Looduselainel tere hommikust, hea kuulaja, hea loodusehuviline, nüüd on hetk sinule. Meil on stuudios päris geoloog Sander Orlov ja meil on tänane teema see, et Mount Everest on pikkust visanud. Kuidas see üldse võimalik on? Tere hommikust, Ma ise esimese hooga vaatasin ka seda uudist suurte silmadega, et kuidas saab olla, et Mount Everest on kõrgusesse juurde visanud. Natukene uurides sain aru, tegelikult kaks naaberriiki Itaalia, Hiina lõpuks läbi ajaloo on esmakordselt jõudnud kokkuleppele ühises numbris, kui kõrge on Mount Everest? Ütleme nii, et kui 15 aastat tagasi Hiina tegi viimased mõõtmised, siis ta sai selle varasema numbri, mis oli nii-öelda üldtuntusele teada, siis nüüd pandi sellele 0,9 meetrit otsa ja kusjuures natukene väike ninanips Hiina pistan Hiina väidetavalt eelmine kord ütles, et tema kalkuleeris selle tipu otsast maha lume jää võib-olla ka siin nagu eetriväliselt sai rääkida, et võib-olla ka mõne siukse orgaanilise massi seal mäe tipus, et, et sai siis ikkagi 0,9 meetrit väiksema tulemused. Et nüüd koos Nepaali teadlastega jõuti arusaamisele, et nende varasem tulemus oli tegelikult vale. Aga see, et üks mägi kasvab, tegelikult ju ei ole erakordne, sest tänu plaatektoonikale, eks ole, nagunii Mount Everest kastad kastada kasvab, vabandust, mingisugused millimeetrid ja sentimeetrit siis aastase, eks ole. Kas sedapuhku on siis see asi ka arvesse võetud, kas see ongi pikkuse viskamine või lihtsalt kahe riigi vaheline kokkulepe? No see mäemõõtmine on üldse selline väga, väga tinglik sündmused, teatavasti mõõdetakse mägesid ju üle merepinna, aga tegelikult see läheb tulevikus järjest keerulisemaks, sest et meil toimub meremere veetaseme tõus tegelikult Mount Everest nii-öelda, kui me hakkame vaatama teisi aspekte, siis tegelikult ei olegi kõige suurem mägi, et kui, kui me võtame mäe jalamilt mäetipuni, siis on üldsegi Havai vulkaan on kõige suurem, sest et suurem osa asub vee all ja tegelikult kõige kaugem punkt maakera keskpunktist on kusagil Ecuadoris. Mount Everest on tegelikult selline Harju keskmine, aga lihtsalt nii-öelda inimeste vahel kokkuleppeliselt on ta saanud maailma kõrgeimaks mäeks, aga tõesti tegelikult siin selle viimase 2015, kui ma ei eksi, maavärinaga, mis Nepaalis toimus sellega tegelikult jõnksatas küll Mount Everest, aga tegelikult kui ma ei eksi, siis ta natuke niuksed des isegi allapoole. Et tegelikult see ongi see geoloogiline ajaskaala tuleb nüüd juurde, et et me räägime seal Mount Everesti ilu ja üldsegi Himaalajas, et mäed kerkivad tasapisi. Tegelikult on isegi registreeritud maailma kiiremaid mäe kerke kiiruseid, et kusagil lauset 10 millimeetrit aastas. Kas Eestis meie Suur Munamägi võib kabikust hõisata veel? No võib küll, aga sellel peab olema mõni inimtekkeline faktor, et maa kerge Eestis Eestis toimub ka maakerge, aga see ei ole sellega seotud nagu mägedes, et kus tõesti see Lamdektoonika surub kokku ja selle tõttu kasutatakse üles Eestis ju ikkagi tegelikult toimub maa kerge selle tõttu, et siin lihtsalt umbes 20000 aastat tagasi oli kolm kilomeetrit jääd, mis surus maakoore nii piisavalt allapoole, et ta on lihtsalt tänapäevane taastama seda kunagist maakoore olukorda. Oleme otsinud kohta, kuhu ladustada autokumme, et kui sinna munamäe tippu need panna, siis saame võib-olla kõrgema mäe oleks ägedam tipust vaadata. No meil on tipust torn mäda küll, seda juba, et, et võib-olla tuua siia võrdluseks, et jällegi sellest bioloogilisest nii-öelda aja ajaskaalast, et et, et me räägime sellest, et, et nad kerkivad geoloogiliselt üpriski kiiresti, kui me ikkagi hakkame mõtlema, et sentimeeter maks sentimeetri aastas keskmiselt ikkagi umbes millimeeter kaks aastas, see on umbes samasugune kiirus nagu meil siin tõesti Loode-Eesti kerkib täpselt sama kiirusega kaks, kolm millimeetrit aastased tegelikult silmale nähtav sa ei ole, aga, aga paneme miljonitesse aastatesse siis sellest kahest millimeetrist saab, saab väga kiiresti ikkagi juba ju saavad meetrid ja täiesti arvestatavad meetrid põhimõtteliselt võiks öelda, et lausa lausa jah, seal mingid kümned sajad meetrid, et et et see ongi see geoloogiline ajaskaala, milles geoloogid tegelevad tegelemegi nagu miinimum, väiksem üksus, võiks öelda, on 1000 aastat, siis on nagu 10000 ja siis on miljon on selline klassikaline, et selle aja jooksul on, neid muutusid palju, palju lihtsam näha kui inimese ühe aasta jooksul. Nii palju praegu siis loodusest ja mägedest. Meil oli stuudios külas geoloog Sander Alo. Selli looduselainel. Looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega.
