Soovin, et. Oleks meil helge üheskoos hommikul la see,  kes nüüd eilsest on targem loota. Paremat. Ja. Meie poolt ka tere hommikust, 11. detsembril  ja reedel te juba nägite ära, kes on täna meie muusikalised külalised. Ja Inga ja Toomas Lunge otse Tartust, kusjuures Inga  hommikul ütles, et väga mõnus oli sõita,  tema istus muidugi kõrval ja ma tean, kõrval ongi väga mõnus sõita,  eriti kui tee on tühi ja keegi teine on roolis. Laulad ja magad vahepeal ja väga mõnus. Kuigi sõitmisest rääkides tuleb arvestada ikkagi sellega,  et on miinuskraadid ja kindlasti mõnel pool võib  ka tee olla liine Jah, sellepärast, et tõesti need miinuskraadid siin  ka nädalavahetuseks jäävad, ehkki ma vaatasin,  Kuressaare põhimõtteliselt on ainuke paik,  kus niimoodi pluss üks pluss kaks päeval võib-olla  ja Pärnus oli ka pühapäevane temperatuur pluss üks,  aga muidu selline talviselt karge ja kui teekaarti vaadata,  siis tõesti sealt Tallinna poolt siia Kesk-Eesti poole  vaadates siis seda libedust ja niiskust ja härmatist  võib-olla teedel. 11. detsember siis muide sel päeval on sündinud näiteks Ülle Madise,  Marilyn Jurman ja Tristan Priimägi, nii et palju õnne  kõikidele tänastele tähtpäevalistele. Ja huvitav, milline kuupäev aastas on see,  mil on sündinud kõige rohkem inimesi. Et ma nüüd ei tahaks vastata, lihtsalt ei tea,  aga kas seda oleks huvitav teada, aga ma arvan,  et see on välja uuritav, me teeme seda ühel hetkel. Aga see on juba selge, et täna on siis reede,  nädalavahetus on ees, tuleb arvestada jätkuvalt paljude piirangutega,  mis on, aga loodetavasti te leiate ikkagi seda aega ka,  et natukene õues liikuda. Ja, ja meie siin toas liigume ka täna natukene rohkem,  vähemalt me oleme võimleja siia kutsunud  ja nagu te teate, kogemus näitab, et Ove alati võimleb  ka kaasa, nii et ma loodan ka täna seda sama näha. Mina tavaliselt istun ja vaatan, kuidas see kõik käib,  aga see on selline hästi aktiivne istumine,  et nagu mõttes võimlen kaasa ja kusjuures ju väidetakse,  et kui sa mõttes ka näiteks kangi tõstad,  siis justkui organism saab aru, et sa nagu tõstaksid. Natukene mingisugused mikrolihased hakkavad tööle,  eks ole, ja, aga teemasid on veel, me räägime näiteks sellest,  mis puudutab vaktsiinide ja ravimite kõrvalnähte. Tundub, et sellest on veidi vähe räägitud,  eriti arvestades asjaolu, et kui praegu sellest  lootusekiirest võimalikust vaktsiinist räägitakse,  siis ikkagi väga paljud inimesed ütlevad,  et ei, mina ei lase seda teha, sest ma ei tea,  mis need kõrvalnähud on. Saame täna natukene selgust. Jah, sellepärast neid katseid ja katsetusi ju tehaksegi,  et aru saada, mis need kõrvalnähud siis võivad olla,  aga kuna on tõesti reede ja kolmas advent,  siis pühapäeval juba ja kodud, ma arvan,  väga paljud on saanud selliseks jõuluhõnguliseks  ja jõuluilu täis siis meie järgmisest nädalast ikkagi  televisioonis ka siinsamas stuudios seda jõuluilu rohkem. Ise näeme ja teiega läbi ekraanide. Ja täna hommikul on meil siis tore meeskond kõike seda tegema,  see sünnib otse teie silme all, et oleks järgmiseks nädalaks  kõik see ilu valmis, kusjuures võin ette öelda sellist  klassikalist kuuske sellel aastal siia stuudiosse ei tule. Aga ilu tuleb omajagu ja tõepoolest see ilu sünnib  siis just nüüd ja praegu juba on hakanud sündima saate  lõpuks on siis selge, milline see stuudio siin hakkab välja  nägema ka järgi. Jaa, aga vaadates veel, siis meie naaberriike näiteks Läti  poole Lätiga võtame täna ühendust Veiko Spolitis,  kellega me oleme tihtilugu rääkinud siis viimasel ajal mitte  niivõrd Läti poliitikast, kui just nimelt sellest koroonakriisist,  siis Läti, Lätis on tervishoiusüsteemiga ma saan aru,  päris kehvad lood juba. Eriolukord just nimelt tervishoiusüsteemis  siis Lätis kehtima hakkab. Mis see täpselt tähendab, miks see olukord kehvaks on läinud,  kas on puudu inimestest, kas on puudu isegi juba  haiglakohtadest sellest ka täna hommikul viimases pooltunnis? Kui ma siin ütlesin, et tasub minna õue nädalavahetusel,  siis räägime täna ka sellest, mis seis looduses on. Olen kuulnud näiteks neid uudiseid, et karud veel ei maga. Ja mõni nädal tagasi oli kuskil Eestimaa nurgas keegi inimene,  kirjeldas, kuidas tõesti kolm karu veel ringi müttasid. Mulle tundus, et praegu peaks neil olema juba uneaeg. No võiks ju ja, ja sama huvitav on ka see,  et, et mis seis lindudega on, et kui paljud neist ikkagi on  ära lennanud või vaatavad nemad ka, et noh,  nii soe ja mõnus siin, et kus ma ikka hakkan minema. Ja ja me räägime ka raamatutest nädalavahetuse ees taas  selline mõnus raamatu lugemise kodune aeg ootamas. Mida siis soovitab värskerõhu peatoimetaja anna-Linda Korp  ka sellest täna hommikul? Nii et põnevaid teemasid on palju, nii silmale kui kõrvale  ja loomulikult uudiseid pakume teile, ka uudised toob teieni  täna Elo ja esimeste uudistega ongi ta juba valmis. Tere hommikust ka uudistetoimetusest. ERR-i uudistetoimetuse tellitud ja Turu-uuringute  aktsiaseltsi läbi viidud uuringu järgi on detsembris Eesti  kõige populaarsem erakond Keskerakond. Neid toetab neljandik valijatest. Teisel kohal olevat Reformierakonda toetab 21 protsenti. Kolmandal kohal on Eesti 200, mida toetab 20 protsenti,  EKRE toetus on 14 protsenti, sotsidel üheksa  ja isamaa toetab viis protsenti. Ülejäänud erakonnad valimiskünnist ei ületaks. Jättes kõrvale Eesti 200 toetuse kasvu, on ülejäänud  erakondade toetusreitingud võrreldes novembriga püsinud  sisuliselt muutumatuna. Ja kell 11 arutatakse erakondade toetusnumbreid siinsamas  stuudios algavas ERRi veebisaates. Me jätkame ka teistel teemadel. Ungari peaminister Viktor Orban on rahul Euroopa Liidu  otsusega asendada Euroopa Liidu eelarves õigusriigi nõue  deklaratsiooniga õigusriigi tööpõhimõtete kohta. Sõnul on tegu järeleandmisega, õigusriigi põhimõtetest,  hälbivatele, Ungarile ja Poolale. Orbani sõnul näitas Euroopa Liit eelarveteksti muutmisega,  et on tõepoolest ainult riikide ja rahvaste ühendus,  mitte ei pürgi ise superriigiks. That is was only one stap Tha istel an more deficat Obstacle  and this is The ratification of Tat agrement. Banational parlament. Banana. Parlament stodi, kas. Iive we fight for ower rais w fight for Clarity w fighte. Forflah. Rites sircom, vented, vid, secondary, lo ad. As possible ta ve peration ta operation. Group and Towinger and Viktor Inparticlar. Austraalia lõpetas kohaliku koroonavaktsiini katsetused,  sest katsealustel hakati massiliselt vale tuvastama HIViga  ehk AIDSi põhjustava viirusega nakatumist. Valepositiivsed testid ilmnesid juba vaktsiini katsetuse  esimeses järgus, mistõttu otsustati teine  ja kolmas järk üldse ära jätta. Selle asemel ostab Austraalia rohkem välismaiste firmade vaktsiine. Austraalia valitsuse teatel pole mõtet kodumaise vaktsiini  väljatöötamisel ressurssi kulutada, sest koroona nakatumised  on muu maailmaga võrreldes langenud väga madalale  ning tõsist epideemiaohtu enam ei ole. Ja veel Eestist Ida-Virumaa kodanikuühiskonna tublimaid  tunnustati sel aastal vastavalt koroonaajale tingimustele  ning auhinnad viidi nominentide ja laureaatidele koju kätte. Ida-Virumaa tegusate kodanike ja vabaühenduste konkursi  neljast põhikategooriast oli kõige tihedam konkurents  Ida-Virumaa tegusaima kodaniku valimisel 16 kandidaadi seas  võidu saanud Ksenija Kutškova veab eestloomade päästmisega  tegelevad Toila vallas asuvad päit. Jäta loomaparki ja ta on tegev Narva mittetulundusühingu  siga elu, kusjuures kadunud inimeste otsimise organiseeriv  iga elu 100 aasta mittetulundusühingu auhinna. Ksenija puhul oli ikka väga palju esitajaid,  kes teda nii-öelda välja tõid kõike, kõike seda,  mida nad siin päites on korda saatnud ja jätkuvalt saadavad,  et noh, see on lihtsalt võtab sõnatuks pluss see,  et Ksenija panustab ka iga elu tegemistesse  ja jõuab ka veel käia kadunud inimesi otsimas,  nii et see on väga, väga, väga tänuväärne  ja eeskujuks kõigile. Ida-Virumaa aasta tegusaimaks kodanikuks valitud Ksenja  Klutškovale tuli võit suure üllatusena. Sest nad lihtsalt helistasid mulle ja ütlesid,  no me tuleme, kingitus anda ja anname ie kõik. Aga kui sain aru, et oleme esimesed, siis suur suur rõõm. Ksenja Klotškova sõnul on temale väga oluline kodutugi Mul on suurepärane pere, kes aitab mulle,  mul on väike laps, kogu aeg ootab mind, kui näiteks me ootasime,  inimesed aga suur. Minu vanaisa ja minu abikaasa aitavad mulle palju. Kaks auhinda läks Alutaguse valda. Ja ilmast, ka möödunud ööl 100. Lõuna-Eestis vähest lund,  puhus kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Kell kuus hommikul oli kõige külmem Tallinnas,  kus õhutemperatuur oli miinus kaheksa kraadi. Kõige soojem oli aga Rooma saares, kus oli pluss üks kraad. Täna on pilves ilm, paljudes kohtades sajab kerget lund. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kaks,  saartel null kuni pluss neli kraadi. Ja uudistega oleme taas eetris kell pool kaheksa ilusat  hommiku algust. Ja. Aitäh elale, tere hommikust, terevisiooni vaatate,  11. detsember ja reede on. On, jah ja tänased saatejuhid on proua Kimono  ja eks olema näitan, mulle lihtsalt meeldib need kimano  varukad ja härra kuusk tegelikult kuuske d on  nii palju juba. Ära jõulupuu ja see on midagi erilisemat,  igal juhul, aga jõuluteemadest täna hommikul kindlasti  terevisioonis juttu tuleb meie stuudio, seesama terevisiooni stuudio,  kus me istume, saab väga kauniks jõuluehtesse suisa. Ja meil on selleks juba meeskond siin stuudio ees toimetamas  ja saate jooksul kõik need kaunistused, no näete,  millised saavad valmis kuuske sellel aastal,  tere isiooni stuudiosse, muuseas ei tule. Paljudesse kodudesse ikka tuleb, paljudes kodudes juba on,  on ja juba okkad maha lasknud juba on teine. Varsti tuleb kolm. Aga kui rääkida sellisest jõulukuu ilmast  ja võtta ette kõigepealt see eelolev nädalavahetus  siis õhutemperatuurid nädalavahetusel on seal nulli lähedal  ja natukene allpool nulli. Laupäeval õnneks ikkagi ka päeval pisut päikest  ja kuskil sajab pisut lund ka. Oleks tore, kui korraks ki maavalge oleks,  oleks kena. Nii palju ilmajuttu, aga veidi vihjeid ka tänase saate  teemade osas. Õige pea tuleb juttu neelamisest. Jah, tundub selline väga-väga lihtne teema,  me kuidagi teeme seda ilma, et me selle peale ju mõtleks,  me sööme või joome, siis see neelamine on tõenäoliselt teadlikum,  aga niimoodi lihtsalt hingame ja neelame. Elu osa ei pane seda tähelegi, aga kui sellega on probleeme  ja miks sellega probleeme on, siis võib elu olla päriselt keeruline. Räägime tänases saates ka vaktsiinide ja ravimite kõrvalnähtudest. Kui palju neid esineb, millised on tüüpilisemad kõrvalnähud,  mida peaks siis kartma või mitte karta? Ja raamatuid soovitame täna mitte siis meie,  aga ühel hetkel tuleb ka see rubriik, kus meie hakkame  raamatuid soovitama. Aga täna see igal juhul ei juhtu, et viimases pooltunnis  siis värske rõhu peatoimetaja tuleb. Teemad on veel, sealhulgas, tuleb kindlasti loodusest juttu. Ja kindlasti saab ka võimelda. Aga praegu, millega praegu võiks edasi minna? Ma olen nüüd siin, kus jõuluilu sünnib juba tegelikult  natukene aega on sündinud Inno koos tüdrukutega on siin  toimetanud tere hommikust, Inno. Tere hommikust, et ja väga hea on olla jälle koos,  et selline eriline aeg praegu, et me mõtlesime,  et, et täna oleme siin just mingite selliste põnevate ideedega,  mida natuke võiks kodus ise ette võtta. No väga ilusad asjad siin kindlasti sünnivad,  selles ma ei kahtle, aga anna natuke juba ette vihjeid,  mis siin siis peaks tänase saate jooksul valmis saama. Me ei tee sellel aastal siia stuudiosse kuuske,  me teeme teistmoodi, ehk siis kuused teevad nagunii igaüks,  inimene paneb koju, kuidas ta tahab, aga me oleme täna  sellepärast siin, et natuke inspireerida ja,  ja pakkuda mõtet, et kui isegi peab olema kodus  ja inimesed on kodus ja see on väga kasulik olla kodus. Et siis selline väike tegevus? Teraapia on väga hea, et hakkame ise midagi meisterdama. Me oleme valinud siia selliseid lihtsamaid materjale,  lihtsamaid ja natuke erilisemaid materjale ka,  et oleks siis kõike kõigile, näiteks mina proovin alguses Alustasin siin juba täiesti tavalisest Eesti männist  ja siis olen võtnud siia ühe. Plastvahukera ja hakkan meisterdama, no ütlesin,  et kuuske ei tule, aga natuke midagi kuuse moodi tuleb,  et jälle, et, et, et midagi ise teha, aga et äkki saab siit  häid mõtteid mida toimetada ja kasutame kindlasti kuule,  et selliseid põnevaid sädelevaid ja, ja toredaid värve  ja tüdrukute puhul siis siin vaadata edasi,  et Jelenal on tulemas selline. No natuke sellist idamaist ja sellist, mis on hästi praegu populaarne,  et kui meil on Jelena üritab teha siin mandalat  ehk siis, et meie naturaalsetest kuusest  ja kasutame isegi lille juures ikka sellist naturaalset  värvi ja materjali ja, ja see on vist sellest inspireeritud. Et, et kui ongi sellised sügavad mõtted või mõtisklemise aeg,  see jõuluaeg, et et siis ehk siis kui vaadata  ja keskenduda ja mõelda, et mis siis nagu saab. Kindlasti Svetal on seal. Traditsioonilised küünlad ja me tahaks näidata,  kuidas küünalt võiks siis ka. Dekoreerida, või kuidas küünalt esitleda  või mida saaks küünlaga teha ja muuseas,  need küünlad on täiesti Eestis valmistatud  ja tore, et, et meie oma Floraküünlad, et,  et kui keegi veel ei tea, siis minge ja endale võtke. Tead, mis mulle silma jäi, siin ei ole tohutu palju tohutu  erksaid värve ei ole, kollane, punane, kärts,  sinine, vaid on pigem roheline, lilla, valge. See on taotluslik, et me võtame sellise ühe tonaalsuse  või teeme nagu ühe värvikammaga seda. Kindlasti peabki olema, kas siis harmoonilised harmooniast  lähtuvalt värvuse valik või siis kontrastiprintsiibil me  väga kontrasti täna ei võta küll, aga äkki me saame täna  saate jooksul rääkida värvustest ka, et kui näiteks kuuse  kaunistamiseks läheb või mis, millised on need trendid,  mis on sellel aastal, on suhteliselt sellised pastellsed  toonid või õrnemad toonid ja, ja natuke väljas. Täna külm hommik, külmunud, härmatanud toonid. Põnevad, et nendest me veel räägime. Täna. Me räägime täna veel üsna paljust, me räägime tõepoolest värvidest,  me räägime siiski natukene kuusest ka sobib,  kuigi kuuske ei ole, aga, aga räägime kuuse Ja ikka, see on nii traditsiooniline ja ikkagi kuuse  ehtimine koos perekonna ringis toimetamine. Et võibolla anname mõned nõuanded, kuidas  siis kuuske ehtida ja mis on see õige, see ehtimisviis? Nii et teemat on palju ja ilu on palju. Kuidas see kõik välja hakkab nägema, siin stuudios,  seda me näeme juba saate lõpu eel. Aga nüüd läheme edasi ühe jõululuuletusega,  mille on valmis teinud Janelle Viro. Usu päka pik kui väikest siis sul päevad täis on päike. Hommikul kui vara ärkad sussi kõrval teda märkad see  nii uskumatult tore, et sul rohkem sõnu pole. Kuigi lund ei ole veel. Olge rõõmsad. Jõulueel. Ja. Selline tore jõulusalm, kirjutage ka ise üks jõulusalm,  salvestage see ja saatke minu pilt.err.ee,  siis me saame seda veel järgmisel ja natukene  ka ülejärgmisel nädalal siin eetrisse mängida,  nii et kõik võib-olla saavad inspiratsiooni  ja teevad sellel aastal näiteks päriselt ise oma jõulusalmi. Aga meie räägime nüüd neelamisest. Tere hommikust, doktor Margus. Tartu Ülikooli kliinikumi arst ja õppejõud  ka ühtlasi mõtlesin selle üle, et neelamine on justkui  selline asi. Kui meil probleemi ei ole, et kurk natukene ei kraabi,  siis me ei pane seda üldse tähelegi. Sama loomulik, kui hingamine. Jah, see ongi siis alles märgatav, kui, kui mingid  probleemid on sellega, et jah, neelamisega võivad olla väga  tõsised probleemid, mis on siis, tuleneb kas näiteks,  et on takistatud neelamine või siis neelamislihased ei tööta. Või siis mingisuguse, väga raske kroonilise haiguse tõttu  inimene ei jõua neelata ja sellest tulenevalt  siis ikkagi inimene ei saa süüa, mis on,  mis on väga oluline ikkagi ka ütleme, tervise säilitamiseks ja,  ja raskete haiguste ravimiseks. Kohe laiendame seda neelamishäirete teemat,  homme on selline rahvusvaheline neelamishäirete päev ka,  et rohkem nendest probleemidest räägitakse kui hingamise puhul. Vahel juhitakse tähelepanu, et inimesed õppige õigesti  hingama ka niimoodi tavaolukorras olles,  tervena olles. Kas neelamise puhul võib ka valesti neelata? Terve inimene ütleme, et terve inimene võib-olla valesti,  iseenesest neelamine käib juba automaatselt,  aga ta võib valesti süüa selles mõttes kiirustades  kugistades ja vot siis võib tekkida sellised asjad,  et neela võib kurku tõmmata toidu, et sealt tulevad need hädad,  siis. Millest me siis tegelikult räägime, kui me räägime neelamishäiretest,  kui sagedased need on ja mis need on? Jah, Tartu Ülikooli kliinikumis on siis kõne  ja neelamishäirete taastusravikeskus, kus on  ka siis toitmisravi, mis on siis uus, selline kliiniline  eriala ja? Nagu ma enne ütlesin, et need neelamishaigused tulevadki  siis millegi millegilt, et, et kas siis on kas siis,  et mingite kasvajate tõttu kus on lihtsalt takistatud neelamine,  siis on insuldid, mis on, millest on ka siin palju räägitud  juba et. Insuldi tagajärjel siis saavad kahjustada närvid,  mis omakorda siis ei mõjutavad lihaseid,  mis osalevad neelamisel siis laste puhul on mitmed,  ütleme, et kaasasündinud väärarengud, kus,  kus ei ole võimalik siis korralikult neelata. Pahaloomulised kasvajad kaela ja, ja seedesüsteemi osas. Et ja, ja rasked kroonilised haigused, soolehaigused kopsu neerumaksa,  et kõik nad tegelikult mõjutavad. Kui palju neid on. Neid on väga palju, nii nagu raskeid kroonilisi haigusi on  küllalt palju. Ilkond vananeb ka neid haigusi, tuleb juurde. Et jah, et sellist täpset numbrit ma ei oska öelda,  aga, aga päris sellega see on päris igapäevaselt tegeleme. Et tegelemise ongi, et noh, et Tartu Ülikooli kliinikum  ja Tallinnas siis põhja regionaalhaigla,  siis samamoodi on neil Aga neid samu inimesi tegelikult saabki aidata,  te ütlesite juba, kasutasid sõna seesama toitumisravi inimene,  kes ei saa süüa sellepärast, et ta ei saa neelata,  siis ei jää ta ju ilma toiduta, et selleks on tegelikult  meditsiin ikkagi oma pikad sammud astunud,  et neid inimesi aidata. Et jah, selleks ongi siis ütleme, et kuidas me  siis saame jah, aidata lihtsamatel juhtudel ütleme,  et insuldijärgselt, kui näiteks üks pool neelamisest ei  tööta või niisiis seal natuke saab aidata  ka logopeed, kes siis õpetab vastavalt võib-olla kehaasendit,  neelamist tehnikaid, et aga, aga ikkagi seal  siis inimene väga peab arvestama, et ta hästi väikeste  suutäite kaupa siis vedelike, ta ei saa neelata,  siis vedelikud paksendatakse. Et, et see on ikkagi selline noh, nagu lihtsam asi,  et inimene saab seda söömist jätkata suu kaudu. Aga vett siis päriselt juua ei saa, et te ütlesite? Ja ütleme, et see vesi võib väga kergelt ikkagi kurku  ja hingamisteedesse edasi minna, et siis selleks vedelikud paksendatakse,  selliseks kisselli pakkus paksuseks ja seda on juba kergem neelata. Aga aga on tõsisemad nüüd juhud, kui tõesti neelamine ei ole  üldse võimalik, et siis on sellised väikesed sondikesed,  kas siis nina kaudu viidavad või siis päris rajataksegi  selline gastrostoom siis mao ees seina, mille kaudu  siis hakkab toitma. Ja nii see jääbki, põhimõtteliselt. Nii ja naa, et paljudel puhkudel ta jääb,  aga on ikkagi paranemisi, et kui tuuagi insuldi näide,  et siis ikkagi. Kogu noh, insuldist paranemise käigus võib  või paraneda ka neelamine see ei toimu kiiresti,  isegi mitte mõne kuuga, aga näiteks aasta jooksul on ikkagi  ka vabanetud nendest sondidest ja hakatud ise sööma. Et neid häid näiteid ikkagi õnneks on. On ja ütleme ka, võtame pahaloomulised kasvajad,  kus on siis kirurgi käsi ilusti mängus, et,  et eduka operatsiooni keemiaravi kiiritusega  ka nemad on, on osad siiski saanud saanud ise suu kaudu sööma. Kas see haru meditsiinis seesama need neelamishäiretega tegelemine,  need erinevad sondivariandid, mis te siin praegu selgitasite  ja rääkisite. Elanikkond vananeb, ka kõlas just seesama märksõna,  et tegelikult me peame selle teemaga üha rohkem tegelema. Jah, kindlasti ja ütleme, et ta on selline raviosa,  et kui tabletid ravivad, süstid ravivad siis inimese  organismis peavad olema kätte saadud kõik toitained,  mineraalid, vitamiinid. Kui organism on nälguses, siis ka ravi, muude ravimite,  mille toime on, on tunduvalt kehvem. Aitäh, doktor Margus, täna hommikul meile selgitamast  ja ma tõesti arvan, et mina, kusjuures praegu nagu neelasin  kogu aeg ja ja tundsin, kuidas ma neelan,  sest jutt käis sellest, aga tõesti terved inimesed,  kes ei ole kokku puutunud, ei mõtle selle probleemi peale  ja tegelikult ei peagi mõtlema, et noh, nii see elu käibki,  on probleemid ja ei ole, aitäh täna hommikul tulemast. Jaa. Värsketest ajalehtedest nüüd juttu ja minu käes on Postimees,  muuhulgas kirjutatakse siin sellest, et piirangud võivad  kesta plaanitust kauem. Need äsja kehtestatud piirangud peaksid siis praegu kehtima  neljanda jaanuarini aga tegelikult loomulikult pole  mingisugust garantiid, et peaks neid piiranguid  ka pikendama, arvestades seda olukorda, mis praegu on  ja arvestades ka näiteks meie naaberriike,  kus tegelikult ei ole olukord kuidagi paremaks läinud,  nii et oht on õhus, sõltub väga palju meist endist. Mulle meeldib see kõrval olev pealkiri ikkagi tähelepanu,  juhin sellele, et Üllar Lanno, terviseameti direktor ütleb,  et viirusega võib nakatuda ka kirikus. Et ei tekiks seda tunnet, et noh, seal on täiesti ohutu,  eks ole, ei ole, kui rahvas on ikka koos,  siis oht on olemas. Just siis Tark Tartu Tartu Postimehes on selline tore  rubriik ja tavaliselt sellised pikemad ja head intervjuud,  teadlane otsib ravi manduvale ajule ja on siin intervjuu  tehtud siis Mart Saarmaaga, kes tegelikult toimetab Soomes,  siis täpsemalt Helsingis ja hästi vahva lause,  närvirakud on maailma kõige kaunimad rakud,  ütleb ta ja nad tegelevad siis oma rühmaga seal,  et ravi otsida Barkinsoni tõvele. Nad on sellega juba oma 10 aastat tegelenud  ja üht-teist on juba tegelikult ka saavutatud,  et kuidas siis neid inimesi tõesti aidata. Ja kirjeldab ta siin ka muidugi seda viiruses oleva Soome olukorda,  et kuidas tulebki maski kanda ja käsi desinfitseerida  ja hoida seda distantsi siis füüsilist distantsi teiste  inimestega et see päriselt toimub ja ta neurobioloogia. On huvitatud just nimelt väga sellest, et see viirus  tegelikult siis põhjustab erinevaid vaegusi  ja erinevaid probleeme ka tegelikult meie ajus. Nagu ikka, nädalavahetuse eel on lehtedes  ka palju persoonilugusid. Eesti Päevalehe El näiteks on pikk lugu Maikenist Maikenile  kuuletuvad Eesti tipplauljad ja ta annab hääle telekanalite  suurprojektides osalejatele. Üks imeline tegelane on see Maiken tõepoolest. Ma ütlen ühe imelise tegelase kohta veel ühe pealkirja,  kellest on viimasel ajal palju räägitud Brüsselis,  eksipeolised pidasid politseinikke samuti külalisteks  ehk siis see suur org ja mis seal toimus,  siis vaadati, et näe, politseikostüümist tulid  ka veel mingid inimesed. Ma näitan lihtsalt ühe pildi veel ja siis hakkame kohe võimlema. Sellised toredad. Jääpannkoogid navesti veel tekkisid see väike pilt siin siin all. Jää pannkooke, saate ise minna nädalavahetusel vaatama,  aga nüüd olge valmis ennast liigutama. Meiega on Katrina Pärnpuu ja võimlemine algab nüüd  ja kohe. Ah. Tere nüüd ongi õige hetk tõusta diivanilt püsti  ja teha minuga koos kaasa üks tore hommikvõimlemine,  ole hea, võta hark seis. Lükka selg sirgeks, õlad taha ja hakka vaikselt liikuma  ühelt jalalt teisele läbi raskus kanda. Ja võtta siia käed juurde ühele poole teisele poole. Hinga rahuliku tempoga. Ja tule siit mõned korrad veel. Aga jätta raskus keskele, tõsta käed üles,  hinga sügavalt sisse, siruta pikkusesse. Ja võta õlaringid neli, kolm, kaks jälle. Tõsta käed, hinga sisse. Hinga välja ja õlaringidega, jätka. Raskus kannetega tule uuesti ja tee plaks üles  ja plaks alla. Ärata naabrid ka selle plaksuga üles ja tule sama veel. Väga hästi. Vaata nüüd vii käed kõrvale ja pane puusad tööle,  liigu siit üks üks ja hoia paigal. Jälle hoia üks, üks paus. Tule mõned korrad veel üks, üks ja paus. Viimased kaks. Nüüd aga raskuskanded jalalt jalale, too sirge käsi ette. Lükka pikkuses. Tule veel. Väga hästi, siruta nüüd mõlemad käed koos üles  ja alla üles ja alla. Nüüd te lihtne pooltevahetus, tule alla ja üles alla  ja üles. Sama veel. Nüüd aga pane käed kokku ja jätka kerepööretega ühele poole  ja teisele poole. Tubli tee paus, astu kaks sammu, hoia esialgu käed puusa peal. Astu. Astu veel kaks sammu. Lihtne. Nüüd pane siia juurde käed, tee suured ringid. Siruta jälle välja. Tubli nüüd muuda käsi, vaata, tõmbad eest lahti  ja tagant surut pisut abaluusid kokku koh. Jätka. Jälle suured käed. Suured käed. Tubli, kas raskuskandeid mäletad? Läheme koos ühele poole teisele poole? Tubli. Tõsta üles käed, hinga sisse. Ja hinga välja. Hinga sisse. Väga hästi. Tänan, et sa võimlesid koos minuga kaasa  ja ilusat päeva jätku. Tere hommikust, Eesti 200 toetus tõusis meie  uudistetoimetuse tellitud ja Turu-uuringute läbiviidud  küsitluses detsembris 20-l protsendile, millega  parlamendiväline partei edestab kindlalt EKREt  ja hingab kuklasse Reformierakonnale. Kui homme toimuksid riigikogu valimised,  annaks keskerakonnale hääle 25 protsenti valijatest. Reformierakonda toetas detsembris 21 protsenti valijatest  ja see on turu-uuringute küsitluses erakonnale aasta  ja kogu viimase valimiste järgse aja madalaim näitaja. EKRE on toetustabelis neljandal kohal 14 protsendilise toetusega. See on EKREle aasta madalaim näitaja ja kehvim tulemus  ka alates riigikogu valimistest. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda toetas detsembris üheksa  ja isamaad viis protsenti valijatest. Ja kell 11 kommenteerivad ERR-i veebi otsesaates värskeid  uuringutulemusi ja ka teiste küsitlusfirmade reitinguid  sotsioloog Tõnis Tamberg ning ajakirjanikud Toomas Sildam  ja Urmet Kook. Aga majandus ja taristuminister Taavi Aas ütles ERRile,  et uuest aastast kaovad Tallinna lennujaamast lennupiirangud. Piirangute kaotamine ei tähenda siiski seda,  et lennuliinid kohe taastuksid, sest reisijaid lihtsalt ei ole. Küll aga usub Aas, et pärast laialdasemat vaktsineerimist  võib järgneda plahvatuslik lennureisijate arvu kasv. Euroopa komisjoni otsusel ei tohi liikmesriigid uuest  aastast koroonapiirangutele viidates keelata lennuliiklust. Eesti ja Läti olid Euroopa liidus siiani sisuliselt ainsad riigid,  mis koroona leviku tõkestamiseks lennukeelde kehtestasid. Aasta lõpuni kehtib meil reegel, et lennata võib nendesse piirkondadesse,  kus nakatumine on alla kahekordse Euroopa Liidu keskmise. Brüsselis toimuval Euroopa ülemkogul jätkuvad endiselt  arutelud Euroopa Liidu kliimastrateegia üle. Ja. Eile õhtul alanud Euroopa ülemkogu kestab endiselt,  sest riigijuhid pole leidnud üksmeelt kliimateemadel. Nii nagu kardeti, kujunes see nii-öelda tõeliseks mammut päevaks,  sest suuri teemasid oli palju. Esimesena suudeti ära lahendada Euroopa pikaajalise eelarve  ja taasterahastu küsimus, kus Poola ja Ungariga leiti kompromiss. Inetersee. Mas. Wih Is. Er mambr memberani negotiation as idas. And srong asit wastoda. Keeruliste arutelude vahele räägiti kiirelt läbi  ka lihtsamad teemad. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien andis  ülevaate koroonapandeemiast ja vaktsineerimise strateegiast. Tervitati koostööd Ameerika Ühendriikide uue  administratsiooniga ning pikendati taas Venemaa-vastaseid sanktsioone. Kuid õhtu kaheks kõige pikemaks aruteluks kujunesid  kliimapakett ja Türgi suhted. Kui Ida-Vahemere suhtes tehti otsus ära mõni tund pärast keskööd,  siis kliima eesmärke pole endiselt kokku lepitud. Probleem seisneb selles, et riigijuhid on suures plaanis  ühte meelt, kuid saatan peitub detailides. Seetõttu otsitaksegi lahe. See si nüüd juba varahommikul? Argentiinas hääletatakse täna abordi legaliseerimise üle,  ennustuste kohaselt võetakse seadus parlamendi alamkojas  napilt vastu. Seejärel hakkab abordi seadustamist arutama senat,  kus seadus samuti aga veel napimalt läbi läheb. Abordi legaliseerimist on Argentiinas arutatud 30 aastat,  kuid praegu on esmakordselt võimalik, et parlament  tõepoolest ka selle poolt hääletab. Paavst Franciscuse sünnimaal on abordi legaliseerimisel  endiselt vastu tugevad katoliiklikud ringkonnad. Washingtonis valge maja juures süüdati esimesed küünlad  spetsiaalses küünlajalas ehk menoras, et tähistada juutide  usupüha Hannuka algust. Küünlad süütasid USA siseminister David Bernhard koos rabilevi. Kaheksapäevase hannuga iga päeva kohta süüdatakse üks küünal  ning üheksas küünal sümboliseerib püha kui tervikut. Ka valgusepühaks. Nimetatud Hannuka oli juutide pühade hulgas algselt teisejärguline,  kuid muutus populaarseks, sest langeb enamasti kokku  kristlaste jõuluajaga. USA presidentide t osales esimesena Hannuka küünalde  süütamise juures Jimmy Carter. Ja ilmast möödunud ööl 100. Lõuna-Eestis vähest lund,  puhus kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Kell kuus hommikul oli Tallinnas kõige külmem,  kus oli õhutemperatuur miinus kaheksa kraadi. Kõige soojem oli aga Rooma saares, kus oli pluss üks kraad. Täna on pilves ilm, paljudes kohtades sajab kerget lund. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kaks,  saartel null kuni pluss neli kraadi. Ja uudiseid taas veidi vähem kui poole tunni pärast. Kohtumiseni. Ja. Aitäh Helale ja tere reede hommikust, terevisiooni vaatate. 11. detsember on ja väljas on nulli lähedal,  praegu ka see temperatuur, kus natuke alla,  kus natuke ülespoole ja kui me vaatame nädalavahetuse ilmaprognoosi,  siis tegelikult sama lugu. Laupäeval kuni miinus kaks ja pühapäeval jääb  siis õhutemperatuur miinus kolme ja miinus viie kraadi vahel. No laupäeva päeval õnneks seal pilve serva vahelt piilub  ka natukene veel päikest aga lumesabinat  ja sadu võib tulla siin ja sealpool, nii et lootus,  et kuskil maa valgeks saab ilma lumekahuriteta mulle tundub,  on siiski juba päris märkimisväärne. Kui praegu õue piiluda, siis seal ka päikest veel ei ole,  praegu on täitsa pime aeg veel õues, aga no meie saate  lõpuks siis peaks natukene valgemaks juba minema. Nii on aga tore, et te terevisiooni vaatate  ja meil on päris mitu teemat, millest me täna hommikul räägime,  me muuseas kaunistame, no tegelikult on meil inimesed,  kes kaunistavad meie terevi. Meie võtame jälle seda nagu endale kaunistame. Me räägime, me teeme, me kaunista. Aga nagu te näete siis kuuske ja kuulsite  ka juba siis kuuske sellel aastal siia televisiooni  stuudiosse ei tule, aga kuuse ehtimisest  ja nendest ehtimistrendidest me natukene siiski kõneleme,  aga tulevad siia terevisiooni stuudiosse,  muud väga põnevad kaunistused ja mänd on,  ma saan aru, märk. Ja mänd on jah, kuuske ei ole, aga kuusest  ja kuuse ehtimisest tuleb küll natukene juttu. Muide, kui rääkida juttudest, siis miks mitte jõulude ajal  leida ka see hetk, et istuda sinna kuhugi kuuse kõrvale  ja lugeda natukene raami? Ja raamatu soovitus tuleb täna hommikul ka tõesti,  mida siis nädalavahetusel seal kuuse kõrval,  kui kuusk on juba ehitus lugeda, aga me räägime loodusest  ka natukene. Siis võiks vahepeal minna õue. Ja siis võib muidugi minna õue jah, tõesti,  ja vaadata, mis see loodus praegu pakub. No mõni nädal tagasi oli sõnum selle kohta,  kuidas üks inimene nägi kolme karu karu,  kas tõesti veel ei maga siin vastu jõulu. Teie ka ei maga ja teie saate nüüd teada sellest,  mis puudutab vaktsiinide ja ravimite kõrvalnähte. See on päris põnev teema, eriti arvestades seda,  kui me räägime siin võimalikust tulevasest koroonaviiruse  vastu vaktsineerimisest. Karin Alama-Aas tere hommikust. No kui me räägime nendest kõrvalnähtudest,  siis kui suurt protsenti elanikkonnast see umbes puudutab,  kui me räägime vaktsiinidest Väga väikest Ma tegelikult protsenti isegi ei oska öelda,  aga ma võin välja tuua selle, et ma vaatasin ravimiameti kodulehelt. Et kui palju on ravimite kõrvaltoimete teatisi aastal 2019 olnud,  sealhulgas on eraldi välja toodud vaktsiinid  siis va neid kokku oli umbes 450 neid teatisi  ja vaktsiinide kohta, sealt 228, aga vaktsiine väljastati  Eesti hulgiladudest apteekidele haiglatele 583000. See on väga väike ja, ja kusjuures tegelikult ju Ju pannakse kirja kõik kõrvaltoimed, et kui mingisugune  kõrvaltoime tekib siis kas tervishoiutöötaja või,  või patsient ise saab saata ravimiametile  selle teatise, et kõrvaltoime tekib, siis hakatakse hindama,  et kas see kõrvaltoime on selle ravimiga seotud  või mitte. Aga kirja läheb ta ikkagi teatisena,  et sealt siis sealt saab vaadata, et kas  siis oli, kas on võimalik, et see kõrvaltoime on seotud  selle vaktsiiniga või ravimiga või mitte,  et seda hakatakse nagu analüüsima, et tegelikult need,  need on ikkagi nagu väga-väga marginaalsed,  et võiks öelda, et vaktsiinid on ühed. Turvalisemad ravimid, et noh, kui me räägime ravimitest  üldse Siis ma arvan, et seal või noh, ma tean,  et seal ikkagi neid kõrvaltaimeid on ju väga palju rohkem ja. On kummaline see, et paljud inimesed ikkagi,  kui neile öeldakse, et teil on maks haige  või magu haige ja te peate võtma seda rohtu  siis nad ei muretse väga selle kõrvaltoime pärast,  aga kui on vaktsiinist juttu, siis tekib kohe,  et aga ma ei tea, mis see minuga teeb. Ja, ja täpselt, et kui vaadata vaktsiini,  siis vaktsiinide juures ongi välja toodud,  et tegelikult selliseid kergeid nagu kergeid reaktsioone  võibki tekkida, see on normaalne, et tekib näiteks kerge  palavik või või see vaktsiini koht läheb punetama,  aga see on mööduv. Tavaliselt see niimoodi ongi. See ei pruugi üldse kõikidel inimestel niimoodi juhtuda,  enamusel ei juhtu gi mõnel juhtub. Et aga kui me räägime näiteks ravimitest,  noh me, me ju teame, et näiteks sellised palju kasutatud  ravimgrupid on ensaid ehk mittesteroidne põletiku vast  vastane ravim, kuhu kuulub näiteks ka ibuprofee,  mida me kõik tunneme. Ensaidide, selline. Tüüpiline kõrval tüüpilised kõrvaltoimed on seedetrakti  poolsed kaebused, et alati arst nagu hindab seda kasu  ja kahju ja mõtleb, et noh, mis siis nagu kasulik,  et kui ikkagi valu on väga suur ja põletik on suur,  et kas siis ja võib-olla sel patsiendid on nõrk magu või,  või, või kergesti ärrituv magu, et siis kaalutakse seda  kahju ja kasu, et aga seda, et tegelikult pikaajalisel  kasutamisel praktiliselt kõikide saididega tekib see  seedetrakti poolne probleem, siis see tõesti ei,  ei seda ei panda nagu tähele, et ega ravimitele on neid  palju-palju rohkem. Kui me tuleme tagasi ikkagi vaktsiinide kõrvalnähtude juurde,  siis mis on need kõige tüüpilisemad kõrvalnähud? Ongi see, mida ma Just seesama sellimise teema, see, need olid  ka just väike palavik ja. Ja süstekoha punetus, reaktsioon sealsamas süstekohas. Need ongi kõige tüüpilisemad. Aga see teema, et seedimisele, nagu nemad võivad,  võib põhimõtteliselt vaktsiin ka kuidagi mõjuda ikkagi. Ei, seda varianti üldse ei ole, et need kõrvalnähud  puudutataks seedimist. Ei ole eriti teada, võib-olla, et siis hakataksegi uurima seda,  et kas siis see võib-olla selle vaktsiiniga seotud,  aga üldiselt ei, ei seda nagu ei tooda välja,  et seal on. Noh, võivad võib see vaktsiini Annustamine või, või doseerimine võib käivitada mingisuguse protsessi,  seda on, seda on toodud välja ka nende vaktsiinide  kõrvaltoimete juures, et noh näiteks, et kui mingisugusel  väikelapsel on tekkinud krambihood kuigi tuleb välja,  et perekonnas on ka need varem olnud, kuigi tuleb välja,  et tal on veel nagu mingisugune kaasuprobleem  siis ikkagi noh, sinna sealjuures kirjutatakse,  et võib-olla vaktsiini poolt käivitatud ehk et võib-olla see  muidu ei tuleks esile. Aga ta tuleb siis, aga need on hästi sellised harvad juhtumid,  et noh, tegelikult ikkagi No millest siin räägitakse näiteks seesama Emakakaela vähi vaktsiin, neidudel, millest on,  millest on palju räägitud, mis samamoodi hästi palju  vastukaja ju tekitas ja kuidagimoodi seostatakse erinevate probleemidega,  siis seda, neid on uuritud nii palju ei ole,  et tavaliselt on seal taga ikkagi mingisugune muu kaasuv  probleem ja sealt on väga raske hinnata seda,  et kas see, kas see reaktsioon, mis tekkis,  on siis tõesti sellest vaktsiinist, enamasti ta millestki muust,  aga need on nii marginaalsed. No Suurbritanniast on meil teada juba see,  et nii see fizer kui Vaktsiin ei ole hea allergikutele, see tähendab,  et ikkagi mingid riskirühmad on olemas, kas saab välja tuua veel,  kes on need riskirühmad? Aitäh. Vaktsiini puhul ei. Ma tean, et sotsiaalmeedias näiteks jagatakse seda teemat,  et imetavad emad ei tohiks vaktsiini lasta teha  ka imikud, immuunpuudulikkusega inimesed. Minu teada on niimoodi praegu selle selle vaktsiini puhul,  et, et kuna need, et uuringuid ilmselt ei ole piisavalt  tehtud Rasedatel ja imikutel seda enam, et tegelikult me ju räägime  selle covid vaktsiini puhul, et väikestele lastele noh,  kõige viimases kui, kui üldse seda, seda vaktsiini tehakse. Pigem on asi nagu selles, et rasedate peal ei ole neid neid  katseid tehtud mitte sellepärast, et neile seda nagu ei tohi. Aga muidugi just see inimesi hirmutabki,  eks ole, et neid uuringuid ei ole veel piisavalt tehtud,  ma ei tea, mis minuga teeb, äkki need kõrvalnähud ilmnevad,  no näiteks aasta pärast või viie aasta pärast? No alati on see võimalus, et sellepärast ravimeid uuritakse  i aga samas mitte ühtegi sellist ravimit,  mitte ühtegi sellist vaktsiini, mis, millel oleks oht  inimese tervisele, ei lastaks. Ei lastaks müügile, ei lastaks meile vaktsineerida,  meile süstida, sellepärast et praegu kõik need vaktsiinid,  kõik ravimid läbivad väga. Noh, väga suure hindamisprotsessi väga, väga sellise range kadalipu,  et üldse nad saaksid sinnamaani, et neid võib inimestele manustada. Et noh, kui me siin ütleme seda, et me ei julge seda endale teha,  sest me tegelikult paneme ju Paneme kahtluse alla Euroopa ravimiameti otsuse,  kes on selle otsuse teinud, et see sobib inimestele  inimestele kasutamiseks, et need kasud kaaluvad üles need  võimalikud probleemid ja mis puudutab allergikuid,  mis puudutab mingisuguseid selliseid reaktsioone,  siis noh, selleks sellepärast, et ikka mingisugused  reaktsioonid võivad tekkida. Et sellepärast peavadki olema need inimesed,  kes vaktsineerivad välja õppinud spetsialistid  ja kui nad näevad, et mingisugust sellist allergilist  reaktsiooni võib tekkida igasuguse vaktsiini peale  siis sellepärast ongi väljaõppinud spetsialist,  kes teab, mis siis teha. No ja mingisugused allergilised reaktsioonid tekivad  ka siis, kui sa sööd näiteks toitu, mida sa ei ole söönud. Selt võib, võib juhtuda küll, et me ju seda kõike tegelikult  kõike tegelikult ei tea, et mina küll ei kahtle selles,  et need ravimid, mis meie turule tulevad,  kuidagi pidi ei oleks kontrollitud ja noh,  võib-olla võiks mõelda selle peale, et ka ravimi ravimiturul  ja ravimi väljatootmise töötamises on väga suur konkurents  ja mitte ükski enesest lugupidav ettevõte ei saa turule,  ei saa turule lasta sellist asja, mis põhimõtteliselt ühel  hetkel võib-olla lõpetaks tema tegevuse maailmaturul,  et. Üks kiire küsimus veel. Meil on palju räägitud sellest, et osa inimesi ikkagi on  viiruse juba läbi põdenud asümptomaatiliselt,  mis siis juhtub, kui neid inimesi vaktsineerida,  kes tegelikult on juba põdenud haigust? Midagi ei juhtu. Midagi midagi hullu igatahes ei juhtu. Karin Alamaas suur aitäh, et täna hommikul tulid. Aitäh. Tere hommikust, Raul Rebane kutsub oma Ö TV saatesse põneva  galerii külalisi. Stuudios on nii noored lauljad kui ka kogenud diplomaat  Harri Tiino. Vaiki ja ei saanud minna ise toore. Ott Lepland pakub aga unustamatu hetke. Anu Välvale. Vaadake öö TV- pühapäeval Eesti Televisioonis. Ta. Sajandivanune kunstimuuseum on avardunud viide eripaika,  mille tipp on moodne kumu. Väärtuslikke kogusid, tutvustab teejuhina kunstiteadlane Eha. Komissar. Põnev Priit. Käik Eesti Kunsti muuseum 100. Laupäeva õhtul kell pool 11, ETV kahes. Me. Kaheksa last on liiga vähe, mina olen sellega nõus ka. Eks ta üks noorte lemmik on, see niiviisi on ta teie lemmik. Ta oli kõva naiste, äkki talle kõlbasid ka need kitist. Absoluutselt te poiss. Ja siis. Ühel päeval muutust Meid huvitav, mis sai ahvist, kes toodi kohale tsirkusest  või loomaaias koridori aa televisioon on siiamaani minu  jaoks huvitav. Jaa. Selle aasta detsembris just praegu võib näha täiesti erilist pilti,  kui siis pilk tõsta kõrgemale sinna taeva poole. Nimelt Jupiter ja Saturn mööduvad üksteisest  nii lähedal, et justkui oleksid üks selline valgustäht  ja isegi nimetatakse seda jõulutäheks, nii et väga teemasse  see tänahommikune teema ja Tartu observatooriumist. Lauri Leedjärv on meil nüüd ka siin Skype'i vahendusel  televisiooni stuudios. Tere hommikust, Laurits. Tere hommikust. No eile õhtul püüdsite seda vaatepilti ka saada pildile aga  ei õnnestunud, et taevas oli väga pilves,  jah. Jah, just jah, ütleks just niimoodi, et ei olnudki väga pilves,  aga just selle koha peal, kus need jupiter sealt pidid olema,  seal olid pilved. Madalamalt oli selge jah, ja kõrgemalt olid mõned tähed. Aga, aga millegipärast neid planeete eile ei näinud,  aga selle eest paar päeva tagasi oli neid küll näha. Laurits kui eriline see olukord tõepoolest on,  ma saan aru ikkagi noh, meie ajal, meie ajal meie eluajal ei  ole seda varem juhtunud ja ei juhtu ka. Ja selles mõttes on ta üsna eriline küll,  et viimati oli midagi sellist põhimõtteliselt näha umbes 400  aastat tagasi aastal 1623 aga siis ka tegelikult  nii väga ei nähtud seda, sest need jupiter  ja Saturn olid päikesele liiga lähedal. Ja siis millal päriselt nähti, sellest on juba 800 aastat  peaaegu möödas aastal 1226. Aga nüüd tegelikult need taevased asjad on  ka imelikud. Järgmine kord peaks tulema juba 60 aasta pärast aastal 2080,  niimoodi, et mõned nooremad kooli lapsed,  kes on praegu, võiksid seda isegi veel kord näha. Kas seda päriselt tõesti näeb, kui ei ole seda pilve seal taevas,  mis seda vaatevälja varjaks, siis pilk taevasse,  kuhu kohta tuleks vaadata ja kas ma tõesti näen palja silmas? Ja Jupiter on ju nii hele planeet, et seda näeb igal juhul  palja silmaga ja saturn ka. Ja see kant taevas on noh, ütleme laias laastus edela  ilmakaar edel. Aga muidugi peab olema hästi vaba horisontaal väga madalal  taevas siis kui päike looja läheb. Praegusel ajal umbes kella 15 20 paiku. Ja pärast seda umbes tunni aja pärast tunni pooleteise  pärast hakkavad nad nähtavale tulema. Aga siis peab olema jah, niisugune koht,  kus on, kus on vabalt kõik, kuni maapinnani näha. Kui on puud või majad ees, siis võib juhtuda,  et ei näe. No ma saan aru, et tegelikult teiesugustel inimestel,  kes sinna taeva poole pilke sagedamini heidavad kui meie  siin on see selline eriline olukord, kui palju seda  vaadeldakse maailmas, mis järeldusi sellest saab teha,  kui suur sündmus see teadlastele on? Noh, jah, ega ta võib-olla teadlastele nii hirmus eriline  ja suur sündmus ei olegi selles mõttes, et Jupiter  ja Saturn näeb ju maa pealt ikkagi peaaegu peaaegu kogu aeg  ja eks neid uuritakse nii maapealsete teleskoopidega kui  ka vahel sõidetakse mingite kosmoseaparaatidega neile päris  külje alla. Aga noh, kahtlemata on see muidugi niisugune eriline olukord  ikkagi jah, et kui kui kaks planeeti nii lähestikku on,  et, et paistavad nagu ühena, siis siis tasub lihtsalt huvi  pärastki seda. Seda vaadata. Kui kaua see olukord kestab ja millal oleks kõige parem  ja targem vaadata, et see tõenäosus just seda nii-öelda  jõulutähte siis näha sellist heledust heledust oleks? Ja jah, no praegusest ajast võttes umbes 10 päeva läheb  olukord aina veel huvitavamaks ja paremaks. Et 21. detsembril, siis kui on talvine pööripäeva,  kui meil päike on kõige kõige madalamal taevas  siis just on see kõige suurem lähenemine umbes 0,1 kraadi,  mis tähendab kuus kaareminutit, mis on umbes noh,  ütleme viiendik täiskuu läbimõõdust. Siis on need kaks planeeti kõige lähemal teineteisele  ja siis nad võivad paista isegi peaaegu et nagu ühena  ja ja siis tasapisi hakkavad jällegi eemalduma  siis edasi veel võib-olla paar nädalat umbes,  aga siis on meie jaoks juba hakkavad nad liiga vara loojuma,  nii et hästi enam ei näe. Nii et 21. detsember siis on kõige parem pilt seal taevas. Ja just täpselt jah. Laurits, aitäh meiega täna hommikul ühinemast  ja selline huvitav olukord siis tõesti, kus  siis kaks planeeti Jupiter ja saturn mööduvad üksteisest nõndamoodi,  et justkui topeltplaneedi moodustuvad ja jõulutäht taevas,  nii et vaadake eriti hea vaadata, 21. detsembril,  aga jõuluteemaga me jätkame. Vaatame siis, vahepeal, mis seis on ilu sündimisega,  no tüdrukud, siin toimetavad Inno on võtnud jõude hetkena,  tegelikult ei ole, ma tulin lihtsalt selle koha peale,  kus Inno muidu oli, aga mis siin sünnib,  ma näen, et kas nelk on siis jõululill või? Tere ja miks mitte ka nelk? Mis siin sünnib? Mina teen siin praegu lauaseadet madallauaseade jõululauale  ja selle seade ideeks. Ma võtsin. Idee keskpunktiks on mandala mandalast, ma sain  inspiratsiooni ja mandalat, tegelikult ju peetakse tasakaalu  loovaks ja. Harmooniat loovaks tegevuseks, nii et ju ma  siis vaja siin praeguse praegusel olukorral maailmas Eestis  natuke tasakaalu ja rahu ja pakun mandalad mitte joonistada,  võib-olla ei ole kõik pliiatsisõbrad vaid teha taimedest. Siin on täiesti Eesti metsast saadavad männid,  pohlad, kuused. Õlelill ma näen, on siin vahel veel abid on,  eks ole. Jah, natukene värvitud, käbisid ja kooriks kuulikesi ja,  aga miks mitte ikka elust lille. Aga fantaasia saab lasta lennata, ma võin  ka võtta ja panna hoopis nelkide asemel roosid  ja õlelillede asemel küsinteemid. Ja selles ongi selle asja ilu, et igaüks loob oma mandala selliseks,  nagu tema sisemus seda vajab. Kui valmis see sinu jõulumandala praegu on? No see on ikkagi veel natuke pooleli, eks saate lõpuks näeb  ikkagi valmispilti. On veel, mida oodata, aga vaatame siis ka,  mis toimetamine nende küünaldega siin toimub. Kus maal see projekt on? Ja et siin on nüüd näha, peaaegu on see juba seal valmis,  aga siin on siis nagu hästi näha, et et kui kodus on selline küünlajalg,  mis ütleme, kui ta lihtsalt niisama seisab,  ta ei ole ju väga ilus, onju ja sellised vahvad küünlad on. Ja kui sa paned selle küünla siia peale,  siis nagu kohe tahaks siia ju midagi veel ümber nagu luua. Et siis ma olen teinud siin traadist, et sellised harud siia  juurde ja siis siia kinnitanud ka ampulli,  et siis saaks siis lille ampulliga siia vette panna. Et ja siis tänu sellele ka lill püsib. Ja kui sa siit lähemalt vaatad, et ma olen  ka isegi küünla sisse ühe ampulli pannud Ampulli mõte on väga tore, et siis saab ju kasutada neid  elavaid õisi nii-öelda, et nad. Ja just et siin, mina ise oma seades ma ei ole isegi kasutanud,  ütleme siin kuuske või mändi et erinevaid,  neid asperoksi, et hästi toredad on just sellised praegu  sellised värvitud, et see on siis nüüd šampanja värvi,  aga samas on ka lillepoodides hulgikaupluses müüa ka,  ütleme, kuldsed pronksid, erinevad toonid,  et mida siis võib täiesti julgelt siis kasutada,  annabki sellise mõnusa jõululiku meeleolu  ja see aspera, et ta natukene ka isegi kohati võib-olla  meenutab ka isegi kuuseoksa, et, et ka, et neid kahekesi  koos on tegelikult ju väga jõululiku meeleolu. Kas šampanja, kuldne pronks, need on jätkuvalt sellised  trendivärvid toonid. Ta on, ütleme selline, et niisugune sära  ja glamuuri ja eriti sellisel pimedal ajal olekski just väga hea,  kui natukenegi midagi sellist meeleolukamat sisse tuua. Väga tore, muidugi üks asi moment siia juurde,  see võib olla tuleohtlik. Ja et loomulikult õnneks need suured küünlad põlevad ikkagi  piisavalt kaua ja ikkagi kõikides sellistes seadetes,  kus me kasutame elus materjali, me loomulikult ikkagi  jälgime ja hoiame silma peal, kuidas ja mismoodi see küünal  meil põleb. Muidugi ohutus on väga oluline, aga jõudu ilutegijatele. Ja meie jätkame nüüd muusikaga. Inga ja Toomas Lunge on meil täna külas ja esimene lugu  kannab pealkirja tunnen su ära, teiste seas. Kui kaks vihmapiiska taevast alla lange Siis võib-olla hoiavad nad käest et tuulte tõustes eluteedel  kandes kokku saada Lumes vees või? Jääs. Kui kaks piiska Ööda kansi veel. Üks neist, mina. Kes su poole otsib. Tei. Na pärast ikka? Lahus oldud aega. Saavad kokku kauni piisapärlike. Tunne su teist. Juba siin enne Qui, sa. Meid loodi, tunnen su teiste seas. Ja pere maale ju lõpuks ühtmoodi tuul need teiste seas ära. Kaugele sinust või see elu mid saata tunned,  no teiste seas ära. Hing kumab läbi, kui silma sulata. Sul ei ole tarvis näha palju vaeva. Kuule iga nooti Sinu vaikuses. Pole põhjust olla üldse teiste moodi. Tunnen sinu hinge soojust, paitusest. Kui kaks hinge taevast ühes suunas langeb Siis võib-olla. Hoiavad nad käes. Tuulte tõustes lahku. Eluteedel kandes tean, et saabuva mil sit ma jälle näen Tunnen su teiste seas ära. Luua siin, enne kui siia meid loodi, tunnen su teiste seas ära. Langeme maale ju lõpuks ühtmoodi. Tunde rist. Kelle sinust või elu mind saata, tunned ma teiste eas ära? Hing. Kumab läbi, kui silma sulata. Tere hommikust. Brüsselis toimuval Euroopa ülemkogul jätkuvad endiselt  arutelud Euroopa Liidu kliimastrateegia üle. Ja. Eile õhtul alanud Euroopa ülemkogu kestab endiselt,  sest riigijuhid pole leidnud üksmeelt kliimateemadel. Nii nagu kardeti, kujunes see nii-öelda tõeliseks mammut päevaks,  sest suuri teemasid oli palju. Esimesena suudeti ära lahendada Euroopa pikaajalise eelarve  ja taasterahastu küsimus, kus Poola ja Ungari ga leiti kompromiss. Inetersee. Mas. Wih Is. Er mamber member ani negotiation as idas. And strong asi astuda. Keeruliste arutelude vahele räägiti kiirelt läbi  ka lihtsamad teemad. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien andis  ülevaate koroonapandeemiast ja vaktsineerimise strateegiast. Tervitati koostööd Ameerika Ühendriikide uue  administratsiooniga ning pikendati taas Venemaa-vastaseid sanktsioone. Kuid õhtu kaheks kõige pikemaks aruteluks kujunesid  kliimapakett ja Türgi suhted. Kui Ida-Vahemere suhtes tehti otsus ära mõni tund pärast keskööd,  siis kliima eesmärke pole endiselt kokku lepitud. Probleem seisneb selles, et riigijuhid on suures plaanis  ühte meelt, kuid saatan peitub detailides. Seetõttu otsitaksegi lahe. Keelusi nüüd juba varahommikul. USA ajakiri Time valis aasta inimesteks uue presidendi Joe  Bideni asepresidendi Kamala Harrise. Kandidaatideks olid veel lahkuv president Donald Trump,  USA koroonastrateegia juht Anthony Fautši  ja liikumine rassilise õigluse eest. Timi peatoimetaja sõnul valiti Biden Harris välja sellepärast,  et nende valimine valgesse majja on igas mõttes ajalooline. USA uus president on alati saanud ka Time aasta inimeseks. Esmakordselt pääseb kaanepildile aga ka asepresident. Aasta inimest valib ajakiri 1927.-st aastast peale. Ja Eestist majandus ja taristuminister Taavi Aas ütles ERRile,  et uuest aastast kaovad Tallinna lennujaamas lennupiirangud. Piirangute kaotamine ei tähenda siiski seda,  et lennuliinid kohe taastuksid, sest reisijaid lihtsalt ei ole. Küll aga usub Aas, et pärast laialdasemat vaktsineerimist  võib järgneda plahvatuslik lennureisijate arvu kasv. Euroopa komisjoni otsusel ei tohi liikmesriigid uuest  aastast koroonapiirangutele viidates keelata lennuliiklust. Eesti ja Läti olid Euroopa liidus siiani sisuliselt ainsad riigid,  mis koroonaleviku tõkestamiseks lennukeelde kehtestasid. Aasta lõpuni kehtib meil reegel, et lennata võib nendesse piirkondadesse,  kus nakatumine on alla kahekordse Euroopa Liidu keskmise. Baltika Grupp jätkab uuenenud strateegial põhineva ärimudeli elluviimist,  keskendudes edaspidi vaid naisterõivaste brändi Ivo Nikkolo  arendamisele ja turustamisele. Ühele brändile keskendumine võimaldab ettevõtte teatel  vähendada kulubaasi ja võimaldada lihtsamini siseneda  võtmeturgudele müügivõimaluste laiendamiseks. Ettevõtte eesmärk on arendada Ivo Nikkolost rahvusvaheline bränd,  alustades Baltikumist ja liikudes edasi teistesse Kesk  ja Ida-Euroopa riikidesse. Ivo Nikola peadisaineriks on Margot vaderpass,  kes on tegelenud nii toote kui rõivadisainiga  ning on Ivo Nikkolo disainimeeskonnas varemgi töötanud. Austraalia lõpetas kohaliku koroonavaktsiini katsetused,  sest katsealustel hakati massiliselt vale tuvastama HIViga  ehk AIDSi põhjustava viirusega nakatumist. Valepositiivsed testid ilmnesid juba vaktsiini katsetuse  esimeses järgus, mistõttu otsustati teine  ja kolmas järk üldse ära jätta. Selle asemel ostab Austraalia rohkem välismaiste firmade vaktsiine. Austraalia valitsuse teatel pole mõtet kodumaise vaktsiini  väljatöötamisele ressurssi kulutada, sest koroonanakatumised  on muu maailmaga võrreldes langenud väga madalale  ning tõsist epideemia ohtu enam ei ole. Albaania pealinnas Tiranas jätkusid teist ööd rahutused  seoses liikumiskeeldu rikkunud noormehe tapmisega. Peaminister Edi Rama on tapetud 25 aastase mehe vanemate ees  vabandanud ning siseminister astus juhtunu tõttu tagasi. Protestijad marssisid siseministeeriumi juurde  ja loopisid politseinike kividega. Politsei ajas meeleavaldajad pisargaasi ja veekahuritega laiali,  mõned protestijad võeti ka vahi alla. Öine liikumiskeeld on Albaanias kehtestatud koroonapandeemia tõttu. Politsei teatel ignoreeris tapetu politsei korraldusi  ning jooksis patrulli eest ära. Ja ilmast möödunud ööl 100. Lõuna-Eestis vähest lund,  puhus kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Täna on pilves ilm, paljudes kohtades sajab kerget lund. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kaks,  saartel null kuni pluss neli kraadi. Ja uudistega oleme taas eetris kell pool üheksa kena hommiku jätku. Ja. Aitäh Elole, täitsa ilus hommik ongi täna sellepärast,  et televisiooni stuudio saab jõuluehtesse. Reede on täna 11. detsember ja tõepoolest veel on jäänud  siis nii tunnikene, seda televisiooni ja  ka selle hetkeni siis nii enam-vähem tunnikene,  kui on näha kogu see jõuluilu siin. Ja aga see sünnib siin terevisiooni stuudio ees  ja kuuske seekord ei tule televisiooni stuudiosse,  küll aga natukene mändi ja kõike muud, siis ma saan aru. Nädalavahetus ootab ees, vaatame ka, mida nädalavahetuse  ilmaprognoos lubab, no lubab ta nullilähedasi temperatuure rohkem,  isegi otsapidi sinna nulli alla. Natukene lumesadu ja natuke päikest ja selline väga variatiivne. Mitmekesine, ja meie lubame, et tänases saates jagame veel  lugemissoovitusi siis räägime loodusest ja läheme  ka videosilla abil, Läti, kus siis tervishoius kehtestati eriolukorda. Ja aga nüüd on väga tore öelda tere hommikust,  Kristo ja tere hommikust, Sander, see ei ole nüüd see loodusteema,  mida ma ütlesin, me räägime loodusest. Teist ikkagi valla rajasaarega täna hommikul,  aga ma saan aru, et ega me praegu ei pääse sellest  ja heas mõttes mitte üldse, see ei olnud etteheide praegu. No me oleme ikkagi looduse vahendajad alati olnud  ja me tunneme vastutust, kui me kuskil esineme,  siis peame loodusest rääkima. Rääkige. Seetõttu ka sellised keskkonna ja looduse teemad  ja mina võin alustada sellest, et Postimees kirjutab,  et plii laskemoon tuleb keelustada ja ma olen nõus sellega,  et tuleb keelustada, seda probleemi on ju ammu räägitud. Kirjutab sellest loomaarst pika loomava Ja siin on tegelikult pikemalt, kirjutab loomaarst Madis Leivits. Ja samamoodi on kommentaar jahimeeste poolelt Peeter Hussarilt. Ja keskustelu siis selle üle, et haavlid  ja kuulid sisaldavad pliid, mis on mürgine kõikidele loomadele,  sealhulgas ka inimestele ja see nii-öelda toiduahelat pidi  jõuab kenasti ka inimesteni läbi selle tarbitava liha. Aga mis väga märkimisväärne, kui on sellised nii-öelda jahipraagid,  et jääb sellist liha või looma sisikonda näiteks metsa alla,  siis teised loomad või linnud söövad seda  ja hukkuvad väga piinarikkal kombel. Mina olen ise näinud samamoodi, kuidas Madis Leivits ravib  merikotkaid ja mõnda näinud just nimelt,  et, et see on väga ohtlik keskkonnamürk ja,  ja jahimehed samamoodi nõustuvad, et, et pliist tuleb kui  laskemoonast lahti saada või laskemoona komponendist lahti saada. Aga see võtab natukene ülemineku aega, et seal on  alternatiivid vase ja terase näol. Huvitav, et see siiamaani veel siis. Justkui sama, kui läbi. Osoon on teinud aastaid sellest lugusid,  sellest on räägitud, see on nii ilmne, et see on kõigile kahjulik,  see on loomade inimeste tervisele keskkonnale kahjulik. Miskipärast see üleminekuaeg võtab ikka veel aega,  et mingisuguseid põhjendused on, et, et et see ikkagi ei ole  nii hea nii-öelda tulemusega kuul, mis on see alternatiiv,  eks ju, et mingi see erikaal on natuke teistsugune,  kuigi analüüsid ütlevad, et tegelikult see on täpselt sama,  miskipärast see üleminek võtab. See oht on praegu ka õhus, et nüüd natuke räägitakse sellest  ja siis mõne aja pärast ka. Ma arvan, et seda ohtu nüüd enam ei ole,  et see on küsimus aastates, küsimus on lihtsalt selles,  et kui kaua me siin veel tahame kannatada,  sellepärast et lahendused on olemas ja argumente,  et pliimoon on odavam või et on vaja ümber harjuda  ja osta uued relvad, et jah, see on argument,  aga see on väga suur vastutulek keskkonna  ja kõigi meie ja loomade tervise arvelt. Jahimehed teevad enda tervisele ka liiga sellega. Aga kas see on teie probleem siin Eestis  või mujal maailmas ollakse targemad. Ilmselt ka mujale, aga, aga tähendab, see on mujal  ja Euroopa liit on lihtsalt oma nii-öelda riikide üleselt  võtnud selle kohustuse ja sellest ruttu lahti saada. Tuleb välja, et meil võiks ka asjad natuke kiiresti. Kiiremini käia. Võtame no me läheme siit kohe üle, Virumaa teate,  ajas on selline pealkiri, et kütil on hundijahi osalist  peatamist kaine peaga raske kommenteerida. Mina soovitaks ikkagi kaine peaga mõelda. Ja siis kommenteeri, ma paneksin selle. See huvitav huvitav pealkiri ja ütleb, et veel,  et lähen ja taon peaga paar korda vastu seina  ehk pärast seda on lihtsam. Ehk siis tegelikult on päris suur poleemika nüüd sellel teemal,  et hundijaht peatati. MTÜ Eesti suurkiskjate nii-öelda taotluse  ka kohtusse osaliselt siis peatati ja, ja põhjusel selles,  et huntidel tehakse selles mõttes liiga,  neid on liiga palju seal selles küttimismahus ja,  ja tegelikult hundikarjad ei suuda nii-öelda kasvada  korralikuks karjaks või pooleteist aastaga enamus huntidest  siis kütitakse ära. Aga kas see, et ei suuda kasvada selleks korralikuks karjaks,  võibki põhjustada ka selle, et nad tulevad siis? Kuhugi sinna tallu ja võtavad koera ja lambad  ka veel. No see oht on olemas, aga seal on põhjuseid erinevaid. Esiteks meil on väga palju lambaid ja koeri  ja me oleme oma keskkondi. Seda looduslikku metsakeskkonda nii palju juba ümber  kujundanud et kui me peame, kui me raiume metsa,  kui me teeme suuri põlde, siis ilmselt me peame ise  ka kujundama seda, kes meil seal metsas on,  sellepärast et niisugune looduslik asurkond ei saa omadega  enam hakkama. No hunt on ka ilmselt kohanenud sellega,  et inimene on talle üha lähemale kolinud. Seda seda kohanemist. Väga raske ilmselt niimoodi hinnata, et küllap tuleks seda  põhjalikumalt teaduslikult kasvõi uurida. Küll, aga jah, on ilmselt see, et see tõde on kuskil seal vahepeal. Ja kui meie oleme võtnud endale õiguse ja vaeva kasvatada loomi,  eks siis kindlasti see mõnele nii-öelda hundikarjale  või pigem on jutt ju mingitest hundiisenditest,  kellele võib tekkida see komme käia lambakarjas  või koeri võtta. No loomulikult looduse sõbrad tahaksid, et hundijaht üldse keelustataks,  lõpetame üldse kõikide loomade jahi ära. Päris seda me teha ei saa, aga tõesti, me võiksime  analüüsida rohkem palju meie inimesed, peaksime seal metsas  nii-öelda enda võimu mängu panema või selle asemel hoopis  kujundama ümber mingisuguseid muid reegleid,  mida me teeme talupidamises me ei peaks oma raha. Rahvuslooma niimoodi demoniseerima, aga tundub,  et seda on ikkagi tehtud, kas jääb nagu meediat jälgides see mulje,  et no hunt on kuri hunt, on paha? Natuke võib selline mulje tekkida küll, et minu meelest  hundihirmud 21. sajandil ei ole enam päris tervemõistuslikud  ja põhjendatud, et tegelikult on hunt täpselt sama vajalik  loom nagu iga teine ja, ja mis veel, ta on väga uhke  ja väga toreda, oma perekonna mudeliga. Me peaksime just selliseid eluterveid hundikarju väga  väärtustama ja laskma neil elada. Nii, et tegelikult võib olla on see ja ma arvan,  et paljud jahimehedki, keda mina tunnen,  on öelnud seda, et, et hundijaht on selles mõttes  ka keeruline jaht, et sa pead teadma, keda sa kütid,  Sa ei tohi seda karja lõhkuda. Juhtisendid peavad alati jääma ja kui on need probleemisendit,  kes jah, on tulnud tõesti koera murdma, on tulnud lambaid murdma,  me peaksime tegelema nende loomadega, aga selline lihtsalt  laskemahu peale näiteks suunatud jaht võib põhjustada seda,  et kogemata me lõhume ka väga terveid eluterveid hundikarju,  mida meie loodus, mida Eesti loodus tervikuna väga vajab. Tahaks, et siin selles diskussioonis oleks  ka see kuidagi arukuse moment kõige suurem,  et ei tekiks seda olukorda, kus on metsa raiumise  või mitteraiumise üle, et ühed on väga poolt  ja teised on väga vastu, et tekib hästi mustvalge maailm  ja siis lõpuks keegi mitte kedagi ei kuula. No ma arvan, et me jõuame sinna ka sellesse suurde Euroopasse,  et kõik juba käib kohtu kaudu ja, ja need vaidlused lähevad  päris suureks, et me oleme sinnapoole teel ja,  ja see on selles mõttes väga huvitav, et me peame  ka sinna nii-öelda teisme ikka jõudma ja kõik asjad need Selle ise läbi tegema ja. Aga oluline see, et meil on palju sellist metsikut loodust  veel alles, et seda me peame säilitama, mida enam  Lääne-Euroopas väga palju ei ole. Nii järgmine teema. Sellise huvitava teema, mis iga aasta ennast meelde tuletab  Sakala lehes kirjutab, et ohtlik jää võtab järvedel võimust. Päästeamet kordab igal aastal üle, et 10 sentimeetrit on see  jääkihi paksus, millest alates üldse võiks jääle minekule mõelda. Ja On pahatihti teada, et just see esimene kõige värskem jää,  kõige esimene jää meelitab kalu, kala kala püüdma,  eks ole, et kala. Ei suuda oodata, see on nii magus aeg. Kala võtab just siis kõige. Paremini, aga tasub tõesti enne 10 korda oma tegevus läbi mõelda,  pidada silmas neid ohutusreegleid, et jää oleks 10  sentimeetrit paks vähemalt ja ka siis teha neid  proovipuurimisi ja katsuda, et kas see jää kannab,  ega ta ei hakka kuskilt pragunema, sest väga tore  ja väga inspireeriv on saada need esimesed kalad kätte  ja tohutu kirg ja harrastus e kirg. Aga ärme tee nii, et see minek jääb äkki meie viimaseks korraks. Kuigi eile oli juba loodusnautlejad, olid ju raba laugastel uisutamas,  see oli, öeldakse, et selle talve kõige-kõige ilusam uisujää  muidugi seal ka oht, see oht on väga suur,  et. Seal see jää paksus ikkagi ei ole. Jah, aga no ekstreemistid juba teavad, kui asi on igaühel ma  seda ei soovitaks, et see, kes, kes seda oskab,  aga siin. Ka näitab, et külmakraadid tegid Navesti jõele jääpannkoogi. Väga tore, väga toredaid asju, nii et see külm,  mis tuleb, teeb looduses väga kauneid asju,  need tuleks märgata. Nii et vaadake, kus teil on jääpannkoogid. Meil on siin viimastel nädalatel külas käinud  siis ikka inimesed, kes on lähedalt seotud  või üks perekond, nii et perekond, soon,  aitäh teile, et tulite. Ja ilusat päeva teile, aitäh, päev, aitäh. Nüüd on teie ees selline loodusemees nagu Val Rajasaar,  tere hommikust, Vall. Tere hommikust teile ja lehvitan siit ka osanaatoritele,  just nagu üks perekond tõesti. Meil on väga selline looduse teemaline saade täna tõepoolest  ja sinuga muidugi räägime ka just nimelt loodusest. Kui nüüd võtta ette kõigepealt linnuriik,  siis mis sa ütled, kuidas see seis praegu on,  kes on ära lennanud, kes on siin, kas on midagi ebatavalist? No kõige ebatavalisem on ikkagi see, et viimased talved on  olnud hoopis teistmoodi. Ja juba järjest vist nüüd läheb kolmas talv selline et lund  praktiliselt ei olegi, aga mäletame ka neid. Talvi, kus oli mitu aastat järjest väga palju lund,  väga pikalt maas, nii et ega võib ka selline talv tagasi  tulla ja pakast ja muud, aga eks linnuriigil on palju kergem  tänu sellele ja loomariigil, kõigil on palju kergem talve  üle elada. Aga. Ja muidugi rändlindudest. Aina rohkem jääb talveks meile näiteks must rästaid on  praegu väga palju ja jäävad talvituma osa isegi metsvinte ja,  ja võib-olla mõni käblik ja, ja saartel võib-olla isegi mõni  kiivitaja ja põldlõoke, et. Et neid talviseid kummalisi tegelasi on sagedamini kellega. Ega on ikkagi siis lood niimoodi, et, et sellest liigist  teatud hulk linde lendab ära, aga teatud jääb siia,  jah. Jah, ja osa liikidega on veel ka niimoodi,  näiteks, et nad nihkuvad natukene lõuna poole,  ühesõnaga näiteks on teada, et rasvatihastest  ja ka hallvarestest meie omad lähevad talveks Lätti ja,  ja asemele tulevad hoopiski Soome omad. Et nagu talvel oleks olemas, aga tegelikult on teised linnud. Kui me räägime veelindudest, siis üks igipõline probleem on see,  et inimesed toidavad neid veelinde, toidavad reeglina seal  saiaga või leivaga ja see on nüüd küll üks väga vale tegu. Absoluutselt kui veelinde toit Siis nad ei taipa ära minna, sest rändele sunnib linde  ikkagi ainult toidu kadumine. Ega nad seda külma nii väga ei pelga, aga,  aga siis nad ei lenda õigel ajal minema ja kui  siis rannikud jäätuvad, siis nad ei ulata enam sinna põhja  taimede järgi küünitama. Kui jääserv nihkub näiteks rannikul nii palju kaugemale,  et, et on juba liiga sügav ja siis nad on kurnatud  ja ei jaksa gi ära lennata ja siis on probleem käes  ja siis inimesed ei saa neid toita ka, eks ole. Aga saiaga on see kõige suurem amps, et on selgunud,  et et ta muudab. Kühnokluiged näiteks lennuvõimetuks tekivad mingisugused  väärarengud tiivanukkide peale nagu inglitiivad,  öeldakse ja siis ei saa üldse lennata isegi. Ma pean ka ütlema, et ma olen päris tihti näinud näiteks  Snelli tiigi ääres lapsevanemaid, kes on tulnud oma lastega  saiapäts käes ja ausalt öeldes tahaks minna  ja öelda, et palun ärge tehke nii, võib-olla tegelikult  peakski minema ja ütlema, onju. Ja kenasti. Viisakalt saab seda ju ikka märku anda, aga õnneks on nüüd  ka sildid üles pandud sellistesse kohtadesse mitmes keeles,  nii et et midagi midagi toimub ja meedias toimub ka. Vall, kui me räägime nüüd loomariigist siin alles loetud  päevad tagasi, oli uudis selle kohta, et karud ei ole magama läinud,  see on ikkagi kõik siis jälle sellepärast,  et nii soe on. Karud magavad, ma arvan, tegelikult. See on nendel füsioloogiliselt juba niimoodi sätitud,  et nad peavad, peavad magama, sõltumata sellest,  kas lund on või, või külma on või, või mitte. Et kui keegi on näinud karusid, siis on tõenäoliselt  inimtegevus mõned isendid üles ajanud lihtsalt. Aga kui rääkida veel loomariigist, siis mida sa oled tähele pannud? Kas seal on ka midagi sellist, mis on ebatavaline,  nii nagu lindude puhul juttu oli? Jaa. Mis nüüd kohe pähe tuleks? Ma ma ütleks, et neil on, kõigil on palju lihtsam,  hea hiireaasta on hiiri on palju. Nii et rebastel on, on üsna-üsna lihtne ja,  ja. Ja teistel väikekiskjatel toime tulla. No need, kes tukuvad, need, need ikka tukuvad,  eksole, aga mutid möllavad talv läbi edasi  siis kui tuleb pakast, siis nad lihtsalt kajuvad. Ja. Ja noh Mägrad oma urus peavad ka niisugust talveuneaega  või uinakuaega, aga käivad ikka väljas kährikud samamoodi. Tegelikult kui rääkida loomariigist, siis inimestel peaks  ka olema praegu talveune aeg. Kui ülejäänud maailm sellest aru saaks Vall ütle veel metsloomade toitmise kohta ka,  kui me rääkisime siin lindude toitmisest,  siis kuidas metsloomadega on, kas, millal,  kuhu peaks toitu viima? No metsloomad nagu ka linnud tegelikult saavad ilma  inimeseta väga hästi hakkama. Aga peamine põhjus, miks ulukitele on toitmiskohad tehtud  jahiseltside poolt, mis on ka keskkonnaametis registreeritud,  need, see on kindlalt arvel, nad peavad olema õigetes kohtades. Need on peamiselt selleks, et ulukid talvel toidu otsingul,  siis kui on lumine, ei liiguks liiga palju ringi üle maanteede. Et hoida neid paigal. Et, et see on liiklusele ja loomadele endale ohutum  ja selleks ongi jahiseltsidel need kindlad kohad,  kuhu võib viia. Ja siis tulebki kohaliku jahiseltsi käest küsida,  et kas, kas ma võin, sest suvalisse kohta kui viia,  kui ei tea täpselt seda asja, siis esiteks keskkonnaamet ei  tea sellest, RMK maaomanik ei tea sellest,  niimoodi see asi ei käi. Ja kolmandaks, see võib põhjustada kahjusid  nii ulukitele kui inimestele, kui on valesse kohta,  näiteks meil on väga tihe liiklus, just kui maantee lähedale  on viidud, et siis see ei ole hea. Nii et asju tuleb teha ikka teadlikult, Val Rajasaar,  suur aitäh. Ilusat päeva ja ilusat nädalavahetust kõigile. Aga nüüd me avame järjekordse akna jõulukalendris Eesti  laulu jõulukalendris ja selle akna taga on Tuuli Rand. Ja. Oi, tere, sina ka siin minu nimi on Tuuli Rand  ja mul on nii hea meel, et ma olen Eesti laul 2021 üks poolfinaalistidest. Ja ma tahan sulle juba tekitada seda mõnusat jõulutunnet  sisse ning sellega seoses ma tahan sulle lugeda ette ühe luuletuse. Ja see alles täna sai valmis ning autoriks on pali kai meis. Detsember saabub ja jõulutunne hinge poeb. Jõuluvana oma pötru juba vaikselt üle loeb. Päkapikud akna taga piilumas salaja käivad kõik lapsed  nii head ja armsad, neile näivad. Tuppa tuuakse imearmas haljas kuusepuu. Laste rõõmuks polegi vaja midagi muud. Piparkooke küpsetada ja neid kaunistada. Ja terve päeva kingitustest unistada. Suurtel inimestel meenub taas nende lapsepõlveaeg,  ununevad kõik halvad mõtted ja tunded. Isegi raev. Lauldakse perega ja tantsitakse kõik koos. Laua peal on kindlasti traditsiooniline pohlamoos. Vaikus ja rahu kõigile südamesse, õrnalt saabub elu mured,  hirmud, pahad mõtted, kõik laabub. See kõik süütab meie sees imeliselt sooja. Tule aitäh, jõulud. Et sa ikka igal aastal tuled ja oled. Ma soovin teile kõigile imeilusat jõuluaega. Ma loodan, et teie kõigi tervised on korras  ja hoidke oma lähedasi. Häid jõule. Jaa. Terevisiooni stuudio saab täna uhkesse jõuluehtesse,  kuuske meil ei ole, seekord aga me natuke siiski kuuse  ehtimisest räägime täna inno, eks ju, sellepärast et noh,  kodus ikka on kuusk, see on selline tavapärane komme. Ja see on traditsioonid ja loomulikult me tahame kuusele ju  ehted külge panna, et võib-olla räägime mõned sellisest  nõuanded või sellised trendid, sest ikka maailma  trendiloojad vaatamata viiruse olukorrale on ikka üht-teist  juba teinud, sest aasta ju ette planeeritakse kõik need  värvused ja, ja need trendid, mida siis jõulude ajal toimima hakkavad. Nii siin on nüüd need kuuseehted, mis siis võiksid olla  kuuse no mitte nüüd sellises valikus, et kõik korraga,  nii nagu siia on pandud, jah. Ja, ja ei, mitte muidugi alustame kohe klassikast,  vana klassika, selline, ma tahan alati, see on selline vana  hea toimiv värvikombinatsioon võib-olla kodudes on see juba olemas,  jõulude värvused, kuldne, punane, roheline  ja valge, ehk siis uut aastat siis see valge toon peaks  siis kõige rohkem nagu iseloomustama, aga need on  siis traditsioonilised pooled. Nüüd lähme edasi sellise väga uudse ja huvitavale,  ehk siis selle aasta selliseks pastellsemaks on kui tore  just ilus ja selle aasta selline eriline pool võikski just  olla selline natuke härmatanud värvus. Ja kõik see kõik, see, kõik see erilisem toon on siin see  härmatanud lilla kombineeritud kokku sellise roosa ga siia juurde,  selline vastene, roheline ja selline õrnalt jälle külmunud  nagu hõbe. Kas pole põnev kombinatsioon jälle sobivad kokku  Lähme muinasjutte jutu maailma. Et minu jaoks on selline muinasjutt siin selline heledad toonid,  jälle see hõbedane helehõbeda, siis on siin valge  siis natuke sellist ootamatut, sellist ja  ka õrna kuldset või sellist virsiku tooni,  mis jälle omavahel ma ütlen ka väga hästi sobivad,  et oleks minu lemmik on muidugi see. Ma tõesti ma väga naudin seda, seda sellist kombinaati väga ilus,  vaatame see. Praegusel mummusid just just. See on selline natuke salapärane, ehk siis,  kui olete matkanud metsas, jõulude ajal olete käinud  suusatamas ja lähete mingi sellise sellisesse mägionni  või lähete talumajja või, või selline. Kujutage ette, et võtate hea sooja tee. Ja naudite head seltskonda siis selline sinine,  jälle selline hall sulge kasutatakse sellel aastal ma panin  siia ühe suure linnu ka peale ja see suleti,  on päris palju ja siis mulle väga meeldib selline sügav must. Ja ma tahan veel öelda, et kui hakatakse kuuske sätima sima,  et siis kindlasti, kui kuuseehete ostmiseks läheb,  tuleks tegelikult osta kolme suurust kuuseehteid,  suured, keskmise suurusega ja väikesed suurtest. Ja see suurte peal on tavaliselt see domineeriv värvus  ja me paneme need alati kuuse sisse, südamiku suunas paneme  suured paika, paneme siis keskmise suurusega  ja siis paneme liikumise selliste väikeste kuuldega juurde. Väga konkreetne ehtige oma kuus kodus, siis nende nõuannete järgi,  kui te seda veel teinud ei ole. Praegu läheme uudistega edasi. Tõepoolest, kell on saanud pool üheksa ja jätkame uudistega,  tere hommikust. Eesti 200 toetus tõusis meie uudistetoimetuse tellitud  ja Turu-uuringute läbi viidud küsitluse detsembris 20-le protsendile,  millega parlamendiväline partei edestab kindlalt EKRE-t  ja hingab kuklasse Reformierakonnale. Kui homme toimuksid riigikogu valimised,  annaks keskerakonnale hääle 25 protsenti valijatest. Reformierakonda toetas detsembris 21 protsenti valijatest  ja see on turu-uuringute küsitluses erakonnale aasta  ja kogu viimaste valimiste järgse aja madalaim näitaja. EKRE on toetustabelis neljandal kohal 14 protsendi toetusega. See on EKREle aasta madalaim näitaja ja kehvim tulemus  ka alates riigikogu valimistest. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda toetas detsembris üheksa  ja isamaad viis protsenti valijatest. On väga tõenäoline, et Suurbritannia lahkub 31. detsembril  Euroopa Liidust ilma leppeta, ütles Suurbritannia  peaminister Boris Johnson. Praegu on Suurbritannia ja Euroopa Liit seadnud kokkuleppele  jõudmise tähtajaks pühapäeva. Johnson i optimismi leppele jõudmise osas aga kahandas tema  viimane kohtumine. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Fonderlaieniga. Johnson i sõnul sõlmitakse Euroopa Liiduga edaspidi ilmselt  selline lepe, nagu on Kanada või Austraalial. Kanadal on Euroopa Liiduga vabakaubanduslepe,  Austraalial ei ole sedagi. Yes think, et, Win, et me veel no strong, posibility Strong posibility. The w have lutin, mutch mor like on Austraalian Relation  ship with Io than canadian. Ungari president Viktor Orban on rahul Euroopa Liidu  otsusega asendada Euroopa Liidu eelarves õigusriigi nõue  deklaratsiooniga õigusriigi, tööpõhimõtte, Kohta kriitikute sõnul on tegu järeleandmisega õigusriigi põhimõtetest,  hälbivatele Ungari ja Poolale. Orbani sõnul näitas Euroopa Liit eelarve teksti muutmisega,  et on tõepoolest ainult riikide ja rahvaste ühendus,  mitte ei pürgi ise superriigiks. That is was any one stap. Tha t istel a more deficat Obstacle and tis is The  ratification of Tatagrement ba national parlament. Anaal parlament stodi, kas. Iive we fight for ower rais w fight for Clarity w fight. Forflahiti. Sircom vented vid, secondary lo ad. Ad as Possible Da e peration ta operation. Group and Tuis, Hanger and Viktor Inparticlar. Ja veel Eestist Ida-Virumaa kodanikuühiskonna tublimaid  tunnustati sel aastal vastavalt koroonaaja tingimustele  ning auhinnad viidi nominentidele ja laureaatidele koju kätte. Ida-Virumaa tegusate kodanike ja vabaühenduste konkursi  neljast põhikategoorias oli kõige tihedam konkurents  Ida-Virumaa tegusaima kodaniku valimisel 16 kandidaadi seas  võidu saanud Ksenija Kutškova veab eest loomade päästmisega  tegelevad Toila vallas asuvad päite jäta loomaparki  ja ta on tegev Narva mittetulundusühingu siga elu,  kusjuures kadunud inimeste otsimise organiseeriv iga elu 100  aasta mittetulundusühingu auhinna. Ksenija puhul oli ikka väga palju esitajaid,  kes teda nii-öelda välja tõid kõike, kõike seda,  mida nad siin päites on korda saatnud ja jätkuvalt saadavad,  et noh, see on lihtsalt võtab sõna tuks pluss see,  et Ksenija panustab ka iga elu tegemistesse  ja jõuab ka veel käia kadunud inimesi otsimas,  nii et see on väga, väga, väga tänuväärne  ja eeskujuks kõigile. Ida-Virumaa aasta tegusaimaks kodanikuks valitud Ksenja  Klutškovale tuli võit suure üllatusena. Sest nad lihtsalt helistasid mulle ja ütlesid,  no me tuleme kingitus anda, anname ie kõik. Aga kui sain aru, et oleme esimesed, siis suur suur rõõm. Ksenja Klotškova sõnul on temale väga oluline kodutugi Mul on suurepärane pere, kes aitab mulle,  mul on väike laps, kogu aeg ootab mind, kui näiteks me ootasime,  inimesed aga suur. Minu vanaisa ja minu abikaasa aitavad mulle palju. Kaks auhinda läks Alutaguse valda. Täna on pilves ilm, paljudes kohtades sajab kerget lund. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kaks,  saartel null kuni pluss neli kraadi. Ja uudiseid veel kell üheksa, kohtumiseni. Jaa. Tere hommikust, aitäh, Elole ka. Tere hommikust ka. Jah, 11. detsember reede hommik on, kes praegu silmad lahti  lööb ja natuke sellist unesegasust tunneb  siis tõesti reede ja kell on siis täpselt nüüd kuus minutit  pool üheksa läbi. Nädalavahetus ootab ees, sellisel ajal tahaks ikka natukene  nalja ka, kõik asjad on nii tõsised. Äkki Katri, sa räägid anekdoodi? Ma ei oska üldse anekdoote rääkida. Sina ka ei oska. Eestlane, venelane, sakslane istusid saunas. Seda ma ei saa rääkida, no näed. Juba juba läks, laps. Vaatame hoopis silma, see ei ole anekdoot,  millest nüüd juttu tuleb ja see on see nädalavahetusel. Päikest sabin vihma, lörtsi, lund, ma saan aru,  kõike lubatakse ja miinuskraade. Ja. Natuke nagu talve natukene talve, nii et selles mõttes  paljud inimesed ju liiguvad nädalavahetusel  ka Eestimaad mööda rohkem ringi, arvestage,  et teeolud võivad paiguti olla libedad. Saatest ka natuke veel. Ja me soovitame raamatuid lugeda, oleme seda teinud siin  kogu aeg televisioonis ja täna hommikul on Hanna-Linda Kork,  kes on värske rõhu peatoimetaja ja temal on kaasas päriselt  värske kraam. Täitsa uued asjad. Uurime ka Lätist, mida siis ikkagi tähendab sealne  eriolukord tervishoiusüsteemis. Ja Inga ja Toomas Lunge on täna hommikul terevisioonis  natukene juttu ka nendega, aga kindlasti üks ilus laul  ka kontserdi tunnel. Ja jõuluilu pakume teile ka, varsti tulevad  siis need saate jooksul valminud jõulukaunistused siia stuudiosse. Jah, sätime siia, nii et järgmine nädal on see väga-väga  kena teil kodudes ka kindlasti. Aga milliseid raamatuid siis võiks lugeda,  tere hommikust, AnnaLi. No sul on tore valik kaasas, millest alustame sellest,  mis kõige lähemal ole ise. Ei, ma ei jätaks selle viimase kirsiks, mindi peale. Ma alustan ikkagi iseenda väljaande reklaami misest,  see on värske rõhk, see on noore kirjanduse ajakiri  ja täiesti värske number, see tuli just paar päeva tagasi  trükikojast ja ma võtsin selle kaasa lisaks reklaamimisele  ka sellepärast, et see annab väga hea ülevaate sellest,  milline on noore kirjanduse seis just praegu Eestis. Alatasa küsitakse mult, et no milline on noor kirjandus,  aga see on absoluutselt igasugune. Siin on üle paar märksõna näiteks nende samade lugude põhjal  või luuletuste põhjal. Väga palju eri erilaadi tekste ja eri eri teemadest tekste  on isegi Kadrina murrakus kirjutatud luuletusi,  mis on täitsa uskumatu, sest et vahepeal murdeluulet üldse  ei avaldatud. Siin on ka mõttelaasta, siin on ka täiesti selliseid narratiivseid,  tavalisi novelle, aga on ka vormieksperimente,  on arvustusi. Üks arvustus on isegi selle kohta, kuidas Teneti peategelane  on tegelikult Tallinna linn. Näiteks ja siin on ka intervjuu Ave Taavetiga,  kes on siis meil selle raamatu autor, kes on  ka noor autor, vale rahategija, see on vale rahategija. See ilmus värske raamatusarjas, värske raamatusari on  debüütide sari ja tavaliselt debüteerivad luuletajad,  aga see on siis proosakogu, siin on. Ma ei tea, kas 17, täiesti eriilmelist novelli,  aga kui sa ühe märksõna ütled, siis millest ta kirjutab,  mis teda kõnet? Siin on nagu ta ise kutsub ennast maagiliseks naivistiks,  ehk siis kui me teame, mis asi on maagiline realism,  et tavalisest igapäevasest olukorrast tuleb mingisugune noh,  maagilisus välja, siis see on mängib just selliste nagu  naiivsete või naiivsena tunduvat. Motiividega naiivsuse ei võrdu kuidagi lihtsalt ei lihtsalt  see on pigem nagu Andrus Kivirähalik naiivsus,  sellised lihtsad tegelased, kellega me kõik suudame ennast samastada,  kelle kohta me kuuleme näiteks vikerraadio. Laupäevastes nendes sünnipäeva õnnitlustes aga kes,  kellel on siiski nagu mingi huvitav tera sees  ja valeraha tegija puhul on kõige huvitavam minu jaoks see,  et see on nagu Asetatud postsovetlikule taustale ehk siis kõik need nagu  humoorikad tegelased liiguvad sellisel foonil,  millega ma ei tea, võib-olla meie kõik oleme harjunud,  aga mida me ei ole tahtnud kirjanduses seni lugeda  ja minu jaoks on huvitav see, et ta ikka kirjutab väga palju pensionäride,  et eesti kirjanduses ei kirjutata väga palju pensionäridest niimoodi. Aga see ei tähenda mitte seda, et siis pensionärid peaksid  seda kindlasti lugema, vaid tegelikult on absoluutselt kõigile,  eks ju. See sihtrühm on hästi suur. Täpselt täpselt just niimoodi ja ta on ise öelnud,  et kui ta praegu huvitab pensionäridest,  siis järelikult 70 aastasena ta huvitub noortest väga hea plaan,  tule absoluutseks. Nii siis kolmandaks ma võtsin kaasa Sveta Grigorieva debüütkogu,  kes kardab Sveta grigorjevat. Tegelikult me anname selle teist korda juba välja. See nõudlus on, nõudlus on nii suur, see ilmus aastal 2013. Kas see nõudlus tuli pärast seda, kui Sveta pidas sellega ei,  kuulsa kõne seal? Asi on selles, et, et see raamat on väga eriliselt tehtud. Lisaks sisule on sellel väga huvitav vorm. Nagu näha, on see nagu katki, see on meelega robustne,  see on tehtud niimoodi, et me oleme vanadelt raamatutelt  rebinud ära kaanepaberid kleepinud sisuploki sisse  ja siis täiesti täiesti iidsel kombel trükkinud  ka pealkirja ja autori nime peale. Ja see peabki täpselt nii õudne välja nägema,  nagu see on, see näeb väga põnev välja. Ütle, et see näeb õudne välja, see näeb väga põnev välja,  eriti selles olukorras, kus me väga palju räägime sellisest  tarbimise ülekülluse, st ja pigem tagasihoidlikkus võiks  olla see märksõna. Jah, selle, selle raamatu me tegime siis koostöös tüpaga,  mis on Tartus trükikunsti ja paberikeskus ja,  ja selle mõte ongi just selline, et see,  et ta sellises vormis, see näitab ka raamatu sisu väga hästi. See raamat võib, kui sa loed seda, siis võib tunduda,  et, et et ta kirjutab aina iseendast, aga tegelikult on tal  väga palju erinevaid rolle ja ei saa olla kindel,  kas see lüüriline mina või noh, kirjutav mina on sama inimene,  kes, kes selle päriselt kirjutas ja väga palju erinevaid tundelaaden,  madalat ja kõrgstiili, kui sellest raamatust leiab hästi  palju selliseid Väga huvitavaid hetki ja siin on väga olulisi teemasid  ka loomulikult eesti-vene temaatika ja sellised naiseks  olemisega seotud teemad ja suureks kasvamise teemad. Vot seda on väga hea julge sõnastaja kindlasti muidugi  täitsa täitsa ja see omal ajal, kui see ilmus,  siis sellega tuli hästi palju probleeme,  poleemika tekkis kirjanduskriitikas, mida juhtub suhteliselt harva. Aga mis on tore, kui tekib absoluutselt jah,  et räägite nagu naisluulest, et me ei räägi eraldi meesluulest,  aga ometigi me hakkasime rääkima naisluulest,  et kas see, mida Sveta kirjutab, kas üldse on luule  sellepärast et sellel on lihtsalt nagu. Rida ja rida ja enter, kas see nagu käib luule all,  aga hasso krull ühes arvustuses veenva ütleb,  et see on tõepoolest luule modernistlik luule? Jah, ja nüüd see viimane, mille mina tahtsin alguses  esimeseks võtta viimane minu jaoks kirs tordi peal,  siin helilaaksuse ole ise, mis ei ole värske raamat,  see on kaks aastat tagasi ilmunud raamat  mis on tõlgitud edelasoome murdest hiiu keelde. Ja selle tõlkis Järvi Kokla, kes sai luuletuse ühe luuletuse  tõlkimise eest ka August Sanga nimelise luuletõlkepreemia  ja Esiteks, et see hiiu keelde tõlgitud, see on omaette teema,  sest edelasoome murdest hiiu keelde hästi mitu sellist  kummalist märksõna. Sest et Järvi koka pidi selle jaoks põhimõtteliselt hiiu  kirjakeele mitte välja mõtlema, aga kirja panema,  et see on nagu suur suur asi ja pluss need luuletused ise on sellised,  et nad annavad midagi nagu hingele. Kas sa võiksid ühe näite seal kasvõi. See, kuidas mina loen, see ei ole muidugi praegu ei hinda  sinu lugemist. Et mina hiiu keelt ei oska, aga, aga kõige kuulsam luuletus  on lehm ja kask. Ma taha olla lehm kase all mapp taha edukas olla mapp taha  arvutit õppida, mapp taha psühholoogi juurde minna,  mapp taha seda kirja posti viia, mapp taha töötukassasse helistada,  mapp teha, mäleta ühtegi pinn koodi. Las ma ole lehm kase all. Viige mu väsin nahk kambri pärandale. Ahju ede. Aitäh sulle, igal juhul mulle tundubki, et kui see raamat  kätte võtta, siis võiks isegi iseendale kõva häälega ette lugeda. Väga head jõululuuletused, mast. Aitäh sulle täna hommikul tulemast. Aga nüüd siis sõidame oma pilgu hoopis sinna leti poole. Tõepoolest, me oleme loonud videosilla Veiko Spolitis  ega Lätis, Veiko, tere hommikust. Sulle. Tere hommikust teile Tallinnasse. Lätis on tervishoius välja kuulutatud eriolukord,  mida see siis sisuliselt tähendab? Jaa. Jah, sisuliselt see tähendab seda, nagu seda eile  hilisuudistes ütles ka tervishoiuministeeriumi kantsler et  kui Praegu on võimalik tervishoiuministeeriumil  või vastav vastavatel ametitel midagi soovitada. Haiglatel teha, siis eriolukord tervishoiusüsteemis. Tähendab seda, et nad võivad nõuda midagi teha,  nii et see on lühike vastus, su küsimus. Läti terviseminister ütles, et see eriolukord annab  arstidele vabamad käed, mis mõttes? No eks see loetelu veel ei ole avalikustatud,  kuid see põhimõte on selline, et kui praegu veel olukord ei  ole nii kriitiline, nagu seda on näiteks Leedus,  kus juba siis haiglad hakkavad juba jagama,  mis patsiente nad suudavad päästa ja kes lihtsalt surevad ära. Lätis see olukord nii kriitiline veel praegu ei ole. Kuid vastates su küsimusele, siis tervishoiuministeerium  saab sellega siis kiiremas korras patsient ühest haiglast  ümber viia teise, kus siis Läti eri provintsides on veel  haiglates vabu kohti, nii et sellega nad suudavad hakkama  saada kiiremini siis patsientide siis jagamisega  ja eri Tervisolukorras. Arstimisega kui seda võiks nii nimetada Nii et see tähendab ka selliste patsientide suurt  liigutamist riigi piires, et kui näiteks Riias lähed arsti juurde,  siis võib-olla sind haiglasse viiakse hoopis teise linna. Ja. Just seda juba praegu toimub näiteks. Kui patsient on Stradini haiglas Väina jõe vasakul pool  siis siis on Läti on jagatud nii-öelda need haiglad,  kes on Riias vasakul pool, need suudavad oma patsiente  kriisiolukorras viia siis lähemal asuvasse Tukumsisse  või Jalgavasse või eriolukorras. Kui on vaja, siis kuni Lepaiani ja Vensen välja  ja täpselt samuti paremal jõe pool siis need lähevad kas  siis Valmirasse või, või siis kuni Tagaseni välja. See on siis eriolukord tervishoiusüsteemis,  aga kas on kuulda ka sellest, et valitsus plaaniks veel  karmimaid piiranguid kehtestada või on need juba niigi  nii karmid? Ja. Praeguseks nad on piisavalt karmid, kuid samas näiteks  õpetajate ja siis haridussüsteemi osalejate seas on  siiamaani diskussioon kus võiks Läti järgida  ka Eestit ja täiesti koolid kinni panna,  sest teadupärast Lätis praegu on. Esimesest kuni neljanda klassini õpilased veel käivad koolis  viiendast klassist ülespoole, need õpivad kaugõppes kodus. Nii et sellest on on juttu, kuid kui me vaatame praegu neid  pandeemia arvusid, siis praegu tundub, et need arvud kuidagi  viisi stabiliseeruvad, nii et vaatame järgmise nädala jooksul. Siis saame teada, kas koolid pannakse täiesti kinni  ja lasteaiad ka, sest lasteaiad on ka siiani lahti. Nii et praeguseks meetmed on piisavalt karmid  ja vähemalt valitsuse poolt juttu ei ole  ja teadupärast Läti peaminister esindab Eestit  ka Euroopa nõukogus ja ise peaminister on praegu Brüssel. Leedu kontekstis on räägitud palju sellest,  et piirangud on küll karmid, aga neid ei järgita. Kuidas lätlastega on, kas nad järgivad piiranguid hästi? Ta. No selle järgmisega võrreldes kevadega on päris raske  ja lisaks sellele on lisandunud ka erinevat masti poliitikuid,  kes sellest kasu lõikavad näiteks just eile,  Läti politsei pidas kinni kodanik Jeremejevi  ja medõde Marina, kes Youtube'i vahendusel ajas täielist soga. Ja seega nad peeti kinni ja kautsjoni. Nüüd nüüd, kui keegi pakub 50000 eurot kautsjonit,  siis nad võivad vabaks saada. Kuid jah, siin, selle jälgimisega on päris raske näha,  et, et ühiskond on väsinud. Arusaadav Veiko Spolitis, suur aitäh ja siis tervist sinna Läti. Aga nüüd tuletame teile meelde, et hommik Anuga on sel  pühapäeval ikka eetris palju-palju külalisi on  ja sealhulgas ka noor Ilves Aga kas eesti keeles nagu sellised paroollaused nagu? Doktor, siin te juba olite või niimoodi rallit ei sõideta  või tulge meie boksi, mis on pärit nagu filmidest naljadest. Kas need on sulle nagu, nagu? Jaa jaa, osaliselt kindlasti sa ei pea ju Eestis elama,  et, et osa saada sellest kultuurist ja siis võib-olla oli  ka mingeid koloriitseid. Väljendeid, mida ma ei tundnud, aga, aga ajateenistus oli  väga hea koht, kus. Tegelikult mu suurim mahajäämine keelepruugis oli see,  et ma ei osanud väga hästi ropendada. Ja siis ajateenistuse 11 kuu jooksul ma õppisin  selle päris korralikult ära. Paraku vist teleetteri lubasin kõike korrata,  mida ma seal õppisin? Jah, aga, aga õnneks see oli selline hea,  kas neid roppe sõnu on hiljemal elus ka vaja läinud? Aeg-ajalt küll, aga õnneks vaja ma ei ütle,  eks nad teevad mõnikord elu natuke lõbusamaks. See. Nii nagu te näete, siis siin meie selja taga praegu meie  terevisiooni stuudio jõuluehtesse viimine toimub  ja olge head, kuhu need asjad nüüd täpselt peaks minema,  sest hommikust saadik on siis innu oma kaaslastega siin toimetanud. Meie paneme need erinevatesse kohtadesse,  kui sa nüüd küsisid, kui me paneme ja ja laua peale,  ehk siis üks lauaseade ja seekord ongi sellised väga erilised,  ehk siis teistmoodi natuke mõeldud, et, et kui on aeg on  eriline ja inimesed kodus ka ei tunne, võib-olla ennast  alati hästi või peavad seal kodus olema,  siis tegevusteraapia toetab ju alati hästi  ja tasub minna metsa, korjata materjali ja teha näiteks siin  võiks ju vaadata seda, et see on väga palju mändi  ja männist saab väga edukalt teha ka kuuske. Olgu see siis tänane üllatus, et, Kuusk siiski tuli või, või natuke imiteerivalt siin  ja võib siis igasuguseid kuule, jõuluaeg on selline särav  aeg kõiksugu sätendavad ja möllavad. Materjali võib julgesti juurde panna ja,  ja mida natukene võib öelda isegi natuke absurdsem,  siis selles suhtes on see väga hea ja jõululik,  nii et täiesti ja miks mitte kaks tükki kõrvuti,  sest nagu rohkus mõjub ikka alati paremini. No nii on siin ka seda ilu esti. On jah, kas see paigutus on inno nii täpselt läbimõeldud,  et me ei või neid ringi tõsta stuudios, kui mulle tundub,  et ma olen ikka noh, nii küünla taga peidus,  et äkki ma vahepeal tõstan näiteks ära võib? Ja see on tore, et tüdrukud panid kohe sinna varju,  sest lilled võiksid natuke rohkem sind varjutada. Praegusel tänasel saate lõpus me oleme teinud küünlaga seade,  kindlasti ütleme seda, et turvalisus ennekõike  ja elus tuli vaadake äkki seda küünalt, elustulega küünalt  võib ju vahetada ka leed küünla vastu või elektroonilise  küünla vastu, miks mitte küll aga et küünal ei pea olema  lihtsalt küünal, vaid sinna võib elus lilli juurde panna,  selle küünlajala juurde on kasutatud siis veeampulle  ja erinevaid, siis rohelist materjali, jälle fantaasiat,  sinna võib ju ka mändi ja kuuske julgesti panna ei ole üldse  küsimus ja julgesti võib seda teha. No aitäh, igal juhul on meie stuudio nüüd siin  siis järgmiseks nädalaks kaunistatud tõeline jõulu. Ja. Ja teile kõigile suur-suur, aitäh selle suure ilu eest  ja häid pidi ja aga meie muusikalised külalised on juba  diivanil koha sisse võtnud ja ka seda ilu nautinud. Inga ja Toomas, kas teie kodus on ka juba jõuluilu? Vähe vähe, just meie pisikene noora tegelikult juba jõudis  märkuse teha, et, et no millal me selle kuuse  siis toome, ma arvan, et see on nüüd lähipäevade küsimus,  tegelikult aga eks mina näiteks ma ei tea,  kas Toomas pabistab, mina pabistan sellepärast,  et ma ei kujuta ette, mismoodi meie koer sellele reageerib. Esmakordne kogemus. Et kõik ja meil on läbi proovitud jänesega  ja kassiga kassid kipuvad kuuse otsa ronima,  ma tean, ei roninud, aga ta neid väikseid pallikesi sealt. Kui te teete kaunistused, mis ripuvad laest Nii siis koer lausa kätte, no ja noh, kuusk ikkagi,  no ma mõtlen just puu, et. Aga eks siis ole näha, põnev meile kõigile,  aga tõepoolest minu meelest on nagu väga vahvad seaded ja,  ja televaataja võibolla näe, et siin on nelgid on pandud ümber,  et ma tean, et paljudele vanematele inimestele,  vat see nelk on selle nõuka aeg ja võib-olla ei tule kõige  paremad emotsioonid, siis minul vastupidi,  see lapsepõlv tuleb meelde, et kui kui nad siin sätid  sättisid neid, siis ma käisin nuusutamas. Olen ka seda eemalt tuli sellega seal natuke sedamoodi,  et seda võib süüa ei või nüüd ka. Välja, et siin võiks lusikas olla, aga kuna sa oled ikkagi  külas meil saates, siis sa võid natukene mõista. See ei ole magus. Ma muide tean, miks teie kodus veel väga palju selliseid  jõulukaunistusi ei ole, see on sellepärast,  et te ju käite ringi ja laulate hoopis. No me laulame ja, ja siis me teeme igat asja,  laulame ka, jah. Ja et käime jah veel, mis on päris tore test  ja et, et õnneks me mõtlesime ja plaanisime saiki kohe  plaanitud sellised kontserdid kus ongi mõeldud,  et seda publikut olekski natukene vähem ja oleks võib-olla  selline intiimsem võimalus siis tõesti see aeg maha võtta  mõelda nende asjade peale, mis aitavad siis võib-olla seda  positiivset emotsiooni rohkem tekitada ja kuidas ennast  siis hoida nagu? No immuunsuse. Pisut sedamoodi iga. Iga leiab iseenda mõtetest oma raamatust,  leiab ühe sellise lõigu, mille ta siis meile ette loeb. Ja siis me valime sealt mõne sellise loo,  mis selle lõiguga niimoodi sobib. Ja, ja natuke selline kirjanduslik õhtupoolik ilusate  mõtisklustega selline. No õnneks saab ikka publikule ka silma vaadata,  et kuidas neile see hinge poeb ja kuidas nad redigeerivad,  sest noh, tegelikult naeratust ei näe. Ei näe jah, maskid on ees, eks silmi näe kallista. Aga see on väga hea, et need silmadki on näha,  et mõtle, kui, siis kui veel pandaks siit  ka veel kinni, et siis oleks veel kurvem. Tore on tegelikult see, et ja ma usun, et me oskame hinnata seda,  et et hea, kui üldse saab kokku saada, sest et eks me ju  kevadel olime niimoodi, et, et kõik istusid väga hirmunult  oma kodudes ja, ja selge see, sest me ei teadnud,  mis, mis täpsemalt toimub, et et küll on tore,  et päriselt tegelikult saab inimesi näha,  saab nendega suhelda. Et nii kauaks, kuniks veel, et nüüd järgmine nädal,  no hoiame pöialt, et kõik saaks nii toimuda,  sellepärast et noh, Toomas jääb jälle vanemaks teisipäeval. See juhtub igal aastal, sa võiksid olla vaid  selle selle millegipärast selle suure numbri. Miks see niimoodi on. Teisipäeval oleme me Tartus Karlova teatris,  teeme, kontserttame sünnipäevaks. Mugav viis, et kui sõpru veel keegi, kes märkab tulla heas  koduses Karlova teatris, võtame sõpru vastu  ja laulame neile. Päris pühad ja kodus, aga noh, siis ongi,  et, et vahepeal nüüd korraks jõuab, ongi pajustisse  ja Pootsi mõisas oleme 18 10. siis tulebki juba selline. Jõululikum aeg meil kodus ka ja no vaatame praegu meie  põhimure on see, et ei tea, kas saame selle Toomase tädi,  kes on 90, elab üksinda. Et ta on alati jõulude paiku meil. Tema on nõus tulema, nüüd on, praegu on see,  et muidu igal aastal meil käib vastupidine kangutamine. Teie peate vastutustundlikult mõtlema ja. Me palumegi teid juba lavale ja meie siis seni veel natukene  siin räägime, kuni teie lähete, siis te saate ennast ilusti  valmis sättida selle ajaga seal. No räägime näiteks sellest, et nädalavahetus on ees. Ja ja nädalavahetus tulebki selline mõnusate külmakraadidega  natuke talvisem ikkagi, nii et äkki ongi hea  siis teha selliseid tubaseid tegevusi või  siis minnagi päriselt ka selle kuuse järgi  mis saab siis kodus? Nii et käia õues, aga samal ajal näiteks luua seda jõuluilu  on ju, kellel veel kodus on ja ega küll küllale liiga ei tee. Just aga esmaspäeva hommikul siis taas televisioon,  nautige vahepeal nädalavahetust ja Inga ja Toomas jäävad  siis enne uudiseid siin seda saadet ka lõpetama. Tee. Las ühe. Ei. Maga ainult endale. Ei ole auto kallis ehe. Ega maja? See kiitus. On mõeldud üksnes minule. Ja täitsa päriselt. Mul ongi seda vaja. Kui olin väike, tahtsin auta siin ja lootsin Et ükskord värvilisi asju hoida, saa? Ja kui on võimalik? Siis soome õige Rootsi. Muunistuste sihtpunkt oli välismaa. Aega kingin endale aega. Aega olla sinuga. O. Aga ütle nüüd Head aega aega. Mööda pidu. Nupu. Ja seda tegi keegi. Koju tulle no. Ei saa alite sellelt lahti. Harutada. Kui klaasis alles ole veerand ega puu käes,  viimne võimalus sul ennast. Lohutada. Mis oli? Meist keegi hiljem. Ehk hoopis kaotab seegel asju teistest enam. Jah, jah. Siin kahe saadus hetkeks ella aikas. Ja, ja tänu taevale saab maailm sellest Kena. Ega kingi netalaga, aga. Sinuga. Oi. Aega. Ütle nüüd. Head. Aega aega. Mööda pidurdu. Tere hommikust. Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 3537 koroonatesti,  millest positiivsed olid 358. Positiivsete testide osakaal on seega 10,1 protsenti. Enim tuli uusi nakatumise juurde Harjumaale,  kaugele maha jäänud ka Ida-Virumaa. Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100000 inimese  kohta on nüüd 424. Eesti 200 toetus tõusis meie uudistetoimetuse tellitud  Turu-uuringute läbi viidud küsitluse detsembris 20-l protsendile,  millega parlamendiväline partei edestab kindlalt Ekre  ja hingab kuklasse reformierakonnale. Kui homme toimuksid riigikogu valimised,  annaks keskerakonnale hääle 25 protsenti valijatest. Reformierakonda toetas detsembris 21 protsenti  ja see on turu-uuringute küsitluses erakonnale aasta  ja kogu viimaste valimiste järgse aja madalaim näitaja. EKRE on toetustabelis neljandal kohal 14 protsendilise toetusega. See on EKREle aasta madalaim näitaja ja kehvim tulemus  ka alates riigikogu valimistest. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda toetas detsembris üheksa  ja isamaad viis protsenti valijatest. Kell 11 kommenteerivad ERR-i veebi otsesaates värskeid  uuringutulemusi ja ka teiste küsitlusfirmade reitinguid  sotsioloog Tõnis Tamberg ning ajakirjanikud Toomas Sildam  ja Urmet Kook. Majandus ja taristuminister Taavi Aas ütles ERR-ile,  et uuest aastast kaovad Tallinna lennujaamast lennupiirangud. Piirangute kaotamine ei tähenda siiski seda,  et lennuliinid kohe taastuksid, sest reisijaid lihtsalt ei ole. Küll aga usub Aas, et pärast laialdasemat vaktsineerimist  võib järgneda plahvatuslik lennureisijate arvu kasv. Euroopa komisjoni otsusel ei tohi liikmesriigid uuest  aastast koroonapiirangutele viidates keelata lennuliiklust. Eesti ja Läti olid Euroopa liidus siiani sisuliselt ainsad riigid,  mis koroona leviku tõkestamiseks lennukeelde kehtestasid. Aasta lõpuni kehtib meil reegel, et lennata võib nendesse piirkondadesse,  kus nakatumine on alla kahekordse Euroopa Liidu keskmise. On väga tõenäoline, et Suurbritannia lahkub 31. detsembril  Euroopa Liidust ilma leppeta, ütles Suurbritannia  peaminister Boris Johnson. Praegu on Suurbritannia ja Euroopa Liit seadnud kokkuleppele  jõudmise tähtajaks pühapäeva. Johnsoni optimismi leppele jõudmise osas aga kahandas tema  viimane kohtumine. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Fonderlaieniga. Johnson i sõnul sõlmitakse Euroopa Liiduga edaspidi ilmselt  selline lepe, nagu on Kanadal või Austraalial. Kanadal on Euroopa Liiduga vabakaubanduslepe,  Austraalial ei ole sedagi. Yes düü think, et. Win be ver, no. Strong posibility Strong possibility the. We have utin. Match mor like on Austraalian Relation ship with II hon. Canadian. Brüsselis toimuval Euroopa ülemkogul jätkuvad endiselt  arutelud Euroopa Liidu kliimastrateegia üle. Eile õhtul alanud Euroopa ülemkogu kestab endiselt,  sest riigijuhid pole leidnud üksmeelt kliimateemadel. Nii nagu kardeti, kujunes see nii-öelda tõeliseks mammut päevaks,  sest suuri teemasid oli palju. Esimesena suudeti ära lahendada Euroopa pikaajalise eelarve  ja taasterahastu küsimus, kus Poola ja Ungariga leiti kompromiss. Inetersee. Mas. Wih Is. Er mamber member ani negotiation as idas. And strong asi wastoda. Keeruliste arutelude vahele räägiti kiirelt läbi  ka lihtsamad teemad. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis  ülevaate koroonapandeemiast ja vaktsineerimise strateegiast. Tervitati koostööd Ameerika Ühendriikide uue  administratsiooniga ning pikendati taas Venemaa-vastaseid sanktsioone. Kuid õhtu kaheks kõige pikemaks aruteluks kujunesid  kliimapakett ja Türgi suhted. Kui Ida-Vahemere suhtes tehti otsus ära mõni tund pärast keskööd,  siis kliima eesmärke pole endiselt kokku lepitud. Probleem seisneb selles, et riigijuhid on suures plaanis  ühte meelt, kuid saatan peitub detailides. Seetõttu otsitaksegi lahe. See si nüüd juba varahommikul? USA ajakiri Time valis aasta inimesteks uue presidendi Joe  Bideni asepresidendi Kamala Harrise. Kandidaatideks olid veel lahkuv president Donald Trump,  USA koroonastrateegia juht Anthony Fautši  ja liikumine rassilise õigluse eest. Timi peatoimetaja sõnul valiti Biden ja Harris välja seepärast,  et nende valimine valge see majja on igas mõttes ajalooline. USA uus president on alati saanud ka Timi aasta inimeseks. Esmakordselt pääseb kaanepildile aga ka asepresident. Aasta inimest valib ajakiri 1927.-st aastast peale. Et. Albaania pealinnas Tiranas jätkus, jätkusid teist ööd  rahutused seoses liikumiskeeldu rikkunud noormehe tapmisega. Peaminister Edi Raama on tapetud 25 aastase mehe vanemate  ees vabandanud ning siseminister astus juhtunu tõttu tagasi. Protestijad marssisid siseministeeriumi juurde  ja loopisid politseinikke kividega. Politsei ajas meeleavaldajad pisar gaasi  ja veekahuritega laiali, mõned protestijad võeti  ka vahi alla. Öine liikumiskeeld on Albaanias kehtestatud koroonapandeemia tõttu. Politsei teatel ignoreeris ta tapetu politsei korralduse  ning jooksis patrulli eest ära. Ja ilmast täna on pilves ilm, paljudes kohtades sajab kerget lund. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa,  rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kaks,  saartel null kuni pluss neli kraadi. Ja hommikused teleuudised tänaseks lõpetavad,  aga aktuaalne kaamera on eetris juba kell 17,  kena päeva ja kohtumiseni. Ja.
