Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetadele. Tere, alanud on puust ja punaseks Raadio kahed teadus ja tehnoloogiarubriik, toome teieni põnevamaid uudiseid teadusmaailmast, mida siis teadlased on viimaste nädalate jooksul meile pakkunud? Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal jätkame kosmose ja universumi teemadega. Abiks neid selgitamas on Tartu Ülikooli astronoom Tõnis Eelmäe. Ja täna täna me läheme kuu peale ja lähme põhjusel sellepärast, et kuu peale on nii teisedki hiljaaegu läinud ja kõige tuntum neist on või kõige aktiivsem neist hetkel on Hiina Hiina, nimelt siis paari nädala eest maandas kuundas ühe sondi kuu peale, mis siis peaks just lähipäevil maale tagasi tooma kaks kilogrammi kuu pinnast. Ja see on, see on asi, mida siin aastakümneid pole tehtud, et nõukogude liit omal ajal tõi natukene Kuu pinnast tagasi, ameeriklased oma missioonidega natukene. Aga ka mitukümmend aastat pole selles vallas enam rohkem midagi tehtud ja nüüd ja nüüd tegid seda hiinlased? Esmalt Tõnis, võib-olla teaduslikult, kui huvitav ja oluline meile on uurida Kuu kivimeid. Seda on päris huvitav uurida, selle abil saadakse päris palju teada sellest, kuidas Kuu on nii-öelda tekkinud ja mis elud on nooruses elanud. Viimastel aasta miljarditelt on seal suhteliselt vähe toimunud, aga nõnda varajases nooruses küll. Ja, ja nagu sa ütlesid, siis kuu peatun tegelikult toodud pinnaseproove nii Apollo projektide raames kui Apollo lendude raames kui ka siis venelaste elluna projekti raames. Aga noh, nii-öelda mida rohkematest kohtadest Kuu pinnal, mida erinevamad on need kohad, proovid võetakse, seda rohkem me saame teada kuu kohta. Et selles mõttes on kindlasti hiinlastese Shangee viis. Missioon võttis just nimelt proove sellisest piirkonnast, kus on kuul olnud arvestatavat vulkanismi. Et, et ma usun, et sealt saab väga huvitavaid uusi andmeid nende Kuu tekkimise ja eluolu kohta. Sest hoianipist niimoodi ka, et see nii-öelda kui on vulkaaniline kivim, siis see on ikkagi pärit sealt nii-öelda kuu sisemusest ja on tulnud sealt sealt välja ja ja, ja see on hoopis nagu teistsugune kui, kui, kui selline tavaline pinnas Jah, et see, see, nende kuu päris välispind osatud kohad vähemalt on olnud miljardeid aastaid kosmoseilma meelevallas ja, ja on seda pommitatud Metteriitidega, et, et seal on jah, nii-öelda natukene ilmselt teistsugune see materjal ka juba kui, kui, siis noh, nii-öelda otse Kuu pinnast Kuu sisemusest tulnud ainel, mis on siis tahenenud ja kui siis saadakse nüüd sellest korralikud proovid. Et no elame-näeme No see on selle asja nagu teaduslik külg tehniliselt vist nagu viidatakse, et, et see on selline järjekordne hiina samm näitamaks, kui suutlikud nad on ja ikkagi demonstreerimaks ennast kui, kui kosmose võimu, et need suudavad nii-öelda teha uusi asju ja liikuda tehnoloogiliselt järjest-järjest edasi. Ja Hiina on olnud väga sihikindel ja ja, ja tõesti, nad on saanud hakkama päris sihukeste, muljetavaldavate saavutustega mida ka varem ei ole tegelikult tehtud ju, et kas või seesama kuu tagaküljel maandumine ja, ja sealt siis nii-öelda info vahendamine maale. Nõnda kuurimine kuu tagaküljelt ja hiinlastel on ka oma mehitatud kuu-programm loomulikult nii-öelda plaanis, et see on üks samm selles suunas, et, et nüüd varsti mõne aasta pärast, minu meelest nad on plaanis saata järgmine sellin. Proovi tagasitoomise missioon, kuule aga seekord kuu pooluse piirkonda, et, et nii-öelda tuua Kuu pinnaseproove sellisest kohast, kuhu päike ei paista. Ja, ja need on need kohad kuu peal, kus loodetakse, et võiks olla pinnases arvestataval hulgal vett või jääd. Ja eks neid uudiseid oleme ju ka siin aastate jooksul kuunide lugenud, kus, kus järjest nii-öelda avastatakse või tuvastatakse, et nii kuul kui Marsil pinna all seda vett jääd ikkagi on ja arutatakse, et kui palju seda saaks kasutada, et ehitada lõbuks mingisugune baas sinna taevakehale, et saaks nagu võimalikult piirduda kohalike ressurssidega. Ja nagu ma aru saan, see plaan, et, et siin lähiaastatel ütleme, lähiaastakümnel oleks kuu peal mehitatud püsiv baas. Et need on ka päris ikkagi nagu olemasolevad mõtted. Ja ja isegi nii olevas olemasolevad mõtled, et nüüd üsna hiljuti on, on üsna hiljutine uudis on see, et NASA sõlmis Nokiaga noh, koostööleppe et Nokia ehitab mobiilside tugijaama kuu jaoks, mis peaks siis 22. aasta lõpus noh, kaks aastat praegusest siis kuu peal tööle hakkama ja toetama siis kuu uurimist mehitatud, kui mehitamata kosmose lenduda abil. Sidepidamine on ilmselt nagu me siin ka eelmisel nädalal rääkisime satelliitide näitel, et see sidepidamine on ikkagi väga-väga oluline, et et nagu asjad toimuks ja senimaani, ma ei tea, kuidas siis on selline sidepidamine käinud kuubel olevate sondide või jaamadega, et ei ole olnud nagu nii, nii kiire ja tõhus, kui ta olla võiks. No eks seal on mitu aspekti, et üks on see, et, et kui otse selle mingi aparaadiga kuu peal olev aparaadiga seiret pidada, siis peab sellel saatjal olema igal asjal, mis nii-öelda saadab, peab olema piisavalt võimsust, et seda oleks võimalik maalt edukalt vastu võtta. See on tegelikult tehtav, meil on olemas palju siukseid raadiovastuvõtuantenne, millega seda teha. Aga no siiski ja, ja teine asi, kui siis tahtma ka nii-öelda mingisuguseid noh, praegu meil järjest rohkem levib nii-öelda asjade internet ja noh, ütleme sellised traadita tehnoloogiat, mis, mis võimaldavad näiteks väga paljude seadmete andmevahetust. Et kõigi selliste asenduste jaoks on võimalik kasutada põhimõtet päriselt ka mobiilsidevõrku selline tehnoloogiline võimekus siis pakutakse, et noh, piltlikult öeldes, et mingisugune aparaat laskub kuu peale ja tal on seal kuu peal võimalik siis noh, nii-öelda täiesti tavapärase maapealse tehnoloogiaga nagu meie võtavamat telefoni taskust välja ja helistame või vaatame mingisugust, ma ei tea Youtube'i telefonist. Et täpselt samasugusel viisil on piltlikult öeldes võimalik siis andmevahetust korraldada. Et mis teeb asja lihtsamaks. Ja ongi, vist ei pea enam kaasas vedama mingisugust suurt tugijaama, mis, mis nagu see raadiost peaks paid piltlikult ongi nagu telefon ja siis sa seal telefoniga saata kuu pealt helistada, sellepärast et seal mastid juba püsti pandud, kes siis suhtlevad maaga. Et nii-öelda kuna see kaal on ikka kosmosemissiooni juures oluline, siis, siis saab selle võrra jälle nagu muid asju kaasa vedada, eks ole, jah. Nii et no unistame edasi, praegu tuleb sinna mobiilijaam, siis varsti tuleb kosmosebaas, võib-olla varsti tuleb hotell, nii et mingil hetkel saab igaüks meist sõita kuu peale ja oma telefonist Youtube'i vaadata nägusa, nagu sa lubasid. No võtame samm-sammult, igal juhul selline mobiilsidevõrk, kuu peale tuleb Nokia, seda ehitab ja plaanid ameeriklastel selline baas sinna rajada ka on. Sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Tõnis Eelmäe, täname teid kuulamast ning sel nädalal räägime kosmosejuttu veel kolmapäeval kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
