Kaheksanda juuni õhtul kell veerand 12 jõudsin puisest pärast viis tundi kestnud aerutamist Matsalu siselahe roostikude piirile. Järgnev nädal siselahel juhtudel kujunes selle aasta kõige viljakamaks töönädalaks. Püsisid vaikse tööd ja ka üldiselt head ilmad. Sellest ajast, kui suleti juurdepääs Matsalu looduskaitsealavetele, ei eksita sealset meeldivat vaikust ka paadimootorite üürgamine. Nõnda aerutasin mööda jõekanaleid, uitasin luhtudele, püüdsin linnuhääli. Matsalu siselahe helipilt on värvikas ja väga iseloomulik. Seda ei saa ära segada ühegi teise paigaga. Iseäranis kehtib see rooväljade ja nende alade kohta kus roostik niiskeks põõsastunud lohakas üle läheb. Ma mõtlen muidugi kevadist helifooni. Kuulake Roo välja hääli Kasari jõe ja kloostri ranna vahel niinimetatud kloostri meres. Kell veerand kolm öösi vastu kolmeteistkümnendat juunit. Matsalu siselahe roostikude helipildi põhitooniks on paljude kõrkeroo lindude laul. Kõrkeroo linde laulab seal lausa ja igal sammul. Matsalu mehed räägivad, et seal olevat esindatud kolm dialekti. Kõnelemata sellest, et iga kõrki roolind laulab ainuüksi temale omast laulu. Sain jõge mööda edasi-tagasi aerutades tuttavaks paljude indiviidide ka. Nii et võisin lõpuks lindude laulu järgi kinnisilmi ära öelda kus ma asun. Aga nende kõikide lindistamine nõudnuks liiga palju aega ja energiat. Tõin kaasa vaid mõned laulu näiteid. Neist üks kõlab nõnda. Siis teine väga tavaline hääl, iseäranis öösi Matsalu siselahe roostikudes. Täpik huvik. Ta on lindistatud 12. juuni hommikul kell pool kaheksa. Täpik huik on harilik lind ja ta valju häält on hõlpus lindistada. Matsalu roostikest elab ka niisuguseid linde, kelle häält hoopis raskem on magnetlindile püüda. Üks neid on roo Ruik, keda ennemalt Rookanaks kutsuti. Ta häälitsusi kuulsin tänavu ühelainsal korral Kasari jõe ääres roostikus. Seal ööl vastu üheksandat juunit kell pool kolm. Müstiline ja pisut õudne hääl mille pärast kohapeal linduga Roovaimuks on nimetatud. Ei oska õieti arvata, kui kaugel seisis salapärane häälitseja mikrofonist. Olgu siinkohal öeldud, et selle häälitsuse originaallindistusi Nõukogude liidus nii palju kui teada, rohkem ei ole. Nüüd veel kaks Matsalu siselahe-roolindu kes peale selle, et on ka head laululinnud, kujutavad endast laulu poolest mõnes mõttes teineteise vastandeid. Tiigi-roolennu lindistasin pajuoksa külge köidetud paadist suitsu jõe kanali suudmes 11. juunil kell viis hommikul. Aga rästas-roolind laulis oma valjut väga iseloomulik Kosoolot väikeses roostiku tutis saarnaki laiul 1977. aasta 26. juuni hommikul kell pool neli. Paremaid tingimusi, kui tookord saab ühe laulu lennu lindistamiseks vaevalt olla. Samas pilliroo tutis ööbisid ka mõned kuldnokad. Te märkate, kui seda laulu kuulata. Et sellel helipildil puudub Matsalu roovälja teise loomulik taust. Eesti loodus avaldas sel aastal sõnumi uuest linnuliigist Eestis. Matsalu lahe roostikus tehti kindlaks Rooritsik linnu esinemine. See lind on meile sisserännanud lõuna poolt. Kuulsin paljude Rooritsik lindude laulu roostikes ent nad laulsid pilliroodžunglis, mis nende lauluaja alguseks jõuavad kastest sedavõrd märjaks saada. Et seal võte valmis. Magnetofoniga kuidagimoodi liikuda ei saa. 22. juuni õhtul õnnestus ühele lauljale siiski võte kaugusesse pääseda. Ja pisut enne südaööd teha lindistus, mis teadaolevalt on samuti ainus originaallindistus Rooritsik linnulaulust nõukogude liidus. Siin ta on. Ja viimase roostikude laulikuna tahaks täna teile kuulata anda rootsiitsitaja laulu. Ta natukene varblase moodi lind ja kannab sellepärast ka roovarblase nime. Tavaline igal pool, kus pisutki pilliroogu. Matsalu looduskaitsealal elutseb rootsiitsitajaid palju. Aga sealses helipildis ei pääse nende vaikne ja kõhklev laul nõnda mõjule kui rästas-roolinnu või kõrk ja rool linnu temperamentne musitseerimine. Roovarblase laulust kogunes mitmeid näiteid, siin üks neist. Tagaplaanil kuulda hüübi möirgamist ning kõrki rool, linnu ja aed-põõsalinnulaulu. Lindistus on tehtud 12. juunil kell veerand 10.
