Eesti maalikunstniku Konrad Mäe loomingus leidub lummavaid maastikupilte. Konrad Mägi maalis oma maastikud lõuendile, pintsli ja värvidega. Uuemal ajal kasutavad mõned kunstnikud maastiku maalimise abivahendina fotoaparaati. Piltlikult loovad oma maastikupildid koguni ainult fotoaparaadiga. Põhimõtteliselt saab maastikupilte jäädvustada ka magnetlindile. Huvitavaid tulemusi peaks andma siin Kvatro magnetofon. Aga parasjagu jändamist on ka stereomikrofonidega. Helimaastikupilt niisuguse lohiseva sõnaga võib vist tähistada helipilte mida järgnevalt kuulete. Õieti on see valik helimaastikke või maastikuhelide, kuidas soovite jäädvustamise katsetusi? Et inimene saab 80 protsenti informatsioonist ümbritseva maailma kohta Ta nägemismeele kaudu. Siis puudub tal enamasti maastikukuulamise harjumus. Sellepärast mõned seletused järgnevate helipiltide juurde. Vähemalt seegi kuuldamis mees teha tahtnud. Esiteks pisut minevikuhõnguline helipilt Vilsandi saarelt. Südasuvine keskhommik augustist 1977. Lehmakellad, kärbsed, mullingute mölgamine, traadil, Waterdav kuldnokk. Praegu veel kuuleb taolisi pilte, aga kes ütleb, kui kauaks? Rannamaastik samuti Vilsandilt, ent varasem, kuues juuni 1977 üheksas hommikutund. Lage kadakarand, üksiku merikajaka kiivitajat tildritega, lisaks veel mõned lõokesed, kalakajakad, meri, harakas, isegi kauge ööbik, aed-põõsalind on metsast kuulda. Ligemad, linnud närveerivad, see tuleb inimese ligidusest. Mis seal ikka. Inimene on terve planeedi ärevile ajanud, nii et tänapäevane helipilt. Nüüd kolm lisandit Matsalu lahe Haeska rannalt üks ja see sama lage maastik aga lindistatud eri aegadel. Käesoleva aasta kuuenda mai päikeseline keskpäev. Viimased luigeparved liiguvad põhja poole. Seesama paik sama päeva õhtul kell 11 mikrofon püüab pimedas taevas lendava tikutaja mähitamist kaugeid kiivitajaid mererannal. Üksiku tildri hetke peatus lombis. Sügisel näeb Haeska rand välja tükkis teistmoodi hall taevas luitunud kulurohi. Siis on Haeska maastik teisiti ka kuulda. Peaaegu samast punktist, kust eelmised kaks, ehkki pisut teises suunas on tehtud ka kolmas heliülesvõtte. Ranna lageda kohal tiirutab ära lennule valmistuv kureparv. Seas on ka lapsi. Oktoober 1977. See on just nimelt rannamaastik soo kurgedega ja mitte kureparv. Kureparv, kuuldud. Teisiti, kui üle lendab kureparv kuuldub nii. Teisel mail kell kuus hommikul, kui inimesed veel magasid, seadsin mikrofoni üles Päinurmeparki et püüda kinni metsvindi laul pargi taustal. Tulemuseks oli helipilt, mis natukene enam kui lihtsalt metsvindi laul. Peale solisti jäi lindile värvikas helipilt inimelamuist ümbritsetud pargist. Päinurmepark just niisugune ongi. Meeleolult ja hällivärvidelt hommitmis hommik. Niisamuti alustab päevaga linn, mis sest, et teistsuguste helidega. Õhtul, kui linn süütab tuled ja inimesed enam kuhugi ei tõtta, muutuvad meeleolude värvid, Nad pole siis enam töised. Linnamaastik jääb rahulikuks ka loodusmaastik linnast kaugel jääb siis rahulikuks. Metsamaastik jäädvustatud kõrvemaa. Käesoleva aasta 13. mail kell pool 10 õhtul.
