No tere, hea vaataja on neljas advent ja kohe on jõulud käes  ja ma luban teile, et meie ei räägi täna ei muredest  ega numbritest, vaid veedame järgmise tunni koos teiega  jõulumeeleolus siin vabaõhumuuseumi sakste kambris,  kolu kõrtsus ja räägime seal jõuludest. Tuletame meelde natuke lapsepõlve ja kuulame  ka muusikat. Aga mis ma siin ikka pikalt lobisen, tuleb lauda katma minna,  sest kohe-kohe on ka külalised kohal. No mis nii viga, Liia on kõik suurema töö ära teinud,  juba laud on peaaegu et kaetud juba, et ütle Liia,  mis need traditsioonilised jõulutoidud on,  mis peaksid nagu eestlasel laua peal olema,  jõulu ajal? No minu meelest kartul kindlasti, siin on väga vahvalt  ka porgandid ja kaalikad ahjus tehtud siis kindlasti seapraad,  verivorstid, pohlamoos, kõrvits, hapukapsas  ja tegelikult minu meelest on ka eestlastel kas jõulupart  või hani või see on ka minu arust, arvad,  et kas see pole mitte hiljem tulnud, no natuke hiljem mõtlen  praegu klassikalised, tegelikult see on klassikaline  ka selline jõululind, et ja see leib, et see tundub Ei oma küpsetatud eriti tore, kui on, kuule,  aga kas sa seda tead, et vaata, seal on,  vorstid on ühed on nagu tumedamad ja teised on heledamad  verivorstid ja teised on tanguvorstid, et,  et ilma vereta siis, aga ka selline tang on ikka  klassikaline ja väga maitsev, ma arvan ka mul endal küll suu  jookseb vett nii. Tänapäeval on need kombed muutunud, et, et minu jaoks on  muidugi ka see kapsas hästi oluline, minu jaoks on see  ka ja see jõulukapsas just ja mulle meeldib jälle natuke tänapäevaselt,  et seda tehakse küll õllega, küll tehakse Eesti õunaveiniga  küll vahuveiniga, et seal on nii palju variante. Minu arust see on nii tore, teeb põnevaks,  et kapsaretsepte liigub küll väga vahvaid. Kuule, aga sina oled toonud kaasa siia ühe toreda vaagnatäie midagi,  mis see on? No mina küpsetasin kartulivormi, siin on küüslauku,  vahukoort, juustu soola-pipart, tegelikult väga lihtsad ained. Et ongi kartulid ära viilutatud, segatud  siis selle soola, pipra ja küüslauguga, see küüslauk on minu  arust hea ja, ja lõhnab ülihästi, kui ta ahjus on parajasti,  aga kellele ei meeldi, jätku välja ja siis valada vahu  korraga üle ja, ja riivjuustuga ja nii ta küpseb  ja ta on nii hea, aga tund on ahjus, et aega peab arvestama. Ja see sobib süüa siis ükskõik millega siin ükskõik  millega kõrvale ja kui on praadi ja sea peale jälle pange  sinna ruutude vahel kas sinepit või, või,  või mida keegi soovib või soolapipra ka kindlasti ära maitsestada,  aga see sinep teeb ka nii. No võtsin oma julguse kokku ja sellise suure kunstniku  kõrval nagu sina oled, ma tegelikult tegin  ka ühe koogi. Ja selle nimi on murtud südamete kookia,  ma väga kardan, et kui me selle lahti lõikame,  siis mu süda on murdunud, sest see kindlasti ei ole  nii hea, kui ma kunagi selle tegin, et siis tundus küll,  et on väga hea, aga ta on hästi lihtne, siin on nisujahu,  siin on kakaopulbrit vastavalt siis kogustele,  siis on sulavõid. Või teeb kõik heaks ja kohupiima. Ja siin on 150 250 grammi kohupiima on selle massi sees  ja kaks muna ka. Ja, ja siis maitse. Ja jah, ta ei, päris üldse ei olegi siin tegelikult  vaniljeaga võib panna kaneeli ja võib panna natuke nelki  ka sekka, et siis on nagu selline jõulumaitseline  ja niisugune tund aega ahjus, et samamoodi,  et aga ta näeb laua peal nägus, kui laua ehtena välja. No ma südamest loodan, et ma ei pea häbi pärast  ja ma arvan, et meie südamed on murtud, kui me sööme sinu kooki,  nii et väga tore nimi on sel koogil ja murtud südamete kook. Mis sa arvad, kus kohast on need kombed tulnud,  et, et, et see meie jaoks, see jõuluaeg on kuidagi nagu särav,  värviline, meil on punased küünlad, punased linad,  meil on korralikult toitu mitu laua peal,  et väga põnev oleks, seda teada oleks, ma tahaks isegi teada. No vot, aga ma lähen uurin, kust need kombed tulnud on. Teadja naine Heinike Sooväli tõime poodi hoopis. Me siin. Poes oleme sellel jõuludeks pista. No aga kust neid jõulukingitusi siis ikka muidu saab,  kui mitte poest, et meil on siin küll külapood,  meil ei ole mingisugune uhke ostukeskus tegelikult osteti  ikkagi vanasti ka külapoest jõulukingitusi,  et näete, meil on siin aastal 1930 või noh,  kolmekümnendatel tegelikult ütleme nii. Niisugune šokolaad, magus onu, et tänapäeval võib-olla keegi  magus onušokolaadi enam lapsele ei tahaks osta,  sest see kõlab võib-olla natuke kahtlaselt,  aga vanasti magus onu šokolaad nägi niisugune välja  ja kui arvatakse, et päkapikud on mingisugune selline väga  uus nähtus, siis näete, siin on juba olemas päkapikud,  aga mitte punased, kõik on sini ja et neid oli igast  erinevat värvi, aga, aga tõepoolest ikkagi 1900  kahekümnendatel aastatel jõudis selline kingituste tegemine  ikka juba ka Eesti, ütleme küladesse siis hakatigi külapoest  ostma ka kingitusi, aga ta jõudis ikka päris päris päris  kaugelt meile ja päris kaua ta tegelikult tuli,  et see on ikkagi tulnud Saksamaalt see jõu,  need ilusad jõulukombed, et näiteks Saksamaal 1816. aastal,  kui Hoffman kirjutas või kui see välja anti pähklipure  ja hiirekuningas, vot siis seal on kirjeldatud just sellist  hästi-hästi uhket jõulu, kus on toas selline suur suur  jõulupuu ja põlevad küünlad on küljes hästi rikkalikult,  igasugused ehted on seal küljes, et vot siis sealt  tegelikult ongi see kujutelm ikkagi, et kui eestlased  hakkasid seda ka lugema, eestlased lugesid seda küll hilja,  aga ikkagi Saksamaalt on see jõul meile tulnud,  et kõigepealt jõulupuu näiteks Saksamaal jõulupuud  mainitakse premenis 1570. aastal ja siis tasapisi tuli ta meile,  et Eestis alguses eestlased seda jõulupuud nagu natuke  kartsid ja riputasid hoopis lakke, et arvasid,  et ta jääb ju muidu ette ja siis aga tasapisi hakati teda  siis panema põrandale, et, et Eesti küladesse jõudis  mõisnike kaudu tegelikult, kes olid ka ju sakslased  ja kelle kodus hakati juba tähistama jõule  ja kes siis hakkasid tegema selliseid avalikke jõulupuid,  kus siis anti lastele vaesematele orgudele näiteks anti  kingitusi ja, ja siis sellise sellistes külapoodides nagu see,  et siin tegelikult tegeleti ka heategevusega,  kogutigi puudust kannatavatele peredele igasuguseid annetusi ja,  ja siis jõukamad inimesed said näiteks ise osta ikkagi sid kingitusi,  et siin on see valik väga, väga suur, et võis osta magusat  midagi lastele. Siit võis osta ilusaid, juba valmis jõuluehteid,  et vanasti ju eestlane tegi ise kas siis õlgedest  või puust või millestki. Tegelikult 1900 kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel  ilmusid siis ikkagi juba sellised ilusad jõuluehted,  et siis hakati rääkima, et jõulupuu peab olema võimalikult värviline,  võimalikult rikkalike kaunistustega, et enne seda ta oli  pigem selline askeetlik ja seal olid pigem nagu õunad ja,  ja pähklid ja sellised maiustused, aga vot  siis hakkasid ilmuma sellist vabriku, kus tehtud sellised  uhked jõuluehted ja olidki tavaliselt selliste kuldsete  paelakestega ja koerad või siis näiteks mingid sellised  ilusad kerad näiteks kus on kuuseoksad peal,  nii et, et nad pidi olema selline ilus ja värviline  ja külluslik. Ja, ja peale selle siis hakati massiliselt saatma  ka jõulukaarte, et tegelikult see komme ei ole nüüd pärit Saksamaalt,  see on pärit Inglismaalt, aga on teada, et juba 1860. aastal  oli Saksamaal siis trükikoda, mis siis tohutul hulgal  trükkis jõulukaarte ja neid tuli siis saata sugulastele neid  rõõmsaid jõulupühi, sellised ilusad toredad pildikesed siin,  nii tore, siin on kaks sõna jõulupühi ja jõulupühi täpselt,  et siis tihtipeale on selle vee asemel kaksis vee  ja nii nagu vanasti kirjutati, aga, aga väga sellised kenad  kaardikesed igatahes et meilt saab siit need  ka osta ja siis tänapäeval saata ja tõesti,  siin on kõik kõikidele midagi Näiteks ema ilmselt unistas kääridest väga peened,  ilusad käärid kinkimiseks näiteks siis isale võis kinkida,  noh, siin müüakse rauasaage, mida, mida iganes müüakse. Et vanasti tehti kõiki selliseid asju kodus,  aga kui ikkagi tekkisid küladesse ka juba poed seal  kahekümnendatel aastatel, et siis inimeste elu läks palju kergemaks,  et neid asju sai juba poest osta ja jõuludeks ikkagi  inimesed tegelikult tahtsid väga endale ilusaid uusi riideid  selga panna, nii et siit poest saab osta  ka siis kangaid, siinsamas poes töötas ka rätsep  ja see rätsep võis siis õmmelda ilusad rõivad selga. Jõuludeks. Ehk siis see kõik see, mis on nagu särav  ja värviline, hiilgav, see kõik on tulnud tegelikult saksa. Ja tegelikult on ikkagi ja me oleme ju elanud väga väga-väga  pikalt saksa kultuuriruumis, et eestlane küll alguses ei  tahtnud seda, mis Saksamaalt tuli väga vastu võtta,  et väga kaua ikkagi sõditi tõesti selle kuuse vastu,  siis esialgu ei käinud eestlastele üldse mitte jõuluvana,  vaid käis jõulusokk ja siis hiljem alles seal linnades küll  varem ütleme 19 sajandi lõpus, aga alles 20. sajandi alguses,  siis hakkas käima see jõuluvana paljudes maakohtades,  isegi 20 sajandi keskel ja siis alguses nimetati teda  jõuluvana meheks või näiteks jõuluonuks ja  siis ta hakkas ka tasapisi tooma juba kingitusi,  aga alguses toodi selliseid vajalikke asju,  aga vot just siis ikkagi kolmekümnendatel aastatel  siis hakkas linnas juba kindlasti tooma selliseid ikkagi  ilusaid asju, mitte ainult tarbeesemeid,  aga ka selliseid ilusamaid asju. No vot kui vahva seltskond on mul siia laua taha tulnud meie  armas kokk, Liia virkus endine telemees,  kirjamees, kokk ja mida kõike veel. Kalamees Vladislav Korset endine. Ja muuseumi esindajana on kohal Einike Sooväli,  kes kõiki asju siin majas vist teab ja teeb. Ja ma tegelikult olen nii püsimatu loomusega,  et mulle tõesti meeldib kohe kõike teha,  meeldib sauna kütta ja meeldib marti joosta  ja meeldib haput rokka keeta ja mida iganes vaja teha on,  ma proovin hea meelega kõike. Ja muidugi kirss tordi peal on meie vabariigi pillimees  tulevase rahvakunstipeo üldjuht, Juhan Uppin,  oma tepo lõõtsaga on kohal. Tervist, ma olen palunud teil kõikidel kaasa võtta üks foto minevikust,  noh, põhimõtteliselt lapsepõlvest ja veel parem,  kui see on ikkagi seotud nääride või jõuludega,  kuidas kellegi ajasse mahub täpselt, ja ma ise alustan,  et minul on siin foto, mis on tehtud 1951. aastal  ja selle pildi peale on meie enda tänava  siis praeguse Kristiine keskuse vastas oleva Elike paluka  tänava lapsed terve maja lapsed, kes me kõik sõpruskonna  olime ühe jõulupeal, mina olen siin koos oma õega,  meil on ühesugused vestid, ema pani alati meid ühtemoodi  riidesse ja teised maja lapsed siin. Ma isegi ei mäleta, et kas see oli, oli meie toas,  ma kardan, et meil nii uhked jõulupuud ei olnud,  meil oli väga tagasihoidlik ja, ja aknad pandi ju kinni. Pimedas 51 ei tohtinud jõuludes unistadagi. Aga mulle meenub ennekõike nendest jõuludest see,  et, et see lõhn, see, mis köögist tuli, mida ema tegi,  need et jõulukapsad ja ema tegi suurepäraselt  porgandipirukat ja magustoiduks oli minu meelest alati meil  mingi niisugune kissellilaadne asi, et ei olnud niisuguseid  toredaid küpsised küpsetisi, nagu meil praegu siin on,  nii et need suhteliselt tagasihoidlikud jõulud aga,  aga erilise lõhnaga, see on minu lapsepõlv. Kuidas sul liia oli? Mina vaatan praegu siin oma pilti ja, ja istun suure kuuse all,  et mina mäletan just, et meil oli alati suur kuusk,  et mu vanem vend tõi selle alati oma sõbraga metsast. Ja siis me ehtisime koos, ma mäletan. Ja jõulutoitudest meil oli selline puuküttega pliit nagu  vist vanasti praktiliselt kõigil. Et siis ema pani alati seapraeahju ja kõrvale ahjukartulid  ja siis vahel oli ka porgandit ja sellist,  et just need ahjus krõbedat puuküttega ahjus minu arust  suurepärased kindlasti ka kapsast ja meil oli jõulukringel. Minu ema oli selline suur pärmitaimetegija,  et muidu ta tegi sellist nagu nagu pidusaia  või alati sellist rosinaga ja sukaadiga saia. Aga jõuluaeg oli selline kringel ja kindlasti ta tegi ise sukaati,  et isetehtud Helini sokaaditüki ja rosinaid uputas  ka korralikult. Sellised olid meie milliseid emotsioone või tunded  või mõtted, sinu pilt tekitab Vladislav. Ikka kurvad, ikka kurvad, eks ole, see pilt on  siis kusagil 55 või 56, lasteaias oleme näärid,  muidugi, ei mingeid jõulusid, ma ei teadnudki jõuludest midagi. Ma olin teisest kultuuriruumist Siberist ja,  ja mu vanemad olid seal juba kasvanud ja jõulud olid juba  nii kaua tabu olnud ja me elas emaga nii väikeses toas,  et sinna poleks mingi kuusk mahtunudki ja mahtuma. Meil polnud näärikuuske ka kodus seetõttu,  et aga no muidugi, ega siin lasteaias oli tore,  eks ole teistega tantsu lüüa päkapikk või  kes ma olen siin kõige keskmine selline. Ja, ja, ja, ja kommi sai ja, ja mingi ärevus oli ja,  ja ikka need, need elamused on olemas hiljem koolis  ka veel mingil ajal, kuni ma kuni ma sügavalt pettusin  närivananduses täiega, eks ole, sellest on omaette lugu. Ma vaatan, kui ma raatsin, siis ma hiljem jutustan. Aga enika, minu pilt on tehtud aastal 1984,  et siis olin mina nelja aastane, mina olen selline väike,  natuke sassis peaga, selline nukitsamehe moodi väike tüdruk. Ja siin on kõik meie pere lapsed, minu vanem vend,  minu vanem õde, minu noorem vend ja mina  ja mina uskusin hästi-hästi kaua jõuluvana  ja jõulud. Me jaanipäevast alates hakkasime kangesti jõule  ootama ja tuli välja, et osad minu lasteaiakaaslaste st  või klassikaaslastest näiteks jõulu üldse pidanudki,  nemad pidasid ainult seda aasta lõppu, ehk  siis nääre. Seda me pidasime ka, aga siis me läksime külla vanaemale. Aga jõulud oli ikka see kõige-kõige oodatum päev,  just see 24. detsember. Ja kuna siis 84. aastal see ei olnud üldse mitte vaba päev  ja ema isa olid tööl sel päeval, siis ema-isa jagasid alati  meile igasugused juhtnöörid kätte, mis me peame valmis tegema,  et õhtul siis rahulikult perega istuda ja tuli kuusk tuua  tuppa ja siis meie ma mäletan õega koorisime kartuleid,  mina olin nelja-aastane, õde oli vanem, et koorisime  kartulid valmis ja, ja siis juba seal liha panime marinaadi,  et kõik ilusasti ikkagi oleks korras, selleks ajaks,  kui ema-isa tulevad ja et oleks seda rahulikku aega rohkem. Ja jõuluvana käis ilmtingimata ka 24. detsembril,  et siin on mu vanem vend, on saanud endale fotoaparaadi  ja ma ei mäleta, mis mina 84. aastal sain,  aga selle pildiga tuleb mul alati meelde see,  et kaks aastat hiljem me käisime mu tädi juures Pärnus jõule  pidamas ja siis jõuluvana tõi mulle kogemata ühe kinga. Et siis ma natuke hakkasin kahtlema selles,  et äkki jõuluvana ei ole olemas, sest ema ütles,  et kui koju lähme, siis ilmselt ta toob selle kinga sulle järgi,  et õde sai kaks kinga ja käis mööda tuba,  nende kingadega näitas, et tal on kaks, mina sain kogemata  ainult ühe. No Juhan, sinul on ainsana seal nagu värviline pilt,  et sa oled nagu nagu kõige noorem meist siis juba värvilisi fotosid. Enne sai arutatud, et üsna meeldiv on vahepeal sattuda seltskonda,  kus ongi võimalus kõige noorem. Al. Aga jah, eks eks see värvifoto mind reedab,  et, et noh, minagi mäletan. Jõule ikkagi kui ikka noh, aasta ikka oodatumat aega ja,  ja, ja kõige pühalikumat ja sellist Kodus olemise aega. Siin on üks pilt, mitte küll jõuluõhtust aastast 94,  aga teise jõulupõhja õhtust, mis on ka minu väikse õe  sünnipäev alati olnud, nii et meie peres on alati jõulud  nagu pikem pühade pidude rivi olnud, aga see,  see pilt kuidagi tuletab mullegi meelde kogu  selle ootusärevuse, mis jõululaupäeval juba tegelikult ju algas. Ma mäletan jah, isegi, võibolla 90 alguses ei olnud see ju. Vaba päev nagu nüüd, et ikka ikka pidi ootama vanemaid koju  ja et, et teised asjad veel ära korraldatud,  nad jõuaks ja ja, ja sai aidatud ema emal sööki ette valmistada. Tuleb, tuleb meelde tänu sellele pildile mäletan,  õnneks mina tean, et kartulisalatit tehakse tegelikult ise  niimoodi hakkides ja et, et see on, on seda võimalik teha. Et, et ja, ja siin siin pildi peal ongi,  on õe sünnipäeval tehtud veel vanaema on siin pildi peal,  kes, kes Lõuna-Eestist pärit ja mul kuidagi nende juurte,  mis mind ka selle pilli ja muusikaga seob on selleks minu  nii-öelda üheks juurikaks ja. Aga kas sinu kodus juba siis tehti muusikat  ka või, või, või see on tulnud juurtega kaasa hiljemalt sinul? Sel ajal veel nagu väga ei tehtud. Noh, pillimängimist, et mina olin küll alustanud,  siis kandlemängu kandleõpinguid, aga ga ma ei mäleta,  et ma siis juba mängisin, võib-olla ikka loo  või loo või paar salmi asemel seda ma mäletan küll,  et mul on alati olnud kodus nii-öelda privileeg  või mugavus, et, et ei pea neid salme õppima enne,  et ma mängin pilli. Ja siis kõik on saanud selle, selle saate nagu kaasa laulda,  et see on meie peretraditsioon, siiani. Ahah, aga eestlased on ikkagi läbi aegade ikkagi ühistel,  on need siis jõulud, jaanipäevad või mis iganes peod ikkagi  laulnud koos. Jaa jaa, seda kindlasti juba. Sellest aastatuhandete tagusest ajast, mil pimedal ajal  lauldigi üheskoos taredes kui ka siis eelmise sajandi need  meie vanemate vanavanemate aegsed, mida me kõik ise mäletame  oma oma perepärimusest, et, et ikka ju räägitakse,  et lauldi, ei olnud, ei telekat, raadioid. No, ega mitte ainult selle pärast ka sõna on maagiline,  teda on käsitletud ajaloos ja laul samamoodi,  et siin on see mõõde asjadel juures, mida me enam ei oska  tähele panna ja. Ja räägiti jutte ja mängiti mänge. Kuule, aga, ega nüüd me sind siia niisama laua otsa istuma  ka pole palunud, sul on ju tegelikult ka sinu kõige armsam  pill kaasas ja sa millegipärast oled valinud üsna hilisema laulu,  mitte väga rahva laulu rahva. No tegelikult jah, kui mina mõtlen nüüd enda lapsepõlve  peale ja, ja sa niimoodi küsisid, et mängi neid lugusid,  mida, mida mina mäletan, et lauldud ja, ja,  ja valisingi need enda lemmikjõululaulud. See esimene läbi lume sahiseva See on minu lapsed, see on ju täpselt me kõigil see laul,  mida on ikka lauldud. Ei, see oli küll seda lauldi näärilauluna ka. Selle lauluga ikka laulsid tüdrukud koolilava peal küll  kirikut tin mainida. Just ongi huvitav lugu nende sõnadega, et,  et aastast 24 justkui ilmus esimest korda Juhan Aaviku  ja nüüd kellegi veel luulekogus ja siis järgmisel aastal 25  juba Aavik noh ühesõnaga seal seal oli märgitud viisi  autoriks Juhan Aavik ja siis sõnad Jt punkt Janson,  nagu ikka neid eesnimesid, ei öeldud siis kuskilt. Et äkki see oli Julius Janson ja siis kuskilt jälle teine infokild,  et äkki ta oli üldse lätlane, Juhan Aavik,  tõlkis need aga igatahes hiljem, jah, seda kirikut ei  tohtinud mainida, muutus see lepikuks ja et,  et seal need männikud ja lepikud ja kirikud on alati nagu  ringi mööda läinud. Võta pill kätte ja teeme ära. Tuletame meelde seal kodudes teleka ees,  teie ka seal, tuletage seda laulu meelde  ja laulge. Just. Läbilume saari, see sõidab, sa nik. Aisa kell till talla hüüli armsasti haisa kella. Hi armsasti peena jõulu ju ette saanud ga metsapuu,  seda ilu vaatab kõrgelt mõõdus jõulupuu. Seda ilu vaatab kõrgelt mõõdus jõulupuu. Sõida ruttu saanikene kojukiriku. Ääri lua üle kingu mööda männi Hanni. Luule king, ma anni. Koodus pannil säbisevad jõuluvorstid. Ootavad kingitused ootab jõulupuu. Kodus ootvad kingitused ootab jõuluu. Aga nüüd oleks tore teada, milline on jõuluootus seal heade  mõtete linnas Tartus. Tartu on jõuludeks väga hästi valmistunud heade mõtete  linnas on tänavu isegi Liuväli keset raekoja platsi. Aga üks õige jõulutunde looja on kindlasti jõulukuusk  ja siit Raekoja platsi kuuse alt läheme nüüd Eesti Rahva Muuseumisse,  et vaadata, milliste ehetega on läbi aegade kaunistatud meie  koduseid jõulupuid. Eesti Rahva muuseum ei ole küll kunagi korraldanud  jõuluehete kogumise aktsioone, aga hoidlast,  kuhu nüüd suundume, võib kuusekaunistusi leida ikka hea,  mitu sahtlitäita sest inimesed on soovinud neid annetada  või siis on ehted muuseumis jõudnud mõne muu kogumistöö käigus. Esimesed jõuluehted pärinevad sellest ajast,  kui me siinmail üldse hakkasime kuuske tuppa tooma  ehk siis 19. sajandi teisest poolest. Sellel ajal olid muidugi kõige tähtsamad sellised söödava ehted,  aga kuna mõisates nähti ka ka midagi muud,  siis talurahvas hakkas seda järgi tegema. Ja ühed sellised vanemad, mida ka muidugi mõisates kasutati,  olid siis Kreeka pähklid, et need olid meie inimestele ju  väga eksootilise kujuga ja on teada, et mõisapähkleid oli  isegi leht kullaga kaetud, aga talurahva on  siis sellise lihtsa pronksvärviga, et see on nüüd ühest  Raplamaalt ühest ühest kodust pärit ja ka on  siis 19. sajandil kasutatud kodus, aga siis  ka hiljem siis veel olnud kasutusel ja siis Jah, kuna see annetaja oli tema Vanaisa oli mõisavalitseja ja siis ilmselt  siis mõisa kaudu jõudis, jõudis ka nende koju  siis selliseid mõisa mõisaski, kasuta siis selliseid uhkeid klaas,  klaasehteid, et selliseid hakati meile siis juba 19.  siis sajandi sisse tooma, aga noh, palju neid nüüd  siis selle päris on ka alles ja palju siis eestlaste  kodudesse neid jõudis kahekümnendatel majanduskriisi ajal  hakati valmistama aga siis Mitmesuguseid siis selliseid küll vatist tehtud papeemašeest,  aga siis oli ka selliseid inimesi, kes selliseid ehteid tootsid. Siin on üks laps siis kiige peal, siis siin on mingi kasuka  sees väga ilusad, väga toredad jah ja, ja nad on hästi kerged,  et tegelikult ongi, et ta üldse ei vajuta seda kuuse oksa alla,  et selles suhtes väga mõnus, ma vaatan, et tähekene juba  vist kas siis kuuse otsa minema ja, ja see on nüüd ühest  Pärnu kodust ühed Pärnu arstid, Tomberg ja see on jah,  nende siis kuuseladvas olnud aastakümneid,  et nad peale sõda kolisid Tartusse ja võtsid oma  siis kõik kraami kaasa, sealhulgas siis kuuseehted,  nii et see olevat siis ka Tartu kodus siis kuuseladvas,  siin on üks selline aas, millega siis sinna kuuselatva  kinnitati ja, ja tema nende kodust pärinevad ehted  näitavadki siis selliseid uhkemaid siis sellise nii-öelda  kõrgema klassi perekonnas pärinevaid ehteid,  selliseid vedrupealinnukesed siis väike liblikas siin kuuse  otsa otsas. Aga kas oli ka mingisugune mood, näiteks kolmekümnendatel  mingid kujunditeingid kujud, mis läks? Hästi moes olid, tulid kolmekümnendatel just moodi  jääpurikad näiteks et need on siis olnud Valga kodus üks õpetajanna,  kes käis Saksamaal 30.-te lõpus ja siis tõi sealt kaasa  siis jääpurikaid. Et see on nüüd selline peenem, aga siis ka selliseid jääpurikaid,  mis tänapäevani on inimeste kodudes veel kuuse otsas näha,  et on siis ka kolmekümnendatel tulid nad just hästi moodi  ja siis ka sellised loomulikult see on ka nüüd sealt samast  Valga õpetaja Saksamaalt tõi kaasa kolmekümnendatel  siis selline väikene väikene klaasist kuulikene  ja oli selline huvitav. Et kolmekümnendatel ka siis jälle Saksamaalt toodi  siis ehteid, Eesti riigiametnikele kingiti jõuludeks  kuuseehteid jõuluehted ja, ja neid ame siin terve komplekt,  mis on pärit siis põllumajandusministeeriumi raamatupidaja  Tõnis Saarte kodust, siis tuli aeg, kus nende ehete kohta  hakati ütlema juba nääriehte ja tuppa, mis siin on ERMi,  ERMi kogus, siis nääriet. Nõukogude ehteid on meil mitmesuguseid. Kas nüüd. Igas kodus oli selline, kus oli siis viis nurkehte peal  ja kas tahtsid. Et kui isegi komplektis olid sa sunnitud ostma,  et müüdi ka ju täis täis sellise karpide sees,  et siin on üks selline lätlaste toodang,  siis aga hästi palju meedi Voroneži vabriku omad  ja see on ka näiteks Voroneži ehe ja aga  siis 70.-te tulid moodi sellised auguga sellised õõnsusega ehted,  et on tegelikult olnud küll, et siis käbid olid hästi moes  sellel ajal, et siis nagu siin on siis paprika  või pipar. Et selliseid seened. Aga nüüd jah, kui võrdleme nüüd seent, mis on siis? Tehtud 30.-te nüüd seenega, mis on siis hiljem,  siis on ikka ikka nagu see vahe on ajastu vahe. Ajastu vahe on olemas, jah. Jõulud on alati eriline aeg, aga tänavu tulevad need vist  hoopis ise moodi ja Eesti Rahva muuseum ootab teadagi  mälestusi selle kohta, kuidas me tähistasime jõulupühi  ja aastavahetust koroonaaja tingimustes. Kui mälestuste juurde peaks mahtuma ka mõni oma looga kuuseehe,  siis muidugi võetakse seegi siin majas tänuga vastu. No paistab, et Tartus on asjad tõesti ka väga jõulused,  aga meil siin jätkub jõuluhommik prillidoosiga  ja tegelikult on ju nii, et kui jõulud tulevad,  siis see kingituste tegemine, see on tohutu rahakotiröövel  meile ja, ja, ja üldse lastevanematele ja kõigile,  et räägime natuke sellest, kellel kuidas,  kellel lapsepõlves, kellel täna. Oh, mul on sealt nii palju mäletada, et koolist sai ju  kommipaki näärideks. Ja seal olid tihti sees veel mandariinid  või apelsinid, mida oli harva saada mädanema. Ei, ei. Ei ei sellel ajal ei olnud aega neil mädanema. Suhted kommides olid siis veel hoopis teised,  et kuidagi, aga seoses kingitustega on mul üks kurb lugu ka. See on jõulu jutt peabki kurb olema. Õige jõulujutt on ka parajalt traagiline. Teises klassis õpetaja ütles margid kaasa,  ümbrikud kaasa. Kirjutame kirja närivanale, mis kinki keegi tahab? Ega ma enam ei uskunud, näärivanasid õieti,  aga mõtlesin ju siis mingi organisatsioon on,  et ministeeriumist või kusagilt siis tehakse kingitusi. Panin ka kõik kirja, jalgrattad ja sead ja  mis kõik ja ja õpetaja kätte andsin ja kaks  või kolm päeva hiljem vaatan koju, tuleb kiri minu ema nimele. Aga ma tundsin ümbriku ära, sellel oli selline murtud nurk. Ja ma tegin seda pattu, et ma võtsin selle kirja lahti,  ehkki ma teadsin, ma ei tohi emale tulnud kirja avada. Muidugi oli seal minu kiri sees ja ega ma olin ikka väga kurb. Ma seda kirja emale üle ei andnud, sest ma teadsin,  et ema läheb ka väga kurvaks, sest seda raha tal ei ole. Ja no mõtet mulle neid kinke osta ja see ongi  siis ja pärast seda pärast seda ei ole ma enam ükski päev  uskunud jõulu ega näärivanasid kuidagi ja  ja sealt sai alguse minu protestivaim, kehtiva moraali,  ühiskondliku korra ja kõige muu vastu. Trauma, ja kuidas sinul, ia jõuluvana käis  ka või, või nääri vana minu lapsepõlves ei käinud,  me pidasime jõule, jõuluvana ei käinud, aga kingitused tuid  kuuse all. Aga ma mäletan oma lastega oli nii,  et meil ikka käis alati jõuluvana, aga ma mäletan,  et see kingituste pakkimine oli nagu selles suhtes väga noh,  väga väga-väga raske, sest et lapsed ei tohtinud  selle paberi krabistamist kuulda, et alati sai kuskile tuppa  nad kokku otsitud ja siis öö läbi pakitud,  et minu meelest see oli nagu, nagu nagu jäi mulle meelde. No minul endal on küll nii olnud, et minu lapsepõlves meil väga. Ma ei mäleta, et meil oleks väga jõuluvana käinud,  et ma ei ole ka eriti jõukas keskkonnas kasvanud,  et ema tegi meile sarnaseid riideid või kingiti raamatud,  nii et, et see oli nagu see aga siis oma lastele,  selle võrra oleme me püüdnud kõik teha selle parema,  et ma, ma pean tunnistama tõesti, et Eesti vingemad  näitlejad on käinud meie kodus minu lastele tegemas  jõulumees ja ja, ja just see meenub see ükskord,  kui kui jõuluvana ei saanud tulla ja siis ta helistas,  sest ta oli väga arne üks küla häälega. Aga hulluks saab jah see, et see, see kinkide hulk,  mis siis need, need vaesed lapsed, nad lähevad segaseks  sellel samal õhtul seal nad ei söö, nad ei joo,  nad on nende asjade keskel ja kõiki, neid ei ole üldse vajagi,  eks ole. On ju nii. Vanasti kingiti jah ikkagi selliseid vajalikumaid asju,  et, et kui mina olin üheksakümnendatel, olin selline. 80, ma olen sündinud 90., ma olin 10 aastane,  et siis ma mäletan, poes ei olnud kommi saada üldse seal 91.  oli eriti raske, aga minu onu töötas õnneks Kalevi kommivabrikus,  onu Indrek ja siis me teadsime, et vähemalt suure kotitäie  komme me jõuludeks alati saame ja seal oli alati üks  martsipani kuju sees, mida me siis vaikselt hakkasime  niimoodi õe martsipani, ise me sõime vennaga enda omad kohe ära,  aga siis hakkasime niimoodi selja tagant vaikselt neid viile lõikama,  et õde nägi, et martsipan seisab ilusasti püsti,  aga tegelikult oli see juba kas seest ära söödud  või tagant ära söödud, et õde oli selline hästi hoidlik  ja siis mandariini ta peitis alati kappi ära ka,  et ma nende ligi ei saaks ja siis need läksid tavaliselt  seal mädanema. Minule näiteks meeldib väga kingitused ja mulle tohutult meeldi,  ulle meeldib saada, muide. Mulle meeldib saada ka, aga mulle õudselt meeldib mõelda,  et mida keegi võiks tahta, et ma näen nagu hästi palju vaeva sellega,  et mõelda, mis kellelegi võiks meeldida. Tõesti meeldib, et ma hakkan varakult juba mõtlema  ja mulle tõesti meeldib käia, vaadata poodides,  mida, mida keegi võiks tahta ja jõuluvana on,  on minu lapsepõlves kogu minu teadliku elu ikkagi alati  käinud ja minu lapsel käib ka jõuluvana,  tavaliselt on siis onu Jaanus, kes peab parasjagu välja minema,  kuskile, siis tuleb see jõuluvana ja ja,  ja toob selle kingituse, aga, aga, aga ikkagi,  kui olid asutuse nääripeod, kui ma laps olin,  siis tihti oli niimoodi, et mu ema-isa töötasid metskonnas,  isa oli metsaülem, siis tuli mõni metskonna töötaja metsnik  või keegi, kellel oli, ükskord ma mäletan matšalka,  millega, et pestakse ennast, ta ei ole abet kuskilt saanud,  sest et kostüüm ei müüdud müüdud niimoodi,  nagu praegu lähed ja ostad valmis kostüümi endale poest. Aga see ei olnud kostüüm, mis ta oli ise kuidagi  selle kokku klopsinud, siis ta panigi selle matšalka endale  siia niisuguse tumepruunimatšalka endale habemeks  ja see tegi väga naljakas välja. Ja siis ükskord tuli, minu vanavanaema oli jõuluvana,  ta pani hommikumantli selga siuke minu väike vanavanaema,  nii et kõik tegid vanasti jõuluvana või näärivana,  et see tore, mis sinul on? Ma mäletan, et meil ikka kuuse all kingid olid. Kommidest oli juba see aeg, meil meil olid. Perekonna tuttavad ja minu ja mu ristivanemad Soomes,  nii et oli alati ka niisugust huvitavamaid komme sealt nagu  kuidagi kuidagi meenub. Kinkide tegemine. Mul mulle meeldib kingitusi teha, see, see nagu näitabki  seda ju ikkagi seda hoolimist nende pühade ajal. Aga, aga, ja. Tüütas see poes käimine ära ja, ja sellel ajal on ikkagi  või noh, nüüdsel ajal see, et, et ja raske leida seda  vajalikku asja, kõik ei taha niisama osta,  et, et juba ma arvan, üle üle viie aasta pea 10 ma arvan,  et oleme, oleme teinud annetuse minu perega ja,  ja siis mingit midagi sümboolset sellest,  et oleks kingituse saaks salmi lugeda või laulu laulda  siis kuuse all. Aga raamatuid saab ju alati kinkida, rahavõtet on alati vaja. Kingitustega on kord nii, et noh, et ega neid ju niisama  paljalt poest võetuna ju ei too, neid tuleb  ka kuidagi pakkida ja ilusaks teha, nii-öelda söödavaks teha. Ja, ja siiani me oleme jah, ikka püüdnud teha  selle läikpaberiga, mis krabiseb ja mis katki läheb murdmisel,  aga meil on üks inimene, kes annab niisuguseid nutikaid  mõtteid teid, kuidas võiks hoopis teistmoodi sel aastal  kingitusi pakkida? Meil on siin Kadrin, kes on valmis pannud terve hulga  toredaid ideid, et kuidas siis taaskasutuslikult tegelikult  kinke pakkida, ütleme antud juhul jõuluks uueks aastaks just  sest et tegelikult praegu ongi hakata nagu paras aeg mõtlema sellele,  et milliseid pakendeid mitte ära visata,  et võib-olla nendest saab midagi teha. Ja natuke neid juba nagu koguda, siis võib-olla koguda  ka seda materjali, millega seda siis kaunistada. Ja tegelikult kõige parem on vaadata kodus lihtsalt ringi  natuke kappides, tuhlata, nagu meie siin oleme vanu kangaid  leidnud laste joonistusi, mida meil on nagu paljudel kodudes  olemas ajalehti, et tegelikult siis ära kasutada just nagu  neid ja mitte osta siis uut pakkematerjali just,  miks mitte jah, tõesti ajalehte panna näiteks raamat ajaleht  jääb ju alati üle või siis võib olla ka jõupaber,  mis on niisugune kena pruun ja siis seda kaunistada siin  antud juhul on seda lõnga ga tehtud ja tutikene  ka küll ja teise poole vaata, kui sul on lõnga ga niimoodi,  vaata siis saad ise just kaardi ka siia nagu vahele niimoodi panna,  on ju kohe kaks. Või siis teine variant, raamat on ju kõige parem kingitus on  siin hoopis tükkis, et mis sa siin oled toimetanud? No siin ma leidsin ühe sellise salli, millega ma enam ei käi,  või kui sul on näiteks sall mida sa tahad  ka kinkida ja siis sinna salli juurde, äkki mõni raamat ka,  et siis sa kasutadki ühte kingitust teise kingituse  pakkimiseks väga nutikas, väga nutikas, aga mulle meeldib  hästi see, et näiteks et meesterahvas, nemad ei viitsi  midagi kunagi väga pakkida, eks ole. Võtab keldrist vabanenud moosipurgi, tegid ise seebid  ja ise tegi seebi või siis antud juhul on siin võib-olla  mõni ehtekene seda nii-öelda, kuidas nimetatakse seda põhku,  seda põhku juurde panna. Ja kui te leiate veel sellise toreda niisuguse kangatükikese,  mis siia peale sobib just kummiga ja pärast paelaken ümber  ja silt ka, kellele see on ja palju õnne. Alati jääb üle mingisuguseid kinkekarpe,  eks ole, et sul on keegi midagi, on see tööl  või kus iganes midagi kingitud, siin on ära kasutatud jälle see,  et sedasama õlge siia pandud ja seebikene ise võid  selle karbi veel ju kaunimaks teha, ära kasutada,  selle, teisel juhul on siin siidipaberid pandud jälle seep  ka ühest vana ja või on mõni märgikene või rinnaehe  või mis iganes. Ja mis mulle väga meeldib, on see, et, et need kuivainete  pakid siin on näha, et lapsed on seda teinud,  kuivaneed, pakid saab kõik kenasti ära kasutada iseenesest. Et lõikad kaane pealt ära, teed kaks auku,  eks ju, paned paela ja sinna sul mahuvad  ka niisugused ebatraditsioonilise kujuga kingitused,  on ju, et, et siis on sul nagu konkreetne karp  ja teeme nüüd midagi ise näitame, kuidas me teeme,  eks, Kadri ja mina võtan selle. Et me siis kaunistame selle ära praegu selle laste joonistustega,  et noh, ütleme, mida siia võiks panna noh,  värvipliiatsit kinkida näiteks pisikestele või,  või, või ise tehtud piparkoogid jälle sama jälle sisse  ja mina kasutaksin siin tõesti ära nüüd selle  lastejoonistuse lastejoonistusi on niimoodi,  et mina vanaemana olen iga iga iga aasta jälle mingisuguse  mitte ainult iga jah, igal aastal saanud hulgi neid  erinevaid paberid, jooniseid, pilte ja mis sa neist ikka ära viskad,  et siis saaks nagu nii. Kui ma nüüd panen selle siia niimoodi kenasti ümber  ja hästi lihtne on seda siis selle kahepoolse teibiga teha. Et pole vaja isegi liimiga nagu käsi määrida. Nii alumine ots võiks jääda parajalt ülemise,  ma katsun paeltega kaunimaks teha. Ja nüüd paneme uuesti selle. Oota, ma panen selle serva peale ilusti,  et nii ei tahaks nagu, et ta viltu jääks. Ei ole mingit liimi vaja, nii selle ma sain nüüd,  nii, mina olen siin teinud ka natukene küünlaid  ja pakkimiseks kasutan niisugust, oli mul kodus  ka siuke t tülli või, või siuke t võrkriiet  ja tegelikult see ongi hästi lihtne. Ma proovin nad siia lihtsalt nüüd niimoodi sisse rullida,  nagu väikese kommirulli. Kui on keegi abiline, on tore, kui abilist ei ole,  siis ma esialgu võib-olla kasutan kummi,  et seda pärast siia siis ka paelaga lips teha. Väga lihtsam. Nii, kas sina, oota, ma nüüd mina kaunistan oma  selle praegu siit selle serva, kuna mul selles paberis  lastejoonisel on ka rohkem roheline ja punane,  et siis ma panen need kaks värvi, mis on  ka jälle taaskord niisugused aasta lõpu värvid. Nii, siia saab siis teise paela veel panna,  et tuleb niisugune tore küünlatorukomm. Siis on meil oma vanaema, teeb hästi palju neid kuivatatud  marju ja marja rulle lastele need väga maitsevad  ja kindlasti vanaema võib-olla meile neid  ka kingib seekord, et siis jällegi leidsin ühe niisuguse  toreda ruudulise riide ja ja panen siia keskele marjarullid,  väikse küpsise kaunistatud küpsise ka veel  ja kõige lihtsam niisugune pakk. Nii üks paelake on meil siin veel vaba paela. Palun. Sõlmime selle siia ümber saame silguse kommi,  nutsu, suhkruvaba, kommi, nutsu. Mul tuli praegu meelde, et ma ei saa seda jätta ütlemata,  et kui minu esimene lapselaps oli kõige väiksem,  siis ta kinkis, pani jõulukuuse alla mulle kingituseks  ja see oli tapeeditüki sisse pandud ja arva,  mis seal oli. Seal oli tühjaks läinud, tühjaks ära kasutatud puudritoos  koos peegliga. Juba nii öko ja nii öko. Ja sellest on üle 20 aasta tagasi kindlasti kui rohkem,  isegi kui on näiteks mõni vanaema teinud ühe toreda siukese kaitsenuku,  see on kaitsenukk ja oma ise õmmelnud koti,  eks ju, siis on need väga lihtne ka siis oma tehtud  kotikesse nagu panna. Nii et tegelikult asja mõte on selles, et rohkem ära  kasutada seda, mis meil kodus on, mille me muidu lihtsalt  ära viskame. Aga nad lähevad uue ringi peale ja teevad kellelegi väga  palju head meelt, et on see siis ema, isa,  vanaema või vanaisa ja ennekõike väiksed lapsed. Muidugi need meepurk on ka, mida kindlasti väga palju kingitakse,  aga natuke teda võib-olla kaunistada, võtame  siis jällegi ühe kanga. Ja kas siis teeme siia nüüd ise mingi sõlme  või paneme samamoodi mingi paelaga, eks ju. Ja ongi meil natukene teist moodi kaunistus. Nii et kasutage ära oma fantaasia, pange pange pead tööle  ja näpud ka ja tulevad nii ägedad kingitused sellel aastal. No mina ei tea, kuidas teil, mis tundeid see lugu tekitas,  tekkis mingi igatsus, mingi niisugune niisugune tunne,  et tahaks, tahaks, ma ei tea, kas tagasi lapsepõlve just,  aga, aga tahaks tagasi neid aegu, kui lumi oli maas  ja tõesti langes keerlevat lund ja ja jõulud olid lihtsad  ja toredad ja lauad ei olnud nagu äkked,  gurmee toitu täis ja kingitusi kuhjadega. Kuidas teile tundus? Mul tekkis sama emotsioon, just see lumehelbed ja,  ja selline lapsepõlve. Mul tekkis tunne, et ma olen nagu vana eesti kuningas,  see on verivorsti ja tõmba Tepp, lõõn. Mind tegi küll natuke nukraks, et see oli  nii ilus ja nukker laul, tõesti, selline hästi jõululik,  sest jõulud nagu Vladislav juba ütles, et on alati olnud  kuidagi midagi nukrat jõuludes, et vanad,  need jõulu muinasjutud olid kõik alati sellised õpetlikud  ja hästi kurvad tegelikult, et jah, et see selline hea  nukrus on vahel tegelikult päris mõnus. See oli mu lemmik jõululaul kui sa, kui sa palusid mõelda  nende Eesti jõululaulude peale Eks, eks ma arvan, enamikul, kui hakkad jälgi ajama,  siis mingisugused võõramaa eeskujul mõjud sealt välja tulevad,  eks, aga, aga nad on ikkagi Eesti omad, et neil on lauldud  ja see on ju täitsa Eesti autorite looming. Aga natukene uuemast ajast jällegi ja, ja,  ja, ja nagu ka see läbi lume sahiseva ilmselt mõlemad laulud noh,  tänases valikusse selle mingisuguse lume ootused  ja igatsusega ikkagi nagu tulid ja, ja lumi. Ma taipasin, jõulude peale mõeldes on see,  mis minule ikkagi eelkõige jõuludega nagu seostub vähemalt  lapsepõlvest ja selle ajaga kuidagi, et alati on olnud valge  ja paks lumi maas, mida nüüd kuidagi. See tekitab selle jõulud kuidagi nagu sellest on puudu,  sellest on nii puudu. Sinu enda laps kasvab üles, nii et ta ei ole seni veel lube näinud. Alati igavesti midagi puudu. Advent ongi ootus. Aga? Kistuse ootus Kristuse sünni ootus, no see uuemas kihistuses. Aga jõulud on ju tegelikult ju ikkagi rõõmupühad  ja siis öeldakse, et noh, rahu ja kõik jõulurahu tehakse. Paganlikus kontekstis ja tähenduses on ta ikka pööripäev  ja ja valguse sünnipäev päikesetaas. Püha ja, ja, ja, ja, ja ka saturnaalid ka sellised korralikud. Jah, sest muidu oli kottpime kogu aeg tavalises külas,  oli pime ja hirmus ja siis, kui hakkas jälle valgemaks minema,  seal ikka tõelise. Siis oli põhjust pidu panna küll. Ja on nagu, kui mu lapsed olid väiksed, siis alati käi  esimesel jõulupüha hommikul siis 25. alati sõime pikalt nagu  hommikust ja alati läksime kelgutama, et ma ei tea,  mul on nagunii see kuidagi, meie peres oli see traditsioon. Mina olen unistanud sellest. Ja et saaks tegelikult jõululaupäeval panna oma lapselapsed kusagile,  meil on seal merivälja kandis, ma tean, et kuskil on hobused,  oleks lumi, paneks ree ja lapsed saaks esimest korda elus reega,  lumi ei ole. Hobusele. Ühte no kindel on see, et need jõulud sellel aastal on  teistsugused paratamatult terves maailmas,  et, et me peame nii mõtlema, aga me võtame ise endale,  need ilusad on ju kõige tähtsamad lähedased. Kasutavad koledaid jõule või? Ei, nad on võib-olla mis on ikka ilusad,  võib-olla. Kes on rohkem nagu aega kuidagi mõelda ja,  ja natuke rahulikult olla sellepärast et paljud ei julgegi  praegu poodi minna kingituste järgi, nii et võib-olla  ostavad siis netipoest, aga on kodus siis rahulikult  ja nagu kuidagi seda rahu tõesti on viimasel ajal jube vähe. Jõulud. Et aga kas peavadki olema nii palju kingitused,  meie oleme viimased aastad teinud loosipaki,  et kõige tähtsam on see, et me oleme ühe kingituse on ju  tore saada või, ja tegelikult see elevus ka,  et kui ma talle kingin, mida ma talle kingin  ja mis, mis talle sobib. Aga mul ei ole veel neid sellepärast ongi,  et kui lapsed suured, see on tore hetk, väga väärtustame seda,  peaasi ei ole nii, et sul jõuluvana netist ütleb,  et. See võib sul olemas ja saab. Teha ülekande jõuluvanale ja siis ta tervitab just teie  perekonda ja ütleb, et näete, siin on teile see,  see kingitus. Ongi sel aastal võimalik, et selline teenus on olemas. Kaheksandas klassis oli ema kinkis mulle näärideks uued saapad,  väga ilusad saapad siiani meeles ja aga siis olid sulailmad  ja nad said läbi märjaks ja ema pani nad. Meil oli praejahipliit praeahi, pani sinna kuivama. See oli köetud, et on hommikuks kuivad või kuidagi,  aga ta unustas ära, et et saapad on seal ahjus,  näeksid ja kuidagi tule all. Ja mu saapad olid sellised, mugamassid olid sellised kortsus  ja kokku tõmmanud. Ja. Nüüd me saame aru, miks sul need jõulud nii traagilised Aga sõbrad, mul on nii hea meel, et te tulite siia  prillitoosi jõuluhommikule siia ühise laua taha,  mille oli väga tore olla ja ja ma arvan,  et me kõik omalt poolt soovime televaatajatele  ka rahulikke, kauneid jõule ja, ja kõige toredamat aasta  lõppu olge terved, hoidke endi endid ja,  ja kohtume siis juba uuel aastal. Ja meie laulame siin veel ühe laulu, Juhan on kaasa võtnud ühe,  ühe vanima jõululauludest või, või selleks ajaks sobivast laulust,  on ju. Noja sa küsisid, et mis need siis vanad Eesti jõululaulud on,  et see on, ma arvan, nendest vanadest vanadest. Kuidagi nagu seda seda regiviisi meenutavatest lugudest  tuntuim ja, ja siia heaks näiteks lõpetuseks laule kõik kaasa. No püüame, püüame pihta, saame kodudes. Ootsin pühi tulevada pühi, ootsin pühi tuule vaada,  pühi jõuluaega jõude vaada. Pühi jõuluaega jõude, vaata pühi kallist aega kalduvaada,  püi kallist aega kaldu, vaada, prii. Et saaks lapsed saia süüa, pürgi, et saaks lapsed saia süüa. Oma käega vorsti võta, pühi oma käega vorsti,  võta, püsin. Pühi tuule vaadati. Ootasin, pühi, tule, vaadati, ootsin, vorsti anta,  vaadati, ootasin vorsti anta vaada, pühi anti aga hapukapust,  ida püügi anti hapuka Mustida, pühi hapukapsale meesta pühi  hapukapsale mekesta pühi jõnksi, jönkadi,  jõulud tulevad pühi jönkadi, jönkadi, jõulud tulevad. Nii nigadi nägadi, äri tulevad. Ga nägi närid, tulevad tühi jankad ja nad jõulud tulevad  püügi jankade, jõnkade, jõulud tulevad püügi  ja niga di nägude näärmelevad pühi niga nägadi näärid  tulevad pühi. See oli küll lõbus Läks jutuga kokku, lõpuks.
