitkärsakas,  kes tegelikult ikkagi Eesti keskkonnas teevad,  mängivad olulist rolli, kui palju neid tegelikult on,  kes on siia juba selle soojema lainega jõudnud? Noh, põhimõtteliselt on osad liigid sellised,  kes on meil olnud varem ka, aga nad ei ole jõudnud kahjuri staatusesse. Nüüd tänu sellele, et meil ei ole külmasid,  talvesid nad kõik jäävad ellu ja, ja neil on soodsad  tingimused ka paljunemiseks, siis näiteks kuna ma ise  tegelen rapsiga, siis ma saan öelda, et näiteks varre peitkärsakas,  see, mille kohta meil on ka eestikeelne nimi,  on, on, on muutunud palju olulisemaks kahjuriks,  kui, kui ta kas või viis aastat tagasi oli ja,  ja, ja sellel aastal me leidsime esimest korda uue liigi,  mida Eestis varem ei ole, üldse leidub. Ja, ja kes põhimõtteliselt samamoodi kaevandab rapsi taimede  sees ja, ja varem ta polekski saanud meil jääda ellu,  sest tema ongi talvine liik, kes, kes siis valmikuna  ka jookseb talv läbi ringi, muneb taimede sisse  ja nad talvituvadki vastsetena siis rapsitaimede sees. Arusaadav, aga kui palju neid on, kas neid on üks-kaks,  kas me rääkisime praegu kõigist ära või on neid tegelikult rohkem? Ei, neid on ikka liike, sa mõtled. Neid, kes on tulnud siia soojaga ja kelle,  keda me võiksime siia sellesse nimekirja panna? Neid numbreid on väga raske öelda, aga neid noh,  sõltub sellest nii haiguseid kui kahjureid,  et, et neid pigem tuleb aastas, me võime öelda aastas  võib-olla paar võib-olla rohkem, see sõltub ju väga palju tuurist,  see sõltub väga palju putukast või, või,  või haigusest, et et ma numbreid küll ei,  ei käi. Arusaadav, aga ühesõnaga neid kaanelugusid,  tegelikult võiks palju rohkemat teha. Metsaosas võiks küll kohe lisada, et viimase 20 aasta  jooksul on üks tosinkond uut haigust tulnud  kes on meie Eesti metsadesse jõudnud täiesti sellised,  mida kunagi varem meil ei olnud. Need on küll sellised numbrid olemas. Põlluga on muidugi asi keerukam kui metsaga  ega metski lihtne pole, aga mulle meeldis ennist see kirju  kirju pilt, mis, millega Annela juhatas asja sisse. Saate sisse, see tegelikult meenutab justkui mulle puu aastarõngaid. Näitab väga ilusti seda, mis on, kuidas midagi võib mõjutada ja,  ja kliima seda just täpselt ka niiviisi mõjutab. Näiteks seal ekstreemne aasta 1940 on aastarõngas muide,  kusjuures väga ilusti näha. Mis need haigused siis on, mis on puude jaoks eesti puude  jaoks uued, millega metsakeskkonnas on tulnud? No ennekõike võib-olla kõigile inimestele väga palju teada,  harilik saar ja saare surm ei ole meie nii öelda eesti maine liik,  vaid et on tulnud Kagu-Aasiast. Ida-Aasiast. Siis me näeme ka seda pildi peal, selline  siis on, on puu nakatunud selle saare surma. Absoluutselt võra ülalt kuivab, näha on nii-öelda vesivõsud,  mis on rohelised, viitab väga selgelt nendele sümptomitele. Saaresurm on kõvasti kahandanud hariliku saare hulka,  Eestis enam kui 500 hektarit on saarikuid kadunud. Tegelikult ilmselt veelgi enam, sest teatavasti saar kasvab  enamasti segus teiste puudega aga selliseid puhtaid saarikuid,  kus on saarenamus puu liigina, sellised on kadunud enam kui  500 hektarit ja see on Eesti jaoks märkimisväärne,  sest saart on meil ikka üsna vähe. Siis eelnevalt näidatud pildil oli jalakasurm jalaka surmaga  muidugi asi natuke keerukam, sest et jalakasurm on meil juba  ammu teada Eesti esimese Eesti vabariigi ajast ainult et  siis oli tal teine nimi. Ja tõepoolest oligi meil kodu, kodumaine liik,  selline jalakasurm, aga nüüd on uus liik,  mida nimetatakse Ofjostoma Novo Ulmi. Ehk uus uus jalakasurm nii-öelda. Ja näete siin üks pilt Tallinna linnast 2013,  siis on sellist esimesed nii-öelda nakkuse ga puud  ja see kutsus ka nii-öelda inimesi, inimesed nägid seda  ja nad tundsid huvi, mis asi see on, mis pärast keset suve  juunikuu äkki puul ei ole enam lehti. Kuulge, kuidas need need nakkused siia jõuavad,  kuid kuidas nad tegelikult Eestisse tulevad,  noh, inimestega me saame aru, et ta Ise oleme selle protsessi keskel, aga, aga no ikkagi puude  puhul seda ju reisimist sellisel kombel ei ole,  et, et kuidas, kuidas see haigus Eestisse jõuab? See haigus jõuab Eestisse üldse tegelikult nad levivad kahte  olulist rada pidi, esimene rada on see, et inimesed ikka  tõesti ise toovad. Ja teine on see, et ta levib looduslikult  ja neid näiteid on ka mitmeid. Kuidas ta levib looduslikult, on lihtsalt nii,  et meie nii-öelda siin Põhjala külmad talve talvise  temperatuuri on puudu ja see on see, kus need haigused  jäävad lihtsalt ellu. Ehk nad on varem olnud, aga siis, kui ei ole. Ei pruugi olla, nad ei ole lihtsalt siin saanud hakkama,  sest talvine temperatuur ei, ei, on selline,  mis tal ei lase areneda. Ta ei saa oma elutsüklit täita, sest see talv lõikab tal  selle ära ja seetõttu neid ei olegi varem sellist üldse olnud,  nii et see soojem, soojem talv on kindlasti see,  mis provotseerib nende kohale tulekut ja nende arengut. Ja ma tahaks öelda, et kõik see ju Toob esile selle ja vajaduse, et me peame kasutama järjest  rohkem mürke. Mürkkemikaale putukatõrjeks seente tõrjeks peab kasutama rohkem. Taimekaitsevahendeid umbrohutõrjeks, see on üks reaalsus kahjuks,  millega põllumajandus peab kokku puutuma,  sest et see kliima soojenemine on pingestanud kogu seda olukorda. Selle vastu on võimalus muidugi, aga. Kahjuks on on see kliima soojenemine ja seda kõike soodustama. Ehk mingis mõttes me paneme nagu justkui nende mürkide  kasutamisega millelegi nagu hoogu peame panema juurde. No kahjuks on nii, me tahame ju põllumajandusproduktsiooni  ometi saada, aga ka selle Pärast, et, et noh, neid kahjureid ja, ja,  ja, ja siis umbrohtusid tõrjuda, peab kasutama mingisuguseid  vahendeid ja see ei ole mitte lihtne Jah, ei, põhimõtteliselt on, on õige eriti nende haiguste  ja kahjurite puhul, mis on inimeste poolt sisse toodud,  sest et nad toovad ainult kahjurid ja, ja me pakume  kahjuritele ohjeldamatult süüa ja ja, ja ka. Paljunemispaiku samas kahjurite looduslikele vaenvaenlastele  meil kahjuks sellist. Sissetoomispoliitikat ei ole, on ju, et,  et, et meil on kahjuks enamasti suured  põllumajandusmaastikud üsna monotoonsed. Aga ei, veel selgitage seda natuke, et miks  siis ühed nagu tulevad, aga teised ei tule,  miks see kahjur siis ütleme, et kahjuri,  kahjur, tema looduslik vaenlane, et miks see siia ei jõua? Tuleb küll näiteks kui, kui putukas levibki loomulikul teel,  kui, kui ta areaal liigub rahulikult põhja poole  siis natukene hiljem, aga, aga noh, ikkagi tulevad  ka nende looduslikud vaenlased järgi. Samas kui me toome samas, eks ole, põllumajanduse. Mee tõesti pakume neile nendele sobivaid peremees taimi,  kultuure, neil on süüa ja, ja sigimist ja nende looduslike  vaenlaste populatsiooni lihtsalt ei jõua järgi  ja selleks me peaksime gi rohkem meie põllumajandusmaastikku  muutma mitmekesisemaks põlluservad on, on,  on koht, kus just looduslikud vaenlased saavad  siis alternatiivset toitu süüa ja, ja, ja,  ja lisaks looduslike vaenlaste, eks ole ka tolmeldajad,  et, et see, see on see, et, et me ei tohi olla väga monokuld tuurne,  me, me peame olema paindlik ja, ja kliimamuutused ongi sellised,  mis tegelikult peaksid soodustama seda paindlikkust me,  me peame olema kasvatama mitte ainult ühtesid monokultuure,  vaid paljusid erinevaid kultuure, et olla paindlikum nende  muutuste suhtes. Ja ilmselgelt, et kui tegu oleks lihtsa probleemiga,  siis ta siia saatesse ei jõuaks, et siin keerulisi  ja väga mitmetahulisi küsimusi tegelikult arutamegi  ja täpselt samamoodi kliimaga, et, et ühest küljest me  justkui oleme teadnud seda, et kliima muuta järgnevad meie tegudele. 1916. Aastal ilmus esimene avalik artikkel  selle kohta, et, et kui me kasutame fossiilseid kütuseid  siis see viib suure tõenäosusega ja kliimamuutusteni. 1997 Kyota protokolli sõlmimisega sai meile selgeks,  et ühel hetkel me peame ise ka põlevkivist loobuma aga see  tahtmine kõike seda edasi lükata kuskile kaugusesse  ja keskenduda võib-olla ainult sellistele üksikutele tegevustele,  nagu siit arutelust ka välja tuli, et, et tegelikult sellel  kliima muutus, sel on järelmid või mõjud absoluutselt  kõikidesse meie elusektoritesse, ükskõik kuhu me sisse  vaatama hakkame. Meil ei ole võimalik leida ühtegi aspekti,  needsamad kahjurid, kui me läheme nii-öelda kliimat päästma,  me võime või, või kliimamuutustega ainuüksi toime tulema,  me võime kuskilt mujalt valla päästa hoopis tunduvalt  suurema kahju. Üks väga huvitav lugu. Toome siia korraks veel nagu suuremad loomad,  mängu see ei ole küll eestimaine, aga Kasahstani saigi. On üks näiteks see, kes meile ilmekalt kirjeldas,  mis võib tegelikult Ja see on, see on üks üks aspekt, et, et et kui me noh,  räägime puude haigusest, siis inimestel on täpselt samamoodi haigused. Meil puken, sefaliidi ja borrelioosi laiem levik on täpselt samamoodi,  et puugid ei sure lihtsalt talvel ära. Aga saigade lugu oli see, et tegu on ühe väikese kasvulise antiloobiga. Elab Kesk-Aasias Kasahstanis suri aastal 2015. Suvel kahe nädala jooksul välja Kasahstani populatsioonist  90 protsenti. Kahe nädalaga. Täiesti arusaamatutel põhjustel arvati, noh,  Kasahstani suur maa, et ju siis tehti keemia katsetust või,  või keemiarelva katsetust või midagi. Kolm aastat läks aega teadlastel välja selgitamaks,  et nendesamade saigade ninas elav, täiesti süütu,  tavaline bakter ja teatavasti meil organismis on neid  baktereid rohkem rakke kui meie enda rakke. Me ei tea päris täpselt kõike, mida nad seal meie sees teevad,  aga tundub, et nad on enamasti meile väga vajalikud  ja kasulikud. Ja täpselt ühed sellised vajalikud ja kasulikud bakterid  nüüd saiga de ninas kuuma ja niiske suve tagajärjel muutusid  selle saigadele toksilisteks. Nad hakkasid eritama sellised ained, mis tappis kahe  nädalaga need antiloobid maha ja vot see on nüüd arstidele  selline tõeline õudusunenägu, et see, mis meil praegu toimub,  et me saame siin aasta jooksul välja töötatud võib-olla  vaktsiini viirusele ja saame kuidagi selle asja toime tulla. Aga kujutage nüüd ette, kui kahe nädala jooksul suvel järsku  hakkavad inimesed surema mingisuguse sellisesse haigusesse,  mille kohta meil ei ole võimalik diakoon panna. Jah, ma tahtsingi nüüd seda sõnumina öelda,  et me siin Eestis vaatame väga paljusid asju  ja minu jaoks liiga paljusid asju ainult Eesti kesksena  ja me vaatame neid ka väga lühikeses aja skaalas. Et geoloogia ma võin noh, nagu tuues siia suuremat  ja laiemat dimensiooni nagu kindlasti öelda,  et minu jaoks see, mis tulevikus Eestis eelkõige  kliimamuutuste tõttu toimuma hakkab, on eelkõige mõjutatud sellest,  mis toimub mujal maailmas on maailmas on piirkonnad,  mis on noh, väga palju suuremates ohtudes,  täiesti reaalselt võtame Lõuna-Euroopa ja,  ja, ja veekriisi kas või Saksamaa kuumalained. Võtame mingid vaikse ookeani saared, mis jäävadki ajapikku  täiesti täiesti vee alla lisaks noh, just nimelt  looduskatastroofid erinevates piirkondades,  mis väga palju tõsisemad kui Eestis siis. Kuumalained põud, rändekriis kõik see ja ajaliselt es,  sest noh, me tõesti siin kogu aeg arutame,  et mis on 10 aastat või 20 aastat, aga, aga vaatame  ka natuke laiemalt, et vaatame seda, mis on nagu me kõik  oleme enda sugupuusid vaadanud ja teame,  et me noh, nagu hardusega, vaatame kuus sugupõlve tagasi,  kuidas inimesed elasid, aga me arvame, et me kõik tahame,  et, et meie järglased samamoodi elaksid kuus,  10 ja sealt edasi sugupõlve. Nii et noh, kõiges selles kontekstis kindlasti me peaksime  nendele teemadele andma veel laiemat skaalat. Teeme tulevikuga, natuke saate teises pooles veel  põhjalikumalt tutvustada Anne kõige. Jah, et noh, et see, Enne jutt näitabki siin,  et kliimamuutused on ülemaailmne probleem,  mis ei tunne riigipiire ja ta ongi suhteliselt eriline probleem,  sest see süsinikdioksiid, mis õhku pannakse,  mis seda ühe kasvuhoonegaasina soojenemist soojenemist põhjustab,  läheb üles ja levib ühtlaselt üle maailma,  nii et on ikkagi kõikide probleem, et selle vastu võidelda peavad,  igaüks, peab midagi tegema midagi ette võtma,  nii ettevõtted, eraisikud, riigid ja nii kahju,  kui sellest ei ole kliimamuutuste vastu vaktsineerida ei saa. No see ülemaailmne probleem on igal juhul oluline,  Eesti on ju väga väike ja me võime rääkida,  et meist midagi ei sõltu, aga, aga siia tuleb nüüd mängu,  et kas me suudame ise midagi selle kliima soojenemise vastu teha. See näiteks Euroopa rohe kokkulepe on väga hea ja,  ja noh, väga paljude aspekte, paljusid aspekte hõlmab meie tuleviku,  lähituleviku tõeline programm nii majandusele kui  ka sotsiaalsele sfäärile loodusele. Aga ega sellest ma kardan, et ei piisa, sellepärast et need  muutused on juba ka jõudnud kogu kõikidesse looduslike ökosüsteemidesse. Ja kui me nüüd tõesti suudame asendada fossiilsed kütused  taastuvate allikatega, mis on igal juhul vajalik,  siis see, mis on käivitunud üle maailma metsades märgalades  ookean see kõik ei suuda kompenseerida seda,  mis on, mis seda trendi CO kahe trendi kiilingi kõverat  järjest üles veab. Ehk see, mis on juba toimunud, see on toimunud ei saa. Ta toimub edasi, see süsteem on on väga suure inertsiga,  nii et ainukeseks strateegia strateegiaks  ka Eestile peaks olema kohanemine, millest võib-olla  edaspidi Räägime kindlasti edaspidi sellest kohanemisest  ka veel ühest asjast tahaks veel rääkida,  mida just sellesama kliimamuutuse kontekstis on,  on paljud pannud tähele ja see on miski,  mida saab nimetada nagu ilma ennustamatuseks  ehk prognoosid ei taha enam kuidagi nagu paika pidada,  kas see on seotud kliima soojenemisega? On ikka jah. Määramatus. Ja et kui me enne arutasime siin, et meil on temperatuur  keskmine maakera atmosfääri temperatuur on tõusnud üks kraadi,  kui nüüd noh, ma ei ole nii hea arvutada,  aga kes tahab, saab selle välja arvutada,  kui palju on energiat pidanud lisanduma,  oleks Tarmo Soomeril siia tulnud, tal oleks see vastus  ka kindlasti olemas olnud juba, et, et kui palju on pidanud  energiat juurde lisanduma atmosfääri, ega see energia ei jää  sinna lihtsalt tolknema, vaid see tähendab seda,  et meil ongi protsessid tunduvalt ägedamad,  meil on suuremad orkaanid ookeanidel ookeanide vesi,  veetemperatuur on kõrgem ja kus on rohkem energiat,  seal on rohkem liikumist, et see on kõige lihtsam füüsika  ja see toob kaasa meile ootamatus. Jah, et see, kui me praegu kõik lõpetasime fossiilsete  kütuste kasutamisel praegu sellel praegusel hetkel  siis soojenemine oleks ikkagi üks ja pool kraadi,  seda seda peatada ei saa ja sellega sellega meil tuleb kohaneda. Aga nagu me teame, praeguseks me ei ole seda kasutamist peatanud,  nii et see soojenemine on trendil, mis on palju suurem kui  üks ja pool kraadi ja praegusel hetkel võib selleks trendiks  olla kolm kuni viis kraadi. Eve, kui palju teie maailma mõjutab see nii-öelda putukate  ja kõike seda, mida teie uurides see, et needsamad Nagu jõulised ilmailmingud on tulnud selle soojenemisega kaasa. Et väga õige on, on see, et, et kõik need etteennustamatus  on tegelikult see, mis põllumeest ka väga tugevasti mõjutab,  kui, kui me oleme varem harjunud sellega,  eks ole, et me, me oleme küll harjunud oma suve üle kurtma,  eks ole, aga, aga ta on ikkagi meil olemas suvi,  plusstemperatuurid, siis nüüd võib juhtuda nii,  nii et meil tulevad suurte tormidega äike,  äikesetormidega tuleb, tulevad ka rahed ja,  ja, ja väga madalad kraadid. Samas järgmisel päeval on kohe kõrged temperatuurid taimedele,  see, see ei mõju hästi. Pluss veel selliseid tõusvaid õhuvoole ja äikesetorme  kasutavad mõned putukad ära ka levimiseks,  näit näiteks kõik teavad kartulimardikad,  kartulid, mardikad kasutavad ära eri eriti lääne  lõunasuunalisi torme ja, ja nad tule levivadki nendega  ja meile sajab reaalselt äikesetormi kartulimardikal  ja tead maha. Ja ja. See on see, kuidas kartulimardikas siis sellele põllule võib jõuda,  eile ei olnud, täna on see võib olla tulnud lihtsalt ühe vihmasaju. Just ühe ilusa väikese tormiga tulevad meile  ka kartulimardikad ja, ja kartulimardika kate kohta. See on võib-olla selline ka klassikaline näide putukate kohastumisest,  et et nad on, on algselt nad ju arvati, et nad ei jää meil  kunagi siin ellu. Nüüd nüüd on meil olemas kohalikud populatsioonid ja,  ja samamoodi on olemas nüüd ka viimasel paaril aastal on leitud,  et nad suudavad ka kaks põlvkonda luua. Ja nad saavad ka hakkama meil ühe loodusliku taime peal,  et, et muidu nad on jah kartuli peal kohanenud,  aga, aga või a kartulit sõltub vad. Aga, aga me, meil on ka üks looduslik taim i,  mille peal nad saavad ka hakkama. Ja et sellest tuleb tagasi selle juurde,  et nad alati on nagu varieerunud noh, ilm nagu aasta-aastalt,  et jah, see looduslik varieeruvus on olemas,  aga kliimamuutusi mõõdetakse 30 aastate keskmiste muutusena  selle trendi muutusena. Ja see nüüd omakorda võib seda looduslikku varieeruvust veel  kord võimendada ja seda me nägime sellel suvel Siberis,  kui oli kuumarekord, oli 38 kraadi, seal. Väga hea, teeme siia vahepeale selle suunapöörde ja,  ja räägime, et milline see kohandumisstrateegia  siis olema peaks, mida me peaksime silmas pidama,  millega arvestama nii putukate, metsa kui kõige muu puhul,  aga enne vaatame ära loo, kuidas on plaaninud kohaneda Tartu  suusamaratoni korraldaja. M. Nii sõideti Tartu maratoni eelmise sajandi kaheksakümnendatel. 1986 jõudis finišisse ligi 10000 lõpetajat. Tulemus on tänini ületamata ehk ka seetõttu,  et järgmised kolm aastat jäi talvine laulupidu lume puudusel ära. Edaspidi hakkas seda juhtuma iga kolme nelja aasta tagant. Möödunud talve püsivad plusskraadid ei lasknud toota  ka kübetki kunstlund. Me alternatiivina siis jalgsimatka tähistavad  selle matkaga siis Tartu maratoni kuuekümnendat sünnipäeva  ja ja näitamaks, et ka nii võib looduses liikumisest rõõmu  tunda kui lund, mille peal libiseda. Ei ole ka mustal maal kas jalgsi või mingil muul moel  liikumine on üks võimalikest kohanemisvariantidest. Et me püüame igasuguste erinevate nippidega. Ära kasutada nii looduse poolt. Antavad piskut lund, kui siis ka inimjõuga looduse kaasabil  seda juurde teha. Kunstlume tootmine miinuskraadide toel. Looduslikust veest? See aitab tõenäoliselt neid suuri lainetusi ilmarindel. Siis veidi. Kuutekümmet kolme kilomeetrit tõenäoliselt ikkagi me  lähiaastatel päriselt kunstlumega toota ei suuta. Noh, lähiaastatel kindlasti mitte, aga, aga mõelda võiksime  me suurelt tegelikult, et miks ka mitte ja,  ja otsida võimalusi, et kas siis Eesti rahva julgeksin öelda  spordi liikumise ja, ja üldse liikumisarvastuse kõige  olulisem lipulaev noh, talvine laulupidu nagu meie fotofee  Lembitu kuuse on ütelnud, ei vääri sellist. Noh ju kuskil paarikümne miljonilist investeeringut,  et tekiks niisugune kolossaalne spordirajatis,  mis 63-l kilomeetril laiudes üle mitme maakonna pakuks  liikumisvõimalust ja tööd ja teenistust sadadele inimestele. See, et me suusatada ei tahaks või lumeliugu lasta ei tahaks,  ma arvan, et selle välja juurdumiseks läheb ikkagi sajandeid,  kui mitte tuhandeid aastaid, et see on meie kui põhja rahva  geneetikas ikkagi nii sügaval sees, et et kui tuleb vähegi  seda valget ollust maha, siis siis kas sa oskad liugu lasta  või suusatada või mitte. Aga see soov ja tahtmine sügaval südames on meil olemas,  peaksime tegema kõik endast oleneva, et et see ääretult  oluline liikumisviis oleks inimestele kättesaadav. Indrek Kelk lubab, et tänavu toimub Tartu maraton iga ilmaga. Aga kas just suuskadel, seda küll ei tea. Ja Aivi Pariõele, suur aitäh selle loo jutustamise eest,  ühtlasi sünnipäevatervitused ka. No kas see kohanemine Erik Pura on siis see,  et me teeme 63 kilomeetrit, kunst lund, kuidas see mõte tundub? Minul tekkis hoopis selline mõte, et meie,  nii kummaline see ka ei ole, me nagu tehnoloogiliselt areneme,  aga meie sõltuvus ilmast järjest suureneb. Fossiilsete kütuste kadumisega kaob stabiilsus,  me peame rohkem lootma tuuleenergia peale. Kui tuul puhub, siis me saame seda tarbida  nii kaua, kui meil salvestussüsteeme ei ole. Kui tuult ei ole, siis ei saa täpselt samamoodi võiks ju  Tartu maratoni teha lahtise kuupäevaga. Ta toimub siis, kui. Me oskame ilma ennustada kolm kuni viis päeva ette antaksegi teada,  kolm kuni viis päeva ette ja siis toimubki,  nii et noh, minul tekkis hoopis selline mõte. Ehk see kohanemine on ju tegelikult võtmeküsimus  ja mulle tundub, et siin nagu, kui sa oled ikkagi kirglikult  oma elutööks võtnud selle, et sa teed suusamaratoni,  siis sa tahad teha suusamaratoni, see on täiesti selge,  ma saan sellest aru, aga mulle tundub, et see on nõuab nagu  kohanemist natukene kõrgemal astmel, kus me oleme,  et see kultuuriline pärand ei pruugi võib-olla olla see,  miks me jäämegi elektrit kulutama selleks,  et teha kunstlund. Ja et kahtlemata selline sportlik liikumine  ja see kõik on üks osa meie kohanemise strateegiast,  sest et, et tervis hakkab meil kaasa käima koos  selle kliimaga, tervemad inimesed suudavad nende  kliimamuutustega ka toime tulla, et, et seetõttu ma ei ütle  mitte midagi selle vastu, et inimesed õues liiguksid kas  või siis hulgikaupa või ka üksinda, et see on,  see on erinevalt lahendatav, aga argumenteerida sellega,  et meil on aastatuhandeid pikad, mingisugused traditsioonid  ja meil mingisugused sektorid annavad traditsiooniliselt töökohti,  siis need kõik muutuvad. 100 aasta jooksul on muutunud need kohad,  kus kohas töökohad asuvad, kust tuleb meile sissetulekud,  on muutunud niivõrd palju, et, et kinni hoida nüüd praegust  mingisugustes vanades strateegiates vanades investeeringutes  võib meil ära lõigata tegelikult võimaluse. Tulla välja mingisuguste uute lahendustega uute  strateegiatega ja vot see on nagu see koht on ju ennem  kolleeg Ülo tõi on ju välja, et, et green deal,  see on meile tulev muutus Meie majanduse sotsiaalsesse ellu  kultuurilisse ellu ja meie võimalus on siin näha siit uut kasvu. Kohanemisega on muidugi see lugu. Metsamehena pean ma ütlema, et jõle raske on ette näha,  mis üldse sünnib, jõle raske ette ennustada. Aga no kuidagi me peame siiski püüdma ette ennustada,  midagi midagi teha. No näiteks metsa puhul on see, et väga oluline küsimus,  mida me metsa istutame, millist päritoluga seemet me sinna. Langile paneme uuendusraie langile ja sellest väga palju,  sõltub, milline saab olema tulevikumets näiteks. Ja muidugi lisaks sellele, et me sinna midagi nüüd paneme,  me peaksime ju neid analüüsima, hindama,  kuidagi testima, et kuidas need puud siis tulevikus on  kliima ja, ja haiguste kindlamad. Aga see ei ole veel kõik, ega siis metsanduse ei ole sellega kõik,  vaid tegelikult peaks veel ka mõtlema, kuidas me seda metsa kujundame. Üks on see, kuidas me teda rajama, teine on see,  kuidas me seda kujundame. Nii et aga milliseks täpselt kujuneb see kliima,  aga seda ennustada on ikka ber keeruline. Oli siis kohanemine tõesti on väga keerukas  ja ja me teame, et mets on ju põhiline CO kahe siduja. Aga mitmed asjad on näidanud mitmed uurimised,  et tegelikult see sõltub ka väga paljudest muudest asjadest,  näiteks albeedo see tagasi peegelduv lühilaineline kiirgus  mis on okasmetsades palju väiksem ja seetõttu okasmetsa  mullad soojenevad rohkem ja sealt soojenemise tõttu on mulla  hingamine suurem, mis ei ole kompenseeritud  selle fotosünteesis seotava CO kahe kogusega. Nii et tegelikult Euroopa metsad vist ei olegi üldse eriti  palju suutnud siduda tööstusrevolutsioonist alates CO kahte. See on ekstreemne näide, selle üle võib vaielda,  aga mets on selline ökosüsteem, mida me peame kindlasti  ka Eestis silmas pidama kui üks CO kahe siduja koos märgaladega,  aga see on ainult üks osa sellest, mida ka Eesti  kliimamuutustega kohanemise strateegia või  või kava ette näeb. Seal on seitse plokki. Ja me peame kõikides nendes valdkondades tegelikult  ka põllumajanduses väga palju silmas pidama,  kuidas majandada. Väga palju on otsimist ja, ja, ja leidmist. Rein tahab kuidagi vastata siia. Ei taha praegu. Ja Anne. Jah, et, et selles suhtes, et metsa, metsa kui sellist  ökosüsteemi tuleb ilmselt meil aidata kohaneda,  et ta suudaks kohaneda kliimamuutustega siis,  kui me ise võime panna, võta oma jope seljast ära  siis metsa. Kui ta, kui ta ei kohane, siis ta lihtsalt sureb. Ja tulevad haigused ja, ja muud muud hädad,  et selles suhtes, et see kohaneme just selle metsa eest hoolitsemine,  et ta suudaks siduda on üks, üks kindlasti üks üle meie ülesandeid. Aga samas nagu metsa puhul räägitakse ju seda,  et ta on nii-öelda isekujundus nagu süsteem,  et kui me läheme siin aitame kohaneda, siis kas me oleme kindlad,  et me nii-öelda kohandame teda õiges suunas,  et vastupidi, kuhugi poole lükates võib ta veel rohkem  kuhugi poole ära veereda? No see on poliitiline teema ja ma arvan,  et me seda praegu rääkima ei hakka. On erinevad, loomulikult need, mis on põlismetsad  ja mida me peame kaitsma, seal tuleb seda isesuunalist lasta. Aga ega me ei pääse ka nendest majandusmetsadest,  kus tuleb ka majandada selle pilguga, et me võimalikult  seome süsiniku. Et see võiks olla nagu üldse strateegia kõikides valdkondades. Muld on see, mis tegelikult salvestab selle süsinikku,  mis globaalses mõttes ka hoiab seda bilansi tasakaalus. Meie tänast saadet on oma arvutist või telekast jälginud aga  aga kaasa mõelnud ka Timo Palo, kes polaaruurijana oma  intervjuudes on väga sageli pööranud tähelepanu nendele  suurtele looduskatastroofidele, mis igal pool maailmas  toimudes jõuavad meieni peamiselt läbi uudiste. Ma toon ühe teema siia, meie arutelu veel sisse. Timoga. Mis on need prognoosid, millised need ohtlikumad  looduskatastroofid võiksid olla tõenäolised  ka Eestis, teades seda protsessi, mille keskel me praegu oleme,  kus kliima soojenemine siiski endiselt edasi toimub  ja me ei ole veel suutnud neid kõveraid teisipidiseks pöörata? Eks neid, eks neid nii-öelda mõtteid on ju väga palju juba  siin saates täna läbi tulnud ja kõlanud,  et et ekstreemsed ilmastikunähtused on üks see,  mida kindlasti kliimamuutustega on seotud,  see on võrdlemisi noor teadus selle sajandi teadus,  viimased 20 aastat on püütud neid seostada kliimamuutustega,  see ei ole lihtne. Ja kindlasti ei saa seda teha üksikute nähtuste najal,  et kuigi ühiskond seda väga tahab teha, siis üksikut nähtust  ei saa kliimamuutusega otseselt seostada. Tuleb vaadata nagu põhjalikumalt sinna taha,  milline on see termodünaamika selle taga ja,  ja siis analüüsida seda, kas kliima soojenemine  tõenäosuslikult võib nende nähtuste sagenemist kasvatada  või neid intensiivistada. Ja siin on valdav osa teadustulemusi selles osas küll ühel meelel,  et. Meile peamiselt tuntud ekstreemsed ilmastikunähtused,  nagu kuumalained, põuad maastikupõlengud. Suured sajud, üleujutused, need on seotud kliima soojenemisega,  ehk et kliima soojeneja paisutab ekstreemsusi. Eesti mulle meeldis väga ka see mõte, et et meil me kipume  tihti Eestit vaatama sellise väikse, mõneti justkui  isoleeritud paigala sellest globaalsest kliimasüsteemist,  et me elame, see meie õnn, et me elame geograafiliselt  sedavõrd turvalises paigas. Aga, aga tõesti, need suured globaalsed protsessid  kokkuvõttes mängivad ka väga olulist rolli meie tuleviku osas,  et Me teame, et Eesti ilm ei kujune, seda ei tehta siin koha peal. See transporditakse meile mujalt, sõltuvalt sellest,  millisest ilmakaarest see sõltub siis atmosfääri,  üldises tsirkulatsioonist ja neid tsirkulatsioonimustreid  kliimamuutus kindlasti mõjutama hakkab, mil moel täpselt  samamoodi see teadus on võrdlemisi noor. On esimesi seoseid leitud näiteks Arktikaga meie kõige lähem  selline oluline kliimasüsteemi mõjutaja tulenevalt  siis väga kiirest Põhja-Jäämere jääkatte kahanemisest. On seostatud, et, et see mõjutab atmosfääri tsirkulatsiooni märkimisväärselt,  kuidas see tulevikus hakkab välja, nagu me täpselt ei tea. Aga kahtlemata minu meelest. Veelgi hirmutavam ongi just see teadmatus,  kuivõrd isegi need pessimistlikud stsenaariumid või,  või oletused, mis võib juhtuma hakata, et selles mõttes läbi  atmosfääri ja ookeani tsirkulatsiooni oleme kogu globaalse  kliimas steemiga seotud, tahame me seda või mitte. Ja Timo Palo, suur aitäh, ehk teisisõnu,  see, et meil ei ole siin juhtunud, on ikkagi meie hea  geograafilise nii-öelda asendi, mõnes mõttes küsimus  ja natukene vedamist ka. Palju oli juttu metsadest ja putukatest,  aga üks väga oluline aspekt on ka linnade planeerimine  ja meil on vaja planeerida linnasid niimoodi,  et nad ei neelaks soojust, vaid nad peegeldaks päikeseenergiat. Et sellest sõltub üsna mitu kraadi linnas  ja suurtel kuumaperioodidel, sellest sõltuvad inimelud. Nii et noh, see on väga kompleksne, kus noh,  ütleme niimoodi, teadlased, tulge appi. Et see kliimamuutustega toimetulekus, ma arvan,  et analooge praegu meil on sellest Covidi situatsioonis üsna  palju üle võtta, et meil siin tohutud vaidlused,  et kas kanda maske ja justkui üks mingi tegur saaks olla see võluvits,  mis kahandab ja kaotab ära kogu meie selle probleemi täpselt  samamoodi kliimamuutuste puhul ka me peamegi hakkama  selliste kübeke siit ja kübeke sealt, kuidas me saaksime  selle kokku kokku siis selle bilansi, et,  et meil see kliima hakkaks tasakesi, ühel hetkel  ka ka jahenema ja selleks neid võttes ti on nagu tohutult palju,  sest et alternatiiv sellele nagu Timo ütles,  et need hirmutavad strateegiad, et kui me seda ei tee kui me  isegi otsustama, et me ei tee seda, siis see on analoogne  sama nagu vähihaige ütleb, et, et aga ma ei ravi ennast. Ma olen nõus sellega, et, et ma, ma suren välja  ka siis me peame hakkama valmistuma selleks,  et me Me suremegi siis välja, et, et me teeme noh,  sellise otsuse. On prognoositud, et selle sajandi lõpuks kuskil Vahemere  regioonis või Vahemere laiuskraadist lõuna poole maakera  muutub inimestele elamiskõlbmatu sisuliselt miljardid  inimesed peavad hakkama liikuma siia põhja poole  ja kui me mõtleme sellele, et lihtsalt Süüria sõda,  mille käigus Eestisse sattus 200 pagulasteEuroopasse,  võibolla seal paar miljonit pagulast, see muutis kogu meie  maailma poliitilist kaarti, ehk et need mõjud on noh,  niivõrd komplekssed ja süsteemsed ja täiesti hämmastav,  et tõesti meil Eesti elanikkonna keskkonnateadlikus uuringus  tuleb välja, et Eesti elanikud tajuvad seda,  et, et kliimamuutused on ohuks maailmale. Aga nad ei taju seda, et, et see on ohuks  ka meile, et see on ka meie, see on ka meile endale tuleb kodutallu. Jah, et kunagi ei ole Arktikas nii vähe jääd olnud kui  selle aasta oktoobris, et see on kindel märk,  et midagi tuleb kiiresti hakata ette võtma. Ja nüüd me räägime kohanemisest, aga, aga leevendamine just  on see hästi oluline siinjuures, et vähendada  siis fossiilsete kütuste ka kasutamist ja minna ära  siis täielikult taastuvtaastuvenergiale. Ja on välja arvutatud, et sellise sammuga nüüd järgmise 10  aasta jooksul maailmas tuleks juurde kiiresti kohe nagu 18  miljonit töökohta. Ja, ja mis veel kaasa toob, on, on tervemad lapsed,  puhtam õhk, puhtam vesi sõltumatus, nafta,  naftat tootvatest riikidest ja jätkusuutlik majandus. Et nii, et seal on ka positiivseid külgi. Sellesama globaalse taustal ja mainides vett kui Süüria  sellise kriisi ja ütleme, põgenikevoo algataja,  see oli kõige võimsam põud Vahe ida Vahemere piirkonnas 2014,  mis suurel määral selle tegelikult vallandas  ka just poliitika peaksime ikkagi oma Eestit vaatama kui  väga väärtuslikku elupaika kõikidele, meil on puhast vett,  meil on puhast õhku ja, ja see võiks olla strateegia  selle üldise kliimamuutuste taustal, et me säilitame seda,  mis meil on. Et Eesti loodust. Mina tunnistan, et minu jaoks see rohepööre on küll hästi  ilus sõna aga kas keegi on välja arvutanud,  kui palju uusi kaevandusi ja kuhu me peame rajama kõiki neid  taastuvenergia lahendusi kasutusele võtta? Mitte midagi ei tule iseenesest. Ja, ja minu jaoks küsimus ongi ikkagi see,  et kui me nagu oma noh, nagu majandusmudelis läheme järjest  suurema tarbimise kasvu suunas siis on väga-väga usutav,  et ka need püüdlused, mida, mida suudetakse saavutada,  need tegelikult nullitakse sellesama kasvu tõttu  ja see ei ole ainult Euroopa Liidu probleem,  Euroopa liidus on, ma arvan, asjad veel suhteliselt hästi. Aga iga arengumaade inimene tänapäeval tahab tarbida sama palju,  kui meie tarbime. Nii et nii et noh, nagu siin ikkagi noh,  mul on, mul on tunne, et, et kui nüüd me tõesti sellisest  nagu Covidi kriisist kogu maailma na innustaksime  ja aga, aga me peaksime püüdma anda nende sõnade taha  mingisuguse selgema sisu, et me nagu aru saaksime,  kuhu me teel oleme. Mõtte arusaadav iga, igal juhul on kindel see,  et, et kui me asendame lihtsalt naftast toodetud kütuse,  bioloogia bioloogilise materjalist toodetud kütusega täpselt  sellesama tegevuse edasijätkamiseks, siis me tegelikult ei  muuda mitte midagi, seal ei ole mitte mingit vahet,  kas meil on biolagunev kartulis tehtud kartulitärklisest  tehtud kilekott või naftast tehtud kilekott,  et et see mõju ja lõppkokkuvõttes on, on see täpselt samamoodi,  ehk et see suuremas pildis me peamegi täpselt sellisest Covidi. Covid-ist õppima seda, et, et me peame lihtsalt loobuma  sellest ebavajalikust, mis meid elu saadab. Sellega seoses mul tuli üks päris õudne võrdlus välja,  mis tegelikult maailmas praegu toimib, on üks riik,  kes suudab sellega hakkama saada kes vaikselt,  majanduslikult kogu ülejäänud maailma. Enda alla võtab, kus on totaalne poliitiline režiim,  allutatud ainult ühele parteile ühele tahtele  ja võta või jäta, see on sellise ühe stsenaariumi  realistlikum võimalus, et, et niimoodi selline hullumeelne  maailm peakski hakkama välja nägema. Ma loodan, et see nii ei ole, et see on üks väga suur riik. Väga suur maailma suurim riik. Ma tahaks ikkagi ühe tabeli korraks siia tuua,  mis puudutab sedasama nagu muutust ja, ja,  ja juhul kui midagi ette võetakse, siin on nagu erinevad ambitsioonid,  kuhu see rohepööre umbes nagu platseerub annel,  et et kui me selle ära teeme, siis milline see muutub  aastaks 2100, võiks olla. No kui, kui see rohepööre nüüd oleks kogu maailmne rohepööre,  siis ta peaks sinna rohelise, ka rohelise joone peale. Kogu maailma taga ei ole, hetkel on ainult. Et siis ühe poole kraadini, siis temperatuuri tõus peaks  siis stabiliseeruma. See see pilt ei ole siin Euroopas siin just nimelt kogu  maailmast ja, ja, ja nüüd, kui vaatame seda oranži joont,  siis selle aasta jooksul on andnud siis Euroopa Liit. Euroopa Liit, Jaapan. Mu nüüd ununenud, kes on andnud lubaduse kliima neutraalseks saada,  Lõuna-Aafrika Kanada sinna juurde paneme  siis just äsja valitud president Bideni lubadus ka,  et USA viia neutraalse ja see peaks siis stabiliseerima  kliima ühe, kahele ja kahe koma ühele kraadile ja,  ja sellega nagu on siis kaetud 70 protsenti maailma  majandusest ja 65 protsenti emissioonidest aga nagu näha,  et sellest ikkagi tuleb veel allapoole minna,  et ka kõik teised peavad. Ehk see on nagu selle jaoks televaataja ga mõistaksid,  kui suur pingutus see tegelikult kokkuvõttes peaks olema. Meil on nii vähe aega siin saate lõpus, et ma tegelikult  ootaksin nagu südamest teie endi käest millegi sellise kirjeldust,  mida te tegelikult näete, võib-olla Eestis praegu meil siin  nagu esmavajalikuna, jah, ma saan aru, see muutus on globaalne,  me oleme kõik selle selle keskel, aga selge on see,  et me ei saa ennast kuidagi ka välja tõsta,  et me kindlasti peame ise ka enda puhul midagi muutma,  mingeid lähenemisi, liigutusi, mis need siis iganes ei oleks tegema. Mul oleks väga hea meel, kui te ütleksite,  et mis on Eestis see siin hetk tagasi, kas oli Maie repliik  vist äkki ekraanil, kes ütles, et kuulge,  kõik uued linnaväljakud on betoonist, et me oleme ehitanud  nagu platsid kinni, kus ei ole loodust, kõik näeb äge välja,  aga see on betoonist, see ei ole looduslik,  et maie, ma saan aru, pöördumine oleks selline,  et, et, et linnades peab olema haljasala. Aga mis on teie mõtted, mida me peaks kindlasti tegema kiiresti? Kindlasti ma arvan, et kasutama taastuvaid loodusvarasid et  see oleks nagu üks võimalus näiteks mets metsa ressurssi  kasutada selliselt nii-öelda säästlikult,  et me kasutaks vähem betooni ja, ja mitte taastuvaid  loodusvarasid ja loomulikult ka vähem kasutama  ehk säästlikumalt, et säästlikkus ja taastuvate loodusvarade  kasutus Terve. Põllumajandus saab väga palju panustada tegelikult  süsinikuemissiooni vähendamise ja, ja ka väga lihtsalt võtetega,  osalt eks ole, kui, kui me oleme harjunud sügiseti kündma. Nüüd ei tohiks jätta mulda paljaks. Kattekultuuri peaksid olema talvel. Põllud ei tohi olla mustust. See lagunemine paneteerib me, me, me ei tohiks kasutada. Sügisel peaks sinna panema midagi istutama. Ja me peaksime kasutama kas kattekultuure  või või talikului tuure. Meil pea peaksid olema põllud talvel rohelise katte all. Lisaks ei tohiks me turvas mulda olevaid põlde hoida külvi korras,  nad peaksid minema vähemalt kas siis püsirohumaadeks  või siis veel parem, kui neid taastataks soodeks. See on üks sood, on ainus ökosüsteem, mis kogu aeg seob  süsinikku kogu aeg. Ja, ja, ja Eestis on ainult 10 protsenti põldudest,  on turvasmuldadel, et polekski nii vähe. Loodus leiutas fotosünteesi kuskil kolm,  kolm, pool miljardit aastat tagasi, see on sisuliselt ainus  protsess läbi, mille suures pildis me saame seda süsiniku  atmosfäärist välja viia, kasvuhoonegaasi välja viia. Meie asi, mida meie saaksime teha, on lasta võimalikult  palju loodusele endal sellega toime tulla,  taastada võimalikult palju looduslahedasi ökosüsteeme  ja majandada meile vajalikke ökosüsteeme sellisel viisil,  et nad imiteeriks loodust maksimaalsel hulgal  ja mida me kõige esmalt kõige kiiremini kõige täpsemalt  tegema peame, on see, et me peame aitama läbi hariduse  inimestel süsteemselt aru saada, millised süsteemid meie  ümber toimuvad. Muidugi, ma tahaks loodusest rääkida, aga,  aga linnadega seoses saab sellest rääkida. Linnakeskkonda tuleks muuta ka rohkem looduslikumaks,  selleks on planeerimise võtted, see on see rohevõrgustiku  viimine linnadesse, mis mujal maailmas on võib-olla rohkem  arenenud kui Eestis. Seda rauda võiks taguda kõigi muuga. Ma olen loomulikult nõus, mis siin enne juba öeldi. Energiatõhusus, millel on palju komponente eelkõige hoonestu,  aga ka kogu keskkonnahoid, see tähendab,  et keskkonda küsimustiku ei koosne ainult kliimateemast aga  lahendades keskkonnaküsimusi tervikuna me anname lahendused  ka kliimateemale ja mina teeksin niimoodi. Annela lõpusõnad. Et et, et juba koolides räägitakse kliimamuutustest,  mis nad on, mis see on ja, ja et mida igaüks saab ära teha  nende leevendamiseks, et inimesed teaksid,  et näiteks toidu raiskamine aitab, et. Toidu toidu raiskamise vähendamine aitab täpselt ja,  ja et ühistranspordiga sõitmine ja, ja siis kui me aru saame sellest,  mis probleemiga on tegu, siis me ehk suudame  ka pea pidada seda lubadust, mille me oleme andnud,  siis maailm on andnud ÜRO hartas inimõiguste deklaratsioonis  et jätta oma lastele ja lastelastele maailm,  kus nad saavad elada rahus, kus nad on terved  ja kus neil on kõik vajalik õnnelikuks eluks. Kohe on Annela hetke pärast jõuluajad käes  ja inimestel on rohkem aega. Mis on see, mida omavahel oma perekonnas võiks kokku leppida,  mis kokkulepe võiks saavutada just sellesama,  meie tänase saate teema kontekstis? Et võiks arutada, mida saab siis igaüks kodus ise ära teha,  et, et noh, see toidu raiskamise vähendamine just üks asi on  üks lihtne asi, et planeerida mida, kui palju toitu osta  ja ja et seda ei läheks prügikasti, sest toidutootmisega on  just seotud 30 protsenti maailma emissioonidest  ja 10 sellest maailma emissioonidest läheb,  tegelikult tuleb raisatud toidu arvelt. Nüüd, kui me selle saaks nipsust ära teha,  siis 10 protsenti kohe vähem. Ja kogu maailmas, aga me peame sellega arvestama,  et maailmas on ka peaaegu üle 700 miljoni inimese,  kes on veel näljas. Täpselt nii suur aitäh, et te täna õhtul tulite,  nii kiiresti see tund aega taas otsa sai. Meie tänane saade paneb punkti 2020. aasta suud puhtaks saatehooajale. Suur aitäh, et jälgisite ootame loomulikult teie kirju ettepanekutega,  millistel teemadel oleks vaja suud puhtaks rääkida. Saate seda teha, e-aadressil suud puhtaks. .err.ee. Ilusaid jõuluaegu ja rahulikku aasta lõppu.
