Juba 1885. aastal hakati ehitama kuremäe tippu Illuka luteri kirikut,  aga venestuspoliitika tõttu jäi see ettevõtmine pooleli  ja kuremäele tuli hoopis nunnaklooster. Illuka luterlased said oma pühakoja alles 1930. aastal. Hoone ehitati mäenõlvale Raudi kalmistu lähedal. Kiriku pühitsemisest kujunes suur sündmus kuhu tuli kokku  paar 1000 inimest üle Virumaa. Teine väga oluline sündmus toimus viis aastat tagasi. Me võime siis seda nimetada ka selle pühakoja uuesti sünniks. Muutus, mis toimus? Renoveerimise käigus on väga-väga suur. See oli väga suur töö ja selle rahastas sajaprotsendiliselt  tol ajal veel eksisteerinud Illuka vald. Kapitaalremont läks maksma 200000 eurot. Ida-Virumaa ainus puidust luteri kirik sai renoveerimise  käigus ka kolm vitraažakent. Varem siin ei olnud isegi aknaid ja altari seinas oli. Väike maal. Kristus risti kandmas remondi käigus sai sisse raiutud kolm  akent ja need vitraažid on tellitud Peterburist. Vitraažikunstnik Petipenko. Et miks just Peterburis, meil Eestis ka vitraaži tegijaid ju  küll siin võibolla on üks niisugune põhjus,  et, et kuna Illuka kirik on üsna lähedal kuremaa kloostrile  siis on seda ortodoksi hümmu natuke tunda. Ja siin oli kohe Spetsiaalselt selline selline mõte ja soov,  et, et võib-olla nüüd vitraažid kajastas id  ka natuke sellist õigeusu kiriku lähenemist. Ja sellepärast sai valitud ka. Kunstnik Peterburist. Need vitraažid siis kajastavad kolme olulist. Hetke lunastusloost Jeesuse sündi. Tema ristilöömist ja, ja siis juba üles tõusnud Jeesus kui  Pantokratos ehk siis valitseja kuningas. Vitraažaknad heledad värvitoonid ja kaarlagi muudavad  väheldase kiriku avaraks ja helgeks.
